Alused ja vundamendid (0)

Alused ja vundamendid
Alused
Looduslikud - võtavad vahetult vastu hoonetelt ja rajatistelt ülekanduvaid koormusi
Nõuded looduslikele alustele

• olema vähe ja ühtlaselt kokku surutavad, et tagada hoone ühtlane ja vähene vajumine
  
• olema vajaliku tugevusega
  
• olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad)
  
• ei tohi külmumisel paisuda aga paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri
  

Niiskus - üks enam pinnase omadusi mõjutav tegur
φ=((Qm - Qk)*100%)/Qk
φ - pinnase suhteline niiskus φ = Qm - pinnase kaal niiskes olekus φ = 50-80% - niiske pinnas
Qk - kuivatatud pinnase kaal φ = >80% - veega küllastunud pinnas
Pinnasevesi mõjutab pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning vähendab aluse kandevõimet.
Hooned tuleb rajada allapoole pinnase külmumispiiri (EE - 1.2m maapinnast )
Ehitusaluseks kasutatavad pinnased :

• Kaljupinnased - koormuse all ei deformeeru
  
• Jämeteralised pinnased (moreen, jäme-, kesk- ja peenliiv) - võib lugeda headeks ehitusalusteks
  
• Peeneteralised pinnased (savi, tolmliiv)
  
• Eripinnased ( turvas , muda, muld ) - ehitusalusena ei kasutata
  

Tehislikud - tugevdatud looduslikud alused
Tugevdamise võtted:

• Pinnase tihendamine
  
• Nõrga pinnase asendamine
  
• Tsementeerimine
  
• Silikaatimine
  
• Termiline töötlemine
  

Enne hoone projekteerimist tuleb kindlaks määrata aluse kandevõime. Selleks tehakse ehitusgeoloogilised uurimistööd, mille käigus määratakse kindlaks aluse mehaanilised omadused, pinnasevee tase, kihtide asetus ja paksus.
Vundamendid
Hoone maa-alused konstruktsioonid , mille ülesandeks on hoone koormuse ülekandmine alusele.
Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulenevad vertikaalkoormused, horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon , pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine , pinnasevee keemiline agressiivsus, sise- ja välistemperatuuri koosmõju, keldrite niiskus jne.
Vundamendid peavad olema

• Tugevad
  
• Püsivad
  
• Vastupidavad
  

Vundamendi kavandatakse:

• Monteeritavatena
  
• Monoliitsetena (kohapeal valmistatavad)
  

Materjalid:

• Looduskivi ( paas , raudkivi)
  
• Betoon
  
• Kivikbetoon
  
• Raudbetoon
  

Sisehõõrdenurk - kui hoone rajatakse olemasoleva hoone lähedale tuleb sellega arvestada, et vältida varisemist
L= ≥H/(t*g*φ)
φ - Normatiivne sisehõõrdenurk
L - Vajalik kaugus
H - Kalde kõrgus
Konstruktsiooni järgi jagunevad vundamendid :
1)Lintvundamendid
Rajatakse kivi-, plokk- ja suurpaneelhoonetele.
Monteeritav lintvundament koosneb taldmikuplokist (raudbetoonist) ja vundamendiplokist (betoonist)
Üleminek hoone ulauses ühelt rajamissügavuselt teisele peab olema astmeline

• Nõrgal pinnasel (h/l=1/2; max h=0,5m)
  
• Tugeval pinnasel (h/1=1/1, max h=1m)
  

Monoliitne lintvundament on kohapeal valatav või laotav vundament. Materjaliks betoon, kivikbetoon või paekivi, maakivi .
Kivikbetoon - põllukivid valatakse vundamendi sisse. Kivid ei tohi ületada 1/3 vundamendi paksusest.
2)Postvundamendid
Monteeritavad - raudbetoonist kannvundamendid
Kasutatakse ühe ja kahe astmelisi kannvundamente.
Kannukaelad - osaliselt monoliitsed , osaliselt monteeritavad
Monoliitsed - raudbetoonist, betoonist või looduskivist
3) Vaivundamendid
Postvaiad - kandevõime saavutatakse toetumisega tugevale pinnasekihile
Hõõrdevaiad - kandevõime saavutatakse tekkia hõõrdejõuga pinnase ja aia vahel
Materjalideks raudbetoon, betoon, teras
Põiklõikelt on vaiad ruudukujulised, ümarad või eriprofiilis.
Lisaks kasutatakse ka kruvivaiu, kiilvaiu, punnvaiu ja kohtvaiu .
4)Plaatvundamendid
Hüdroisolatsioon
Kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest.
Hüdroisolatsioon peab olema:

• Pidev ja veetihe
  
• Mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes
  
• Mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes
  
• Vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes
  
• Keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes
  
• Vastupidav temperatuurimuutustele
  

Pinnases või tarindid paikneva hüdroisolatsiooni tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem.
Kolm liiki:

• Rõhulist vett takistavä
  
• Rõhuvaba vett takistav
  
• Niiskust takistav
  

Jagunevad paigalduse järgi:

• Võõpisolatsioonid - kummibituumen-emulsioonid ja polümeersed katted
  
• Krohvisolasioonid - veekindlad krohvisegud
  
• Rullmaterjalist membraanid - kummibituumenil baseeruvad rullmaterjalid, bentoniitmatid, reljeefse kõrgtihendusega polüetüleenkatted
  

Isoleerimisel tuleb arvestada ka ruumide otstarbega:

• Tüüp 1 - tavalised abiruumid - mõned lekked ja niiskuslaigud lubatud (garaažid, töökojad, seadmeruumid)
  
• Tüüp 2 - paremad abiruumid - veeleketeta, kuid niiskumine lubatud (jaemüügialod, töökojad varustatud elektriliste seadmetega)
  
• Tüüp 3 - kuiv keskkond - olmeruumid (eluruumid, kontorid , vabaajaruumid)
  
• Tüüp 4 - erinõuded - täiesti kuiv keskkkond (arhiivid ja laod , mis vajavad kontrollitud keskkonda)
  

Tulenevalt ruumi tüübist, valitakse isolatsioonitüüp:

• Tüüp A - katkematu hüdroisolatsiooni membraan (paikneb kas tarindi sees, välis- või sisepinnal )
  
• Tüüp B - hüdroisolatsioon saavutatakse konstruktsiooni enda omadustega (veekindel betoon, vuugilidid)
  
• Tüüp C - hüdroisolatsioon saavutatakse drenaaži süsteemiga, kusjuures süsteem peaks olema vee ärajuhtimise süsteemiga
  

Paiknemise ja asukoha järgi jagunevad:

• Horisontaalne hüdroisolatsioon - rajatakse vundamendi ja seina vahele ning keldriga hoonetes taldmikuplokkide peale
  
• Vertikaalne hüdroisolatsioon - kantakse keldri välisseintele kuni maapinnani