50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KarinaTr
Õppematerjali autor
..................................................... 12 2. UURIMUS ÕPILASTE ARVAMUSE KOHTA.................................................... 14 2.1 Vastajate jaotumine............................................................................ 14 2.1.1 Õpilaste olulisus võõrkeelte õppimisele........................................ 16 2.1.2 Õpilaste kartlikus rääkida võõrkeeltes.......................................... 17 2.1.3 Vene/saksa keele õppimine on raskem kui inglise keele ...............19 2.1.4 Kasu võõrkeelte õppimisest tulevikus........................................... 20 2.1.5 Võõrkeelte õppimine tekitab tunde, et olete edukas ..................... 21 2.1.6 Võõrkeelte õppimise meeldivus..................................................... 23 2.1.7 Võõrkeelte tase............................................................................. 24 KOKKUVÕTE......................................
unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna." See väide pole sugugi mitte vale. Kuid kas võime end pidada ka sadade aastate pärast eestlasteks, kui me ei räägi enam oma emakeeles, vaid oleme praktiliselt üle võtnud teised keeled ning unustanud oma rahvuse ja päritolu? Selles uurimustöös vastame küsimustele ,,Kes on eestlane" ja ,,Mida tähendab olla Eurooplane." Lisaks uurime, millised on klassikaaslaste seas läbi viidud küsitluste tulemused
BRITI JA AMEERIKA INGLISE KEELE ARENGULUGU JA ERINEVUSED NING KEILA KOOLI ÕPILASTE TEADLIKKUS NENDEST Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS 4 BRITI INGLISE KEELE AJALUGU 6 1.1. Inglise keele juured 6 1.2. Vana-Rooma aeg 6 1.2.1. Ladina ja kreeka keel 6 1.3. Anglosaksid 7 1.4. Keele arengu algus 7 1.5. Vanainglise keel 7 1.5.1. Vanainglise keele murded 7 1.5.2
BRITI JA AMEERIKA INGLISE KEELE ARENGULUGU JA ERINEVUSED NING KEILA KOOLI ÕPILASTE TEADLIKKUS NENDEST Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS 4 BRITI INGLISE KEELE AJALUGU 6 1.1. Inglise keele juured 6 1.2. Vana-Rooma aeg 6 1.2.1. Ladina ja kreeka keel 6 1.3. Anglosaksid 7 1.4. Keele arengu algus 7 1.5. Vanainglise keel 7 1.5.1. Vanainglise keele murded 7 1.5.2
SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. Eesti keelest üldiselt.......................................................................................4 1.1. Eesti elanike keeleoskus..............................................................................4 2. Eesti keel välismaal........................................................................................5 2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5 2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7 2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8 3. Võõrkeele õppimine.....................................................................................10 3.1. Keeleõpe igale inimesele......................................
Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasutab ekstralingvistilisi vahendeid estid, ilmed), hääli ja paralingvistilised vahendid intonatsioon, toon, tämber.
kes kasutavad suhtlemisel oma keelt, neil pole tarvis enda elukohast kaugele rännata, sest kõik eluks vajalik on olemas. Miks on maailma keelte arvu kohta nii palju erinevaid andmeid? Maailma keelte arvu kohta on nii palju erinevaid andmeid, sest vahet tuleb teha murdel ja keelel, surnud (hääbunud) keelel ja elaval keelel, allikate usutavuses saab kahelda, andmete kogumiseks on kasutatud erinevaid meetodeid ning andmete võrdlemisel on võimalik täheldada erinevusi. Murde ja keele puhul on oluline arusaadavuse kriteerium erinevat keelt rääkivad inimesed ei saa üksteisest aru, murde puhul on teineteisest võimalik aru saada, samas on hiina ühiskeel keel, kuigi see koosneb nii paljudest erinevatest keeltest ja keelekeskkonnas ei pruugi teineteisest arugi saada. Elavat ja surnud keelt teineteisest eristamisel on küsimus, kas hääbunud keel, mida koolis õpetatakse, on ikka hääbunud. Kui üht keelt räägib vaid üks inimene maailmas, siis on
hakkab tegema oma kvalifikatsioonist madalamaid töid. See tähendab, et lähteriigi kulutused haridusele on olnud kasutud, töötaja saab väiksemat tasu ning sihtriigi töötajad on rahulolematud, kuna tunnevad et nende töökohad kaovad ning ka palgatase langeb. Näiteks praegune seis Eestis ukrainlastega. On olemas ka palju kasumeid. Lähteriik saab oma elanikele tööd ja raha, sihtriik saab endale hea töötaja ning töötaja saab parema palga, mida soovis ning kogemusi. Pooled Eesti töötajad on leidnud endale koha välisomanike tehtud tütarettevõtetes. Järjest rohkem on ka neid Eesti ettevõtteid, mis tegutsevad juba rajamisest peale välisriikides. On kasulik, et ettevõtted on ühendatud võimalikult paljude maailma tarneahelatega ning pakuksid hea palgaga arendavaid töökohti. Eriti oluline on see, kuidas ettevõtted suudavad luua oma toodete kuvandi nii, et see ei solvaks kedagi ja oleks mõistetav ka välisriikides,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid