Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimetu (0)

1 Hindamata
Punktid

xxxxxxx
VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON
REFERAAT
Õppeaines: HOONE OSAD
Ehitusteaduskond
Õpperühm: xxx
Juhendaja : xxxxx
Esitamiskuupäev: xxxxxxxxx
Allkiri :
Tallinn 20xx

Sisukord


Sissejuhatus 3
1.Vee koormusklass 4
1.1Pinnase niiskus 4
1.2 Mittesurveline vesi 5
1.3 Surveline vesi 6
2. Hüdroisolatsiooni jaotus 7
3. Hüdroisolatsiooni süsteemid 9
3.1 Veetihe tihenduskrohv 9
3.2 Veetihe betoon 10
3.3 Isolatsioonivõõbad 10
3.4 Bituumenkatted 11
3.5 Vundamendikatted ja drenaažimatid 11
4. Tähtsaimad isoleerimisosad 12
4.1 Sokli isolatsioon 12
Kokkuvõte 13
KASUTATUD KIRJANDUS 14

Sissejuhatus


Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid , mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades sellega nende soojajuhtivust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks.
Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele; tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem.
Hüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel kleebitud või pahteldatud isolatsioonikihist, moodustades uue konstruktsioonielemendina vee eest kaitsva pinnakihi. [2]

1.Vee koormusklass


Hüdroisolatsiooni võib mõjutada kolm vee koormusklassi:
1. Pinnaseniiskus
2. Mittesurveline vesi
3. Surveline vesi
[2]



  • Pinnase niiskus


    Pinnaseniiskus on pinnases esinev, kapilaarselt seotud vesi. Pinnaseniiskusest saab ainult sel juhul rääkida, kui hoone alune, ning ümberringi on vett mittesiduvate materjalidega( liiv, kruus) täidetud. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjali täidetud pinnas laseb vett kiiresti läbi kuni põhjaveeni. [2]
    Joonis 1. Pinnaseniiskusega veekoormus [7]
  • Mittesurveline vesi


    Mittesurveline vesi on vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnasele hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vettsiduva pinnase puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on ka toimiv drenaaž. Kui ümber hoone aga puudub drenaaž, siis tänu pinnase veesiduvusele tekib vundamendi allossa vee hüdrostaatiline surve, ning siis on tegemist juba survelise veega. [2]
    Joonis 2. Mittesurveline vesi drenaažiga [7]

    1.3 Surveline vesi


    Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vundamedi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees. Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Veesurve sõltub veesamba kõrgusest.
    Survevee tingimusi jaotatakse kolme kategooriasse:
    • Ajutiselt seisev survet tekitav vesi tänu pinnase veesiduvusele
    • Kuni 3 meetri kõrguse veesambaga survevesi
    • Üle 3 meetri veesamba survevesi

    [2]
    Joonis 3. Survevesi koormusega [7]  Joonis 4. Survevesi seisva põhjaveega [7]

    2. Hüdroisolatsiooni jaotus


    Hüdroisolatsiooni puhul võib jagada ta 2 suurde gruppi:
    • Välishüdroisolatsioon
    • Sisehüdroisolatsioon

    Siit edasi saab omakorda saab liigitada järgmiselt:
    • Niiskust tõkestav
    • Rõhuvaba vett tõkestav
    • Rõhulist vett tõkestav

    Paigalduse seisukohast saab hüdroisolatsioonimaterjalid jagada:
    • Võõpisolatsioon: kummibituumen-emulsioonid ja polümeersed katted
    • Krohvisolatsioon: veekindlad krohvisegud
    • Rullmaterjalist membraanid : kummibituumenil baseeruvad rullmaterjalid, bentoniitmatid, reljeefsed kõrgtihedusega polüetüleenkatted.

    Ruume ümbritsevate tarindite isoleerimisel ja materjalide valikul tuleb arvestada ka nende ruumide otstarbega. Sellest tulenevalt jaotatakse ruumid nelja tüüpi ja neile esitatakse järgmised keskkonnanõuded:
    • tüüp 1tavalised abiruumid (garaažid, seadmeruumid, töökojad) – mõned lekked ja niiskuslaigud on lubatud.
    • tüüp 2 – paremad abiruumid (jaemüügilaod, seadmeruumid/töökojad varustatud elektriliste seadmetega) – veeleketeta, kuid niiskumine on lubatud.
    • tüüp 3 – olmeruumid (eluruumid, kontorid , vabaajaruumid) – kuiv keskkond.
    • tüüp 4 – erinõuded ( arhiivid ja laod, mis vajavad kontrollitud keskkonda) – täiesti kuiv keskkond

    Ruumi tüübist olenevalt valitakse hüdroisolatsiooni tüüp – A, B, C :
    • tüüp A – katkematu hüdroisolatsiooni membraan (võib paikneda isoleeritava tarindi sise- kui ka välispinnal või tarindi sees).
    • tüüp B – hüdroisolatsioon saavutatakse konstruktsiooni enda omadustega (veekindel betoon, ka vuugilindid).
    • tüüp C – hüdroisolatsioon saavutatakse drenaaži süsteemiga, kusjuures süsteem peaks olema vee ärajuhtimise süsteemiga.

    Kõik hüdroisolatsioonimaterjalid on mittemädanevad ja veetihedad, seetõttu need suudavadki tarindeid kaitsta niiskuse ja vee eest. [1]

    3. Hüdroisolatsiooni süsteemid


    Võimalikud hüdroisolatsiooni süsteemideks on veetihe tihenduskrohv tsemendi baasil, veetihe betoon, kokku sulatatud veetihedad bituumenpaanid ning veetihedad kunstmaterjalist paanid. [3]

    3.1 Veetihe tihenduskrohv


    Tihenduskrohv ehk isolatsioonikrohv on tsemendi baasil tehtud veetihe krohv . Seda kasutatakse pinnaseniiskuse ja mittesurvelise koormuse puhul nii välis- kui ka sisepinnal . Tihenduskrohv ei anna samaväärset tulemust kui bituumen -pakskiht, seepärast kasutatakse tihenduskrohvi eelkõige tugevama toimega hüdroisolatsioonimaterjali alus- või tasanduskihina.
    Enne tihenduskrohvi pealekandmist katta aluspind naket parandava krundiga. Tihenduskrohv kantakse kogu isoleerimist vajavale pinnale, välja arvatud torude ümber isoleeritava pinnaga liituvate seinte liitumiskohta umbes 1 cm ulatuses. Krohv kantakse pinnale kas käsitsi või pumbaga, minimaalselt kahes kihis. Kuna krohv on väga kerge pragunema, siis tuleb krohvikihid lasta korralikult ära kuivada enne järgmise kihi pealekandmist ning krohv ei tohi kuivada päikese ja tuule käes, sest siis kuivab see liiga kiiresti ja tekib oht pragunemisele, selle vältimiseks tuleb pinda kaitsta, vajadusel katta ja niisutada . [3]

    3.2 Veetihe betoon


    Veetiheda betooniga on võimalik konstruktioon juba ehitamise järgus teha üsnagi veetihedana, kuid täiesti veetihedat betooni ikka ei saa. Veetihedasse betooni tungib vesi kuni 5 cm sügavusele, ka veeaur tungib betoonist läbi, seega oleks mõistlik kaitsta betooni hüdroisolatsioonikatetega väljaspoolt. Veetiheda betooni kasutamisel võib probleeme tekkida pragudeta betoonpinna saamisel ja veetihedate vuukide tegemisel. Deformatsiooni- ja vajumisvuugid on vaja eelnevalt hoolikalt planeerida . [3]


    3.3 Isolatsioonivõõbad


    Isolatsioonivõõbad võivad olla nii ühe- kui ka kahekomponentsed bituumenemulsioonid või mineraalsed isolatsioonivõõbad. Enne võõba pinnalekandmist tuled aluspind puhastada mustusest, tolmust ning seejärel kruntida. Aluspind peab olema terve, ühtlase viimistlusega, võib olla niiske, aga mitte läbivettinud, ei tohi olla külmunud. Kui aluspind on kuum, väga kuiv või poorne, siis tuleb seda enne töötlemist niisutada. Enne isolatsioonivõõba pealekandmist tuleb seda korralikult segada ja seejärel võib pintsliga pinnale kanda. Isolatsioonivõõp ei ole enne täielikku kuivamist sademete kindel ega külma kindel. Peale tuleb kanda kaks kihti, kuid teist kihti mitte enne kui esimene kiht on täielikult kuivanud. Isolatsioonivõõpasid kasutatakse enamasti pinnaseniiskuse, mittesurvelise vee vastu, lisaks sellele veel kuni 3 m survelise vee vastu, veemahutite siseisolatsiooniks, niisketes ruumides ja ülalpool maapinda soklipiirkonnas.
    Isolatsioonivõõpade omadused ja eelised:
    • moodustavad vuukideta membraani
    • hea kleepuvus nii poorsete kui ka mittepoorsete pindadega
    • lahustivaba
    • külmmastiks
    • pintsliga pealekantav [3]

    3.4 Bituumenkatted


    Bituumenkatted on veetihedad, pragusid ületavad, elastsed, mehaaniliste vigastuste suhtes tundlikud, UV- kiirguse suhtes tundlikud, survekindlad. Kõige laialdasemalt kasutatavad hüdroisolatsioonivahendid kuna tagavad suurepärase isolatsiooni niiskuse ja vee eest. Mõned bituumenkatted sobivad paigaldamiseks ka madalatel temperatuuridel ning värskele betoonile. Bituumenkatted on tihedad mis tagavad suurepäraste kaitse vee ja niiskuse eest. [4]

    3.5 Vundamendikatted ja drenaažimatid


    Kasutatakse eelkõige konstruktsioonide puhul, kus eeldatav ärajuhtimist vajav kondensvee kogus ei ole eriti suur ning vundamenti või keldriseina ümbritsev täitepinnas võimaldab normaalset pinnasevee filtreerimist. Tüüpilisteks kasutuskohtadeks on keldriseinad, hoonete vundamendid, tugimüürid, pinnasele rajatavad betoonpõrandad ja muud maa-alused ehitised. Katet on lihtne lõigata sobivasse mõõtu ja vajadusel jätakata. Kate paigaldatakse mügaratega vastu põhikonstruktsiooni. [5]
    Foto 1. Drenaažimatt Plasto-fol [8]

    4. Tähtsaimad isoleerimisosad


    Läbiviigud, nurgad, kandid, vuugid ja liited tuleb hoolikalt kavandada. Risk nendes kohtades on suur, sest kui ei ole tööd kvaliteetselt tehtud, siis vesi pääseb väga kergesti sealt kaudu konstruktsiooni. Läbiviigud tuleks planeerida võimaluse korral survelisest veest kõrgemale. [2]

    4.1 Sokli isolatsioon


    Fassaadide soojustamisega kerkib tihti esile küsimus sokli soojustamisest. Sokli soojustamine on aga tihtipeale seotud hoopis keerulisemate ja kallimate lahendustega kui fassaad . 1 ruutmeetri sokli soojustamine koos õigete ja vajalike töödega võib olla 2-4 korda kulukam , kui fassaad. Seega tasub enne selgeks teha, kas keldriruumides on ikka vaja tagada eluruumidele vajalikku niiskusrežiimi ja soojapidavust või mitte.
    Fassaadile mõjub vihmavesi ja mööda pinda alla jooksev vesi. Soklile mõjub lisaks eelnevatele ka pinnasevesi , pritsvesi, lumevesi lisaks veel mustus ja soolad . Sokli soojustamiseks tuleks valida kindlasti sokli soojustamiseks mõeldud materjalid. Need on vastupidavad mehaanilistele koormustele, püsivad ja vastupidavad vee ja külmumise suhtes.
    Tähtsamad punktid, mida tuleb sokli soojustamise juures jälgida:
    • Fassaadi üleminek tuleb teostada nii, et mööda fasaadi maha jooksev vesi ei satuks soklikatte sisse ega taha.
    • Fassaadi üleminek soklis on alati parem vormistada veeninaga, ning sokli sisseastega.
    • Sokli piirkonna soojustamisel kasutada soklile sobivat soojustus materjali.
    • Pritsvee vähendamiseks moodustada ümber sokli kruusast riba või madalad põõsad pritsvee hajutamiseks ja vähendamiseks. [6]

    Kokkuvõte


    Enne hoonete ehitamist, tuleb hoolikalt planeerida hüdroisolatsioon. Seda eriti juhul, kui plaanitakse ka keldrikorrust kasutada eluruumina. Pragusel ajal on ehitusmaterjalide turul pakkuda piisavalt erinevaid tooteid, et leida hoonele vajaminev ja tõhus hüdroisolatsiooni materjal. Eestis sajab aastaringselt suhteliselt palju sademeid, ning hoone tööea säilitamiseks tuleks paigaldada korrektselt ja sobivatest materjalidest hüdroisolatsioon.

    KASUTATUD KIRJANDUS


    [1] J. Tamm, Hooned. I osa, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2008, p.70.
    [2] „Vundamendi hüdroisolatsioon,“[Võrgumaterjal]. Available :
    http://www.ehitusinfo.ee/index.php?hydroisolatsioon [Kasutatud 27. jaanuar, 2015]
    [3] Niiskus ehituskonstruktsioonides, „Hüdroisolatsiooni materjalid ja nende paigaldamise võtted,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://hydroisolatsioon.edicypages.com/539585162695/hudroisolatsiooni-materjalid-ja-nende-paigaldamise-votted [Kasutatud 27. jaanuar, 2015]
    [4] „Rullmembraanid,“ [Võrgumaterjal]. Available:
    http://langeproon.ee/index.php?p=t_grace [Kasutatud 27. jaanuar, 2015]
    [5] „ DELTA ® -MS,“ [Võrgumaterjal]. Available:
    http://www.lektar.ee/index.php?id=74 [Kasutatud 27. jaanuar, 2015]
    [6] „Soklite ( vundamentide ) soojustamine,“[Võrgumaterjal]. [Kasutatud 27. jaanuar, 2015]
    [7] Maa-aluste ehitiste hüdroisolatsioon „Ehitisele mõjuv veekoormus,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://hydroisolatsioon.edicypages.com/539587162695/641176162695
    [Kasutatud 27. jaanuar, 2015]
    [8] „Plasto-fol vundamendikatted ja drenaažimatid.“ [Võrgumaterjal]. Available:
    http://langeproon.ee/index.php?p=t_plastofor m [Kasutatud 27. jaanuar, 2015]
  • Vasakule Paremale
    Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6 Nimetu #7 Nimetu #8 Nimetu #9 Nimetu #10 Nimetu #11 Nimetu #12 Nimetu #13 Nimetu #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tkeskula Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Referaat Hüdroisolatsioon
    13
    docx

    Referaat Hüdroisolatsioon

    HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 21 Juhendaja: dekaan Jüri Tamm Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Hoonete hüdroisolatsioon Hüdroisolatsioon all mõeldakse kõiki abinõusid, mis takistavad vee kahjustavat sissetungi hoone konstruktsiooni. Hüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel kleebitud või pahteldatud isolatsioonikihist, moodustades uue konstruktsioonielemendina vee eest kaitsva pinnakihi. Hüdroisolatsiooni võib mõjutada kolm vee koormusklassi: 1. Pinnaseniiskus 2. Mittesurveline vesi 3. Surveline vesi Lisaks eelnimetatud ülesannetele peab hüdroisolatsioon omama veel järgmisi omadusi: · Olema keemiliselt püsiv · Olema ultraveoletkiirgusekndel · Olema vastupidav temperatuuri kõikumise suhtes · Olema mehaaniliselt tugev kattematerjalide suhtes · Olema tugev pinnase staatilise surve suhtes (http://en.wi

    Hooned
    Hüdroisolatsioon
    16
    docx

    Hüdroisolatsioon

    Nimi HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD I Õpperühm:XXA Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:....................... Allkiri:....................... Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Klaas on eriline materjal, mille kasutusvaldkond on väga lai ning seda oma erinevate omaduste tõttu. Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, mistõttu saab temast kujundada siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Klaasi kasutamise ajalugu ulatub kiviaega, mil kasutati looduslikku klaasi. Klaasi kasutamisest on leide juba 3000 eKr, kuid esimene klaasi valmistamine on teada aga Vana- Egiptusest umbes 2000 eKr ning seda kasutati peamiselt keraamika ja muude esemete glasuurina. 1. sajadil eKr arendati ka klaasipuhumistehnikat ning seni äärmiselt väärtuslik ja haruldane materjal muutus üha

    Hüdroisolatsiooni tööd
    Vundamendi hüdroisolatsioon
    22
    docx

    Vundamendi hüdroisolatsioon

    Samwise HOONE HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:...................... Allkiri:...................................... Tallinn 2014 SISUKORD 1.Hüdroisolatsiooni liigid.....................................................................................................................4 1.1.Hüdroisolatsioon rõhu vastu.......................................................................................................4 1.2.Survevaba hüdroisolatsioon........................................................................................................4 1.3.Kapillaarse imendumise vastane hüdroisolatsioon.....................................................................4 2.Vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon......................................

    Hüdroisolatsiooni tööd
    Vundamendi hüdroisolatsioon
    16
    docx

    Vundamendi hüdroisolatsioon

    Referaat Vundamendi hüdroisolatsioon N imi: Romet Auli Kusus: E3 Sisukord Hüdroisolatsioon…………………………………………………………1. Veekoormused………………………………………………………...…2. Välishüdroisolatsioon………………………………………………..…..3. Renoveerimistööd………………………………………………….……4. Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad………………………………….…..5. Allikad……………………………………………………………………...6.  Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. * Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsioo

    Hüdroisolatsiooni tööd
    Vundamendi isoleerimine niiskuse-külmamõju ja radooni eest
    16
    pdf

    Vundamendi isoleerimine niiskuse, külmamõju ja radooni eest

    Kristian Nõmmik Vundamendi isoleerimine niiskuse, külmamõju ja radooni eest REFERAAT Õppeaines: Hoone osad Ehitusinstituut Õpperühm: KHE 31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE ...........................................................................................5 1.1 Vundamendi soojustusmaterjalid ..........................................................................................5 1.1.1 Styrofoam XPS ................................

    Hoone osad
    Hüdroisolatsiooni alused - konspekt
    7
    doc

    Hüdroisolatsiooni alused - konspekt

    Hüdroisolatsioon peab olema Pidev ja veetihe Mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes, keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes vastupidav temperatuurimuutustele Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni Membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse sissetungi takistav materjal. Kuna varasematel aegadel kasutati selliste lahendite puhul bituumenkatteid, nimetatakse seda tüüpi katteid ,,mustaks vanniks" Vahepeal unustatud kuid nüüd uuesti kasutusele võetud betoniit- hüdroisolatsioon nn ,,pruun vann" on samuti membraan-hüdroisolatsioon Alternatiiviks on veetihedast betoonist kandekonstruktsioon, mis täidab ka hüdroisolatsiooni funktsiooni Seda tüüpi hüdroisolatsiooni nimetatakse

    Hüdroisolatsiooni tööd
    Vundamendi hüdroisolatsioon
    13
    docx

    Vundamendi hüdroisolatsioon

    VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD I Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12a Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. PINNAS.......................................................................................................................... 4 1.1. Veekoormused.............................................................................................................. 4 2. HÜDROISOLATSIOON................................

    Hüdroisolatsiooni tööd
    Vundamendi isoleerimine külma ja radooni eest
    17
    docx

    Vundamendi isoleerimine külma ja radooni eest

    SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................ 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................ 2 1. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST..........................................................................4 1.1 Veekoormused.................................................................................................................................. 4 1.2 Välishüdroisolatsioon....................................................................................................................... 5 1.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad.................................................................................................. 5 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE KÜLMA EEST..............................................................................6 3.

    Ehitus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun