Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON II kodutöö (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on konossemendi originaali õiguslik tähtsus?
  • Mis on erinevus House Bill of Lading ja Master Bill of Lading?
  • Kumbagi kasutatakse?
  • Kes praktiliselt valmistab ette konossemendi , kes annab välja oma nimel ja kes selle allkirjastab?
    Kõige üldisemalt, konossement on vedaja poolt kaubasaatjale väljastatud mitmeotstarbeline mereveo dokument, mis ajalooliselt kinnitab
    • Lasti vastuvõtmist vedaja poolt
    • Mereveolepingu olemasolu
    • Lasti üleandmise korraldamist
    • Väärtpaberi funktsiooni

  • Kirjeldage lühidalt konossemendi 3 (4) funktsiooni.
    Enamlevinud on järgmine jaotus:
  • On tõendiks, et laev on kauba veoks vastu võtnud teatud koguses ja seisundis
  • On dokumendiks, mis tõendab kauba mereveolepingu olemasolu ja sisu
  • On aluseks kauba edasi- ja väljaandmisel
  • Konossement täidab väärtpaberi funktsioone
  • Põhjendage, miks konossement ei saa olla mereveolepinguks.
    Iseseisvalt konossement ei tramp - ei liinivedudes kauba mereveolepinguks ei ole, kuna:
    • Konossement on ühepoolne merevedaja dokument, mis üldjuhul antakse välja peale lasti laadimist
    • Trampvedudes on mereveolepinguks prahileping, millise põhiliseks vormiks on tšarter ja millele on viide konossemendis;
    • Liinivedudes moodustub mereveoleping üheaegselt mitmest dokumendist (tellimiskiri ja laevaliini kinnitus , konossement või mereveokiri, laevaliini üldtingimused, tariifid , graafikud vm). Mereveoleping sõlmitakse sisuliselt tellimiskirja ja selle kinnituse väljastamisel; konossement täiendab mereveolepingut.

  • Kuidas liigitatakse konossemente
    • kaubasaaja näitamise järgi (inglise- ja eestikeelsed nimetused)

    Nimelised konossemendid (Straight Bill of Lading ) - konossemendis näidatakse konkreetse kaubasaaja nimi (füüsiline või juriidiline isik)
    Orderi-konossemendid ( Order Bill of Lading) – korraldavas konosemendis näidatakse füüsiline või juriidiline isik, kelle korraldusel antakse kaup välja. Orderi-konossementi võidakse edasi anda nimeliste või blanko-ülekandepealdiste järgi.
    Esitaja (ettenäitaja)-konossemendid (Bearer Bill of Lading) – konossemendis puuduvad viited konkreetsele kaubasaajale ja korralduse andjale.
    • nende väljastamise aja alusel

    Lastiveoks vastuvõtu konossement ( Received for Shipment B/L) – antakse välja enne kauba tegelikku laadimist ja tõendab, et kaubavedaja on kauba vedamiseks vastu võtnud. Laeva nimi võib puududa ja seda asendab laevafirma nimi. Vastuvõtukonossementi kasutatakse põhiliselt seepärast, et “ Shipped on board ”-konossemente ei jõuta enne laeva saabumist sihtsadamasse toimetada.*
    Laevakonossement (Shipped on Board B/L) – väljastatakse tegelikult laevale laaditud kauba kohta, antakse välja alles peale kauba laevale laadimist. Selles näidatakse tingimata laeva nimi.
    • laevade töökorralduse vormide järgi

    Trampvedude konossemendid (Tramp Bill of Lading) - näiteks, “Congenbill”.
    Trampvedude konossemendid on reeglina mõeldud kasutamiseks mere-otseühendustes (sadamast sadamasse). Neis on alati viide prahilepingule (tšarterile).
    Liinivedude konossemendid ( Liner Bill of Lading) – näiteks, “Conlinebill”.
    Liinikonossementide iseärasuseks on nende kohaldatus üheaegselt nii mere-otseühendusteks (sadamast sadamasse) kui ka mere-segaühendusteks (ümberlaadimisega teisele laevale). Liinikonossement sisaldab olulist osa laevaliini mereveotingimustest.
    • erinevate veomooduste järgi

    Otsevedude konossemendid ( Direct B/L) – sellisteks on nii tramp- kui ka liinivedude konossemendid. Konossementi kasutatakse mereveol kahe konkreetse sadama vahel (1 laev).
    Läbivad konossemendid ( Through Bill of Lading) – need on reeglina liinivedude konossemendid. Sellisel juhul kaup toimetatakse lähtesadamast sihtsadamasse ümberlaadimisega vahesadamas kas sama või mingi teise merevedaja laevaga .
    Multimodaalse (Intermodaalse) veo konossemendid (Multimodal or Intermodal Transport B/L) – sarnane läbiva konossemendiga, aga siin koos väljastamisega võtab merevedaja endale kohustuse toimetada kaup mitte ainult sihtsadamasse, vaid ükskõik millisesse konossemendis näidatud sihtpunkti sisemaal ( door to door)
  • Traditsiooniline konossemendi originaalide arv ja BIMCO soovitused selle arvu suhtes. Milline on konossemendi originaali õiguslik tähtsus?
    Dokumendi originaaleksemplaride arv (Number of originals). Kauba välja- ja edasiandmisel omavad õiguslikku tähtsust ainult konossemendi originaalid. Seepärast näidatakse konossemendis, mitmes originaalis on konossement välja antud. Mõningatel juhtudel võib sõna “original” konossemendi vastavas lahtris puududa ja selle asemel näidatud, et konossement on väljastatud … eksemplaris. Sellisel juhul on alati mõeldud originaalide arvu, milliseid on tavaliselt kuni kolm.
  • Mis on erinevus House Bill of Lading ja Master Bill of Lading? Millistes olukordades kumbagi kasutatakse?
    House Bill of Lading – ekspediitori konossement
    A Bill of Lading maybe issued as a House Bill of Lading or a Master Bill of Lading..
    1. A House Bill of Lading (HBL) is issued by an NVOCC operator , or a Freight Forwarder to their customers.
    2. A Master Bill of Lading (MBL) is issued by the Shipping Line ( Carrier ) to the NVOCC Operator, or Freight Forwarder.
  • Peamised erinevused konossemendi (Bill of Lading) ja mereveokirja (Sea Waybill) vahel. Kas tramplaevanduses on mereveokirja kasutamine levinud?
    Mereveokirja kasutatakse kaupade liinivedudel konossemendi asemel.
    Mereveokiri (Sea Waybill):
    • on lastivedaja poolt välja antud tõend nimetatud lasti vastuvõtmise kohta
    • on vedaja kohustus transportida last sihtkohta ja anda seal üle dokumendis vastuvõtjana näidatud isikule,
    • tõendab mereveolepingu olemasolu ja sisu.

    Mereveokirja on võimalik kasutada nii otse-merevedude kui ka sega-merevedude ( multi - ja intermodaalsete vedude ) korral.
    Olulised erinevused konossemendist on:
    • mereveokiri on alati nimeline, s.t. seda ei saa kasutada tingimustel to order või ümber vormistada teise lastisaaja nimele

    Konossement (Bill of Lading) on kaubaväärtpaber, milles vedaja tunnistab kauba vedamiseks vastuvõtmist, kohustub vedama vastuvõetud kauba konossemendis kirjeldatud kujul sihtsadamasse ning andma selle seal üle isikule, kes esitab konossemendi ja on vastavalt konossemendile õigustatud kaupa vastu võtma.
    Trampvedudes on mereveolepinguks prahileping, millise põhiliseks vormiks on tšarter ja millele on viide konossemendis;
  • MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON II kodutöö #1 MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON II kodutöö #2 MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON II kodutöö #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-12-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 91 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor piirn Õppematerjali autor

    Haagi-Visby reeglid (HVR)
    Rotterdami reeglid (RR)
    Kaubandusliku meresõidu seadus (KMS)

    Sarnased õppematerjalid

    MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID
    25
    docx

    MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID

    Samuti pakub liiniagent laevafirma klientidele tihti lisateenuseid (kohalevedu, tolliagendi teenused jms). Liiniagent väljastab veetavale kaubale laevafirma konossemendi, mille ta allkirjastab laevafirma nimel klausliga „as agents only“. Liiniagent vastutab oma tegevusega laevafirma ees, samuti klientide ees kaupade eest laevafirma konossemendis märgitud tingimustel. Mereveo ekspedeerimisfirma (forwarding agent, forwarder) on meretranspordi organiseerija, kes tegutseb transporditurul, valides vedudeks kliendi jaoks soodsaima variandi ja esindades klienti suhetes vedajatega. Tavaliselt tegutseb ekspedeerija vahendajana, organiseerides veo kliendi nimel ja edastades temale tegeliku vedaja konossemendi. Sellisel juhul vastutab veetava kauba eest mereveo osaline, kelle nimel on välja antud konossement ja ekspedeerija peab kahju tekkimise korral vastutama ainult kliendi pretensioonide korrektse ja õigeaegse edastamise eest.

    Baaslogistika
    Väliskaubanduse esimene KT
    19
    docx

    Väliskaubanduse esimene KT

    VÄLISKAUBANDUSE esimene kontrolltöö (26.10.16) 1. Maailmakaubandus = väliskaubandus + rahvusvaheline rahandus i. Väliskaubandus - kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel ii. Rahvusvaheline rahandus - ehk kapitali vahetus riikide vahel 2. Väliskaubandus a. Mõiste ­ on kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel, st keskendub reaalsetele tehingutele: · import ­ kaupade sissevedu riiki; · eksport ­ kaupade väljavedu riigist b. Põhjused ja tegurid Põhjused: · Riigid on erinevad ja teevad hästi erinevaid asju · Väliskaubanduse kaudu laiendavad ettevõtted oma turgu, et realiseerida mastaabisäästu -Eriti oluline on väliskaubandus väikestele riikidele, kellel on väike siseturg Väliskaubandust põhjustavad tegurid: · Ressursside piiratus · Toodete mitmekesisus · Hindade erinevused · Mitmepoolse kasu taotlus c. Kauband

    Baaslogistika
    Mereõiguse eksami kordamisküsimused
    11
    docx

    Mereõiguse eksami kordamisküsimused

    1. Mereõiguse olemus ja põhimõtted. Rahvusvahelised ja rahvuslikud merendusalased regulatsioonid. Mereõiguse subjektid ja allikad. Mereõigus on õigusharu, mis reguleerib laevade omandamist, opereerimist, sadamaoperatsioone, laevade mehitamist ja muud laevanduse ning merendusega seotud tegevust. “Jurisprudentsi haru, mis reguleerib laevade tegevust ja laevandust” Regulatsioonid jagunevad: eraõigus (Private law) ja avalik õigus (Public law) Eraõigus tegeleb isikute ja isikugruppide vaheliste õiguslike suhetega, mille eesmärk on isikute huvide kaitsmine. Avalik õigus käsitleb riigistruktuuride võimu jaotust ja selle kasutamist ning õiguslikke suhteid riigi ning üksikisiku vahel. Mereõiguse allikad: 1) Eesti kaubandusliku meresõidu seadus KMS. 2) rahvusvahelised merekonventsioonid, mida reguleerib rahvusvaheline õigus. Merekonventsioonidega ettevalmistamise, väljaandmise ja arendamisega tegeleb IMO 3) Mittelepingulised IMO instrumendid on: koode

    Kategoriseerimata
    MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON X kodutöö
    16
    docx

    MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON X kodutöö

    1. Milline on esmane dokument laeva laadimiseks? Kes selle koostab ja kooskõlastab? Esmane document laeva laadimiseks on laadimiskorraldus ning selle väljastab kaubasaatja või selle ekspediitor. Selles näidatud andmed on teatud määral (koos sellesse kantud vedaja märkustega) aluseks konossemendi vormistamisel. Näidatakse kaubasaatja/saaja, laev, sadamad, lõplik sihtpunkt, konossemendi originaalide arv, kauba kirjeldus jne. 2. Mida kujutab endast mõiste "Tüürimehe kviitung" (Mate's receipt) ? Mis on tema juriidiline olemus? Sellenimelise iseseisva dokumendina esineb suhteliselt harva. Tavapäraselt muutub sisuliselt selleks kaubasaatja/ekspediitori poolt väljastatud laadimiskorraldus peale laeva esindaja (tüürimehe) tõestamist oma allkirjaga, et kaup on laadimiskorralduses näidatud kaup on vastavas (või teises) koguses ja seisundis laeva poolt veoks vastu võetud. 3. Mida tähendavad lühendid konossemendis "s.t.b." või "s.t.c"? s.t.b t

    Meretranspordi ökonoomika
    Transport ja ekspedeerimine II KT
    20
    docx

    Transport ja ekspedeerimine II KT

    b. Eksport c. Import d. Transiit e. Kabotaažveod (Domestic Transport or Cabotage) - veod ühe ja sama riigi sadamate vahel f. Suur kabotaaž - lähte- ja sihtsadamad asuvad erinevates merebasseinides g. Väike kabotaaž - lähte- ja sihtsadamad asuvad ühes basseinis Transpordi korraldamise protsessi järgi: a. Otse- mereühendus (sadamatevahelised veod) - kaupade vedu teostatakse ainult meretranspordi vahenditega, sõltumata transpordiprotsessis osalevate laevade arvust (üks või mitu vedajat) b. Otse-segaühendus - transpordiprotsessis osaleb peale meretranspordi veel mingi muu transpordiliik (raudteetransport, autotransport jne) 3. Merevedude liigitus töökorralduse vormi järgi (tramplaevandus, liinilaevandus) Töökorralduse vormi järgi: a. Liiniveod (Liner Shipping) – Liinilaevandus on selline laevade töökorralduse

    Transport ja ekspedeerimine
    ELEA Organisatsioon
    398
    ppt

    ELEA Organisatsioon

    aastas, käsitlevad kõiki kutsealaga seotud küsimusi ja probleeme. Instituudid on aruandekohuslased juhatuse ees. FIATA instituudid Lennukaubaveo instituut (Airfreight Institute (AFI) ­ IATA töörühm Tolli ja protseduuride lihtsustamise instituut (Customs and Facilitation Institute (CFI) ­ Tollitöörühm Protseduuride lihtsustamise töörühm Multimodaalse transpordi instituut (Multimodal Transport Institute (MTI) Meretranspordi töörühm Maanteetranspordi töörühm Raudtee töörühm Nõuandvad organid (Advisory Bodies) Juriidiline Legal matters (ABLM) Kutsealane täiendkoolitus ­ Vocational Training (ABVT) PR ehk avalikud suhted Public Relations (ABPR) Ohtlike ainete&kaupade vedu ­ Dangerous goods (ABDG) FIATA dokumendid ja vormid Unifitseerimine Ekspedeerija töö lihtsustamine FCR Certificate of Receipt kauba edasitoimetaja vastuvõtutõend

    Logistika
    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Baas Logistika
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Logistika alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun