• Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse.
* Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele.
* Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni:
- membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse sissetungi takistav materjal. Kuna varasematel aegadel kasutati selliste lahendite puhul bituumenkatteid, nimetatakse seda tüüpi katteid “mustaks vanniks”. Vahepeal unustatud, kuid nüüd uuesti kasutusele võetud bentoniit-hüdroisolatsioon nn “pruun vann” on samuti membraan-hüdroisolatsioon.
- alternatiiviks on veetihedast betoonist kandekonstruktsioon, mis täidab ka hüdroisolatsiooni funktsiooni. Seda tüüpi hüdroisolatsiooni nimetatakse ka “valgeks vanniks”, kuna kasutatav tsement on heleda värvusega.
* Pinnasega kokkupuutuvate tarindite kaitseks kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni: niiskust tõkestav; rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav; rõhulist ehk survelist vett tõkestav.
Kõik kommentaarid