Vundamendi hüdroisolatsioon (0)

Samwise
HOONE HÜDROISOLATSIOON
REFERAAT
Õppeaines: HOONE OSAD
Ehitusteaduskond
Õpperühm:
Juhendaja :
Esitamiskuupäev:......................
Allkiri :......................................
Tallinn 2014

Sisukord

1.Hüdroisolatsiooni liigid 4
1.1.Hüdroisolatsioon rõhu vastu 4
1.2.Survevaba hüdroisolatsioon 4
1.3.Kapillaarse imendumise vastane hüdroisolatsioon 4
2.Vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon 5
2.1.Horisotnaalne hüdroisolatsioon 5
2.2.Vertikaalne hüdroisolatsioon 5
3.Hüdroisolatsioonimaterjalid 6
3.1.Krohvisolatsioon 6
3.2.Mineraalsed isolatsioonivõõbad 6
3.3.Veetihe betoon 7
3.4.Rullmaterjalist isolatsioonipaanid 7
3.5. Bituumen -pakskiht 7
4.Hüdroisolatsiooni süsteemid 8
4.1.Keldri hüdroisolatsioon 8
4.2.Plaatvundamendi hüdroisolatsioon 9
4.3. Lintvundamendi hüdroisolatsioon 9

Sissejuhatus

Hüdroisolatsioon on vajalik kaitsmaks hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Vastasel korral võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades seinte soojajuhtivust. Niiske sein mureneb külmudes ja sulades kiiresti, vähendades hoone konstruktsiooni kestvust ja tugevust.
Ehitisele mõjuvat veekoormust on mitmesugust . Kõige suurem veekoormus mõjub ehitisele maapinna kaudu, kuid lisaks sellele on veel õhus olev niiskus, sademed, pinnavesi ning muud niiskusallikad nagu näiteks ehitusniiskus, inimese elutegevusest põhjustatud niiskus, lekke , kondensvesi.

Hüdroisolatsiooni liigid

Erinevalt katusekatte isolatsioonist (mida on kerge üle vaadata ja remontida), on vundamendi hüdroisolatsioon tavaliselt varjatud massiivsete konstruktsioonielementide, puistete, mitmesuguste katteelementide ja kaitsetarindite taha. Seepärast on hüdroisolatsiooni ülevaatus ja remont keerukas ja mõnikord isegi võimatu. Järelikult peab hüdroisolatsioon olema töökindel ja püsiv, hüdroisoleerimistööde kvaliteet aga laitmatu. Vee toime kolmele liigile (hüdrostaatiline rõhk, uhtumine rõhuta ja kapillaarne sisseimendumine) vastavad hüdroisolatsiooni kolm liiki. [1]

Hüdroisolatsioon rõhu vastu

Uute objektide ehitamisel , kui rajatis asub vettkandvas kihis paigaldatakse hüdroisolatsioon tavaliselt vee toime poolt (väline). Kui tekib vajadus hüdroisolatsiooniks olemasolevates hoonetes, kasutatakse sisemist hüdroisolatsiooni. [1]

Survevaba hüdroisolatsioon

Survevaba hüdroisolatsioon paigaldatakse filtreeruva niiskuse, hooaja tulvavete vastu, samuti dreenitavatele põrandatele ja vahelagedele niiskete tehnoloogiaprotsesside puhul. [1]

Kapillaarse imendumise vastane hüdroisolatsioon

Nimetatud isolatsioon tehakse rajatiste osade isoleerimiseks vee kapillaarse tõusu tsoonis ja kaitseks mullavee vastu. Hüdroisolatsiooni konstruktsioon peab vastama ruumide lubatud niiskuse tagamise nõuetele. Teiste sõnadega – hüdroisolatsioon peab vastama veeläbilaskvuse, veekindluse, auruläbilaskvuse ja kestvuse astmele . Tihti avaldab isolatsiooni liigi ja materjali valikule mõju hooaeg , tööde teostamise tähtaeg, ehitusettevõtte võimalused ja muud põhjused. [1]

Vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon

Hoone maa-alune osa on pidevalt niiskes keskkonnas ja vastavalt vee koormusjuhtumile tuleb valida sobiv hüdroisolatsioonisüsteem. Vertikaalne hüdroisolatsioon koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga peavad moodustama veetiheda vanni. Eriti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon saaksid omavahel ühendatud ja et nad ka omavahel sobiksid . Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada. Hüdroisolatsioon peab vastu võtma ka hoone pisiliikumised temperatuurimuutuste ja vajumise tõttu, ilma et ta kaotaks oma funktsiooni. [2]

Horisotnaalne hüdroisolatsioon

Horisontaalse hüdroisolatsiooni eesmärk on katkestada kapillaarimavus ehk siis katkestada niiskuse tungimine alt ülespoole. Võimalusi on kahesuguseid: mehhaaniliste abinõudega katkestatakse kapillaarid , keemiliste abinõudega täidetakse ja kitsendatakse kapillaare. [3]

Vertikaalne hüdroisolatsioon

Põhja-, pinnavee ja pinnaseniiskuse vastu tuleb maapinnas olevat müüritist kaitsta vertikaalse hüdroisolatsiooniga. Vertikaalset hüdroisolatsiooni saab teha nii seest kui ka väljaspoolt. Sissepoole tehakse vertikaalne hüdroisolatsioon siis kui ei ole võimalik soklit väljastpoolt lahti kaevata ning isoleerida . Sisemine hüdroisolatsioon võib saavutada küll keldriruumide kuivuse aga ei ole võimalik saavutada kuivi müüre. Samu ei ole võimalik sellega takistada väljaspool sokli kahjustusi. [4]

Hüdroisolatsioonimaterjalid

Krohvisolatsioon

Tihenduskrohvid ehk krohvisolatsioon on tsemendi baasil veetihedad krohvid . Neid kasutatakse pinnaseniiskuse ja mitteveesurverlise koormuse puhul nii välis- kui ka sisepinnal . Tihenduskrohvi kasutades tuleb järgida etteantud minimaalselt kihipaksust, et tagada nõutav veetihedus. Selleks kihipaksuseks on 10 kuni 20 mm. Paika pandud kihipaksuse mitte järgmisel on suur oht pealispinna pragunemisele. Tihenduskrohvi toime seisneb tema väikeses tühimikkude ruumalas ja minimaalses poorsuses. [5]
Tihenduskrohv kantakse kogu isoleerimist vajavale pinna. See kantakse pinnale, kas käsitsi või pumbaga . Paksema tihenduskihi saamiseks tuleb tihenduskrohv kanda pinnale mitmes kihis. Peale esimese kihi peale kandmist tohib teist kiht peale hakata kandma alles siis kui alumine kiht on piisavalt tugev aga veel niiske. [5]
Kuivamisfaasis on soovitatav tihenduskrohv katta kilega või pidevalt niisutada vältimaks liiga kiirest kuivamisest tekkida võivaid pragusid. Kindlasti tuleb vältida krohvimist päikese käes ja tugeva tuulega . [5]

Mineraalsed isolatsioonivõõbad

Mineraalne isolatsioonivõõp on ühe- või kahekomponentne kuivsegu, mis segatakse tööplatsil veega. Segu koosneb peeneteralisest kvartsliivast, tsemendist ning lisanditest. Üleliigne vee lisamine segule vähendab oluliselt võõba isolatsiooniomadusi, seega on äärmiselt tähtis vee täpne lisamine. [5]
Mineraalse isolatsioonivõõba peale kandes tuleb aluspind eelnevalt niisutada, kuna see vajab täielikuks hüdratsiooniks ka kuivamisfaasis niiskust. Peale võõba peale kandmist tuleb samuti pinda 24 tunni jooksul hoida niiskena. [5]
Isolatsioonivõõpasid kasutatakse põhiliselt pinnaseniiskuse, mittesurvelise vee vastu, veeanumate siseisolatsiooniks, niiskete ruumide hüdroisolatsiooniks ja ülalpool maapinda soklipiirkonnas. Mineraalset isolatsioonivõõpa võib kasutada ka hüdroisolatsiooni katte koosseisus bituumenkatete all. Kategooriliselt on keelatud kasutada mineraalseid isolatsioonivõõpasid tunnelites, sildadel ja katustel. [5]

Veetihe betoon

Veetiheda betooniga on võimalik konstrueerida kandekonstruktsiooni, mis samaaegselt tõkestab ka vee tungimist konstruktsiooni. Täiesti veetihedaks aga betooni ei ole võimalik saada seetõttu on soovitatav veetihedat betooni kaitsta ka väljastpoolt hüdroisolatsiooni katetega. [5]

Rullmaterjalist isolatsioonipaanid

Bituumenpaanid on membraanisarnased liitmaterjalid. Nad koosnevad kandekihist, mis on immutatud ning seejärel kaetud kaitsekihiga. Kandekihina kasutatakse viltpappi, klaaskiudkangast, klaaskiudvõrku, dzuutkangast, polüesterkangast, alumiiniumist või vasest võrku. Kandekiht annab paanile tugevuse, mistõttu saab teda paigaldada ka vertikaalpinnale. [5]
Enne membraani paigaldamist tuleb aluspind katta krundiga, et suurendada membraani nakkuvust aluspinnaga. Membraani paigaldamist alustatakse alles pärast krundi täielikku kuivamist. Bituumenmembraanid on elastsed ja katavad hästi ka väikeseid pragusid. Membraani kandekiht on kaetud kaitsekilega, mis tuleb enne paigaldamist eemaldada. Membraani saab paigaldada nii horisontaalsele pinnale kui ka vertikaalsele pinnale. Paani on lihtne paigaldada ja selle paigaldusvõtted sarnanevad tapeetimisele. Kinnitriikimist alustatakse keskelt ja liigutakse äärte suunas. [3]

Bituumen-pakskiht

Bituumen-pakskiht on lahusti-ja asbestivaba kerge töödeldavusega isolatsioonivõõp. Teda on töödelda külmalt ka vertikaalsetel pindadel kui ka keerukatel pindadel ning kasutatav kõikide veekoormuste puhul. [5]
Bituumen pakskiht kattesüsteemid koosnevad kruntkihist, eelkihist ning ühest või kahekomponentsest pakskihist. Krunt peab sobima süsteemselt järgnevate kihtidega, nakkudes aluspinnaga ning siduded sellel oleva tolmu. [5]

Hüdroisolatsiooni süsteemid

Keldri hüdroisolatsioon

„Keldri soe ja kuiv välissein eeldab täisväärtuslikku hüdroisolatsiooni, mis hõlmab drenaaži, niiskustõket ja välissoojustust. Drenaaž on vajalik maapinnas oleva liigvee eemale juhtimiseks . Niiskustõke on vajalik selleks, et vältida ümbritsevas maapinnas oleva niiskusekapillaarset imendumist seintesse. Välissoojustus on vajalik keldri välisseina soojana hoidmiseks. Soe sein tagab selles sisalduva võimaliku niiskuse tõhusa kuivamise . Samuti loob soojustus head eeldused seina pidevaks kuivamiseks, kui seina tungib ka edaspidi niiskust. Kuiv ja soe sein tagab kuiva, ühtlase temperatuuriga sisekliima ja aitab vähendada küttekulusid. [6]
Keldri seinte kuivamise tõhustamiseks ja kiirendamiseks tuleb eemaldada kõik seinale väljapoole paigaldatud tihedad kihid või vältida nende paigaldamist, sest need aeglustavad või takistavad seina kuivamist.“ [6]
Joonis 1 Keldri seina hüdroisolatsioon [6]

Plaatvundamendi hüdroisolatsioon

„Valatud plaatvundamendi hüdroisolatsioon paigaldatakse samamoodi nagu keldri seinte hüdroisolatsioon. Nõuded on samad: tagatud peavad olema drenaaž, niiskustõke ja väline soojustus. Drenaaž tagab aluspinnasest välja tungiva pinnase- ja põhjavee ärajuhtimise drenaažitorusse. Niiskustõke on vajalik pinnases oleva niiskuse imendumise vältimiseks betoonplaadi sisse. Soojustus säästab energiat ning hoiab pinnase jahedana ja betoonplaadi soojana. Betoonplaadi kõrgem temperatuur tagab selle pideva kuivamise ülevalt alla suunas. See on vajalik betoonplaadi niiskusesisalduse hoidmiseks piisavalt väiksena, et sellele oleks võimalik paigaldada põrandat, ilma et niiskus seda kahjustaks.“ [6]
Joonis 2 Plaatvundamendi hüdroisolatsioon [6]

Lintvundamendi hüdroisolatsioon

„Soojustamata pinnas jahutab oluliselt põrandaalust õhku, mis muudab suveperioodil niiskussisalduse eriti suureks. Lintvundamendi niiskuskindluse tagamiseks tuleb põrandaaluse õhu temperatuur hoida piisavalt kõrge, et selle suhteline õhuniiskus ei ületaks 75%.“ [6]
Joonis 3 Lintvundamendi hüdroisolatsioon [6]

Kokkuvõte

Vundament on maja alus ja kui vundamendi hüdroisolatsioonitöödega on eksitud, siis olgu muud hoone osad ehitatud kui hästi tahes, saab edasiseks määravaks teguriks siiski hoone vundament.
Vundamendi hüdroisoleerimisel tuleb kindlasti valida õiged materjalid ja süsteemi, mis oleks sobilik antud pinnase niiskusega ning vundamendi materjaliga .

Kasutatud kirjandus

[1]
„ http://www.vkg.ee,“ Viru Keemia Grupp AS, [Võrgumaterjal]. Available : http://www.vkg.ee/cms-data/upload/kasutusjuhendid/esmol-juhend-hudroisolatsioon-eesti.pdf . [Kasutatud 22 01.2014].
[2]
„ http://www.ehitusinfo.ee/,“ Infotöötlemise OÜ, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.ehitusinfo.ee/index.php?hydroisolatsioon . [Kasutatud 22.01.2014].
[3]
„ http://hydroisolatsioon.edicypages.com,“ Enn Veesalu , [Võrgumaterjal]. Available: http://hydroisolatsioon.edicypages.com/539585162695/hudroisolatsiooni-materjalid-ja-nende-paigaldamise-votted . [Kasutatud 22.01.2014].
[4]
„ http://www.tarmatrade.ee/,“ Tarmatrade, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.tarmatrade.ee/File/soklitesaneerimine.pdf . [Kasutatud 22.01.2014].
[5]
„ http://www.tarmatrade.ee,“ Tarmatrade, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.tarmatrade.ee/File/hoonetehydro.pdf . [Kasutatud 22.01.2014.].
[6]
„ http://www.isodran.com/,“ ISODRÄN AB , [Võrgumaterjal]. Available: http://www.isodran.com/pdf/HuvudfolderB_2013_est.pdf . [Kasutatud 22.01.2014].