Hüdroisolatsioon (0)

Hüdroisolatsioon
Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi
tarinditesse.
* Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise
liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt
agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav
temperatuurimuutustele.
* Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni:
- membraan -tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse sissetungi takistav materjal.
Kuna varasematel aegadel kasutati selliste lahendite puhul bituumenkatteid, nimetatakse seda tüüpi
katteid “mustaks vanniks”. Vahepeal unustatud, kuid nüüd uuesti kasutusele võetud bentoniit-hüdroisolatsioon
nn “pruun vann” on samuti membraan-hüdroisolatsioon.
- alternatiiviks on veetihedast betoonist kandekonstruktsioon , mis täidab ka hüdroisolatsiooni funktsiooni.
Seda tüüpi hüdroisolatsiooni nimetatakse ka “valgeks vanniks”, kuna kasutatav tsement on heleda värvusega.
* Pinnasega kokkupuutuvate tarindite kaitseks kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni: niiskust tõkestav;
rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav; rõhulist ehk survelist vett tõkestav.
Välishüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel ühendatud isolatsioonikihist, moodustades vee eest
kaitsva pinnakihi.
Hoone maa-alune osa on pidevalt niiskes keskkonnas ja vastavalt vee koormusjuhtumile tuleb valida sobiv
hüdroisolatsioonisüsteem. Vertikaalne hüdroisolatsioon koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga peavad
moodustama veetiheda vanni. Eriti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et vertikaalne ja horisontaalne
hüdroisolatsioon saaksid omavahel ühendatud ja et nad ka omavahel sobiksid . Kõik läbiviigud, vuugid ja
liited tuleb veekindlalt tihendada.
Hüdroisolatsioon peab vastu võtma ka hoone pisiliikumised temperatuurimuutuste ja vajumise tõttu, ilma
et ta kaotaks oma funktsiooni.
Hüdroisolatsioonitöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on alla +5 C. Kuivamisfaasis peab isolatsiooni
kaitsma sademete, päikese ja külma eest. Sobivateks aluspindadeks on betoon, müüritis, lubitsement- või
tsementkrohv. Hüdroisolatsioonikihti ei tohi paigaldada üle teravate nurkade. Välisnurk tuleb maha lõigata
ja sisenurgad täita tihenduskrohviga, raadiusega 4...6 cm.
Hoone sokliosas, kuni 30 cm maapinnast, on oodata pritsvee suuremat koormust. Nimetatud piirkond
tuleb katta kahe kihi mineraalse isolatsioonivõõbaga, mis tagab tugeva ja kindla aluspinna järgnevale
pinnakattele. Bituumenkatet kasutades võib tekkida olukord, kus läbi müüritise tungiv niiskus võib
hüdroisolatsiooni müüritise küljest lahti suruda.
üdroisolatsiooni kriitilised kohad.
Läbiviigud, nurgad, kandid, vuugid ja liited tuleb hoolikalt kavandada.
Läbiviigud tuleks planeerida võimaluse korral survelisest veest kõrgemale. Manteltoru tuleks
müüritisse paigutada müüritise ladumise või betoneerimise käigus. Kui tihendamiseks kasutatakse
ehitusvahtu ja rullvõrutihendit, peaks manteltoru läbimõõt olema ca 4 cm suurem läbiva toru läbimõõdust
ja pikkus ca 3 cm väiksem kui seina paksus, et seina välisküljele saaks teha manteltoru otsani faasi.
Täiendavalt sisseehitatud läbiviigud tuleb alati vormistada flantsiga manteltoruga. Survelise vee korral
kasutatakse spetsiaalseid presstihenditega läbiviigusüsteeme. evilassu