muutuvad esiletungivateks, laiadeks ja looklevateks. Tekkepõhjused Veenides on klapid mis takistavad vere voolamist allapoole. Kui klapid ei tööta õigesti siis hakkab veri ülespoole voolama. Pindmised veenid venivad välja,laienevad ja muutuvad looklevaks. Sümptomid Sageli esineb väsimustunne jalgades, valu ja jalgade tursumine. Öösiti võivad esineda jalgades krambid. Pikaaegse haiguse korral tekivad ka nahamuutused või haavandid. Ravivõimalused Veenilaienditele võib määrida hepariini sisaldavat verd vedeldavat geeli. Kõige levinumaks on veenilaiendite kirurgiline ravi, mille käigus eemaldatakse laienenud veenid. Lisaks sellele on mõõdukate veenilaiendite puhul võimalik ka skleroteraapia. Ennetamine Tuleb kanda spetsiaalseid elastseid tugisukki. Oluline on füüsiline aktiivsus, eriti jalgade liigutamine. Vältida ülekaalu.
· Sjögreni sündroom Süsteemne erütematoosne luupus on põletikuline autoimmuunne multisüsteemne haigus, mis võib kahjustada kõiki kudesid. Haigus haarab liigeseid, neerusid, serooskelmeid, veresoonte seinu · Ühised sümptomid · Erisused · Valu peamiselt käeliigestes · Nahamuutus: liblikakujuline nahapunetus näol, täpiline nahk, · Põletikulised tunnused liigestes: ringikujulised nahamuutused turse, kuumamine · Deformatsioonid liigestes · Ligi 40 %l valguskartus · Halb enesetunne: väsimus, · Ligi 35 %l limaskestahaavandid nõrkus, isutus · SEL haarab kaasa: liigesed, neerud 50%, serooskelmed, veresoonte Subfebriilne palavik seinad · CRV tõus · Lisaks võivad esineda: isiksuse
veresoonte kühmudena. Alguses ei pruugi veenilaiendid eriti hästi nähtavad olla ja on tuntavad ainult katsumisel. Vaevuste avaldumine ei olene veenilaiendite suurusest. Ka suurte veenilaiendite puhul ei pruugi vaevused olla eriti väljendunud. Sageli esineb väsimustunne jalgades, valu ja jalgadetursumine, mis tekib õhtuks. Vaevused leevenduvad jalgade ülestõstmisel. Öösiti võivad esineda jalgadeskrambid. Pikaaegse haiguse korral tekivad ka nahamuutused (nahk muutub tumedaks ja paksemaks) või haavandid, tavaliselt sääre alaosas. Varikoos võib tüsistuda pindmiste veenide tromboflebiidiga, mis kujutab endast veenipõletikku koos haigusest haaratud soone trombootilise ummistumisega. Sel juhul tekib kahjustatud veeni kulgu pidi valulik punetav väät. Teiseks tüsistuseks on veenikomu rebenemine ja verejooks, mis võib juhtuda isegi tühise trauma korral, kuna kahjustatud sooned on kergesti vigastatavad
(kontoritöötaja, autojuht), kus jalad on sundasendis. Varikoosi soodustavad ka liigne kuumus (saun, kuum vann, päevitamine jm), ülekaalulisus, kõrgete kontsade kandmine. Veenilaiendite teke on esialgu kosmeetiline probleem - häirima võivad hakata läbi naha kumavad sinakad sooned-tombukesed, mis kerkivad naha pinnast kõrgemale. Hiljem tekitavad veenilaiendid ka tervisehädasid, kuna verevool aeglustub. Väsimus-, raskus- ja pingetunne, jalakrambid ning nahamuutused on probleemid, mis võivad hakata vaevama. Kui haigus areneb veelgi edasi, tekivad põletikud ja haavandid. Seda on juba raskem ravida. Seega on targem pöörduda arsti juurde juba haiguse algstaadiumis, kui ilmuvad nähtavale laienenud veenid või jalgades esineb tihti raskustunne, väsimus või valud. Mõnikord pole sinakaid sooni üldse nähagi, kuid patsiendil esinevad veenilaienditele viitavad kaebused. Ka siis, kui jalal "ilutseb" vaid üks veenilaiend, tuleks kandma hakata tugisukki
Rasedusaegsed veenilaiendid Sääre veenilaiendid ehk veenikomud tekivad jalgade pindmiste veenide laienemise tõttu. Varikoosi on kõige rohkem säärtel ja reitel. Emaka surve tõttu vaagnas olevatele suurtele veenidele vereringe jalgades aeglustub. Et veenide seinad on pehmemad kui tavaliselt, koguneb veri jalgadesse ja veenid lähevad „verd täis“ ning paiste. Tekkepõhjused: pärilikud, rasedusaegne kaalutõus, pikaajaline püstine tööasend, vanus. Mis juhtub kui ei ravi? Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist, selle tagajärjel võib tekkida veenilaiendites pindmine veenipõletik (tromboflebiit). Järjest suurenevad tursed ning verevarustuse häired võivad viia varikoossete haavandite tekkeni. Oluline ohu märk on nahamuutused (varikoosne ekseem). Sääre alumise kolmandiku nahk tiheneb, kaotab oma elastsuse, muutub läikivaks, kuivaks, vigastub kergesti ning nahaalune rasvkude praktiliselt kaob sidekoe v...
Jalgu on soovitatav iga päev jaheda duši all jahutada Haiguse olemus avaldumine Veenilaiendid on seismisel nähtavad peamiselt säärte seesmisel ja tagumisel pinnal ning reite siseküljel nahast kõrgemate looklevate veresoonte kühmudena.Sageli esineb väsimustunne jalgades,valu ja jalgadetursumist, mis tekib õhtuks. Vaevused leevenduvad jalgade ülestõstmisel. Öösiti võivad esineda jalgades krampe. Pikaaegse haiguse korral tekivad ka nahamuutused (nahk muutub tumedaks,paksemaks) või haavandid, tavaliselt sääre alaosas. Aitäh vaatamast .
Veenioperatsiooni käigus eemaldatakse valulikud, varikoosselt laienenud veenikomud. Pärast veenilaiendite eemaldamist toimub verevoo l läbi tervete veenide. Mis juhtub kui ei ravi ? Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist, selle tagajärjel võib tekkida veenilaiendites pindmine veenipõletik (tromboflebiit). Järjest suurenevad tursed ning verevarustuse häired võivad viia varikoossete haavandite tekkeni. Oluline ohu märk on nahamuutused (varikoosne ekseem). Sääre alumise kolmandiku nahk tiheneb, kaotab oma elastsuse, muutub läikivaks, kuivaks, vigastub kergesti ning nahaalune rasvkude praktiliselt kaob sidekoe vohamise tõttu (lipodermoskleroos).
Süsteemne erütematoosne luupus lupus erythematodes systemicus (ld.k.) Systemic lupus erythematosus (ingl.k) Selgitus Süsteemne erütematoosne luupus on immuunsüsteemi poolt põhjustatud süsteemne sidekoe- ja veresoonte haigus. Ülevaade Krooniline põletikuline tundmatu põhjusega sidekoehaigus, mis haarab liigeseid, neerusid, serooskelmeid, veresoonte seina ning mis põhiliselt esineb noortel naistel ja ka lastel. Esinemissagedus on 1-7 inimest 100 000 kohta. Naised haigestuvad ligi 5 korda sagedamini kui mehed. Tekkepõhjused ja mehhanismid Luupus on autoimmuunne haigus ehk teatud inimese rakud ei tee enam vahet oma keharakkude ning võõrvalkude (näiteks bakterid ja nende mürgid) vahel. Selle tulemusena tekivad antikehad ehk vastuained, mis asuvad hävitama organismi enda kudesid. Taoliste haiguste tekkepõhjus ei ole teada. Väga harva on kirjeldatud luupuse teket ravimite tarvitamise järgselt. Sümptomid ehk avaldumine Kliiniline pilt on erine...
Nahavähk Nahavähk on üks levinumaid vähivorme,kuid tänu varasele avastamisele on seda võimalik ravida.Oluline on põõrduda arsti juurde siis,kui kahtlane muutus nahal püsib üle kahe nädala. Nahamuutused Muutused,millele tuleks tähelepanu põõrata: · laigud,sõlmed või ketendavad piirkonnad,mis veritsevad või millele tekib koorik; · haavand,mis ei parane; · suurenev sünnimäk,millele tekib koorik ning mis kasvab,sõgeleb,hakkab veritsema,mille värvus muutub ebaühtlaseks või mis kaotab selged piirid. (Peter Abrahams.2005."Pere tervise entsüklopeedia".Tea,Tallinn) Naistel on haigestumus suurem kui meestel.Naispatsiendid moodustavad 60% nahavähihaigetest.(Labotkin,R.2004."Vähk on avastatav ja ravitav".Tartu Ülikooli Kirjastus,Tartu.) Nahavähi tüübid · Basaalrakuline vähk ehk basalioom tekib nahas paiknevate ümarrakkudest.Enamjaolt tekib se...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Bacillus Cerius-Sooltepõletik Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2011 Merilin Jürine Bacillius cerius SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. BACILLIUS CERIUSE HAIGESTUMINE.........................................................4 2. CHRONI TÕBI.....................................................................................................5 2.1 ÜLEVAADE....................................................................................................5 2.2 TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID......................................................5 2.3 SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE.......................
Kas olete märganud, et teie jalad on muutunud? ...nad väsivad kiiresti, esineb raskustunnet (jalad oleksid nagu pakud) ja valusid. Õhtuti võib sääremarjas või mujal alajäsemes tekkida krampe. Esineb jalgade turseid. Samuti võib pärast pikka seismist või istumist (eriti soojade ilmadega) tekkida sügelus ja rõhumistunne. Tihti jätate kaebused tähelepanuta, kuna teie sugulastel ja sõbrannadel on samad mured. Kuid tegemist ei ole kosmeetilise probleemi, vaid haigusega. See nõuab kohe tegutsemist ning arsti poole pöördumist, sest me kõik ihkame kauneid jalgu. Ometigi võivad nina naha alla pistnud veenilaiendid ühel heal päeval kõikidele kaunitele soovidele kriipsu peale tõmmata. Kuidas ära tunda algust? Vaevused ehk algsümptomid, mis võivad esineda alajäsemete veenilaiendite korral: · väsimus, valu ja raskustunne jalgades (leevenduvad lamades ja liikudes); · krambid sääremarjas või mujal jalgades (tavaliselt õhtuti...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Bacillus Cerius-Sooltepõletik Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2011 Merilin Jürine Bacillius cerius SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. BACILLIUS CERIUSE HAIGESTUMINE.........................................................4 2. CHRONI TÕBI.....................................................................................................5 2.1 ÜLEVAADE....................................................................................................5 2.2 TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID......................................................5 2.3 SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE.......................
Seda peetakse depressiooni ja melanhoolia rohuks, kuna rahustab. Veenikomude ja ka hemorroidide puhul on ta kasulik, kuna parandab vereringet. Mis juhtub kui ei ravi? Kui veenilaienditele tähelepanu mitte pöörata ja neid ei ravi, siis järjest suurenevad tursed ning verevarustuse häired võivad viia varikoossete haavandite ning veenipõletiku ehk tromboflebiidi tekkeni. Oluline ohu märk on erinevad nahamuutused, nagu ekseem, naha kuivus, läikimine, paksenemine ja ninde tagajärjel kergesti tekkivad vigastused. Paljud veenilaiendite ravimid sisaldavad hepariini, mis see on? Hepariinid on segu antikoagulantsete omadustega, erineva molekulide ahela pikkusega glükoosaminoglükaanidest, mida produtseerivad nuumrakud ja basofiilid. Hepariinid võivad pärssida trombotsüütide funktsiooni ning põhjustada trombotsütopeeniat.
-Väikeste veresoonte kahjustus ( neerude talitluse häire e nefropaatia, silmapõhja muutused e retinopaatia - suurte veresoonte kahjustus ( südame-veresoonkonna haigused, nagu südameisheemiatõbi, ajuveresoonte ja jalaveresoonte probleemid) - närvide kahjustus e neuropaatia - diabeetiline südamelihaste kahjustus - diabeetiline jalg - muud harvemini esinevad häired, nagu nahamuutused, higistamishäired, vastuvõtlikkus infektsioonidele, impotentsus ning suu- ja hammaste haigused Diabeediga kaasnevate haiguste ehk elundimuutuste ( hiliskomplikatsioonide ) all mõistetakse kaua kestnud ja halva suhkrutasakaaluga diabeediga põhjustatud häireid mõningate elundite talitluses.On täheldatud, et diabeetikule on on teistega võrreldes umbes 15-kordne alajäsemete amputatisooni risk. Jalakahjustust soodustavad tegurid
(pettekujutelmad), näiteks abikaasa truudusetus või raha varastamine MUUD FÜÜSILISED MUUTUSED ● Tahtmatu süljevool suust : neelamise vähenemise tõttu koguneb sülg suhu ja niriseb suust välja ● Liigne päevane unisus või väsimus : unisuse, loiduse või kurnatuse tunne; võivad olla iseseisvad sümptomid või tuleneda Parkinsoni tõve ravimitest ● Valu: ebamugavustunne ühes kehaosas või kogu kehas ● Nahamuutused: rasvane või kuiv nahk; suurenenud melanoomirisk ● Uneprobleemid: unetus (raskused uinumisel), rahutute jalgade sündroom (ebamugav tunne jalgades, mis kaob nende liigutamisel) või REM-une käitumishäire ● Lõhna kadu: vähenenud võime lõhnu tuvastada ● Kõneprobleemid: rääkimine pehme ja üksluise häälega ning mõnikord sõnade summutamine või pomisemine ● Neelamisprobleemid: hilises staadiumis- lämbumine, köha ja kurgu
Peopesad ja jalatallad on lööbevabad või on nahk seal kergelt paksenenud. Kaasuva oftalmoloogilise leiuma võib esineda komakujulisi korneaalseid varjustusi ning urogenitaaltrakti leiuma krüptorhismi. Suviti sümptomid leevenevad, kuid lapse kasvades ei taandu. Haigus kujutab peamiselt kosmeetilist probleemi, kuigi osal patsientidest on diagnoositud silma sarvkesta mõningast hägustumist. X- kromosomaalse ihtüoosi korral tekkivad vastsündinute nahamuutused on oluliselt kergemad kui raskete ihtüooside algstaadiumeis tekkiv nn kolloodiumbeebi. Diagnoos kinnitub biopsia histopatoloogilise ning elektronmikroskoopilise uuringu käigus. Kongenitaalsed ihtüoosid Kongenitaalsed ihtüoosid avalduvad sünnil, vastsündinud on kolloidbeebid ehk niinimetatud kilega kaetud vastsündinud, kelle nahka ümbritseb pigistav, rebenev, kilejas sarvestunud kiht, on kiilaspäised ja nende silmalaud on väljapoole pööratud. Nahka katva kilekatte raskusaste võib
Nad on eriti väljendunud, kui inimene seisab püsti. Hiljem lisanduvad verevoolu aeglustumise tõttu teised kaebused, nagu väsimus-, raskus- ja pingetunne jalgades, mis leevenduvad lamamisel ja liikumisel. Õhtuti võib esineda turseid peksete piirkonnas, sügelus- ja rõhumistunne, öiseid labajala- ja säärelihaste krampe. Tüüpiline on kaebuste avaldumine õhtul, peale pikaajalist istumist või seismist või soojade ilmadega. Hiljem tekivad nahamuutused. Sääre alumise kolmandiku nahk tiheneb, kaotab oma elastsuse, muutub läikivaks, kuivaks, vigastub kergesti ning nahaalune rasvkude praktiliselt kaob sidekoe vohamise tõttu. Haiguse arenedes tekivad kroonilised veenipõletikud, mis sageli lõpevad säärehaavandi tekkega. Selline haavand võib jälle avaneda ja järjest suureneda, mistõttu haigus ei ole enam edukalt ravitav. Varikoos võib tüsistuda pindmiste veenide tromboflebiidiga, mis kujutab endast
Surma põhjuseks on närvisüsteemikahjustus ja sellest tingitud tüsistused nagu näiteks krambid või halvatus. Koerte katku põhjustab koerte katku viirus, mis olles üheahelaline RNA viirus kuulub Morbilliviiruste sugukonda. (Lempp jt., 2014) Infektsiooni kliiniline pilt on väga varieeruv. Esmane sümptom, kehatemperatuuri tõus, ei ole spetsiifiline. Klassikalisteks nähtudeks on nõre eritus silmast ja ninast, isutus, depressioon, nahamuutused, iiveldus, oksendamine (Lempp jt., 2014). Kuigi haiguse nimetus viitaks, et tabandunud on eelkõige koerad, on antikehi viiruse vastu leitud ka Serengeti rahvuspargi lõvidelt – 85% populatsioonist olid viiruse antikehade kandjad (Roelke-Parker jt., 1996). Lisaks maailma haruldaseima koerlase – etioopia hundi – arvukuse languse põhjuseks on olnud koerte katku viirus (Gordon jt., 2015). Nakkuse levikus esinevad liigilised erinevused. Kodukoerte hulgas toimub
Nad on eriti väljendunud, kui inimene seisab püsti. Hiljem lisanduvad verevoolu aeglustumise tõttu teised kaebused, nagu väsimus-, raskus- ja pingetunne jalgades, mis leevenduvad lamamisel ja liikumisel. Õhtuti võib esineda turseid peksete piirkonnas, sügelus- ja rõhumistunne, öiseid labajala- ja säärelihaste krampe. Tüüpiline on kaebuste avaldumine õhtul, peale pikaajalist istumist või seismist või soojade ilmadega. Hiljem tekivad nahamuutused. Sääre alumise kolmandiku nahk tiheneb, kaotab oma elastsuse, muutub läikivaks, kuivaks, vigastub kergesti ning nahaalune rasvkude praktiliselt kaob sidekoe vohamise tõttu. Haiguse arenedes tekivad kroonilised veenipõletikud, mis sageli lõpevad säärehaavandi tekkega. Selline haavand võib jälle avaneda ja järjest suureneda, mistõttu haigus ei ole enam edukalt ravitav. Varikoos võib tüsistuda pindmiste veenide tromboflebiidiga, mis kujutab endast
Toomas Ellervee. Pindmiste veenilaiendite puhul ei pruugi algul erilisi kaebusi olla, välja arvatud kosmeetiline väljanägemine. Justkui lillad ussikesed naha all looklemas, mis võimenduvad püsti seistes. Haiguse süvenedes lisanduvad erinevad kaebused: väsimustunne jalgades, valu, turse ning krambid öösiti. Kaebused esinevad rohkem õhtuti pärast pikka tööpäeva jalgadel või istudes ja ka kuumade ilmadega. Pikaaegse haiguse korral tekivad nahamuutused (nahk muutub tumedaks ja paksemaks) või haavandid (tavaliselt sääre allosas), nahk õheneb ning seda on kerge vigastada. Tekib kalduvus põletikele ja isegi tromboflebiidile. Süvaveeni tromboos on verehüüve, mis tekib sügaval lihaste ja luude vahel asetsevates veenides. Need trombid tekivad tavaliselt reie, sääre või puusa piirkonna süvaveenides. Seisund on ohtlik tekkida võiva kopsuarteri trombemboolia tõttu. Ravita jäänud
tselluliidi vähenemises on protseduuri efektiivsus kaheldav. Vastunäidustused tselluliidiravis. Üldised: · ägedad põletikud, palavik · pahaloomulised protsessid · diabeet, kui on häiritud perifeerne vereringe · antikoagulantravi · rasked südame- ja neeruhaigused · rasedus Lokaalsed: (piirkonnad, mida protseduuri käigus ei mõjutata) · haavad · veenilaiendid · songad · nahapinnast kõrgemad nahamuutused Ennetamine. Nippe tselluliidi ennetamiseks ja vähendamiseks: · Naha pindmise vereringe stimuleerimine Kõik, mis kiirendab vereringet on abiks. Kuivmassaazi ja pinguldavate kehageelide ning kreemide aktiivsete koostisosade koosmõjul nahk pinguldub. Paraneb ka organismi lümfiringe. Koorimine kiirendab pindmist vereringet ning sügavpuhastab nahka ja takistab nahapooride ummistumist. Ükski kosmeetiline toode üksi ei eemalda
Kõige ohtlikum tüsistus on sooleseina nekroos ja perforatsioon. Etioloogia: volvulus (selle tekkeks vajalik pikk soolekinnisti sigmasool, umbsool, harva ristikäärsool ja peensool), pitsunud song (sisemine või välimine), liited. Diagnoosimine: Strangulatsioonile viitavad raske üldseisund (tahhükardia ja hüpotensioon), püsiv tugev valu, palavik, peritoniidinähud, veri rektaalsel palpatsioonil või väljaheites, välise songa puhul nahamuutused ja palpatoorne valulikkus. Diagnoosi kinnitamiseks Rö ja/või KT i/v kontrastainega, pitsunud väline song on kliiniline diagnoos. 23 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov Ravi: Üldine toetav ravi ja kiire operatiivne sekkumine laparotoomia teel. Strangulatsiooniileus ei kuulu jälgimisele ja laparoskoopiale
· Tavaline sünnimärk kehal, mis muudab värvust, suurust, valutab või veritseb; · Väike haiguskolle ebamäärase piirjoonega, punane, valge, sinine või sini-mustad laigud jäsemetel; · Läikivad, kindlad, kupli-kujulised mügarikud ükskõik millises keha piirkonnas; · Mustad haiguskolded pihkudes, taldadel, sõrmeotstel, varvastel või limajatel membraanidel suu, nina, vagiina või päraku piirkonnas. Kuid kõik nahamuutused ei pruugi olla kasvajalikud, selles täpselt veenduda tuleb pöörduda nahaarsti poole. Siin on ka mõned nõuanded kasvajate ennetamiseks: (derma.ee 23.02.2009). · Kasuta regulaarselt laia spektriga päikeseblokaatoreid ja kaitse nahka riietuse ning mütsiga; · Solaariumis käies väldi kiirsolaariumeid ja nahatumedust soodustavaid päikesekreeme, kuna kiirgusannus on nahale suurem; · Jälgi regulaarselt oma nahka ja sellel tekkivaid moodustisi;
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM38 Meelis Magus TERAAPIAVÕIMALUSED INIMESE AITAMISEKS Referaat esmaabist Juhendaja: Marelle Jaagop Tallinn 2010 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 4 2 Kinesioloogia........................................................................................................................... 5 2.1 Mis on kinesioloogia? ...................................................................................................... 5 Kinesioloogia sobib: ......................................................................................................... 5 2.2 Ajalugu.............................................................................................
kiirabi klassikaliste ülesannete valdkonda. Kaastunde ja heatahtlikkuse määr nende patsientide vastu näitab, kui palju on abi andjatel tegelikku inimlikkust ja professionaalsust. Võimalikud esmased viited kodutusele Üldise hooletussejätmise märgid: halb toitumuslik seisund, puudulik kehahooldus, määrdunud riided. Hingamisraskused köha, bronhiidi, pneumoonia, tuberkuloosi tõttu. Diabeet. Keha pealispinna muutused: nahamuutused, kehaparasiidid (nt täid ja kirbud), tursed, hematoomid. Alkoholism, uimastisõltuvus. Ebanormaalne kehatemperatuur (palavik, hüpotermia). Psühhiaatrilised haigused. Meetmed Jälgige nii nagu ka kõigi teiste patsientide puhul ennetavaid hügieenilisi meetmeid. Meenutage endale eetilist kohustust austada iga patsiendi autonoomiat. Tehke tavapärane süsteemne läbivaatus ja andke vajalikku esmaabi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
