Hüdroisolatsiooni alused - konspekt (3)

Hüdroisolatsioon peab olema

• Pidev ja veetihe
  
• Mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes
  
• mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes
  
• vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes, keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes
  
• vastupidav temperatuurimuutustele
  

Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni

• Membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse sissetungi takistav materjal. Kuna varasematel aegadel kasutati selliste lahendite puhul bituumenkatteid, nimetatakse seda tüüpi katteid „mustaks vanniks“
  
• Vahepeal unustatud kuid nüüd uuesti kasutusele võetud betoniit -hüdroisolatsioon nn „pruun vann“ on samuti membraan-hüdroisolatsioon
  
• Alternatiiviks on veetihedast betoonist kandekonstruktsioon , mis täidab ka hüdroisolatsiooni funktsiooni Seda tüüpi hüdroisolatsiooni nimetatakse ka „valgeks vanniks“ kuna kasutatav tsement on heleda värvusega.
  

• Pinnasega kokkupuutuvate tarindite kaitseks kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni
  -niiskust tõkestav
  -rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav
  -rõhulist ehk survelist vett tõkestav
  

Pinnaseniiskus

• Pinnaseniiskus on pinnases esinev kapillaarselt seotud vesi
  
• Mittesurveline- mittesurveline vesi on tilk- või vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnale hüdrostaatilist rõhku
  
• Surveline vesi – survelise veega on tegimist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vendamendi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees
  

• Lubikrohv võib valesti juhitud vihmavee puhul imada endasse niiskust ja hakata ajapikku maha kukkuma
  
• Seega tuleb lubikrohvi puhul tähelepanelikult ära juhtida vihmaveed ning hoolitseda, et pinnaseniiskus ei hakkaks mööda seina „üles ronima“
  
• Tsementkrohv on lühikeses perspektiivis vastupidavam
  - kuid asjatundjad räägivad, et lubikrohv pidi aastakümnete pärast muutuma kõvemaks kui tsementkrohv.
  
• Sokli lubivärviga värvimine on parem
  
• Sokli ümber võib teha killustikuga
  
• Muld juhib hästi niiskust soklisse
  

Lubikrohv

• Lubikrohvi omadus on see, et see kivistub väga aeglaseslt
  
• Kogemused räägivad, et selline „eestiaegne“ lubikrohv mis on ca 70 aastat vana on iseenesest tugevam ja vastupidavam kui sama vana tsementkrohv
  

- aga et „ noorest peast“ on ta pehme, poorne ja imav

• Eriti hästi võib seda näha välisseintel, kus vihmavee ärajuhtimine on puudulikult lahendatud ning vesi pääseb seinale
  
• Pole vaja palju, et väga suur ala seinast oleks märg
  
• Lubikrohv paisub ja tõmbab kokku, ta imab endasse vett ja siis ka külmub lõhki
  
• See, et fassaadi osad alla kukuvad on see viga, et kui ei pöörata piisavalt tähelepanu sademevete ärajuhtimisele
  
• Seal, kus vesi peale ei pritsi on üldjuhul kõik korras
  
• See, kui siseruumides tulevad seina mõnda kohta praod on loomulikud , sest krohvi all olev puitsein „elab“ aktiivsemat elu ja liigub rohkem kui selle peal olev
  
• kui jätta vihmaveesüsteemi väljaehitamata ja vihm langeb lubikrohvitud fassaadile.
  -Lubikrohv on nagu käsn – ta imeb vee sisse ja vevitab seinas laiali
  -Kui tulevad miinuskraadid, külmub kogu krohv laiali ja maha
  

• Põrandalaud liiga märjalt maha pandud
  - Kõik sel ajal seina ja maha pandud (isegi kui on enne kuiv) kuivab laiali, kui keskküte sisse pannakse
  

Hüdroisolatsioonisüsteemid

• Veetihe tihenduskrohv tsemendi baasil
  
• jäik ja elastne mineraalne isolatsioonivõõp
  
• veetihe betoon
  
• vetihe kokku keevitatud (sulatatud) bituumenpaanid
  
• veetihe kunstmaterjalist paanid
  
• 1- või 2-komponentne bituumine-pakskiht
  

Tihenduskrohv ehk isolatsioonikrohv on tsemendi paasil veetihe krohv. Neil on kalduvus praguneda
Veetihe betoon – veetiheda betooniga on võimalik kontrueerida kandekonstruktsioon, mis samaaegselt tõkestab ka vee tungimist konstruktsiooni.
Mineraalsed isolatsioonivõõbad- õhukesekihilised mineraalsed isolatsioonivõõbad on tuntud üle 40 aasta. 25 aastat on kogemusi elastse mineraalse isolatsioonivõõbaga Põhilised vead on: mördi ebaõige koostis, puudulik aluspinna töötlus.
Mõisted
Geokilp – vett läbilaskev geosteetiline materjal, asetatud pinnasele ühendamiaks raskusi, mis asetatake geosünteedile, Valdin erosiooni
Geokomposiit – Materjal, milles vähemalt üks kiht on geosünteesiline materjal, kasutatakse tsiviilehituses
Geokärg – kolmekomposiitne, vett läbilaskev, polümeerne meekärje või võrgukujuline. Kasutatakse kivide, oinnase või teiste materjalide varisemise vältimiseks
Bituumenmaterjalid
Bitumenmaterjalide liigitamine

• Bitumenmaterjalid on koliidsed süsivesikud
  
• Hea kleepuvuse tõttu nimetatakse nei ka orgaanilisteks sideaineteks
  
• Bituumenmaterjalide rühma loetakse ka tõrvad
  

Peamised kasutusalad

• Asfaltbetoonide sideaineks
  
• Asfaltkatte aluse krundiks
  
• Tee pindade killustiku kleepkihiks
  
• Katusekatte- ja hüdruiosolatsioonipapide immutamiseks
  
• Õhukeste materjalide pindade kleepimiseks
  
• Võõpisolatsiooni valmistamiseks metallkonstruktsioonide kaitseks
  
• Mõningate värvide ja lakkide valmistamiseks
  

Puudused

• Madal temperatuuripüsivus
  
• Vananevus – muutuvad aja jooksul hapramaks
  

Bituumenid

• Bituumenite liigitus:
  

• Looduslik bituumenid
  
• Looduslik asfalt
  
• Naftabituumen
  
• Põlevkivi bituumen (tõrv)
  
• Modifitseeritud bituumen
  

Looduslik bituumen

• Puhtal kujul leidub looduslikku bituumenit harva
  
• Kuulsamad leiukohad on Trinidadil ja Bermuudal
  
• sagedamini on ta segunenud savi või liivaga või imbunud boorsesse kivimisse
  

• Bituumenit võib kivist välja keeta või lahustada
  
• Looduslik bituumen on kõige kvaliteetsem bituumeni liik
  

Naftabituumen

• Saadakse madala väävlisisaldusega nahtast selle destileerimisel
  
• Kõige vedelam nafta destilatsiooni jääk on masuut
  
• Keskmine on gudroon
  
• Kõige tahkem jääk on bituumen
  

Naftabituumeni omadused

• Erimass +20 C juures 1kg/M3
  
• Keemistemperatuur 200...250 C
  
• Pehmustäpp on 40-90 C, teeehitusbituumenitel 30-50
  
• Prenetatsioonitäpp näitab nõela sissevajumise sügavust 1/10 mm-tes
  

- 5...140 ühikut
- 50...500 ühikut

• Kvaliteetsed naftabituumenid on võrreldavad looduslikega
  

Leku - kond aluskate
Aluskatted leku-kond ja leku-pe tagavad katusekonstruktsiooni pikaajalise kaitse niiskuse eest
Leku-kond aluskattel on alumine pool kaetud niiskust siduva viltja kihiga, mis takistab võimaliku kondensvee voolamist ja selle tilkumist soojustusse. Aluskate on valmistatud kihilise ehitusega polüetaanist, tänu millele on saavutatud hea tõmbetugevus ja mehaaniline kestus
Kasutus: Tuulutavates katusekonstruktsioonides, kus lisaks välisele niiskusoludele on võimalik ka kondensvee teke
TEHNILISED ANDMED
Rulli mõõtmed
1,5 *40 (60 m2/rull)
Aluskatte paksus
0,2
Materjali kaal
140g/m2
Veeauru läbilaskvus
6,2*10-12 kg/m2 * s * Pa
Tõmbetugevus
530 N/50 mm pikisuunas
530 N/50 mm põikisuunas
Ilmastikukindlus
Niiskuskindel, UV-kindel
Soovitatav ülekate 150 mm horisontaaljätkudel ja 100 mm vertikaaljätkudel (materjali ülekulu kuni 10% katuse pinnast)
Aluskate kinnitatakse klambrite laiapealiste naeltega sarikate pealw, katuseroovi ja sarika vahele peab jääma distantsliist
Aluskate paigaldatakse lõdvalt, nii et aluskate jääb sarikate vahele nõkku: see juhib aluskattele sattunud vee distantsliistust eemale
Samas tuleb jälgida, et aluskatte ja soojustuse vahele jääks vähemalt 30mm õhuvahe
Radoonitõkkekile paigaldamine
Paigaltatakse hoome alla koguulatuses, et täielikult väistada radooni tungimist hoonesse. Kile alla tuleb teha vähemalt 50 mm paksune paksune liivapadi . Peale paigaldamist tuleb katta UV- kiirguse ja mehaaniliste vigastuste kaitseks võimalikult kiiresti näiteks soojusisolatsiooniga
Vundamendi kuivamiseks tuleb teha kaks asja:

• Esiteks juhtida vihmavesi majast kaugemale
  
• Teiseks peab uurima , kui kõrgele tõuseb pinnavesi
  

Vanematel majadel niiskustõkkena kasutatud tambitud savi või bituumenvõõp on nüüdseks tihti kahjustunud. Savikihis on oma töö teinud vihmaussid, bituumenit aga paigaldati nõukogude ajal vahel üsnagi suvaliselt. Väga niisketes piiskondades võib niiskustõkkest ümber müüri üksi väheks jääda. Peale pressiv pinnavesi tungib siis keldrisse hoopis isolerimata põranda kaudu. Kui liivase või muu dreeniva pinnase puhul võib veesurve olla hajus, siis savipinnasesse eshitatud vundament on justkui kausus ja pinnavesi koguneb survestama vundamenti
1,5 meetrit on külmumispiir, millest allpool toimivad sajuveesüsteemid ja drenaaž ka ilma soojustuseta
Vanemate majade puhul sobib vundamendi hüdroisolatsiooni parandamiseks pigitamine, kruntimine , kruntimine või lausa savimattidega katmine . Halb pole ka tänapäevane mummuline pruunikas isoleerkate
Lihtsamaks vahendiks pinnasevee vastu on rajada Drenaažisüsteem.Uuel majal tuleb see teha kohe – vanemal aga tähendab see mahuikaid vendamendi ümbruse lahtikaevamine tõid. Drenaaž tõmbab põhjavee maja ümber madalaks ning vundamendi ümber moodustub kuiv lehter. Samas pole tema sõnul drenaažist pikalt tolku, kui hoonenurkades puuduvad kaevud , kust kaudu saab korda aastas süsteemi kontrollida ja vajadusel puhastada . Mitmesugused torutooted müüva Uponor Eesti OÜ müügidirektor Aivar Sigur peab maja ehitamisel drenaaži pealt kokku hoidmist rumalaks ja lühinägelikuks. Hiljemate niiskuskahjustuste likvideerimine tuleb mitu korda kallim.
Drenaaz ja sajuveesüsteem ümber maja on kaks ise asja, neid maja juures kokku juhtida oleks vale, et suure saju korral ei hakkak drenaaž maja all vundamenti kastva dušina tööle, tuleb süsteemid kokku juhtida võimalikult hoonest võimalikult kaugel olevas kaevus , kus drenaaži tagsailöögiklapp. Kuivendussüsteemide torud paigaldatakse vundamendi taldmikust nõks alla poole, nii valgub pinnasevesi hõlpsamini drenaaži. Piagutusel peaks drenaažitoru olema vundamendile lähemal, sajuveetoru kaugemal