Referaat (hüdroisolatsiooni niisketes ruumides) Hüdroisolatsioon peab olema, pidev ja veetihe mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes, keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes vastupidav temperatuurimuutustele. Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni Membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse
. 4 1.2 Mittesurveline vesi................................................................................................ 5 1.3 Surveline vesi........................................................................................................ 6 2. HÜDROISOLATSIOONI JAOTUS.....................................................................................7 3. HÜDROISOLATSIOONI SÜSTEEMID...............................................................................9 3.1 Veetihe tihenduskrohv.......................................................................................... 9 3.2 Veetihe betoon.................................................................................................... 10 3.3 Isolatsioonivõõbad.............................................................................................. 10 3.4 Bituumenkatted.................................................................................................. 11 3
Hüdroisolatsioon peab olema Pidev ja veetihe Mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes, keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes vastupidav temperatuurimuutustele Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni Membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse sissetungi takistav materjal
· Kuni 3 meetri kõrguse veesambaga survevesi · Üle 3 meetri veesamva survevesi. Hüdroskoopne niiskus Hüdroskoopne niiskus tekiv müüris esinevate soolade niiskusimavusest, mille tõttu võib niiskus müüritises tõsta väga kõrgele.( http://www.rentokil.co.uk/residential- customers/property-care/damp/waterproofing-and-tanking/index.html) HÜDROISOLATSIOONISÜSTEEMID · Võimalikud hüdroisolatsiooni süsteemid: · Veetihe tihenduskrohv tsemendi baasil · Veetihe betoon · Veetihe kokku sulatatud bituumenpaanid · Veetihe kunstmaterjalid paanid Tihenduskrohv Tihendus krohv ehk isolatsioooni krohvid on tsemendi baasiltihendatud krohvid. Neil on kalduvus praguneda. Neid kasutatakse pinnaseniiskusele ja mitteveesurvelise koormuse välispinnal. Tähtis on kasutada sisseviskekihti ja tagada korralik nake aluspinnaga. Tihenduskrohvi toime seisneb tema väikeses tühimikude ruumalas ja minimaalses poorsuses.
[2] (Joonis1-4) 1.6. Lisaks Lisaks eelnevatele eristatkse veel kahte liiki niiskust: · Hügroskoopne niiskus ehk niiskus mis tekib materjalide sees olevate soolade niiskustõmbe tõttu. · Kondens vesi mis tekib kiirete temperatuuride muutumiste tõttu ja ka inimeste tõttu. 2. PÕHILISED HÜDROISOLATSIOONI MATERJALID Tehnika põhiselt toimub jaotumine kolmeks: · Membraan isolatsioon e. "Must vann" · Veetihe betoon ehk "Valge vann" · Bentonitisolatsioon ehk "Pruun vann" Lisaks eelnevale jaotatakse hüdroisolatsioon erinevate materjalide liikide järgi viieks: · Tihenduskrohv · Veetihe betoon · Isolatsioonivõõp · Bituumenpaanid ehk maakeeli tõrvapapp ja muud bituumenmaterjalid · Kunstmaterjalist paanid 2.1.Tihenduskrohv Tihenduskrohvid ehk isolatsiooonikrohvid on tsemendi baasil veetihed krohvid mida
Hüdroisolatsioon Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. * Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele. * Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni: - membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse sissetungi takistav materjal.
..............................................................5 3.Hüdroisolatsioonimaterjalid..............................................................................................................6 3.1.Krohvisolatsioon.........................................................................................................................6 3.2.Mineraalsed isolatsioonivõõbad.................................................................................................6 3.3.Veetihe betoon............................................................................................................................7 3.4.Rullmaterjalist isolatsioonipaanid..............................................................................................7 3.5.Bituumen-pakskiht.....................................................................................................................7 4.Hüdroisolatsiooni süsteemid.....................................................
kleepmastiksil. Hüdroisolatsioon tuleb kaitsta väljastpoolt 120 mm paksuse tellisseinaga. (E.Talviste: 93-94) Vanasti kasutati hüdroisolatsiooniks ,,savisärki" vundamendi väliskülg kaeti saviga ja tõrvati selleks tuli vundament kuni 60cm laiuse kaevikuga lahti kaevata, seinapinnad puhtaks ja tasaseks teha, lasta kuivada ja siis sooja ilmaga kuuma tõrvaga üle võõbata. 4. HÜDROISOLATSIOONI MATERJALID JA -SÜSTEEMID Hüdroisolatsioonisüsteemid võivad olla järgmised: - Veetihe tihenduskrohv tsemendi baasil - 10-20 mm, mitu kihti, väike poorsus - Jäik ja elastne mineraalne isolatsioonivõõp kahe komponentne kuivsegu, mis segatakse tööplatsil veega. Koostis - peeneteraline liiv, tsement ja polümeersed lisandid. - Veetihe betoon betoon püsib niiske, vuugid võivad lekkida. - Bituumen isolatsioonivõõp külm- või kuumvõõp, 1- või 2 komponentne - Bituumen rullmaterjal kindel kihipaksus, probleemsed vuugid - Plast- rullmaterjalid
3) Vaivundamendid Postvaiad - kandevõime saavutatakse toetumisega tugevale pinnasekihile Hõõrdevaiad - kandevõime saavutatakse tekkia hõõrdejõuga pinnase ja aia vahel Materjalideks raudbetoon, betoon, teras Põiklõikelt on vaiad ruudukujulised, ümarad või eriprofiilis. Lisaks kasutatakse ka kruvivaiu, kiilvaiu, punnvaiu ja kohtvaiu. 4)Plaatvundamendid Hüdroisolatsioon Kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Hüdroisolatsioon peab olema: · Pidev ja veetihe · Mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes · Mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes · Vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes · Keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes · Vastupidav temperatuurimuutustele Pinnases või tarindid paikneva hüdroisolatsiooni tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem. Kolm liiki: · Rõhulist vett takistavä · Rõhuvaba vett takistav
Joonis 2.24 Rõhtpalkseintega korterelamu (vasakul) ja püstpalkseintega korterelamu (paremal) välisseinakonstruktsioon. Joonis 2.27 Krohvitud puitseina lahendusi (Veski 1943). Välisseinte veekaitse Välisvooder Joonis 2.35 Välisvoodri juures tuleb arvestada, et see ei ole veetihe: kaldvihma korral laseb vett läbi. Joonis 2.30 Välisseina niiskuskahjustuste allikad: vee valgumine seinale vihmavee torust, antennikaabli kaudu, lumesulamisvee valgumine seinale. Joonis 2.31 Aknaalune piirkond oli seinte alaosa kõrval üheks teiseks enim kahjustunud piirkonnaks. Välisvooder Välisvooder ●
.…..3. Renoveerimistööd………………………………………………….……4. Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad………………………………….…..5. Allikad……………………………………………………………………...6. Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. * Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele. * Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni: - membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse sissetungi takistav materjal
Laevaruume eraldavad vaheseinad ja tekid. Vöörpiik (forepeak, ) 14 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. On laevakere kõige eespool paiknev ruum. Eest piirab teda vöörtääv ja tagapool on piiriks esimene veetihe vahesein põrkevahesein. Vöörpiiki kasutatakse ballastvee tsisternina. Selle ballasti hulgaga saab reguleerida laeva trimmi (diferentsi). Vöörpiigis puudub topeltpõhi. Joon. 3.32. Vöörpiik, pakk, ketikast ja põrkevahesein. Ketikast, (chain locker, cable locker, ) Tavaliselt vöörpiiki ehitatud ruum ankruketi mahutamiseks. Ketikastis kinnitub kett laevakere külge lahtiandmist võimaldava seadme abil. Pakk, (forecastel, , )
............................................................................6 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST................................................................7 2.1 Hüdroisolatsioonisüsteemid...................................................................................................7 2.1.1 Tihenduskrohv ................................................................................................................7 2.1.2 Veetihe betoon................................................................................................................8 2.1.3 Mineraalsed isolatsioonivõõbad .....................................................................................8 2.1.4 Bituumenkatted ..............................................................................................................8 2.1.5 Rullmaterjalist isolatsioonipaanid .....................................
Kõigepealt on vaja puhastada kogu soklipind, vuugid tuleks puhtaks teha kuni 20mm sügavuseni. Puhastamisel ei kasutata vett. Puhtale pinnale kantakse tsementkrohv. Betoonplokkide vuugid täidetakse injektsioonimeeetodiga. Augud ja tühikud täidetakse spetsiaalse betooni saneerimisseguga. Aukude täitmine on oluline, sest muidu hakkab hiljem vesi ja niiskus tungima müüritisse läbi defektsete kohtade. Edasi on järgmised võimalused: veetihe tihenduskrohv, keevitatud bituumenpaanid, bituumenkate või dreenkate. Valik tuleb teha arvestades olukorda, mis on just sellel hoonel, arvestades kõiki olusid ja vee survet jne.
11.2004. Laeva kütuse, magevee ja määrdeõlide varu hoitakse tsisternides, mida nimetatakse ka tankideks. Samuti vajab laev tsisterne ballastvee tarvis, mille abil reguleeritakse laeva meresõiduomadusi (püstuvus, trimm). Kütusevaru hoitakse enamasti topeltpõhja ruumides ehk põhjatankides. Need ruumid on alt piiratud põhjaplaadistusega, ülevalt tankilaega, otstest veetihedate vahe- seintega. Põhjatanki jagab pikuti pooleks veetihe kiilutala, parraste poolt piirab kimmi- stringer. Seega moodustuvad parema ja vasaku parda tankid, mis omakorda võivad olla pikuti pooleks jagatud veetihedate stringeritega. Joon. 9.14. Otseseks kasutamiseks minev kütus pumbatakse enne masinatesse andmist kulutanki, mis kujutab endast
Veesurve sõltub veesamba kõrgusest. Joonis 3. 6 Joonis 3. Survevee koormus Hügroskoopne niiskus tekib müüris esinevate soolade niiskusimavusest, mille tõttu võib niiskus müüritises tõusta väga kõrgele. [2] 7 2. HÜDROISOLATSIOON Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. * Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele. * Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni: - membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse sissetungi takistav materjal
Kruusad - Eestis puhast kruusa vähe. Kasutatakse peamiselt teedeehituses. · Mäekruusad - jäänud kivimite murenemise kohale. Nukiliste teradega · Uhtekruusad - terad vee toimel siledaks lihvitud · Moreenkruusad - Eestis peamised. Tekkinud mannerjää kulutamise tulemusena Savi - tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. Väga peeneteraline. Terad õhukesed plaadikujulised. Mõrg savi väga plastne ja veetihe. Kasutatakse peamiselt keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel. MURTUD KIVIMATERJALID Saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Killustik · Tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist või graniidist. · Kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses, pinnasele toetuvate prandate aluseks jne · Mehaaniliste omaduste poolest parim graniitkillustik
Keldrikorrusega projektides on võimalus kasutada innovaatilist lahendust kaks-ühes. Kasutades Finnfoam CW-300/100 mm keldri seinte isolatsiooniplaate, paigaldatakse samal ajal ka vastupidav soojusisolatsioon ja hoone maa-alune osa on kaitstud niiskuse eest. See lahendus aitab vähendada tööjõu- ja materjali kulusid ning parandab sokli hüdrotehnilisi parameetreid.[1] 1. VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele. Niiskuse ja pinnavee surve leviku tõkestamiseks läbi vundamendi kandevkonstruktsioonide kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni: niiskust tõkestav;
Keldrikorrusega projektides on võimalus kasutada innovaatilist lahendust kaks-ühes. Kasutades Finnfoam CW-300/100 mm keldri seinte isolatsiooniplaate, paigaldatakse samal ajal ka vastupidav soojusisolatsioon ja hoone maa-alune osa on kaitstud niiskuse eest. See lahendus aitab vähendada tööjõu- ja materjali kulusid ning parandab sokli hüdrotehnilisi parameetreid.[1] 1. VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele. Niiskuse ja pinnavee surve leviku tõkestamiseks läbi vundamendi kandevkonstruktsioonide kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni: niiskust tõkestav;
paiknevadd tugevad veekindlad sulgeseadised , mis peavad tõegereta toimuma nii lainetuse , kreeni kui ka trimmi kroral , ette tuleb näha veekindlad tekid ja platvormid , sest need takistavad vee levikut püstsuunas. Olulone osa on täita sisepõhja plaadistikul ja pardatankidel pikivaheseintel , mis põhja ja pardaplaadistuki vigastuste korral hoiavad ära vee tungimise vaheruumidesse, Lisaks laeva veealusele osale peab veetihe ja tugev olema ka selle veepeale osa , sest just viimasest oleneb ujuvusvaru kahanemine vigastuse tagajärjel. Konstruktsiooniliste meetmete kompleks hõimab uppumatuse säilitamist laeaseadiste ja süsteemide ratsionaalse projekteerimise teel , aga ka laeva varustamist uppumatuse eest võitlemiseks vajalike vahenditega , mis vastavad projektdokumentatsioonile , eesikirjadele ja teabematerjalile Vaatamata sellele , et konstruktsiooniliste meetmete tagamine lasub laevaehitajate õlul on
● Mätaskatus tehakse madala kaldega, ligikaudu 1:4. ● Traditsiooniline mätaskatus tehti kahest mättakihist: alumine kamaraga allapoole, pealmine vastupidi; mätaste vuugid kihtides nihutatakse üksteise suhtes. ● Mättakihtide all peab olema veetihe kiht; vanasti tehti see kasetohust. 19. veebr 2013. a Hoone osad 33 19. veebr 2013. a Hoone osad 35
· ohtlikud jäätmed · autokumme · loomakorjused · vedeljäätmed Reostuse levik prügilas- prügilagaas, lendpraht, nõrgvesi (lihtsamad: kajakam, hais, müra, tolm) Lindudega võitlemine prügilas- panna prügilale võrk peale, häirivad kujutised (hääl+väljanägemine) Närilistega võitlemine prügilas- mürgitamine Prügipõleng- prügi põleb ka seest (mitmeid kuid võib olla, ilma et keegi märkaks), raske elimineerida PRÜGILA LÄBILÕIGE GEOMEMBRAAN- veetihe kilekiht prügilas (savipõhjas) GEOTEKSTIIL- kile katta vildiga TRENAAZITORU- iga laine põhja paigaldada (siia peale tuleb prügi) Prügikiht katta kerge kattekihiga -> see omakorda kaetakse kile ja vildikihiga -> kattekiht ->kasvukiht Prügila põhi on laineline, et välja juhtida vett. Prügilagaas on kahjulik, sest ta on nn kasvuhoonegaas; on tuleohtlik; takistab prügila haljastamist, on ohtlik tervisele.
Tsementsegust tellistest 22 11 Tellisvooder Enne ladumise algust sobitatakse esimene telliserida ilma seguta, alles seejärel laotakse seguga; Müüri ladumisel kasutatakse korraga 3-4It erinevalt aluselt võetud telliseid, et toonide erinevus hajuks; Vuugi soovitav paksus on 12-14mm; Poolekivi tellismüür ei ole veetihe: kaldvihmaga märgub ka telliste sisepind. Siseõhu niiskus võib talveperioodil kondenseeruda soojustuse ja tellisvoodri vahele. Toimiva tuulutuse korral tuuldub niiskus tuulutusvahest välja; Käsitsi vormitud tellistel paigaldatakse lohuga tahk ülespoole; 23 Tellisvooder Savitellismüüri ei tohi katta millegagi, mis takistab niiskuse eraldumist; Kõik vuugid tuleb täita müürimördiga
arvutatakse vastavalt temperatuuri muutustele ning materjali soojuspaisumistegurist lähtuvalt. 3 Jätkuvtala silla puhul on vuugid vaid otstes, lihttala puhul peaksid olema iga riigli kohal, kaldasammastel ei pruugi. Deformatsioonivuuk peab võimaldama sillal piki-, põik-, vertikaal- ja pöördedeformatsioone. Vuugid tulevad asetada selliselt, et oleks tagatud tasane liikluspind ja veetihe ühendus. Deformatsioonivuuk peab ühest küljest olema võimeline vastu võtma piirneva pinna termilist paisumist ning samal ajal tagama piisava toetuse piirneva pinnaga. Deformatsioonivuugid on problemaatilised suure liikluskoormusega pindadel ning seetõttu ei soovitata neid seal kasutada. Deformatsioonivuugi korral kasutatava materjali rebenemistugevus või nakkumistugevus peab olema väiksem kui külgnevatel vuugitäidetel.
kogumislehtrile mää määratud ratud arvutuslikku veehulka; vähemalt üks kogumislehter igal veekogumisalal, valgala <200m2 ja lehtrite vahekaugus on <20m (tee (tee <15m); <15m); kui on oht, et lehtrid ummistuvad, siis <12m.; >200m2 katusel vä vähemalt kaks kogumislehtrit; kogumislehtrite ja katusekatte liide peab olema veetihe (lehtril peab olema >150 mm laiune äärik); äärik); kogumislehter >600mm kaugusel vertikaaltarinditest; vertikaaltarinditest; kogumislehtrid tuleb varustada kaitsevõredega kaitsevõredega (k(küte); te); kohumislehter peab olema üldisest katuse tasapinnast
· Kinnitatakse vahelae konstruktsiooni külge ümar- või lattrauast riputite abil 37. Nõuded põrandatele, happe- ja leelisekindlad põrandad Nõuded · Peab tõkestama sammu- ja õhumüra · Põrand peab olema niiskumise kindel · Põrand peab olema soojakindel · Põrand peab olema tugev, kulumiskindel, mitte liiga kõvad või läbipainduvad, natuke löögikindlad · Sile, mitte libeda pinnaga, kergesti puhastatav · Veetihe ja niiskuskindel saunas, wc-s, dussiruumis · Kulumisel vähe tolmav · Odav ehitada ja ekspluateerida, nägus · Köetava ruumi pinnasele toetuva põranda soojapidavus R0 2,77 m2K/W, välisõhu korral R0 4,54 m2K/W 38. Põrandate hüdroisolatsiooni otstarve, põrandakate roomiktranspordi liikumise puhul ja loomsete ainete töötlemise tsehhides Hüdroisolatsiooni otstarve 6
Eralduv virts kogutakse kokku platsi servas paiknevate kogumiskanalite abil ning hoiustatakse eraldi hoidlas. Selline tahesõnniku ladustamise viis sobib väiksematele lautadele, kus kasutatakse suures koguses allapanu (lõas-, sügavallapanul pidamine). Vedel- ja poolvedelsõnnikuhoidlad. Sõnniku voolavuse tõttu piirab vedel- ja poolvedelsõnniku hoiustamist hoidla kõrgus. Laguun-tüüpi hoidla (joonis 7) on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud veetihe rajatis. Seinad ehitatakse monoliitsest raudbetoonist või tehases valmistatud betoonelementidest. Kuna hoidla asub süvendis, tuleb loomade ja inimeste ohutuse tagamiseks ehitada vähemalt 1,2 m kõrgune kaitsepiire. Laguun-tüüpi hoidla võib ehitada ka PVC-kilest või kummimaterjalist (butüülist). Selliste hoidlate eeliseks on odavus, ehitamise lihtsus ja kiirus. Puuduseks aga materjali purunemisohtlikus hoiustatava vedelsõnniku homogeniseerimisel ja väljapumpamisel. 10
Isolatsioonisegude mahumass on 400...800kg/m3, soojaerijuhtivus 0,08...0,20W/m.C. ja ekspluatsiooni temp.kuni 600C. 13. Tardvahu saamine: Tardvahud kujutavad endast sünteetiliste vaikude segusid, mis pihustatakse isoleeritavale pinnale. Seal segu paisub ja tardub. Tardvahusegu on harilikult mitmekomponendiline ja neis tekib gaasieraldav reaktsioon. 14. Poroloonmatid: Nakkuvad kõikide materjalidega, peale plastmasside ja ta sobib seinte, katuste, torude jne isoleerimisel. On veetihe ja katusel täidab ka katusekatte funktsiooni. Ei talu UV-kiirgust, seepärast tuleb katta mingi värvi või muu kihiga. 15. Akustilisteks materjalideks nim. Materjale, milliseid kasutatakse heli leviku tõkestamiseks või ruumide akustiliste omaduste parandamiseks. 16. Viimistlusmaterjalid. 1. Ehituskonstruktsioonide viimistlemise eesmärgid on: 1) konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest 2) konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks
61...100 m pikkused laevad: piigivaheseinast piigivaheseinani, välja arvatud masinaruuumid; Üle 100 m pikkused vöörpiigi vaheseinast ahterpiigi vaheseinani, kaasa arvatud masinaruumid. Floorid ühendatakse pardakaartega kniide abil, mille ülemised otsad peavad ulatuma vähemalt floori kahekordse kõrguseni. Kniid on sama paksud kui floorid ja nende vaba serv peab olema tugevdatud vöö või äärikuga. FLooride liigitus: 1.Täisfloorid on a) veetihe ja b) vett läbilaskev 2.Brakettfloor. Täisfloor peab olema vähemalt iga neljanda kaare kohal. Täisfloor paikneb kiilutalaga risti ja kulgeb sellest kuni kimmistringerini. Vett läbilaskvates täisfloorides on õhuavad, (ovaalsed) kergendusavad ja läbivooluavad alumises osas. Veetihedad täisfloorid paigutatakse põikvaheseinte alla, mis jagavad laeva veetihedateks sektsioonideks. Neid floore tugevdatakse vertikaalsete jäikusribidega.
Kinnitatakse vahelae konstruktsiooni külge ümar- või lattrauast riputite abil 37. Nõuded põrandatele, happe- ja leelisekindlad põrandad Nõuded Peab tõkestama sammu- ja õhumüra Põrand peab olema niiskumise kindel Põrand peab olema soojakindel Põrand peab olema tugev, kulumiskindel, mitte liiga kõvad või läbipainduvad, natuke löögikindlad Sile, mitte libeda pinnaga, kergesti puhastatav Veetihe ja niiskuskindel saunas, wc-s, dussiruumis Kulumisel vähe tolmav Odav ehitada ja ekspluateerida, nägus Köetava ruumi pinnasele toetuva põranda soojapidavus R0 2,77 m2K/W, välisõhu korral R0 4,54 m2K/W 38. Põrandate hüdroisolatsiooni otstarve, põrandakate roomiktranspordi liikumise puhul ja loomsete ainete töötlemise tsehhides Hüdroisolatsiooni otstarve Maapinnal maapinnast tuleva niiskuse vastu (polüetüleenkile, bituumeniga üle valatud
Tasku (müüri-): vertikaalne ava (tasku) armatuuri ja täitebetooni jaoks . Tõsteava: ava müürikivi küljel, mis võimaldab paremat haaramist kas käsitsi või masinaga. Täitebetoon: sobiva konsistentsi ja täitematerjali suurusega betoonisegu müüritise avade ja tühemike täitmiseks. Töötav armatuur: arvutuslik armatuur. Uure (lohk): müürikivi valmistamisel sängituspinnale tehtud vagu (lohk). Uure (vagu): müüritisse tehtud vagu torude, juhtmete, annatuun jms paigutamiseks. Veetihe vahekiht: veetihe pehmest materjalist või müürikividest vahekiht. Vertikaalne pikivuuk: müüritise välispinnaga paralleelne vertikaalvuuk Vertikaalne ristvuuk: sängitusvuugiga ja müüri pinnaga risti olev vertikaalvuuk. Vuugi täitmine: tühikute täitmine vuugis. Vuugiarmatuur: vuugis kasutatav armatuur. Vuukimine: vuugi töötlemine väljast Õhuke vuuk: vuuk paksusega kuni 3 mm Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 6
Ehituskruusaks nimetatakse sõmerat materjali jämedusega 4…64mm. Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamik neist kuulub kruusliivade hulka. Kruusa ja kruusliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses, vähem ka betooni täitematerjalina. Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. Ta on väga peeneteraline materjal (Ø<0,005mm). Savi terad on õhukesed plaadikujulised, mis on tingitud põldpao kihilisest ehitusest. Sellise tera kuju tõttu on märg savi väga plastne ja veetihe. Peale saviosakeste sisaldab ta veel tolmu (Ø 0,005…0,125mm), liiva ja muid lisandeid, mis muudavad savi värvust ja omadusi. Savi kasutatakse keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel. Põletamata toorsavi kasutatakse tänapäeval vähe. MURTUD KIVIMATERJALID Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke.
sagedus (Hz); · seadet ja kasutamistingimusi iseloomustavad tähised. 8 Levinenumad ohutusklasside, kaitseastmete, maanduste ja hoiatuste tähised on järgmised: II ohutusklass (kaitseisolatsioon) III III ohutusklass (kaitseväikepinge) Kaitseväikepingetrafo (tähisena kasutusel ka SELV) IP23 või IP43 vihmakindel IP34 või IP44 pritsmekindel IP 67 veetihe kaitsejuhi klemm või kaitsejuhi kaudu maandatav (I ohutus klassi) seade kaitsejuhiga ühendamise (maandamise) keeld seadmes eluohtlik pinge ! enne kasutamist lugeda seadme juhendit. Igas riigis kehtivad elektriseadmetele omad kvaliteedi- ja ohutus- nõuded, mis võivad erineda. Kui seadme vastavust mingis riigis kehtiva- tele nõuetele on kontrollitud selle riigi sertifitseerimis- või järelvalve-
tugevdatakse. Tihemini esineb tunnelkiil. Põhjasilluse ehitus talastiku pikisüsteemis. 1- põhjaplaadistus, 2- jäikusribi, 3- mitteveetihe täisfloor, 4- vertikaalkiil, 5- horisontaalkiil, 6- kergendusavadega põhjastringer, 7- tankilagi, 8- veetihe täisfloor, 9- kimmiknii, 10- kimmistringer. TEKISILLUSED Tekisillus koosneb talastikust ja plaadistusest. Tekitalastik Põiktalad piimid ja pikitalad karlingsid. Laadluukide kohal ei ulata piimid pardast pardani, vaid ainult pardast luugikraeni. Selliseid piime nimetatakse poolpiimideks. TALASTIKU PÕIKSÜSTEEM Põiksüsteemis paigutatakse piimid igale kaarele.
kui keskjuhe eelmisel kaablil. Kaablikattena kasutatakse ilmastikukindlat polüeteeni. Joonis 5.20 Keskpingekaablite konstruktsiooni näited: kolmesooneline ümber keskjuhtme keerutatud keskpingekaabel (a), kolmesooneline keskpingekaabel (b) ja ühesooneline keskpingekaabel (c) Kolmandana kujutatud keskpingekaabel AXLJ-TT on ühesooneline (joonis 5.20c). Seda kaablit võib paigaldada torudesse, pinnasesse (ka sisse künda) või vette. Kaabel on veetihe nii piki- kui põiksuunas. Konstruktsioonilt on vaadeldav kaabel sarnane joonisel 4.19b esitatud kolmesoonelise kaabliga. Polümeerisolatsiooniga kaablite kõrval on kasutusel eelmistel aastakümnetel paigaldatud paber- õliisolatsiooniga kaablid, mille kaablisooned on isoleeritud viskoosse õliga immutatud paberiga. Paberkaablite puudusteks võrreldes polümeerkaablitega on suurem kaal, õlilekke võimalus, hooldevajadus ja kaablimuhvide väiksem töökindlus
kogu pikkuse). Tekke võib olla üks või mitu. Transpordilaevade vahetekid piiravad lastiruumide kõrgust. See on vajalik selleks, et sügavasse lastiruumi lastitud kaupade mass ei vigastaks alumistes kaubakihtides olevaid kaupu. Nad ei ole harilikult veetihedad, välja arvatud need, mille abil laev jagatakse veetihedateks sektsioonideks uppumatuse nõudest tulenevalt. Tekke, mis katavad vaid osa laeva pikkusest või laiusest, nimetatakse platvormideks. Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest piki- sidemetest. Ta kuulub ekvivalentse tala koosseisu ja mängib tähtsat osa laeva üldpiki- tugevuse tagamisel. Ta peab olema küllalt tugev, et kanda tekilasti, tormi ajal tekile sattuva vee koormust, jäätumisel tekkiva jää raskust. Kuid peatekk võtab vastu ka läbi- paine puhul tekkivad surved ja ülepaindest tulenevat tõmbekoormused. Ülalpool peatekki paiknevad kogu laeva pikkused tekid (varitekid) kujutavad
pikkuse). Tekke võib olla üks või mitu. Transpordilaevade vahetekid piiravad lastiruumide kõrgust. See on vajalik selleks, et sügavasse lastiruumi lastitud kaupade mass ei vigastaks alumistes kaubakihtides olevaid kaupu. Nad ei ole harilikult veetihedad, välja arvatud need, mille abil laev jagatakse veetihedateks sektsioonideks uppumatuse nõudest tulenevalt. Tekke, mis katavad vaid osa laeva pikkusest või laiusest, nimetatakse platvormideks. Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest piki- sidemetest. Ta kuulub ekvivalentse tala koosseisu ja mängib tähtsat osa laeva üldpiki- tugevuse tagamisel. Ta peab olema küllalt tugev, et kanda tekilasti, tormi ajal tekile sattuva vee koormust, jäätumisel tekkiva jää raskust. Kuid peatekk võtab vastu ka läbi- paine puhul tekkivad surved ja ülepaindest tulenevat tõmbekoormused. Ülalpool peatekki paiknevad kogu laeva pikkused tekid (varitekid) kujutavad endast
kogu pikkuse). Tekke võib olla üks või mitu. Transpordilaevade vahetekid piiravad lastiruumide kõrgust. See on vajalik selleks, et sügavasse lastiruumi lastitud kaupade mass ei vigastaks alumistes kaubakihtides olevaid kaupu. Nad ei ole harilikult veetihedad, välja arvatud need, mille abil laev jagatakse veetihedateks sektsioonideks uppumatuse nõudest tulenevalt. Tekke, mis katavad vaid osa laeva pikkusest või laiusest, nimetatakse platvormideks. Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest piki- sidemetest. Ta kuulub ekvivalentse tala koosseisu ja mängib tähtsat osa laeva üldpiki- tugevuse tagamisel. Ta peab olema küllalt tugev, et kanda tekilasti, tormi ajal tekile sattuva vee koormust, jäätumisel tekkiva jää raskust. Kuid peatekk võtab vastu ka läbi- paine puhul tekkivad surved ja ülepaindest tulenevat tõmbekoormused. Ülalpool peatekki paiknevad kogu laeva pikkused tekid (varitekid) kujutavad
• uhtekruusad ( terad on vee toimel lihvitud siledaks) • moreenkruusad ( tekkinud mannerjää kulutamise tulemusena ) Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka . Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamik neist kuulub kruusliivade hulka. Kruusa ja kruusliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses, vähem ka betooni täitematerjalina. Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. Ta on väga peeneteraline materjal. Oma tera kuju tõttu on märg savi väga plastne ja veetihe. Peale saviosakeste sisaldab ta veel tolmu, liiva ja muid lisandeid, mis muudavad savi värvust ja omadusi. Savi kasutatakse keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel. 16. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- korrapärased kivimaterjalid Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. -Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult
Levinuimad on tänapäeval betoonpaisud. Ehitamise põhitingimus on et nende massiivsus/omakaal peab tagama stabiilsuse. Nt Linnamäe HEJ pais. • Kaarpaisud – nime saanud kaare kuju järgi. Õhukesed betoonpaisud töötavad survele, kandes vee surve oma kaarja paiskeha kaudu kalda kaljudele, millele ta toetub. Rajatakse kitsaste ja sügavate sängidega eelmäestiku ja mäestiku jõgedele. • Kontraforss-paisud ehk toestatud paisud – veetihe sein, mis omaette üleval ei seisa ja vee survet vastu ei võta. Selleks et võtaks, toestatakse vee põhja toetuvate tugedega. Toed tehakse raudbetoonist või terasest, väiksemate ehitiste korral ka betoonist C) Vee läbilasketingimuste järgi • Vett mitteläbilaskvad paisud ehk umbpaisud – betoon või pinnasepaisud • Vett läbilaskvad paisud ehk äravoolupais– seadmete kaudu mida nim veelaskudeks – Ülevoolupais – veelask asub paisu harjal
Liiva ja kruusa looduslikku segu nimetatakse kruusliivaks. Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamus kuulub kruusliivade hulka. Eesti kruusades on vähe keskmise jämedusega teri, palju on selles suuri kive. Ehituskruus on sõmer materjal, mille terade jämedus on 4...64 mm. Kruusa ja kruusaliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses. Kasutatakse ka betooni tootmises. Savi. Savi on väga peeneteraline materjal. Savi terad on õhukesed plaadikujulised, seetõttu on märg savi väga plastne ja veetihe. Savi sisaldab veel tolmu, liiva ja muid lisandeid, mis muudavad savi omadusi ja värvust. Savi kasutatakse keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel. Savi ja liiva sisalduse järgi jagatakse mineraalpinnased järgmiselt: raske savi – tolmu ja liiva on selles alla 40%; savi – savi ja liiva on selles enamvähem võrdselt; raske liivsavi – savi on selles 20...30%; keskmine liivsavi - savi on selles 15...20%;
Salvkaevuks (kaev vanaema juures maal) nim veevõtu otstarbel maa sisse kaevatud vertikaalset sahti, mille seinad on tugevdatud raudbetoonrõngastega. Maa sisse kaevatakse vertikaalne saht ja selle kokkuvajumise vältimiseks see kindlustatakse. Sügavus 2-2,5m, läbimõõt 1-2m. Saab kasutada kohtades, kus reostusallikas pole läheduses. Teiseks peab olema pinnaveetase maapinna lähedal. Kaevu ümber tehakse savilukk kontaktpind ülemiste kaevurõngaste vahel oleks hästi veetihe (voolamist toimuda ei tohiks). Maapind planeeritakse kaevust eemale, see suunab pinnavee ja kõik üleliigsed veed kaevust kaugemale. Kaevul peab olema kindlasti luuk, et vältida sodi kaevu sattumast! Kaevul peaks olema ka tuulutus, st luuk ei tohiks umbselt kinni olla. Kaev peab olema maapinnal umbes meeter kõrge, kindalsti mitte alla poole meetri. Kaevust saab vett kätte pumbaga, toruga või ämbriga. Põhjas kõige peal on jämedamad kivid, selle all kruus ning seejärel liiv
Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamik neist kuulub kruusliivade hulka. Eesti kruusades on vähe keskmise jämedusega teri ja palju suuri kive. Kruusa ja kruusaliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses, vähem ka betooni täitematerjalina. Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. Ta on väga peeneteraline materjal (Ø < 0,005 mm). Savi terad on õhukesed plaadikujulised, mis on tingitud põldpao kihilisest ehitusest. Sellise tera kuju tõttu on märg savi väga plastne ja veetihe. Peale saviosakeste sisaldab ta veel tolmu (Ø 0,005...0,125 mm), liiva ja muid lisandeid, mis muudavad savi värvust ja omadusi. Savi kasutatakse keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel. Põletamata toorsavi kasutatakse tänapäeval vähe. 21. Keraamilised plaadid- põranda-, seina- ja mosaiikplaadid. 1) Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-1100°C juures. Plaadi
tuleb torustik soojustada ja katta aurutiheda kattega ka köetavaid ruume läbiv torustik. Kogumislehtrite, nende arvu ja paigutuse kavandamisel peab jälgima: kogumislehtritele määratud arvutuslikku veehulka vähemalt üks kogumislehter igal veekogumisalal, valgala <200m 2 ja lehtrite vahekaugus on <20 m kui on oht, et lehtrid ummistuvad, siis <12m >200m2 katusel vähemalt kaks kogumislehtrit. Kogumislehtrite ja katusekatte liide peab olema veetihe (lehtril peab olema >150 mm laiune äärik) Kogumislehter >600mm kaugusel vertikaaltarindist. Kogumislehter tuleb varustada kaitsevõredega Kogumislehter peab olema üldisest katuse tasapinnast madalamal 0,9x0,9m ja 20mm sügavune süvend. Sisemise kaldega katuselt on sadevett võimalik ära juhtida ka sülitite abil. Välimine vee äravool Korraldatud (vesi juhitakse katuse pinnalt püst- või ripprenni abil vihmaveetorude kaudu
3. moreenkruusad on tekkinud mannerjää kulutamise tulemusena Loodusliku kruusa ja liiva segu nimetatakse kruusliivaks. Kruusa ja kruusliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses, vähem ka betooni täitematerjalina. Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. Ta on väga peeneteraline materjal. Savi terad on õhukesed plaadikujulised, mis on tingitud põldpao kihilisest ehitusest. Sellise tera kuju tõttu on märg savi väga plastne ja veetihe. Peale saviosakeste sisaldab ta veel tolmu, liiva ja muid lisandeid, mis muudavad savi värvust ja omadusi. Savi kasutatakse keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel. 16. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid korrapärased kivimaterjalid Korrapärased materjalid vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud
seisundit. Tuleb jälgida, et neid läbivad torud ei oleks vigastatud. Kord aastas tuleb kontrollida joogiveetankide seisukorda, puhastada, vajadusel parandada vigastatud värvi kohad. Tankis võib töötada järjest kuni 45 min, mille järel tuleb olla varskes õhus vahemalt 15 min. Tank täidetakse veega nii, et vesi ulatub kuni peatekil asuva mõõdutoru ülaservani. Kui ööpäeva jooksul veetase ei lange, on tank veetihe Pilet No. 08 1. Vaht ankrus Kui laev alla 50m siis üks valge ringtuli vööris kui üle 50m siis lisaks ka ahtris ringtuli, kui üle 100m siis ka tekivalgustus. Tüürimees peab kontrollima asukohta ja triivi, vahitüürimees ei tohi sillast lahkuda, tuleb jälgida ilmastiku olusid. Kui tuul tõuseb või tuleb mingi tormihoiatus, siis sellest kindlasti kaptenile teatada. Kui udu tuleb, siis tuleb sisse lülitada udusignaalid, jälgida ümbruses
Konstruktiivne armatuur: mittearvutuslik armatuur, mis pannakse vastavalt üldtunnustatud konstrueerimisnõuetele. Põikarmatuur: armatuur põikjõu vastuvõtuks. Töötav armatuur: arvutuslik armatuur. Vuugiarmatuur: vuugis kasutatav armatuur, pikiarmatuur. Müüritises abimaterjalid Ankur: vahend müürikivide ühendamiseks erinevates kihtides ja külgnevate konstruktsioonidega, näiteks lae ja katusega, vahend konstruktsioonide kinnitamiseks müürile. Niiskusisolatsioon: veetihe pehmest materjalist või müürikividest vahekiht. Seinaside (ankur): side vertikaalsete seinakihtide omavaheliseks ühendamiseks läbi nõrkade vahekihtide või seinakihtide ühendamiseks kapitaalse seina või jäiga konstruktsiooniga. Mördivuugid Liugvuuk: vuuk, mis võimaldab müüritise horisontaalse vaba liikumise. Rõhtvuuk (sängitusvuuk): horisontaalne või kaldu mördikiht müürikivide vahel. Püstvuuk: vertikaalne mördikiht müürikivide vahel.
taidetakse veega nii, et vesi ulatub kuni peatekil on mitmeid. Nt esimese seekli viimane toega laeva pikkusest hermeetilised, kaetud kaitsekaantega. asuva moodutoru ulaservani. Kui oopaeva lüli ja teise seekli esimene toega lüli värvitakse Ankrus olev laev peab välja panema kõige Veekindlad vaheseinad peavad olema jooksul veetase ei lange, on tank veetihe valgeks ja kontraforsidele mähitakse pehmest nähtavamal kohal: vigastusteta, väikesi avausi võib remontida traadist margid. Kui ankruketi üks seekel vette vööris ühe valge ringtule või kerakujulise kasutades vastava diameetriga polte ja
KATUS Katuse ülesandeks on hoone kaitsmine ilmastikumõjude eest. Katused koosnevad kande- ja kattekonstruktsioonist. Kandekonstruktsioon tagab katuse tugevuse ja püsivuse (kannab katusele mõjuvaid koormisi ( omakaal, lumekoormus, tuulekoormus) ja kattekonstruktsioon annab vee- tiheduse. Katuslae puhul on katuse kandekonstruktsioon ühtlasi viimase korruse laekandjaks. Nõuded katusele Eesti Vabariigi projekteerimisnormi EPN 11.1. Piirdetarindid järgi - katusekate peab olema veetihe - katuse kuju ja kalded peavad tagama vee kiire ja takistamatu äravoolu - lamekatuse kalle ei tohi olla väiksem kui 1:100. Kalde määramisel võetakse arvesse kande- tarindite läbipainde mõju - sisemise äravooluga katused peavad olema varustatud puhastatavate äravoolulehtritega, välimise äravooluga katused vihmaveerennide ja torudega - välimine äravool köetava hoone katuslaelt veesülitile või vihmaveerennide ja torude kaudu on lubamatu
Madalaid tiigitamme võib teha ka moreenist. Tihendage või katke tammi pinda saviga. Savikihi paksus peaks olema vähemalt 30 cm, mille peal on 30-45 cm kiht kruusa, et ära hoida jäätumise ja kuivamise kahjustusi. Tiigi võib teha veekindlaks ka näiteks plastikust kilega (polüetüleen-, vinüül- või butüülkile). Kile mõlemale poolele tuleb paigutada 15 cm paksune kiht peent liiva. Kile paksuseks peab olema üle 0,20 mm. Kui tiigi põhi on tugev ja veetihe võib tiikide vaheseinu teha näiteks punnitud laudadest, betoonist, teraslehtedest jne. Tavaliselt on see kallis abinõu. Läbivooluohtlikumad kohad on torude läbiminekukohad. Torude ümber soovitatakse panna veekindlast vineerist kaelus, mida hoolega tihendatakse saviga. Sademetest põhjustatud erosiooni ohu tõttu tuleb tammid võimalikult kiiresti katta murumättaga. Talviste ehitustööde puhul tammi sisse jäänud jäätükkide sulamisel
annaabi.ee 
