Mis on alkoholiühik?

Vastus leiad õppematerjalist: Etanool

Kui kiiresti imendub etanool verre?

Vastus leiad õppematerjalist: Etanool

Etanool (0)

Põhikool - Keemia - Keemia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on alkoholiühik?
Kui kiiresti imendub etanool verre?

Tabasalu Ühisgümnaasium
Referaat
ETANOOL
Koostaja :
Tabasalu 2014

Sisukord:

Table of Contents

Sissejuhatus

Etanool on keemiatööstuse põhitooteid. Ta on lähteaineks kummi tootmisel, ravimite, värv- ning lõhnainete ja paljude teiste keemiasaaduste valmistamisel, kuid ka alkohoolsete jookide koostisosa .
(H. Karik, V. Ratassepp , Keemia X klassile, Tallinn, “Valgus” 1989)

Saamine, leidumine

Leidumine

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) on üks tuntumaid alkohole. Etanooli leidub looduses üsna vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Looduses on seda nii vabalt, mõnedes taimedes, hapupiimas kui ka seotult taimede eeterlikes õlides.
(Hergi Karik, Üldine keemia, Tallinn, “Koolibri”, 1994, http://et.wikipedia.org/wiki/Alkohol , http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool )

Saamine

Etanooli saadakse sahariidide, näiteks glükoosi, kääritamisel. Selle protsessiga saab toota 15% kuni 16% etanooli, kuna pärmiseened surevad kõrgemas kontsentratsioonis.
Glükoosi käärimise valem: C6H12O6=2C2H5OH+2CO2+2H2O
Teine võimalus etanooli saamiseks on eteeni hüdraatimine.
Eteeni hüdraatimise valem: CH2=CH2+ H2O= C2H5OH
Kolmas võimalus etanooli saamiseks on halogeenoalkaani reageerimine leelisega.
Valem: C2H5Cl+ NaOH =C2H5OH+NaCl
( http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool ; http://www.htg.tartu.ee/~ph/oppem/org.html )
Etanooli molekul Struktuuri valem

Omadused

Füüsikalised omadused

Etanool on kergesti süttiv vedel värvitu iseloomuliku lõhna ja põletava, kõrvetava maitsega vedelik. Selle keemistemperatuur on 78°C, sulamistemperatuur on -112°C. Etanool seguneb veega hästi, see on veest väiksema tihedusega. See seguneb vee ja enamike orgaaniliste lahustitega igas vahekorras, on hegnoskoopne, mida rohkem OH rühmi või mida lühem ahel, seda paremini lahustub vees.. Ühe ja kahe hüdroksüülrühmaga alkoholid on suuremal või väiksemal määral mürgised, mõned on narkootilise toimega.
( http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/susivesinikud_maarjakager.ht m; puudub konkreetne autor (G. Naan - peatoimetaja ), ENE 2, Tallinn, kirjastus “Valgus”)

Keemilised omdused

Etanooli keemilised omadused on põlemine (täielik põlemine), reageerimine leelismetallidega, dehüdraatimine, oksüdeerumine aldehüüdiks ja karboksüülhappeks, redutseerumine alkaaniks, reageerimine karboksüülhapetega (tekib ester ja vesi), reageerib aldehüüdidega (tekivad poolatsetaalid ja alkoholi liia korral poolatsetaalist atsetaalid ), reageerib vesinikhalogeniididega.
1) Põlemine (täielik põlemine):
C2H5OH + 3O2 = 2CO2 + 3H2O
2) reaktsioon leelismetallidega:
2C2H5OH + 2Nagm = 2C2H5ONa + H2
3) dehüdraatimine (H2O):
a) C2H5OH => CH2 = CH2 + H2O
b) 2C2H5OH = C2H5 -O-C2H5+ H2O
4) oksüdeerumine (C o.-a. suureneb)
a)aldehüüdiks:
C2H5OH + 0,5O2 = CH3CHO + H2O
b) karboksüülhappeks:
C2H5OH + O2 = CH3COOH + H2O
5) redutseerumine( C o.-a. väheneb) alkaaniks:
C2H5OH+H2 = C2H6 + H2O
6) reageerib karboksüülhapetega, tekib ester ja vesi:
C2H5OH + HCOOH = HCOOC2H5 + H2O
7) reageerimisel aldehüüdidega tekivad
a)poolatsetaalid
C2H5OH + CH3CHO = CH3CH (OH)OC2H5
b) alkoholi liia korral edasi poolatsetaaalist atsetaalid:
CH3CH(OH)OC2H5 + C2H5OH = CH3CH(OC2H5)2 + H2O
8) reaktsioon vesinikhalogeniididega:
C2H5OH + HCl = C2H5Cl + H2O
( http://www.htg.tartu.ee/~ph/oppem/org.html )

Kasutamine

Etanooli kasutatakse peamiselt alkohoolsete jookide tootmiseks. Vanimad alkoholi tootmise meetodid on pärit Lähis-Idast ja Vahemeremaadest. Mono - ja oligosahhariide sisaldavast taimemahlast või muust lähtematerjalist tekib anaeroobse käärimise tulemusena pärmiseente toimel etüülalkohol. Lähtematerjalina kasutatakse ka tööstuslikult toodetud suhkru lahust. Kääritamisel saadud alkohoolsed joogid on näiteks õlu, siider , šampanja, vein.
Teise võimalusena kasutatakse lähtematerjaliks taimse päritoluga polüsahhariide, eelkõige tärklist, mida sisaldavad kartulimugulad, teraviljad jpm produktid . Tööstuslikult kasutatakse alkoholi tootmiseks ka tselluloosi, mida sisaldab näiteks puit ja paber. Polüsahhariidide hüdrolüüsil tekkivad mono- ja oligosahhariidid kääritatakse anaeroobselt pärmiseente abil. Saadud segus on alkoholi kuni 16%. Pärast selitamist ja muud töötlemist võidakse sellised produktid turustada juba alkohoolsete jookidena. Kõrgema kontsentratsiooni saavutamiseks destilleeritakse segu kuni 80° C juures. Sageli destilleeritakse segu mitu korda. Pärast destilleerimist saavutatakse alkoholi mahuosaks kuni 96 %. Saadud produktid lahjendatakse kangete alkohoolsete jookide saamiseks veega. Destilleerimisel saadud alkohoolsed joogid on näiteks viin, rumm , viski, konjak , brändi, tequila .
( http://et.wikipedia.org/wiki/Alkohol )
Meditsiinis kasutatakse etanooli tinktuuride valmistamiseks. Tinktuur on alkoholtõmmis või eetertõmmis, mis tehakse värsketest või kuivatatud droogidest ekstraheerimisel, kasutades ekstrahendina etüülalkoholi vesilahust (vahel ka dietüüleetrit). Etüülalkoholi sisaldus lahuses on 95, 90, 70, 60, 40, 35 või 20 %. Samuti kasutatakse etanooli desinfitseerimiseks. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Tinktuur )
Veel kasutatakse etanooli odekolonnide valmistamiseks, sest see on hea lahusti õlidele ja vaikudele. Hea lahustuvuse tõttu kasutatakse seda laialdaselt ka värvi- ja lakitööstuses, parfüümide ja lõhkeainete valmistamisel (suitsuta püssirohi). Riikides, kus kasvatatakse ohtralt suhkruroogu , leiab etanool kasutamist ka autokütusena. ( http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/susivesinikud_maarjakager.ht m )

Toime inimorganismile

Alkoholi tarbimine ja suured alkoholikogused kahjustavad südamelihast ja põhjustavad kõrgvererõhutõbe ning südame rütmihäireid. Palju alkoholi tarbivad inimesed ja alkohoolikud põevad teistest sagedamini kopsupõletikku ja tuberkuloosi. Alkoholi tarbimine muudab maksa ainevahetust, pikaajalisel alkoholi tarbimisel maks rasvub ja muutub põletikuliseks, see põhjustab hepatiiti. Umbes neljandikul alkohoolikutest on maksatsirroos - suur osa maksakoest on asendundud sidekoega. Alkohol põhjustab maokatarri ja kõhunäärmepõletikku, mille tagajärjeks on seedehäired ja suhkruhaigus . Risk haigestuda söögitoru- ja pärasoolevähki on tavalisest suurem. Alkoholis on palju energiat, mis vähendab näljatunnet, organismis võib tekkida teatud ainepuudus, näiteks vitamiinipuudus. Alkoholiga liialdajate puhul on tavaline kas üle- või alakaalulisus. Alkoholijoove nõrgendab tähelepanu, mõttetegevust ja liigutuste koordinatsiooni. Samuti nõrgenevad aistingud. Joobe ajal esineb kõrgenenud ärrituvus, hiljem depressioon . Pikaajaline rohke alkoholi kasutamine põhjustab funktsionaalseid kahjustusi või orgaanilisi muutusi, näiteks jäsemete närvide kahjustused ja nõdrameelsus. Väikese koguse puhul vähendab alkoholi tarbimine tõkkeid, suurte koguste puhul nõrgeneb otsustusvõime ja seksuaalne võimekus langeb. Rohke kasutamine vähendab mehe spermatosoidide arvu ja tekitab häireid naise menstruatsioonitsüklis ning viljastumisvõime langeb. Alkohol põhjustab kesknärvisüsteemi kahjustusi ja vaimse arengu pidurdumist, lisaks loote väärarengut. Alkoholi tarbimisest võib kujuneda väga tugev psüühiline sõltuvus, millega kaasneb isiksuse muutus. Võib tekkida ka mõõdukas või tugev füüsiline sõltuvus, regulaarne kasutamine põhjustab häireid ainevahetuses. Mõju psühhosotsiaalsele käitumisele on väga individuaalne, lisab energiat, seltskondlikkust, aga ka endasse tõmbumist, masendust, ettearvamatut käitumist ja vägivaldsust. Alkohol vähendab oluliselt vastutusvõimet. Alkoholi puhul võivad olla juba 3 promillised kogused tapvad, lastele ja noorukitele on eluohtlikud isegi väiksemad kogused. Maailmas on aastas miljoneid alkoholi põhjustatud surmajuhtumeid. Suur osa surmajuhtumitest on põhjustatud südame- ja maksakahjustustest ja õnnetusjuhtumitest. Küllalt tihti on surma põhjuseks ka alkoholimürgitus.
( https://www.ut.ee/tervis/ opetajatele/uimastimoju/ alkohol.html)
Alkoholi tarbimisharjumuste muutumine 2012. aasta jooksul

Alkoholi Eesti noorte seas

Noored alustavad alkoholi tarbimist keskmiselt vanuses 12–13 aastat ning varakult alustajate osakaal on selgelt tõusmas. Samas eas juuakse end ka esimest korda purju . 11–15aastaste koolinoorte hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 76,8% ja purjus olnud 41%. Noorte puhul on probleem mitte niivõrd sage joomine, vaid enese purju joomine. Üha sagedamini joovad end purju tüdrukud, mis on osaliselt seletatav traditsiooniliste soorollide mõju vähenemisega. Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid rohkem kui vene koolide õpilaste seas, eriti suur on erinevus eesti- ja venekeelsete tüdrukute vahel. Alkohol on otseselt seotud noorukite surmade kolme enamlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised.
Enamik lapsi ja noori joovad end purju lahjadest alkohoolsetest jookidest nagu siider, lahjemad segujoogid ja õlu. Uuringud näitavad, et paljud lapsed ei peagi neid jooke alkoholiks! Enamik noori leiab, et lahjad alkohoolsed joogid on kergesti kättesaadavad, mõnevõrra vähem arvatakse seda kangete jookide kohta. Alkoholi tarvitamine seostub noortel pigem positiivsete tunnetega, uuringu järgi peavad noored regulaarset rohket suitsetamist tervisele ohtlikumaks kui igapäevast joomist . Noored kipuvad arvama, et alkohol aitab neil lõõgastuda, tunda ennast õnnelikumana ja leevendada muresid .
Uuringutulemused (ESPAD 2007) näitavad, et alkohol ei ole 15–16aastaste noorukite seas vaid nädalavahetuse ajaviide. 53% vastanud õpilastest oli küsitlusele eelnenud 30 päeva jooksul alkoholi tarvitanud ka koolipäevadel. Üle poole 10–13aastastest koolilastest on oma elu jooksul vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud. Purju on ennast joonud üle kümnendiku. 14–15aastaste koolinoorte seas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 89,4% ja purjus olnud 58%. 16–18aastaste hulgas on vastavad näitajad 93,2% ja 81,7%.
Võrreldes teiste maailma riikidega on Eestis kõige suurem nende 15aastaste osakaal, kes on esimest korda purjus olnud enne 13. eluaastat . Veerand 15aastastest on juba iganädalased alkoholijoojad ning pooled on elu jooksul olnud kaks või enam korda purjus. Samuti on rohkem kui pooltel noorukitel palju sõpru ja lähikondlasi, kes tarvitavad alkoholi, kolmandikul ka purjutajaid.
Keskmiselt 15% noortest on viimase 12 kuu jooksul olnud alkoholi joomise tõttu tõsiseid probleeme vanematega, 13%il on olnud probleeme koolis või tööl, umbes sama paljudel on olnud probleeme sõpradega või nad on sattunud kaklustesse. Noorte alkoholitarbimisega kaasnevad tihti vigastused, mis on sageli ka peamiseks surma põhjuseks. Tervise Arengu Instituudi uuringu põhjal on alkoholi elu jooksul proovinud 77% kooliõpilastest. Juba 11aastaste vanuserühmas on see näitaja 52%, 13- ja 15aastastest on alkoholi proovinud enamik – vastavalt 82% ja 93%. 13% noorukitest tarvitab alkoholi vähemalt kord nädalas ja 60% kord kuus või harvem. Põhiliselt tarvitavad noorukid lahjasid alkohoolseid jooke – 23% kooliealistest tarbib neid vähemalt kord kuus. Võrreldes teiste maadega joovad Eesti koolinoored märksa sagedamini ka kanget alkoholi.
(Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2005/2006. õppeaasta uuringu raport , TAI 2009; http://www.alkoinfo.ee/et/faktid/noorte-statistika )

Huvitavaid fakte

Mis on alkoholiühik? Alkoholiühik on 10 g puhast ehk absoluutset alkoholi. See on kogus, mille terve täiskasvanud inimese organism suudab umbes ühe tunni jooksul lagundada. Sõltuvalt inimesest võib see aeg olla ka pikem. Suurem osa alkoholist lagundatakse maksas , kuid väike kogus eritub ka uriini, hingeõhu ja naha kaudu.

( http://www.alkoinfo.ee/et/kogused/mis-on-alkoholiuhik )

Kui kiiresti imendub etanool verre? Seedetraktist imendub etanool kiiresti ja täielikult,

~60% tarbitud etanoolist on verre imendunud ühe tunniga, 1,5 tunni jooksul on imendunud ~90%. Imendumine aeglustub, kui tarvitada etanooli koos toiduga.
( http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/DE/etanool.pdf )

Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib kõikide autode tavalistele bensiinimootoritele, mis on toodetub peale 1980. aastat, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada.

( http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool )

Kasutatud kirjandus

H. Karik, V. Ratassepp, Keemia X klassile, Tallinn, “Valgus” 1989
http://et.wikipedia.org/wiki/Alkohol
http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool
http://www.htg.tartu.ee/~ph/oppem/org.html
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/susivesinikud_maarjakager.ht m
Puudub konkreetne autor (G. Naan - peatoimetaja), ENE 2, Tallinn, kirjastus “Valgus”, 1987
http://et.wikipedia.org/wiki/Tinktuur
https://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju/alkohol.html
Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2005/2006. õppeaasta uuringu raport, TAI 2009
http://www.alkoinfo.ee/et/faktid/noorte-statistika
http://www.alkoinfo.ee/et/kogused/mis-on-alkoholiuhik
http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/DE/etanool.pdf
Hergi Karik, Üldine keemia, Tallinn, “Koolibri”, 1994

.ODT Laadi alla originaalfail 8 lk · .odt · 3 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

gerlyp. Õppematerjali autor

Referaat etanoolist

alkohol etanool alkoinfo etüülalkohol purjus susivesinikud alkoholi tarbimine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Orgaaniline keemia

1.) sahhariidide kääritamisel: C6H12O62C2H5OH+2CO2 CnH2n+1OH C2H5OH Mida rohkem OH 2.) reag. leelismetallidega: rühmi või mida 2.) eteeni hüdraati-misel: R-OH Etanool lühem ahel, seda 2 C2H5OH+2Na2 C2H5ONa + paremini lahustub CH2=CH2+ H2O C2H5OH H2 Tetraeedrilised süsinikud vees. C2H4(OH)2 (sp3) on seotud ühe või mitme hüdroksüül- 3.) halogeenoalkaani reageerim

Keemia

docx

Etanooli referaat

15 %. Kõrgemal alkoholi kontsentratsioonil pärmseened hukkuvad, mistõttu ei saagi veinis olla alkoholi sisaldus kõrge. Õlles on 3-5 % ja kaljas on umbes 1% etanooli. 2) Puidutöötlemisjääkide töötlemisel Selleks töödeldakse puidujäätmeid (saepuru, puulaastud) suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist kuivast saepurust annab toota samapalju etanooli, kui on võimalik saada ühest tonnist kartulitest või 300 kg teraviljast. 3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape)

Keemia

docx

Keemia - Aineklasside Tabel

Aineklass Nimetuste süsteem Füüsikalised omadused Keemilised omadused Leidumine/kasutamine alkaan Järelliide –aan Hüdrofoobsed. 1) Täielik põlemine kiire oksüdatsioon Maagaas (CH4) CnH2n+2 C1-C4 –gaasiline Süsinikahela pikenedes C6H12 + 8O2 → 5CO2 + 6H2O Nafta (vedelate alkaanide segu C5-C8 –vedel tihedus, st°,kt°suurenevad. 2) Oksüdeerumine halogeeniga Parafiin (tahke-te alkaanide segu) Nt. CH4 –metaan Sama süsinike arvu korral on Radikaaliline asendus, tekivad halogeeniühendid C5-C9 (bensiin) C4H10 –butaan hargnenud ahela puhul CH4 + Cl2 → CH3Cl + HCl Alkaane saadakse põhil. naftast r,st°,kt° väiksem 3) Oksüdeerumine a

Orgaaniline keemia

docx

Etanool

Kool Nimi Etanool Referaat Juhendaja: Koht ja aasta Sisukord Alkoholidest üldiselt Alkohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Täpsemalt on need orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Seega on hüdroksüülrühm alkoholide funktsionaalseks rühmaks. Nimetustes tähistab alkohole lõppliide ool, mis liidetakse põhiahela süsiniku nimetusele.[1]

Keemia

doc

Alkoholid

ALKOHOLID Orgaanilises keemias on alkoholid aineklass, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga 'ool'. Alkohol (keemilise nimetusega etanool või etüülalkohol) on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju, kõne, mälu, koordinatsiooni ja tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholid on rühm orgaanilisi keemilisi ühendeid, mille koostises on hüdroksüülrühm (OH). Seetõttu on

Keemia

docx

Noorte tervisekäitumine

ja Roomas Bakchos ning nende auks korraldati suurejoonelisi joomapidusid ehk dionüüsiaid ja bakhanaale.)Teised arvavad, et alkohol sai alguse juba kiviajast(umbes 10 000 aastat e.Kr.), kust on leitud sellest ajast pärit õllekanne (Karu, 1973, lk 5). Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Seetõttu on ta joovastava toimega. (ENE 1985, lk 147),(Viro ja Volver 2004, lk 17), (www.alkoinfo.ee). Oma olemuselt on alkohol närvisüsteemi depressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine(http://et.wikipedia.org/wiki/Alkohol). Alkohol pole toiduaine ega mõnuaine, vaid eluohtlik mürk. Võttes arvesse alkoholi mõju

Psühholoogia

docx

Orgaaniline keemia I eksam (kosnpekt)

Alkoholideks R-OH nim ühendeid, milles OH on seotud esimeses valentsolekus oleva süsinikuaatomiga. Alkoholi molekulid on polaarsed ja võivad käituda hapetega, vees ei Lihtalkoholid · Et C2H5OH keemistemperatuur on madalam kui veel, siis hakkab - Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH nende segu keemisel kõigepealt aurustuma etanool. - Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH jne Saadud aurud kogutakse ja jahutatakse. Mitmealuselised alkoholid Nii destilleerimise tulemusel on võimalik saada piiritust, milles on - Glütserool, C3H5(OH)3 95% etanooli ja 5% vett.

Orgaaniline keemia

doc

Uurimustöö "Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas"

Ülenurme Gümnaasium Mikk Otsar 11b klass Oliver Jõesaar 11b klass Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas Uurimistöö Juhendaja: Evelyn Kostabi Ülenurme 2013 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................5 1.1 Alkoholi olemus........................................................................................................... 5 1.2 Alkoholi mõju ja kahjulikk

Inimene

Rohkem sarnaseid