Veenilaiendid Referaat (0)

Eesti Esimene Erakosmeetikakool
Rahvusvaheline CIDESCO-kool
Veenilaiendid
Referaat
Birgit Kallas
50e
Tallinn 2013
Veenilaiendid
Veenilaiendiks ehk varix´ks nimetatakse laienenud veene , mis kõige sagedamini esinevad jalasäärtel ja reitel. Veenilaiendid võlvuvad ning kumavad sinakalt läbi naha ja tulevad enam esile seisvas asnedis.
Veenilaiendeid esineb 10 - 20% maailma rahvastikust. Ohustatud on nii mehed, kui naised, sõltumata vanusest . Sagedamini esineb neid siiski naistel, soodustavateks teguriteks on nii ealised muutused kui rasedus .
Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist, mille tagajarjena tekib sageli veenitromboos.
Järjest suurenevad tursed ning verevarustuse häired võivad viia varikoossete haavantite tekkele. Veenilaiendite teket soodustavad pärilik eelsoodumus – geneetiliselt päritud sidekoe nõrkus, raseduaaegsed hormonaalsed muutused, pikaajaline püstiseismine – jalgade sundasend , kontratseptiivsed rasestumisvastased tabletid , ülekaal,sage raskuste tõstmine või kandmine,liigne kuumus ( tundide viisi päevitamine, kuum vann või kompress , tugev leil , infrapuna protsedurid,depilatsioon kuumavahaga.
Pindmised veenilaiendid
Varikoos on pindmiste veenide laienemine, mille puhul veenilaiendid võivad olla piiritletud või ulatuslikumad ja enamasti moodustavad kobaraid ja vääte. Säärte seesmisele ja tagumisele pinnale ning reite sisepindadele ilmuvad väädilised looklevad moodustised, mis kohati kujunevad komudeks.
Haiguse algstaadiumis tavaliselt segavad veenilaiendid ainult kosmeetiliselt. Nad on eriti väljendunud, kui inimene seisab püsti. Hiljem lisanduvad verevoolu aeglustumise tõttu teised kaebused, nagu väsimus-, raskus- ja pingetunne jalgades, mis leevenduvad lamamisel ja liikumisel. Õhtuti võib esineda turseid peksete piirkonnas, sügelus- ja rõhumistunne, öiseid labajala- ja säärelihaste krampe. Tüüpiline on kaebuste avaldumine õhtul, peale pikaajalist istumist või seismist või soojade ilmadega. Hiljem tekivad nahamuutused . Sääre alumise kolmandiku nahk tiheneb, kaotab oma elastsuse, muutub läikivaks, kuivaks, vigastub kergesti ning nahaalune rasvkude praktiliselt kaob sidekoe vohamise tõttu. Haiguse arenedes tekivad kroonilised veenipõletikud, mis sageli lõpevad säärehaavandi tekkega. Selline haavand võib jälle avaneda ja järjest suureneda , mistõttu haigus ei ole enam edukalt ravitav.
Varikoos võib tüsistuda pindmiste veenide tromboflebiidiga, mis kujutab endast veenipõletikku koos haigusest haaratud soone trombootilise ummistumisega. Sel juhul tekib kahjustatud veeni kulgu pidi valulik punetav väät. Teiseks tüsistuseks on veenikomu rebenemine ja verejooks , mis võib juhtuda isegi tühise trauma korral, kuna kahjustatud sooned on kergesti vigastatavad. Verejooksu korral tuleb asetada rõhkside ja kohe pöörduda arsti poole.
Süvaveenilaiendid
Süvaveenilaiendid ehk süvaveenitromboos on verehüüve ehk tromb , mis moodustub pigem sügavamates kui pindmistes veenides. Mõni klomp kasvab nii suureks, et ummistab verevoolu ning kahjustab veenide klappe.
Üldisteks sümptomiteks on valu ja hellus sääremarjas, mis süveneb jala painutamisel. Jalg on tursunud, hapnikuvaeguse tõttu sinakat värvi või naaberarterite spasmi tõttu valge. Esineda võib kuumatunne jalas . Jalaveenid ummistunud. Esineb kerge palavik .
Süvaveenitromboos on suhteliselt levinud haigus, mille esinemissagedus suureneb vanuse kasvades.
Tekke põhjused ja soodustavad faktorid
Kui alajäsemete lihased on nõrgad, tegutseb lihaspump alajõudlusega ja veenirõhk tõuseb. Rõhu mõjul veenid täituvad ning laienevad , kahjustades klappe ja veeniveresoonte seinu ning paistetus muutub tugevamaks. Püstiseismine ühel kohal koormab klapisüsteemi äärmise piirini . Klappide halval tööl võib olla ka teisi põhjuseid, näiteks varbatõuke ununemine sammu lõpetamiseks ja kõndimine kõrge kontsaga jalatsitega nõrgendab ja pinguldab säärelihaseid.
Menstruatsiooni ja raseduse ajal esineva alajäseme paistetuse taustal on tavaliselt hormonaalsed tegurid. Alajäsemete paistetus võib kaasneda südame alatalituse või maksa- ja neeruhaigustega, trauma, operatsioonijärgselt või põletuskahjustusega.
Veenilaiendeid soodustavad faktorid:

• Sünnipärane veeniklappide nõrkus
  
• Rasedus, hormonaalsed tegurid
  
• Ülekaal ja liikumisvaegus
  
• Pindmiste või süvaveenide tromb
  
• Trauma
  
• Teatavad haigused, näiteks südame alatalitus
  
• Seisev töö
  
• Kõrgete kontsadega kingade kandmine
  
• Jalgade pikaajaline sundasend
  
• Raskuste tõstmine ja kandmine
  
• Kuum dušš ja kuum saunalava
  
• Kõhukinnisus
  
• Kehv toiduvalik
  

Soovitusi veenilaiendi ennetamiseks
Kui on teada, et suguvõsas on kellelgi kalduvus veenilaienditele või kuulutakse riskirühma, tuleb pöörata tähelepanu alajäseme paistetuse ennetamisele.

• Vältida jalg üle põlve istumist
  
• Vältida kubemepiirkonnast pigistavaid kitsaid rõivaid
  
• Kandma häid jalatseid, et sääremarjalihased toimiksid kõndides lihaspumbana
  
• Hoiduda pikaajalisest seismisest, vältida jalgade sundasendit, raskuste tõstmist ja kandmist, kuuma dušši ja saunalava
  
• Asetada jalad võimalikult sageli kõrgemale
  
• Kõndida jalgsi , sõita jalgrattaga , ujuda
  
• Kanda elastseid tugisukki või elastiksidet
  
• Teha harjutusi säärelihastele: tõusta varvastele ja kandadele
  
• Kasutada hepariini sisaldavaid geele
  
• Masseerida jalgu iga päev kergelt ja aeglaselt hüppeliigese piirkonnast põlve suunas
  
• Vältida ülekaalu
  
• Eelista looduslikke töötlemata toite. Vältima peaks toite, millel on rakkudele laiendav või väsitav efekt (piimatooted, suhkur, alkohol, tavaline tee ja kohv)
  
• Haiguse algstaadiumis lamage võimaluse korral 3-4 korda päevas 15-20 minutit tõstetud jalgadega ning tehke siis istudes või lamades järgmisi harjutusi.
  
• Pingutage ja lõdvestage 10 korda reielihaseid, liigutades seejuures jalga põlveliigesest.
  
• Punnitage sisse hingates kõhtu ja tõmmake see välja hingates sisse. Seda harjutust tuleks teha aeglases tempos 3-4 korda.
  
• Tõstke sisse hingates käed kõrvalt üles ja laske need välja hingates alla. Tehke seda harjutust pikkamööda 3-4 korda.
  
• Kõverdage ja sirutage 10 korda aeglaselt varbaid.
  
• Kui tunnete väsimust, tehke mitu korda päevas turiseisu ehk lihtsamalt öeldes kasvatage abaluudel seistes tiritamme..
  

Ravi võimalused
Kui veenilaiendid pole veel välja kujunenud ja probleemiks on vaid raskustunne ja jalgade tursumine on abi tugisukkadest ja hobukastanit sisaldavatest või põletikuvastastest kreemidest. Verd vedeldavad geelid takistavad trombide teket. Kõige efektiivsem on hepariini sisaldav geel .
Skleroteraapia on efektiivne üksikute väikeste veenikomude korral. Väljakujunenud veenilaiendite korral pole tulemus hea. Skleroseerimisel süstitakse veenilaienditesse ravimit, mis põhjustab veenilaiendi kokkutõmbumise.
Operatiivne ravi. Operatsioonil viiakse pikk sond veeni ja tõmmatakse kahjustunud veen sondi peal välja. Samuti eemaldatakse varikoosselt laienenud veenikomud ja seotakse kinni puudulikud ühendusveenid. Operatsioon teostatakse seljasüstiga (spinaalanesteesias) või üldnarkoosis. Enamasti lubatakse patsient sama päeva õhtul või järgmise päeva hommikul koju. Õmblused eemaldatakse 7-10 päeva möödudes. Nii operatiivsele ravile kui ka skleroteraapiale peab järgnema elastsete sukkade või elastsete sidemete kandmine. Õigeaegselt ja korrektselt opereeritud veenilaiendid üldjuhul ei kordu.
Kõige efektiivsemaks ja patsiendisõbralikumaks meetodiks peetakse siiski haigete veenide sulgemist laseri abil. Endovenoosne laserravi on uusim meetod veenilaiendite kõrvaldamiseks ja võimaldab veenide ravi ilma neid kõrvaldamata. Kohaliku tuimestuse all viiakse veeni peenike sond, mille otsas asuv laser kuumutab veeni sisekesta, misjärel puuduliku funktsiooniga veen tõmbub kokku ja sulgub. Ära jäävad operatsiooniga kaasnevad  nahaalused hematoomid ja patsiendi taastumine on kordi kiirem. Endovenoosne laserravi kõrvaldab varikoosi põhjuse – vere ebanormaalse kogunemise ja tagasivoolu jalgades, ilma üldnarkoosi vajaduseta – see on patsiendile ohutum ning ennetab narkoosi ebasoovitavaid kõrvalmõjusid – pearinglust ja iiveldust.
Hepariin
Hepariinid on verd vedeldavad ravimid , mida kasutatakse tromboosi profülaktikaks ja raviks. Laialdaselt on need preparaadid kasutusel patsientide puhul, kellel on risk südameinfarkti tekkeks või kes on selle läbi põdenud, samuti patsientide puhul, kellele on tehtud ulatuslikke operatsioone ning kes saavad dialüüsravi.
Veenilaiendite raviks kasutatakse hepariini sisaldavaid geele, kusjuures hepariini sisalduse hulk peab olema vähemalt 300 ühikut ühe grammi geeli kohta.
Üks tõhusamaid retseptita saadavaid ravimeid on Lioton 1000 geel, mida määritakse valutavatele ja põletikulistele veenilaienditele. Lahtistele haavadele ja haavanduvatele pindadele see ei sobi. Lioton vähendab valu ja kiirendab veenipõletiku paranemist, väldib verehüüvete teket ning soodustab juba tekkinud hüübe imendumist. Toimeaineks on hepariin, mida Lioton sisaldab suuremas kontsentratsioonis kui paljud teised saadaolevad hepariinsalvid. Lioton kiirendab ka igasuguste verevalumite ja sinikate kadumist.
Süvaveenitromboosi raviks kasutatakse samuti hepariini, kuid seda veenisiseselt. See vähendab vere hüübimist ja seda tuleks manustada võimalikult kiiresti. Ravi peaks kestma vähemalt viis päeva kas veenisiseste või nahaaluste süstidena.
Skleroteraapia
Skleroteraapiat kasutatakse enamuste nahasiseste ja –aluste veenilaiendite raviks juba alates 1930. aastast. Toimub see skleroseeriva aine süstimise teel veresoonde väga peenikese nõela abil.
Skleroseeriv aine süstitakse veresoonde väga peenikese nõela abil. Igal raviseansil süstitakse mitmeid veresooni. Kuna nõelad on väga peenikesed, on patsiendil vaid pisut ebamugav tunne: süsted võivad tunduda sipelga või sääse hammustusena. Esimese ja teise raviseansi vahe on tavaliselt 7-14 päeva, kolmas tehakse vajaduse korral kuu aja pärast.
Ravi järgselt on vajalik kanda spetsiaalseid kompressioonsukkasid, mis aitavad kahjustatuid veene kinni suruda.
Skleroseerimise järgselt võivad esineda järgnevad nähud: verevalumid (hematoomid) süste kohal, valu jalas esimestel päevadel peale ravi, veresoone seina põletik ( flebiit ).
Võimaliku tüsistused on: pigmentatsioon, väikese veresoonevõrgustiku teke, haavandid , allergilised reaktsioonid, süvaveenitromboos, arterisisene tsüst.
Skleroteraapial ei ole teada pikaajalisi kõrvaltoimeid. Veenilaiendid, mida on skleroteraapiaga ravitud, ei teki uuesti. Skleroteraapiaga ei parandata veeniseina nõrkust, mistõttu võivad aja jooksul kujuneda uued veenilaiendid.
Ravi
Kui veenilaiendid pole veel välja kujunenud ja probleemiks on vaid raskustunne ja jalgade tursumine on abi tugisukkadest ja hobukastanit sisaldavatest või põletikuvastastest kreemidest. Verd vedeldavad geelid takistavad trombide teket. Kõige efektiivsem on hepariini sisaldav geel.
Skleroteraapia on efektiivne üksikute väikeste veenikomude korral. Väljakujunenud veenilaiendite korral pole tulemus hea. Skleroseerimisel süstitakse veenilaienditesse ravimit, mis põhjustab veenilaiendi kokkutõmbumise.
Operatiivne ravi. Operatsioonil viiakse pikk sond veeni ja tõmmatakse kahjustunud veen sondi peal välja. Samuti eemaldatakse varikoosselt laienenud veenikomud ja seotakse kinni puudulikud ühendusveenid. Operatsioon teostatakse seljasüstiga (spinaalanesteesias) või üldnarkoosis. Enamasti lubatakse patsient sama päeva õhtul või järgmise päeva hommikul koju. Õmblused eemaldatakse 7-10 päeva möödudes. Nii operatiivsele ravile kui ka skleroteraapiale peab järgnema elastsete sukkade või elastsete sidemete kandmine. Õigeaegselt ja korrektselt opereeritud veenilaiendid üldjuhul ei kordu.
Kõige efektiivsemaks ja patsiendisõbralikumaks meetodiks peetakse siiski haigete veenide sulgemist laseri abil. Endovenoosne laserravi on uusim meetod veenilaiendite kõrvaldamiseks ja võimaldab veenide ravi ilma neid kõrvaldamata. Kohaliku tuimestuse all viiakse veeni peenike sond, mille otsas asuv laser kuumutab veeni sisekesta, misjärel puuduliku funktsiooniga veen tõmbub kokku ja sulgub. Ära jäävad operatsiooniga kaasnevad  nahaalused hematoomid ja patsiendi taastumine on kordi kiirem. Endovenoosne laserravi kõrvaldab varikoosi põhjuse – vere ebanormaalse kogunemise ja tagasivoolu jalgades, ilma üldnarkoosi vajaduseta – see on patsiendile ohutum ning ennetab narkoosi ebasoovitavaid kõrvalmõjusid – pearinglust ja iiveldust.
Apteegist saadavad retseptiravimid
Apteegist saadavad retseptivabad ravimid
Toidulisandid: kasutada alljärgnevaid toidulisandeid vaheldumisi , neid ei pea korraga võtma.
C-vitamiine koos bioflavonoididega (1000 mg kaks korda päevas)
Rutiin (500 mg kaks korda päevas)
E-vitamiin (400 ühikut kord päevas)
B-vitamiin (50 g päevas)
Koeensüüm Q10
Letsitiin 1 (19 g kaks korda päevas)
Antioksüdant formula
Mustikavarred (500 g kolm korda päevas)
Hästi tugevdab veresoonte seinu, väldib turseid ja leevendab jalgade väsimust bioflavonoide sisaldav rannikumännikoore ekstrakt Pinaster strong . Vere voolavust ja veenide läbitavust suurendava toimega on hõlmikpuu, mille baasil on valmistatud komplekskapslid Ginkor fort. See preparaat ravib ka hemorroide. Suukaudsel kasutamisel mõjuvad soodsalt veel hobukastani ekstraktist valmistatud Aescuven tabletid ja Aescusan tilgad . Peale määrimiseks soovitatakse saialille salvi, jalavanni tegemiseks aga saialilleõite tõmmist. Saialillel on põletikuvastane toime. Veenide põletiku korral (turse, punetus , valulikkus) aitavad õige mitmed salvid ja geelid. Neist tuntuimad Troxevasin geel ja Essaven geel. Põletikku alandab ja trombiohtu vähendab Hepa geel. Pikkade bussireiside puhul, kui jalad väsima ja tursuma kipuvad, aitab Toniven geel. Üks tõhusamaid retseptita saadavaid ravimeid on Lioton 1000 geel.
Kasutatud kirjandus

• http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/veenilaiendid.d?id=1247185
  

• https://www.arst.ee/et/Teemalehekuljed/jala-tervise-lehekylg/Ravivoimalused/Ravisukad
  

• http://www.kirurgiakliinik.ee/veenilaiendid-mis-neeed-on/
  

• http://www.derma.ee/articles.php?id=157
  

• http://www.advent.ee/tervis/?op=artikkel&id=11
  
• 
  
• http://buduaar.ee/Article/article/7456
  

• http://raamatupidaja.ee/197279art
  

• http://www.terviseleht.ee/200226/26_veenid.php
  

• http://www.ravisukad.ee/failid/Veenilaiendid_-_Evo_Kaha.pdf
  

• Tallinn AS Medicina 2008 „ Terved jalad “
  

• Gerda Kroom 2007 „ Terved jalad kogu eluks “
  

9