50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-12-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
91 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
piirn
Õppematerjali autor
Samuti pakub liiniagent laevafirma klientidele tihti lisateenuseid (kohalevedu, tolliagendi teenused jms). Liiniagent väljastab veetavale kaubale laevafirma konossemendi, mille ta allkirjastab laevafirma nimel klausliga „as agents only“. Liiniagent vastutab oma tegevusega laevafirma ees, samuti klientide ees kaupade eest laevafirma konossemendis märgitud tingimustel. Mereveo ekspedeerimisfirma (forwarding agent, forwarder) on meretranspordi organiseerija, kes tegutseb transporditurul, valides vedudeks kliendi jaoks soodsaima variandi ja esindades klienti suhetes vedajatega. Tavaliselt tegutseb ekspedeerija vahendajana, organiseerides veo kliendi nimel ja edastades temale tegeliku vedaja konossemendi. Sellisel juhul vastutab veetava kauba eest mereveo osaline, kelle nimel on välja antud konossement ja ekspedeerija peab kahju tekkimise korral vastutama ainult kliendi pretensioonide korrektse ja õigeaegse edastamise eest.
VÄLISKAUBANDUSE esimene kontrolltöö (26.10.16) 1. Maailmakaubandus = väliskaubandus + rahvusvaheline rahandus i. Väliskaubandus - kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel ii. Rahvusvaheline rahandus - ehk kapitali vahetus riikide vahel 2. Väliskaubandus a. Mõiste on kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel, st keskendub reaalsetele tehingutele: · import kaupade sissevedu riiki; · eksport kaupade väljavedu riigist b. Põhjused ja tegurid Põhjused: · Riigid on erinevad ja teevad hästi erinevaid asju · Väliskaubanduse kaudu laiendavad ettevõtted oma turgu, et realiseerida mastaabisäästu -Eriti oluline on väliskaubandus väikestele riikidele, kellel on väike siseturg Väliskaubandust põhjustavad tegurid: · Ressursside piiratus · Toodete mitmekesisus · Hindade erinevused · Mitmepoolse kasu taotlus c. Kauband
1. Mereõiguse olemus ja põhimõtted. Rahvusvahelised ja rahvuslikud merendusalased regulatsioonid. Mereõiguse subjektid ja allikad. Mereõigus on õigusharu, mis reguleerib laevade omandamist, opereerimist, sadamaoperatsioone, laevade mehitamist ja muud laevanduse ning merendusega seotud tegevust. “Jurisprudentsi haru, mis reguleerib laevade tegevust ja laevandust” Regulatsioonid jagunevad: eraõigus (Private law) ja avalik õigus (Public law) Eraõigus tegeleb isikute ja isikugruppide vaheliste õiguslike suhetega, mille eesmärk on isikute huvide kaitsmine. Avalik õigus käsitleb riigistruktuuride võimu jaotust ja selle kasutamist ning õiguslikke suhteid riigi ning üksikisiku vahel. Mereõiguse allikad: 1) Eesti kaubandusliku meresõidu seadus KMS. 2) rahvusvahelised merekonventsioonid, mida reguleerib rahvusvaheline õigus. Merekonventsioonidega ettevalmistamise, väljaandmise ja arendamisega tegeleb IMO 3) Mittelepingulised IMO instrumendid on: koode
1. Milline on esmane dokument laeva laadimiseks? Kes selle koostab ja kooskõlastab? Esmane document laeva laadimiseks on laadimiskorraldus ning selle väljastab kaubasaatja või selle ekspediitor. Selles näidatud andmed on teatud määral (koos sellesse kantud vedaja märkustega) aluseks konossemendi vormistamisel. Näidatakse kaubasaatja/saaja, laev, sadamad, lõplik sihtpunkt, konossemendi originaalide arv, kauba kirjeldus jne. 2. Mida kujutab endast mõiste "Tüürimehe kviitung" (Mate's receipt) ? Mis on tema juriidiline olemus? Sellenimelise iseseisva dokumendina esineb suhteliselt harva. Tavapäraselt muutub sisuliselt selleks kaubasaatja/ekspediitori poolt väljastatud laadimiskorraldus peale laeva esindaja (tüürimehe) tõestamist oma allkirjaga, et kaup on laadimiskorralduses näidatud kaup on vastavas (või teises) koguses ja seisundis laeva poolt veoks vastu võetud. 3. Mida tähendavad lühendid konossemendis "s.t.b." või "s.t.c"? s.t.b t
b. Eksport c. Import d. Transiit e. Kabotaažveod (Domestic Transport or Cabotage) - veod ühe ja sama riigi sadamate vahel f. Suur kabotaaž - lähte- ja sihtsadamad asuvad erinevates merebasseinides g. Väike kabotaaž - lähte- ja sihtsadamad asuvad ühes basseinis Transpordi korraldamise protsessi järgi: a. Otse- mereühendus (sadamatevahelised veod) - kaupade vedu teostatakse ainult meretranspordi vahenditega, sõltumata transpordiprotsessis osalevate laevade arvust (üks või mitu vedajat) b. Otse-segaühendus - transpordiprotsessis osaleb peale meretranspordi veel mingi muu transpordiliik (raudteetransport, autotransport jne) 3. Merevedude liigitus töökorralduse vormi järgi (tramplaevandus, liinilaevandus) Töökorralduse vormi järgi: a. Liiniveod (Liner Shipping) – Liinilaevandus on selline laevade töökorralduse
aastas, käsitlevad kõiki kutsealaga seotud küsimusi ja probleeme. Instituudid on aruandekohuslased juhatuse ees. FIATA instituudid Lennukaubaveo instituut (Airfreight Institute (AFI) IATA töörühm Tolli ja protseduuride lihtsustamise instituut (Customs and Facilitation Institute (CFI) Tollitöörühm Protseduuride lihtsustamise töörühm Multimodaalse transpordi instituut (Multimodal Transport Institute (MTI) Meretranspordi töörühm Maanteetranspordi töörühm Raudtee töörühm Nõuandvad organid (Advisory Bodies) Juriidiline Legal matters (ABLM) Kutsealane täiendkoolitus Vocational Training (ABVT) PR ehk avalikud suhted Public Relations (ABPR) Ohtlike ainete&kaupade vedu Dangerous goods (ABDG) FIATA dokumendid ja vormid Unifitseerimine Ekspedeerija töö lihtsustamine FCR Certificate of Receipt kauba edasitoimetaja vastuvõtutõend
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid