Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ettekanne Alkohol ja perekond (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on alkoholism?
  • Kuidas tunda ära alkohoolikut?
  • Mis on kaassõltuvus?
  • Mida lapsed tunnevad?
  • Kuidas see lastele mõjub?

 
 
Alkohol  ja perekond
NIMI
10c
Tallinna 32. keskkool
 
 
Mis on  alkoholism ?

Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi 
tarvitada.

 Kaob kontroll tarvitatud alkoholi koguse üle, 
mis viib mitmepäevaste (mitmenädalaste) 
joomasööstudeni.

 Kui mingil põhjusel alkoholi tarvitamine 
katkestatakse (raha lõpeb, tervis läheb 
halvaks), arenevad ärajäämanähud – 
higistamisest kuni alkoholpsühhoosini 

Raskematel  juhtumitel võib  alkohoolne  
psühhoos  lõppeda surmaga.
 
 
Kuidas tunda ära alkohoolikut?

Kindlatel kellaaegadel joomine

Joomine põhjustab koolist või töölt 
puudumist

Üksinda joomine

Mälulüngad

Pärast joomist  on isik agressiivne
 
 
Kuidas mõjub alkoholism 
perekonnale ?
 
 
 
Füüsilised probleemid

Kogupereürituste harvemaks muutumine

Rahaprobleemid  – kannatab nii pere  toidulaud  
ja elamistingimused kui ka üldine heaolu

Võib ette tulla õnnetusi ja vägivalda

Sageli jäävad lapsed hooletusse, võib ette tulla 
väärkohtlemist
 
 
Pühholoogilised probleemid

Sageli võtab alkohooliku   elukaaslane  enda 
peale kogu ülejäänud pere heaolu eest 
hoolitsemise ja see võib viia tõsise stressini

Alkoholitarvitaja vanemad võivad end süüdi 
tunda

Peres kasvavatel lastel tuleb mõnigi kord olla 
täiskasvanu rollis

Peres puudub  kindlustunne

Nii lastel kui täiskasvanutel võivad kujuneda 
depressioon , ärevusseisundid ja  hirmud
 
 
Sotsiaalsed probleemid

Pereliikmete  elu sõltub alkoholitarvitaja 
tujudest,  joodud kogustest ja tegudest

Lapsed ja elukaaslane võivad häbeneda oma 
sõprade/lähedaste  külla kutsumist

Tekivad kuulujutud  ja levib negatiivne hoiak

Sageli jätab alkohooliku elukaaslane  unarusse  
enda ja tunneb end vastutavana 
alkoholitarbijast elukaaslase eest.

Nagu  alkohoolik  hakkavad  pereliikmed  
probleeme eitama ja pere kaotab ajapikku 
kontaktid välismaailmaga
 
 
Mis on kaassõltuvus?

Lastes  lähedase alkoholisõltuvusel 
kõik üle võtta, võivad teised 
pereliikmed sattuda 
kaassõltuvusse
 
 
Kaassõltlase elu

Elatakse tihti  kaksikelu

Sõltub suurel määral alkohooliku emotsioonidest ning 
usub, et temalgi ei saa alkohooliku paha tuju korral 
hea tuju olla.

Ei võta ette mitte midagi ilma pikema kaalumiseta, 
kuidas alkohoolik sellesse suhtuks

Üha raskem säilitada stabiilsust väljaspool perekonda

Huvi kadumine ühiskonnas toimuva vastu ja 
tõrjutustunne.

Nagu alkohoolik, vajab ka  kaassõltlane  normaalsesse 
ellu tagasi pöördumiseks abi.
 
 
Mida lapsed tunnevad ?

Lapsed muretsevad alkoholi tarvitava pereliikme 
tervise pärast ning kardavad tema surma

Pereelu  häirivad  pidevad  tülid ja konfliktid

Lapsed õpivad äraspidist toimetulekut: ära räägi, ära 
usalda, ole täiuslik, sinu enda vajadused pole olulised, 
sest oled siin maailmas teiste jaoks.

Võib esineda laste väärtkohtlemist ja hooletusse 
jätmist, mis süvendab  väärtusetuse   tunnet  veelgi

Neil võib olla  häbi  alkohooliku pärast ning nad võivad 
end tunda süüdi pereliikme alkoholi tarvitamises.
 
 
Laste rollid probleemses 
perekonnas

Noorim omab tavaliselt “nähtavamatu lapse” 
rolli, vanim kannab täiskasvanute asemel 
vastutust nooremate õdede- vendade eest

Suurema laste arvu korral on keegi patuoina 
rollis ning kellegi teise kanda on nii-nimetatud 
meelelahutaja  roll

Sellise rollijaotusega püüab pere 
alkoholiprobleemidega toime tulla ja pereelu 
säilitada.
 
 
Kuidas see lastele mõjub?

Võivad tekkida probleemid koolis, 
eakaaslastega suhtlemisel ja rahaasjades

Alkoholiprobleemidega  perest  pärit lastel on 
suurem oht hakata tarvitama uimasteid ning 
jääda neist sõltuvusse.

Sageli kanduvad lapsepõlvest pärit probleemid 
täiskasvanuikka ning mõjutavad eluga 
toimetulekut, sealhulgas ka partnerivalikut.

Vahel kordub lapsepõlvetraagika, seekord  oma 
lapsi  kasvatades
 
 
Mida teha, kui avastad, et  pereliige  
on alkohoolik?

Alkoholiprobleemidega inimeste 
lähedased  peaksid kindlasti 
otsima abi ning võtma ühendust 
spetsialistide või 
toetusrühmadega.
 
 
Fakte

Alkohol ei puuduta  ainult selle vahetut 
tarvitajat, tema maksa või südant. Selle 
kõrval on tõelisteks kannatajateks 
lähedased, vanavanemad, vanemad,  õed -
vennad, lapsed ja lapselapsed

Erineva raskusega alkoholiprobleemi all 
kannatab keskiselt 30 % meestest.

Haiguse lõppetappidel kujuneb välja 
dementsus ja organite hulgikahjustus.
 
 
 

Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid 
rohkem kui vene koolide õpilaste seas (ESPAD 
2007), eriti suur on erinevus eesti- ja 
venekeelsete tüdrukute vahel.

Alkoholism on pärilik

Vähimgi alkoholi tarvitamine raskendab 
depressiooni, skisofreenia  ning ärevushäirete 
sümptomeid ja ravi.

Paljud tõsised  tervisekahjustused võivad 
tekkida alkoholimürgistusest või ühekordsest 
joomingust ka nendel inimestel, kellel ei ole 
pikaajalisi probleeme alkoholi liigtarvitamisega.
 
 
TÄNAN  KUULAMAST!
 

Document Outline



Vasakule Paremale
Ettekanne Alkohol ja perekond #1 Ettekanne Alkohol ja perekond #2 Ettekanne Alkohol ja perekond #3 Ettekanne Alkohol ja perekond #4 Ettekanne Alkohol ja perekond #5 Ettekanne Alkohol ja perekond #6 Ettekanne Alkohol ja perekond #7 Ettekanne Alkohol ja perekond #8 Ettekanne Alkohol ja perekond #9 Ettekanne Alkohol ja perekond #10 Ettekanne Alkohol ja perekond #11 Ettekanne Alkohol ja perekond #12 Ettekanne Alkohol ja perekond #13 Ettekanne Alkohol ja perekond #14 Ettekanne Alkohol ja perekond #15 Ettekanne Alkohol ja perekond #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi tarvitada.
Kaob kontroll tarvitatud alkoholi koguse üle, mis viib mitmepäevaste (mitmenädalaste) joomasööstudeni.
Kui mingil põhjusel alkoholi tarvitamine katkestatakse (raha lõpeb, tervis läheb halvaks), arenevad ärajäämanähud – higistamisest kuni alkoholpsühhoosini

Sarnased õppematerjalid

Alkoholism peres
16
pptx

Alkoholism peres

o Õhtune alkoholi tarvitamine, kus vanem joob regulaarselt õhtuti ühesuguse koguse alkoholi ja väldib nii lastega koos olemist, tegelemist ja emotsionaalset lähedust. o Rohke alkoholi tarvitamine nädalavahetustel. o Joomahood, mis võivad kesta päevi või nädalaid, millele järgneb kainuse periood. Tagajärjed... o Sõltuvus ei ole kahjulik ainult sõltlasele endale, vaid selle tagajärjel kannatavad ka sõltlase lähedased, kellest on saanud nn. kaassõltlased. o Alkohol soosib perevägivalda, mille all kannatavad väga paljud naised ning tihti ka lapsed pered lagunevad. o On perekondi, kus mõlemad vanemad on alkohoolikud, mille tõttu võivad lapsed sattuda lastekodudesse õnnetu lapsepõlv. Ø Lapsed muretsevad alkoholi tarvitava vanema tervise pärast ning võivad karta tema surma. Ø Pereelu häirivad pidevad tülid ja konfliktid. Ø Pereelu on ebastabiilne ja etteaimamatu. Ø Lapsed võivad tunda end süüdlasena.

Isiksusepsühholoogia
Konspekt I osa
19
doc

Konspekt I osa

7. Füüsilise või psühholoogilise sõltuvuse tekkevõimalus 8. Vahetu prekursor (lähteaine) 4. Mõju järgi kesknärvisüsteemile: · stimulandid (kokaiin, amfetamiin) · depressandid · hallutsinogeenid · kanepitooted (võib anda toimeid, mis on omased stimulantidele, depressantidele ning korduval kasutamisel võib tekitada hallutsinogeene) Uimastite erinevad manustamisviisid · Suu kaudu sissevõtmine- alkohol, uinutid, rahustid stimulandid (30-45 minutit) · Suitsu sissehingamine- tubakas, marihuaana, hasis, opiaadid · Lenduvate aurude sissehingamine- liimid, lahustid, bensiin · Suu- või nina limaskestade kaudu imendumine- kokaiin, heroiin, LSD · Süstimine naha alla, lihasesse või veeni ­ opiaadid, erinevad ravimid, kokaiin (vedelal kujul)- kõige kiirem viis süstida veeni Narkolepsia- tukkumistõbi- korgijooki kasutatakse selle raviks.

Sõltuvuskäitumine
Perevägivallast
52
odt

Perevägivallast

Paljudes uurimustes rõhutatakse, et lapsed õpivad vägivallamudeli oma vanematelt ja kalduvad seda hiljem omaenda paarisuhtes kordama. Isegi kui mõistetakse, et see pole õige, ei teata vettpidavaid alternatiive keeruliste olukordade lahendamiseks. Kindlasti ei tohi siin näha aga automaatselt seost, statistiliselt pole sellist seost tõestatud üldiselt rohkem kui 50-60%-il juhtudest. Vägivaldsus on kindlasti komplekssem nähtus kui lihtsalt mingi üksiktunnuste kogum. Perevägivald ja alkohol Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Kuid sellegipoolest on alkohol seotud umbes 65-80% vägivallajuhtumitega. Mõlemad probleemid vajavad tõsist tähelepanu. Vägivallatsejad kasutavad sageli narkootikume või alkoholi vabandusena oma tegudele, väites, et 8 süüdi pole nemad, vaid alkohol. Alkoholismil ja perevägivallal on mitmeid ühiseid jooni, kuid on ka erinevusi. Sarnasused

Kirjandus
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng
52
docx

Perekonna ökoloogia ja eetika loeng

töötab välise faktori mõjul, väline- operantne tingimine ja stiimul Pere indiviidide kogum kellel kõigil on sõltumatu mõju märklaua indiviidile peres mida nad vormivad on väärtuste ja normide järgi. Pere kontekst on eraldi indiviidist. Õppimine )oper tingitus) toimub iga pereliikme vahel loomulikus keskkonnas pere liikmel õpetavad ja kinnitavad laste kasvatamisel teatud käitumismustreid +vaatluslik õppimine. Perekond =osade summa. Indiviidi ega pere arengut ei saa ette ennustada. Arengul ei ole lõpp-punkti , kuid arengu suund oleneb pere liikmete kinnituste.... Kontekstuaalne mudel- persooni ja konteksti saab eristada, persooni ja konteksti mõju on vastastikune, mõju on dünaamiline (vastastikmõju) , pidevalt muutuv, hierarhiline, mitmetasandiline, erinevate muutujatega Vastastikune interaktsioon pereliikmete vahel. Individuaalse arengu fookuses on indiviid suuremas pere süsteemis

Perekonnaõpetus
Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003
65
doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25

Avalikud suhted
DEPRESSIOON
132
doc

DEPRESSIOON

DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda se

Arengupsühholoogia
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

3 Kõneeelne suhtlemine........................................................................................107 Väikelapse emotsioonid.........................................................................................109 Temperament..........................................................................................................113 Perekond kui kasvukeskkond.................................................................................122 Ema.....................................................................................................................123 Hooldaja.............................................................................................................132 Isa.......................................................................................................................134

Arengupsühholoogia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi




Meedia

Kommentaarid (1)

helenpihlak profiilipilt
helenpihlak: väga hea aitäh
20:11 26-09-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun