Vundamendi hüdroisolatsioon (0)

VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON
REFERAAT
Õppeaines: HOONE OSAD I
Ehitusteaduskond
Õpperühm: EI 12a
Juhendaja : lektor Jüri Tamm
Esitamiskuupäev:…………….
Üliõpilase allkiri:……………..
Õppejõu allkiri: ………………

Tallinn 2015
SISUKORD
SISUKORD......................................................................................................................... 2
SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3
1. PINNAS.......................................................................................................................... 4
1.1. Veekoormused .............................................................................................................. 4
2. HÜDROISOLATSIOON................................................................................................ 7
2.1. Välishüdroisolatsioon................................................................................................... 8
2.2. Renoveerimistööd ........................................................................................................ 8
2.3. Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad..............................................................................8
3. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE .............................................................................. .9
3.1. Soojustusmaterjalid ...................................................................................................... .9
KOKKUVÕTE.................................................................................................................... 11
VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................................... 12
SISSEJUHATUS
Vundament on kindlasti üks hoone olulisemaid osasid, mistõttu on väga oluline et see oleks kaitstud igasuguste hävitavate tegurite eest nagu näiteks pinnaseniiskus. Kui vundamendi soojustamine ei toimu ehituse käigus vaid hiljem, siis võib vundament kaotada väga kiiresti oma tugevuse ja töökindluse. Vesi ja niiskus on kaks tegurit, mida välditakse hoone tarinditesse sattumisel . Selleks tuleb vundament isoleerida ja takistust nende kahe teguri hoone sisse sattumisel nimetatakse hüdroisolatsiooniks.
1. PINNAS
Vundamendi ehitust mõjutab suurel määral asukoha pinnas.
Pinnaseid liigitatakse kalju- ja mittekaljupinnasteks (rähk, kruus, liivapinnas, savipinnas , turvas, täitepinnas). Looduslikud alused ehk pinnasekihid võtavad vastu ehitise koormuse.
Pinnas ehk ehitusalus peab olema vajaliku tugevusega , vastupidav pinnasevee toimele (uhtumiskindel), ei tohi külmumusel paisuda (külmumispiir ~1,2 m), peab olema vähesel määral ja ühtlaselt kokkusurutav.
Veega küllastunud pinnas paisub külmudes. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga. Liivatäidet tihendatakse vibraatoriga kihtide kaupa paksusega 0,2 - 0,3 m ning täiendavalt veel veega.
Pinnase ebaühtlane vajumine vundamendi all tekitab hoones pragusid, vähene ühtlane vajumine iseenesest pole ehitusele ohtlik. [1]

Veekoormused

• Pinnaseniiskus on pinnases esinev, kapilaarselt seotud vesi. Pinnaseniiskusest saab ainult sel juhul rääkida, kui hoone alune, ning ümberringi on vett mittesiduvate materjalidega ( liiv, kruus) täidetud. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjali täidetud pinnas laseb vett kiiresti läbi kuni põhjaveeni. Joonis 1
  

Joonis 1. Pinnaseniiskusega veekormus.

• Mittesurveline vesi on tilk- või vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnasele hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vettsiduva pinnase puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on ka toimiv drenaaz . Kui ümber hoone aga puudub drenaaz, siis tänu pinnase veesiduvusele tekib vundamendi allossa vee hüdrostaatiline surve, ning siis on tegemist juba survelise veega. Joonis 2.
  

Joonis 2. Mittesurveline vesi drenaaziga.

• Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vundamedi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees. Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Veesurve sõltub veesamba kõrgusest. Joonis 3.
  

Joonis 3. Survevee koormus

• Hügroskoopne niiskus tekib müüris esinevate soolade niiskusimavusest, mille tõttu võib niiskus müüritises tõusta väga kõrgele . [2]
  

2. HÜDROISOLATSIOON
Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse.
* Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele.
* Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni:
- membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse sissetungi takistav materjal. Kuna varasematel aegadel kasutati selliste lahendite puhul bituumenkatteid, nimetatakse seda tüüpi katteid “mustaks vanniks”. Vahepeal unustatud, kuid nüüd uuesti kasutusele võetud bentoniit-hüdroisolatsioon nn “pruun vann” on samuti membraan-hüdroisolatsioon. [3]
2.1 Välishüdroisolatsioon
Välishüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel ühendatud isolatsioonikihist, moodustades vee eest kaitsva pinnakihi.
Hoone maa-alune osa on pidevalt niiskes keskkonnas ja vastavalt vee koormusjuhtumile tuleb valida sobiv hüdroisolatsioonisüsteem. Vertikaalne hüdroisolatsioon koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga peavad moodustama veetiheda vanni. Eriti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon saaksid omavahel ühendatud ja et nad ka omavahel sobiksid. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada.
Hüdroisolatsioon peab vastu võtma ka hoone pisiliikumised temperatuurimuutuste ja vajumise tõttu, ilma et ta kaotaks oma funktsiooni.
Hüdroisolatsioonitöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on alla +5 C. Kuivamisfaasis peab isolatsiooni kaitsma sademete, päikese ja külma eest. Sobivateks aluspindadeks on betoon , müüritis, lubitsement- või tsementkrohv. Hüdroisolatsioonikihti ei tohi paigaldada üle teravate nurkade. Välisnurk tuleb maha lõigata ja sisenurgad täita tihenduskrohviga, raadiusega 4...6 cm.
Hoone sokliosas, kuni 30 cm maapinnast , on oodata pritsvee suuremat koormust. Nimetatud piirkond tuleb katta kahe kihi mineraalse isolatsioonivõõbaga, mis tagab tugeva ja kindla aluspinna järgnevale pinnakattele. Bituumenkatet kasutades võib tekkida olukord, kus läbi müüritise tungiv niiskus võib hüdroisolatsiooni müüritise küljest lahti suruda. [3]
2.2 Renoveerimistööd
Renoveerimistööde korral tuleb isoleeritav välispind täielikult lahti kaevata. Samuti peab olema ka piisav liikumisruum töö tegijatele. Pind tuleb puhastada. Puhastamiseks ei sobi veega töötlemine, kuna see viib naket halvendavaid sooli pinna sisse. Pind peab olema sobilik kandmaks hüdroisolatsiooni. Vana krohv, lahtised kivid ja naket halvendavad osad tuleb aluspinnalt eemaldada, augud uuesti plommida. Müüritis tuleb tasanduskrohviga siledaks krohvida ning pind karestada. Praguline betoon on vajalik injektsioonivahendiga tihendada. Tehnilisi probleeme võivad tekitada juurdeehitised, trepid jm. Vanade hüdroisolatsioonikatete puhul tuleb kontrollida nende naket aluspinnaga. Tõrvasisaldusega katted on vaja täielikult eemaldada. [3]
2.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad
Läbiviigud, nurgad, kandid, vuugid ja liited tuleb hoolikalt kavandada.
Läbiviigud tuleks planeerida võimaluse korral survelisest veest kõrgemale. Manteltoru tuleks müüritisse paigutada müüritise ladumise või betoneerimise käigus. Kui tihendamiseks kasutatakse ehitusvahtu ja rullvõrutihendit, peaks manteltoru läbimõõt olema ca 4 cm suurem läbiva toru läbimõõdust ja pikkus ca 3 cm väiksem kui seina paksus, et seina välisküljele saaks teha manteltoru otsani faasi. Täiendavalt sisseehitatud läbiviigud tuleb alati vormistada flantsiga manteltoruga. Survelise vee korral kasutatakse spetsiaalseid presstihenditega läbiviigusüsteeme. [3]
3. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE
Vundamendi, keldriseinte ja põrandate õige soojustamine aitab vältida umbes 20% soojakadudest ja säästa küttekulu arvelt. Juhul kui hoonesse on planeeritud põrandaküte, on põranda soojustamine lausa kohustuslik, vältimaks soojuskadu mittevajalikus suunas. Tavaliselt paigutatakse vee- ja kanalisatsioonitorud pinnasesse allapoole maapinna külmumispiiri. Alati pole see aga võimalik või otstarbekas. [4]
3.1 Soojustusmaterjalid
Vahtpolüstüreen ehk standardikohase nimetusega EPS on kerge jäik plastvahul põhinev soojustusmaterjal. EPS on hinna ja kvaliteedi suhte poolest üks efektiivsemaid soojustusmaterjale. Soojustusplaadid on kerged, lihtsalt käsitsetavad, ei kaota aja jooksul soojust isoleerivaid omadusi ega deformeeru ning on samas tugeva konstruktsiooniga. EPS-isolatsioonimaterjale kasutatakse nii uusehitistes kui ka vanemate ehitiste renoveerimisel. EPS-plaatidega võib hoone soojustada keldrist katuseni.
Tulenevalt heast soojusisolatsioonivõimest, suurest niiskuskindlusest ja koormustaluvusest on Estplast EPS 80 parim materjal mõõduka kasutuskoormusega vundamentide ja soklite soojustamiseks.
Estplast EPS 100 on mõeldud suure kasutuskoormusega pindade soojustamiseks:
- suure koormusega betoonpõrandad
- pinnasel paiknevad betoonpõrandad
- betoonist plaatvundamendid
- konstruktsiooniga betoonpõrandad
- ehitiste kaitse külmakerke eest
- pinnases asuvad tehnovõrgud
Eriti suure kasutuskoormusega konstruktsioonid peavad vastu pidama suurele lühi- ja pikaajalisele koormusele, olles samaaegselt minimaalse deformatsiooniga.
EPS 200 soojusplaadid on suure koormustaluvuse, paindetugevuse ja niiskuskindlusega ning väikese soojusjuhtivusega. Estplast EPS 200 on mõeldud järgmiste konstruktsioonide soojustamiseks:
- plaatvundamendid
- tööstushooned
- ladude põrandad
- garaažide põrandad
- parklad
Estplast EPS PERIMEETER on spetsiaalne niiskuskindel, tihe ja tugev isolatsioonimaterjal, mis sobib väga hästi niiskete kohtade isolatsiooniks:
- maja vundamendi ja vundamendialuse pinnase soojusisoleerimiseks;
- välimiste keldriseinte, soklite ja alusmüüride välispidiseks soojustamiseks;
- torustike (sh kuivendustorustike), torukaevikute, kaevude ja drenaažide isoleerimiseks külmumise eest (plaadid võib paigaldada pinnasesse ja nad ei vaja eraldi niiskustõkkega katmist pinnase poolt);
- hoonete ja hooneosade külmakergete vähendamiseks. [4]
KOKKUVÕTE
Et saada soojapidavat ehitist, tuleb alustada vundamendi soojustamisest. Sellejuures peab kindlast läbi mõtlema materjali valiku. Valides valed materjalid, ei pruugi maja sooja pidada ning kidlasti tuleb meeles pidada seda et külmasillad tuleb ära katkestada nii palju kui võimalik. Vee eest kaitstes tuleb vundamendile teha hüdroisolatsioon, siis ei teki külmumisest tingitud deformatsioone.
KASUTATUD KIRJANDUS
[1] Ehitusinfo , „Pinnas, vundament ja sokkel “ [Võrgumaterjal].
http://www.ehitusinfo.ee/index.php?vundament_sokkel
[2] „Hoonete hüdroisolatsioon“ [Võrgumaterjal].
http://www.tarmatrade.ee/File/soklitesoojustamine.pdf
[3] „Vundamendi hüdroisolatsioon“ [Võrgumaterjal].
http://www.ehitusinfo.ee/index.php?hydroisolatsioon
[4] „Vundamendid ja soklid“ [Võrgumaterjal].
http://www.estplast.ee/et/vundamendidjasoklid