Veenilaiendid (1)

Eesti Esimene Erakosmeetikakool
Rahvusvaheline CIDESCO-kool
Gerly Poroson
VEENILAIENDID
Referaat
Juhendaja
Sirje Tammeoks
Tallinn 2011
Sissejuhatus
Veenilaiendid on väga levinud haigus, mis kõige rohkem kimbutab vanemas eas naisi, kuid kokku võivad puutuda sellega ka noored ning meesterahvad. Veenilaiendite puhul muutuvad nahaalused veenid elisetungivateks, laiadeks ja looklevateks ning neid mitte ravides võib tekkida äge põletik ja haavandid. Veenilaiendeid esineb 10-20% maailma rahvastikust, kõige enam jalgadel. Tihti jäetakse esmased veenilaiendite esinemise kaebused tähelepanuta, kuna paljudel on sama mure. Kuid tegemist ei ole kosmeetilise probleemiga ning need vajavad arsti poole pöördumist ja tegutsemist . Selles referaadis uurin täpsemalt, mis on veenilaiendid ning kas neid saab ravida või nende tekkimist ära hoida.
Mis on veenilaiendid?
Veenilaiendid ehk teisi sõnu varikoos on suurenenud pindmised veenid. Tavaliselt on nad sinakad-lillad sõlmed, mis moodustavad omavahel võrgustiku ning on tihti paistetanud nahapinnast kõrgemale. Kuid nad võivad olla ka veidi erinevad: suuremad-väiksemad, naha pinnalt nähtavad kobrulised väädad või ainult naha all käega katsudes tuntavad.
Laieneda võib iga veen , kuid kõige enam juhtub seda jalgades. Esialgu võib see olla vaid esteetiline probleem, kuid laiendite edasi arenedes muutub verevool järjest aeglasemaks, mis lisaks inetutele jalgadele toovad kaasa valu, raskustunde, paistetuse, sügeluse ja krambid.
Mis soodustab veenilaiendite teket?
Veenides on klapid , mis takistavad alajäsemetes vere voolamist allapoole ja suunavad selle nii-nimetatud lihaspumba abil üles, elunditest ja kudedest tagasi südamesse. Kui aga klappide töö on puudulik, siis veri võib valguda tagasi allapoole, mistõttu pindmised veenid venivad välja, laienevad , muutuvad looklevateks. Vanusega kaotavad veenid veel lisaks oma elastuse, mis soodustab laienemist veelgi ning nii võivad tekkida kotjad muutused, mille tulemusena veeniklapid enam ei sulgu ja tekibki venoosse vere tagasivoolu häire.
Veenilaiendeid soodustavad veel ülekaalulisus, mis suurendab rõhku veenides ning pikaaajaline seismine, kuna siis verevool veenides on vähene. Samuti on veenilaiendite tekkimiseks perekondlik soodumus. See tähendab, kui vanematel on veenilaienditega probleeme, on tõenäoline, et ka lastel tulevikus. Veenilaiendite pikaajalisel esinemisel ja vähese ravi korral võivad tekkida säärehaavandid ja veenipõletik ehk tromboflebiit.
Samuti võivad veenilaiendid tekkida mõne haiguse tüsistusena. Näiteks põletikuga kaasnenud klapihõlmade ehitusliku kahjustusega. Jällegi häirub vere tagasivool, mille tõttu suureneb veenisüsteemis rõhk ja areneb varikoos, hiljem ka krooniline veenipuudulikkus.
Kas ja kuidas saaks veenialiendite tekkimist ära hoida?
Kahjuks veenilaiendite tekkimist täielikult ära hoida ei saa, kuid saab leevendada nendega kaasnevaid vaevusi ja aeglustada haiguse süvenemist.
Kõige parem on panna niiöelda lihaspump tööle, ehk ennast liigutada, teha võimlemisharjutusi, jalutada, ujuda, sõita rattaga , talvel suusatada jne. Liikumine aitab hoida ka kehakaalu normis ning kaasa aitab veel tervislik ja mitmekesine toitumine.
Pärast pikemat seismist/istumist on hea veene ,,tühjendada”, hoides jalgu veidi südamest kõrgemal ja kui peab pikalt seisma, siis teha näiteks kohapeal kõndi.
Vältida tuleks pigistavaid rõivaid, kõrgeid kontsi, jäiga tallaga jalanõusid. Hea oleks ka hoiduda kuumusest, see tähendab kuumast duššist ja saunast. Pigem soovitatakse igapäevaselt jalgu jaheda duššiga jahutada.
Soovituslik võimlemisharjutus
Kas veenilaiendeid saab ravida?
Enamlevinud raviks veenilaiendite puhul on erinevad tabletid , salvid ja muud konservatiivsed ravivahendid. Soovitatakse kanda lisaks tugisukki ja teha jalgadele erinevaid harjutusi. Need vahendid aga pakuvad vaid lühiajalist abi. Käsimüügist on apteekist võimalik saada näiteks Troxevasini, Venorutoni, Mobiveni, Lioton 1000, hobukastani geel jne. Enamus brände pakuvad nii geele kui tablette .
Veel üheks variandiks on skleroseerimine. Sellega saab ravida veenilaiendeid algstaadiumis, väikeste nahaaluste ja nahasiseste veenilaiendite puhul. Veenidesse süstitakse ainet, mis tekitab veeniseinas steriilse põletiku, mille tulemusena kleepuvad veeniseinad kokku. Efekt seisneb nii ravis kui kosmeetilises mõistes, kuid mõju kiirus võib olla olenevalt patsiendist väga erinev. Protseduur on keelustatud kui haigus on arenenud kaugele ja veenid on suured ja jäigad. Samuti ei tehta seda astmahaigetele, raskete allergiate ja raseduse korral.
Kõige tõhusamaks raviks on veenioperatsioon . Selle käigus eemaldatakse nähtavad ja tõsiselt laienenud , põletiku- ja tüsistusohtlikud veeniosad. Edasine verevool toimub läbi tervete veenide. Enne operatsiooni tehakse ultraheliga kindlaks vigased veeniklapid, tuimestus tehakse kas paikne selgroogu või üldtuimestus. Sisselõige tehakse kubemepiirkonda ja teine vastavalt vajadusele kas põlve või pahkluu juurde. Edasi seotakse kahjustatud veeniosa kinni ja eemaldatakse täielikult. Veenilaiendid võib ka lihtsalt kinni siduda, ilma et neid jalast eemaldatakse. Kühmud ei jää naha all näha, kuna veri neis enam ei voola . Kumbki meetod ei mõjuta tavapärast vereringlust.
Kas veenilaiendite jaoks leiab ka looduslikku ravi?
Veenilaiendeid aitab leevendada liht ja kandiline naistepuna . Seda peetakse depressiooni ja melanhoolia rohuks, kuna rahustab. Veenikomude ja ka hemorroidide puhul on ta kasulik, kuna parandab vereringet.
Mis juhtub kui ei ravi?
Kui veenilaienditele tähelepanu mitte pöörata ja neid ei ravi, siis järjest suurenevad tursed ning verevarustuse häired võivad viia varikoossete haavandite ning veenipõletiku ehk tromboflebiidi tekkeni. Oluline ohu märk on erinevad nahamuutused, nagu ekseem, naha kuivus, läikimine, paksenemine ja ninde tagajärjel kergesti tekkivad vigastused.
Paljud veenilaiendite ravimid sisaldavad hepariini, mis see on?
Hepariinid on segu antikoagulantsete omadustega, erineva molekulide ahela pikkusega glükoosaminoglükaanidest, mida produtseerivad nuumrakud ja basofiilid. Hepariinid võivad pärssida trombotsüütide funktsiooni ning põhjustada trombotsütopeeniat. Hepariinid inaktiveeritakse maksas ning eritatakse uriiniga.

Kokkuvõte

Veenilaiendid on haigus, mis kimbutab väga paljusid inimesi. Kahjuks pööratakse sellele küllaltki vähe tähelepanu, mis aga ainult süvendab haigusekäiku. Kahjuks ei ole sellele ka 100%-st ravi. Vaevusi saab leevendada erinevate sukkade ja käsimüügi ravimitega, veidi tõhusamad on spetsialisti käe all veenidesse süstimine ning veenioperatsioon. Need võivad aga paljudele tunduda hirmutavad ja eelistatakse konservatiivsemaid vahendeid. Üldiselt arvan, et tõhusamaid vahendeid võiks rohkem inimeste seas reklaamida. Kindlasti on paljud, kes ei tea, et parem ravi on olemas. Samuti tuleks summutada inimeste põhjendamatuid hirme . Tänapäeval küllaltki populaarne reklaam ja suunitlus on inimeste teadmiste suurendamine tervisliku eluviisi poole. Teavitatakse rohkem mahekaupadest ja täisteratoodetest, proovitakse panna inimesi rohkem liikuma, mis juba samuti on hea algus veenilaiendite leevenduseks.
Kasutatud materjal :
www. kliinikum .ee/yhendlabor/.../ madalmolekulaarne %20hepariin.pdf
https://www.arst.ee/et/Teemalehekuljed/jala-tervise-lehekylg
http://www.loitsukeller.ee/ravimtaimed.htm#p6ldos i
Apteek1 apteeker
http://www.inimene.ee/?disease=s&sisu=disease&did=236&idr=i-n-2xe5p1AHEmvo38NHj2x22f8
http://www.terviseleht.ee/200105/5_kuiveeni.php