Alkoholi kahjulikkusest (0)

Alkoholi kahjulikkusest 
Koostas: Magnus  Kalmo
Alkohol  ja selle mõju
Alkohoolne   jook  on  uimastava  ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav 
jook. Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile.
Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest 
toorainest , mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol  süsivesinik .
 Paljud  tõsised  tervisekahjustused võivad tekkida alkoholimürgistusest või 
ühekordsest joomingust ka nendel inimestel, kellel ei ole pikaajalisi 
probleeme alkoholi liigtarvitamisega.
 Alkohol võib pikaajalisel tarvitamisel põhjustada tervisehädasid, rahalisi 
raskusi, tööprobleeme, seadusrikkumisi ning erimeelsusi sõprade ja omastega.
 Kui alkoholi tarvitamine põhjustab sulle või kellelegi teisele probleeme 
ükskõik millises eluvaldkonnas, on see alkoholi kuritarvitamine.
Kuidas tekib  sõltuvus ?
Alkoholisõltuvus  on haigus, mis kuulub psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest 
tingitud psüühika- ja käitumishäirete haigusgruppi. Alkohol on ka teerajaja 
terviseprobleemidele ja psüühikahäiretele.
 Enamiku inimeste jaoks ei tekita tagasihoidlike alkoholikoguste  regulaarne  tarvitamine 
probleeme.
 Paljudel inimestel võib aga joomine järk-järgult kontrolli alt väljuda ja alkoholitarvitajal 
tekivad kas joomahood, pidev,  kahjustav  joomine või alkoholism ehk alkoholisõltuvus.
 Näiteks Suurbritannias vajab ekspertide hinnangul iga 17. inimene päeva 
möödasaatmiseks alkoholi. Sellisel sõltuvusel on oluline mõju ka alkoholi tarbija 
perekonnale , sõpradele ja partneritele.
Alkoholi  teekond  organismis
 Alkohol on vees lahustuv. See tähendab, et joodud alkohol kandub maost 
peensoolde ning siseneb sealt vereringesse ja  igasse  keharakku, jõudes 
peaaegu hetkega ka ajju.
 Ligikaudu 80% alkoholist imendubki soolestikust ja see võib toimuda väga 
kiiresti: vaid mõned  minutid  pärast tarvitamist.
 Alkohol püsib kehas seni, kuni see lõhustub maksas ja väljub hingeõhu, uriini 
ja higiga.
Alkoholist kahjustunud maks
normaalne maks
rasvunud maks
tsirroosis maks
Mis toimub sinu ajus?
 Inimajus on ligi 100 miljardit närvirakku ehk neuronit. Mõtlemine,  tundmine  ja 
sooritused on neuronite vahel toimuvate elektriliste ja keemiliste  närviimpulsside  
ülekande tulemus.
 Ajuveresoonte sisekesta moodustavad rakud on tihedalt üksteisega seotud, 
takistades sel moel ajule kahjulike ainete ja bakterite jõudmist ajukoeni. Alkoholi 
väike molekul läbib aju kaitsva barjääri kergesti ning alkoholi toimet on tunda 
kiiresti pärast seda, kui alkohol on verre imendunud.
 Alkohol aeglustab närviimpulsside ülekannet, põhjustades näiteks uimasust, 
unisust. Vastusena närviimpulsside ülekande aeglustumisele hakkab aju  tootma  
suuremas koguses närviimpulsse kiirendavaid aineid.
 Osa neurotransmittereid kiirendavad, teised jälle aeglustavad närviimplusside 
ülekannet. Selleks, et normaalselt funktsioneerida, peab aju säilitama 
neurotransmitterite tavapärase tasakaalu. Alkoholi toimel see tasakaal häirub.
       Video
          
            Alkohol and your Brain
https://www.youtube.com/watch ?
v=zXjANz9r5F0
Kui paljud meist ei joo?
 Neid, kes alkoholi üldse ei joo, on vaid umbes 13% täiskasvanuid Eesti 
elanikkonnast.
 Mittetarbijate hulk on viimastel aastatel langenud. Veel 2007. aastal väitis 
16% elanikest, et nad ei tarbi alkoholi.
  Vanusegrupiti  on alkoholi mittejoojaid rohkem vanemate naiste ning noorte 
hulgas.
Mõtlemapanevaid fakte
 Pea iga teine Eestis elav 16–44aastane mees joob end kord kuus  purju .
 Iga viies mees samas vanusegrupis joob end purju igal nädalal.
 Iga kuues naine joob end purju kord kuus.
 Enese purju joomine algab Eestis juba väga  noores  eas.
 Meie 11–15aastased noored hoiavad purju joomise sageduselt Euroopa maade 
edetabelis masendavat 3.-4. kohta.
Noored alkoholi küüsis
Noorte alkoholitarbimine Eestis kasvab ning alkoholi tarvitamist alustatakse üha 
nooremana .
 Noored alustavad alkoholi tarbimist keskmiselt vanuses 12–13 (HBSC) ning 
varakult alustajate osakaal on selgelt tõusmas. Samas eas  juuakse  end ka 
esimest korda purju.
 11–15aastaste  koolinoorte  hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 
76,8% ja purjus olnud 41% (HBSC).
 Noorte puhul on probleem mitte niivõrd sage joomine, vaid enese purju 
joomine. Üha sagedamini joovad end purju tüdrukud, mis on osaliselt seletatav 
traditsiooniliste soorollide mõju vähenemisega.
 Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid rohkem kui vene koolide õpilaste seas 
(ESPAD 2007), eriti suur on erinevus eesti- ja venekeelsete tüdrukute vahel.
 Alkohol on otseselt seotud noorukite surmade kolme enamlevinud põhjusega: 
liiklusõnnetused,  tahtmatud  vigastused ja tapmised.
Lõpetuseks
 Alkohol takistab glutamaadi retseptorite talitlust, põhjustades koordinatsiooni 
ja kõne häirumist.
 Alkohol ergutab GABA ( gamma -aminovõihappe) retseptorite talitlust, 
põhjustades rahutunnet, ärevuse vähenemist ja unisust.
 Alkohol tõstab dopamiini taset, põhjustades erutust ja elevust.
 Alkohol tõstab endorfiinide taset, vähendades valu tajumist.
 Alkoholi toime võib inimeseti erineda. Usutakse, et indiviidi  geenid  määravad, 
millised neurotransmitterite süsteemid on alkoholist enim mõjutatud. Nii 
muudab alkohol mõned inimesed pigem uniseks, kuna mõjutab kõige rohkem 
nende GABA-süsteeme, teisi aga ergutab, sest mõjutab enim nende 
dopamiinisüsteeme.
Aitäh kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• Alkohol ja selle mõju
• Kuidas tekib sõltuvus?
• Alkoholi teekond organismis
• Alkoholist kahjustunud maks
• Mis toimub sinu ajus?
• Slide 7
• Kui paljud meist ei joo?
• Mõtlemapanevaid fakte
• Noored alkoholi küüsis
• Lõpetuseks
• Aitäh kuulamast!