Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Transport ja ekspedeerimine III KT (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Veokorraldus  ja ekspedeerimisäri SRÜ riikides (loeng IX)   
Põhjused, miks SRÜ riikidega antud äri tehakse : 
Tegemist on meie lähiregiooniga 
 • Meil on ajaloolisi sidemeid ri kide tasemel 
 • Meil on tihedaid sidemeid üksikisikute tasemel 
 • Eesti kui „sil apea“ Lääne – Euroopa ja SNG vahel  
• Kri s ja/või revolutsioon on alati võimalus uueks äriks  
 Veotellimuse elukaar: SRÜ riigid vs Eesti   
• Üldine koostööleping • Tel imus (e­mail, faks) pitsatiga!!! Vajalik originaalal kirjad  
• Transpordi(li gi) valik, tähtajad jne. • Dokumentide eelkontrol  (eeldeklaratsioonid, 
ekspordideklaratsioonid jne) • Laadimine • Pi riületuse vormistus (tir/transi t) • „Spravka po 
transportnim rashodam“ – transpordikulude eelteade • Tol ivormistus • Laialivedu • Arve + 
„akt vipolnennih rabot“ + CMR  
EESTI 
• Tel imus, on­line • Laadimine • Laialivedu + arve või v.v 
Takistavad tegurid: 
bürokraatia, korruptsioon (tol !), kultuurilised  eripärad  
 
Tolliformaalsused veoprotsessis (loeng X)   
Tolli definitsioon (kes on  toll  Eesti Vabariigis –

 Maksu­ ja Tol iamet​
)  
 Euroopa Liidu (EL) tolliterritoorium 
(pi sav vastus, kuigi on erandeid – Euroopa Li du 
li kmesri kide, keda on 28, territoorium​
)  
 Kauba toimetamine tolliterritooriumile 
 i. EL kauba tollistaatus 

• täielikult EL tol iterritooriumil saadud või toodetud kaup; • vabasse 
ringlusse lubatud kaup; • ainult EL kaupadest täielikult EL tol iterritooriumil saadud või 
toodetud kaup.  
 ii. EL­välise kauba tollistaatus 
EL  territooriumilt  väljaspool toodetud, saadud või EL 
territooriumilt välja vi dud kaup.   
1. Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA) 

Norra, Island, Šveits, Liechtenstein 
  Maksudeklaratsioon
­– tulu­, käibe­, aktsi si­, tol i­, sotsiaal­ ja/või hasartmängumaksu 
deklaratsioon , maksuaruanne või muu maksuhaldurile esitatav maksu arvutamise dokument, 
mil e esitamise kohustus tuleneb seadusest  
tollideklaratsioon
­– toiming, mil ega isik avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi suunata 
kaup teatavale tol iprotseduurile 
Tolliprotseduurid 
 Tollidokumendid 
 i. Import 

1. ATA märkmik (ajutine sissevedu taasväljaveo kohustusega) 2. TIR märkmik 
(maanteevedu) 3. Ülddeklaratsioon: Bil  of Lading (merevedu), AWB (õhuvedu), 
SMGS ­saatekiri ( raudteevedu ) 4. Transi tdeklaratsioon: T1 (välistransi t) 5. Ladustamisteade, 
kaubaarve , veoarve 6. Impordideklaratsioon  
ii. Eksport 

1. Ekspordideklaratsioon 2. CMR veokiri 3. Päritolutõend (nt EUR1) 4. 
Transi tdeklaratsioon: T2 (sisetransi t) 5. Kaubaarve, veoarve   
Tollitariifistik i. Kaubakood 

– Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoniseeritud 
süsteemi rahvusvaheline konventsioon  
 Volitatud kaubasaaja ja – saatja  
 i. Üldtagatis 

­ tol iasutusele esitatud käendusdokument. 
ii.  Printsipaal  
­ isik, kes korraldab kauba transi tvedu lähtetol iasutusest sihttol iasutusse. 
  Intrastat 
EL­sisese väliskaubanduse arvepidamiseks Statistikaameti veebipõhine 
programm eSTAT 
 
Müügitöö ja klienditeenindus ekspedeerimisäris (loeng XI)   
Võtmenäitajad

müügitulu müügimehe (müügijuhid, suurkliendihaldurid) kohta, lisandunud 
äri müügitulu müügimehe kohta, SPOT pakkumised ja SPOT müügitulu, klienditeeninduse 
kvaliteet (slaid 24), veosuundade kasumlikkus (slaid 26)   
Müügiplaani komponendid   
Müügimehe käsiraamatu ( Blue  Book) komponendid 

i. Müügivihjed (Leads Engine, vt 
slaid 12 al  vasakul) i . MEANCATS metoodika i i. Pipeline ( klienditöö  kumulati vne aruanne) 
iv. Implementeerimine (töö aruanne konkreetse kliendiga)   
Standardprotseduuride käsiraamatu komponendid  
 Klienditeeninduse sisu (slaid 23) 

Tel imuste käsitlemine Päringute käsitlemine 
Infovahetus  kliendi ja DSV tootmise vahel Päevased/nädalased raportid töös olevate 
tel imuste koht a Arvete esitamine Kredi dihaldus Reklamatsioonide lahendamine 
Eriolukordade lahendus Kättesaadav kliendile 24H Statistika ja KPI raportid Osalemine 
Fol ow­up kohtumistel Info müügijuhtidele kliendi tegevuse muutusest Kliendiürituste 
korraldamine 
 
Kindlustus  (loeng XII)   
Kindlustuse liigid: vastutus­ ( vedaja , ekspedeerija) 

Vedaja tegevusvastutuse kindlustus 
(CMR Insurance) • Ekspedeerija tegevusvastutuse kindlustus (FFL Insurance, Freight 
Forwarder Liability) • Li kluskindlustus ​
vs vara­ ( veose ­) kindlustus 
Veosekindlustus 
(Kaubakindlustus) • Autokindlustus (Kasko) • Ladustatud kaupade kindlustus 
 Vedaja vastutus 
 i. CMR konventsioon ja Võlaõigusseadus vedaja vastutusest (pöörake tähelepanu 
näidetele!) maanteeveol 

Vedaja vastutab kauba täieliku või osalise kaotsimineku või 
vigastamise eest kauba vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti 
kohaletoimetamisega vi vitamise eest. 
Vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega 
vi vitamine oli seotud ……. asjaoludest, mil est vedaja ei võinud hoiduda ja mil e tagajärgi ta 
ei suutnud vältida 
 4. Vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba kaotsiminek või vigastamine on tingitud veose 
ebapi savast pakendamisest saatja poolt …  
1. Hüvitise suurus ei või ületada 8,33 SDR puuduoleva kauba brutokaalu kg eest 
 5. Kohaletoimetamisega vi vitamise korral on vedaja kohustatud hüvitama kahju, mis ei või 
ületada veomakse. 
 ii. Haag­Visby reeglid ja Kaubandusliku meresõidu seadus vedaja vastutusest 
mereveol 

mereveo  saatekiri konossement pi rab vedaja vastutust 2 SDR­ga kauba bruto kg 
kohta • vabastab vedaja vastutusest paljudel juhtudel, näit: o hilinemise korral o tormikahju 
korral o inimliku eksituse klausel ­ kapteni ja meeskonna tegevusest või tegevusetusest 
tingitud kahjudekorral  
 1. Üldhäire olemus 
 iii. Varssavi konventsioon vedaja vastutusest õhuveol 

Lennusaateleht Air – Waybil  
pi rab vedaja vastutust 17 SDR­ga kauba 1 bruto kg kohta 
 Ekspedeerija vastutus i. ELEA Ladustamise Üldtingimused ja Võlaõigusseadus 
ekspedeerija vastutusest ladustamisel 

Laopidajavastutus on pi ratud kauba väärtusega, 
kuid ei ületa mingil juhul 2 SDR kaotsiläinud või kahjustunud kauba brutokaalu kg kohta, 
ulatudes maksimaalselt 100 000 SDR sündmuse kohta . • VÕS ­ laopidaja peab hüvitama 
asja kaotsiminekust või kahjustumisest tekkiva kahju  
ii. EEA Üldtingimused ekspedeerija tegevusvastutusest 
  Veosekindlustus 

Veosekindlustus on täiendav vabatahtlik kaubakindlustus, mis erinevalt 
vedaja pi ratud vastutusest katab kogu veoprotsessi käigus võimaliku tekkiva kahju – ICC (A) 
„kõik riskid“ 
 Üldine käitumisjuhis kahjujuhtumi korral  
1. nähtavate kahjude korral tuleb teade 
vormistada koheselt kauba vastuvõtmisel märkega CMR­l, soovitavalt teha pildid 2. 
nähtamatute kahjude korral on kahjuteate esitamise aeg 7 päeva 3. hilinemise korral 
kahjuteate esitamise aeg 21 päeva 4. kahjusumma tuleb täpsustada võimalikult ki resti, nõue 
aegub 1 aasta jooksul 5.  kaubad  loetaks kadunuks, kui neid ei suudeta leida 60 päeva 
jooksul 
 Muud riskid ja nende maandamise võimalused (slaidid 16 ja 18) 
1. Autode ja treilerit 
li kluskindlustus 2. Autode kaskokindlustus 3. Varakindlustus (maja ja seadmed) 4. 
Ladustatud kaupade kindlustus 5. Laotöötajate õnnetusjuhtumi kindlustus 6. Tööandja 
vastutuskindlustus 7. Haigekassa 
 
Infotehnoloogia  (loeng XIII)  
 IT definitsioon 

– informatsiooni automaatse töötluse ja edastuse meetodid ja menetlused   
 Näiteid IT lahendustest transpordis (slaid 10) 
TMS – transportation managment system • 
WMS – warehouse managment system • CRM – customer retation managment • EDI – 
electronic  document  interchange • E­tel imused • Hinnapakkumiste lahendused • Track & 
Trace (kaubad) • FTL koormate planeerimine • LTL koormate komplekteerimine  
 TMS (transport  management  system) komponendid 
 i. Näide: Q­step Cargo Handling System – 

süsteemi kauba saatmisel sisestatud andmete 
põhjal formeeritakse kauba õhuveo kogu vajalik dokumentatsioon (AWB, saabumisteade, 
kahjuraport jne) ni  saatja, vedaja, saaja, tol i, ekspedeerija, kui kahjukäsitleja jt jaoks 
 
Veotel imuste haldamine • Veotel imuste koostamine • Arvete koostamine • Kuluarvete 
kinnitamine • CMR, BOL, AWB koostamine • Labelite koostamine • T & T • EDI lahendused  
Transport ja ekspedeerimine-III KT #1 Transport ja ekspedeerimine-III KT #2 Transport ja ekspedeerimine-III KT #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kerttu123 Õppematerjali autor
Transport ja ekspedeerimine kolmanda kontrolltöö kordamisküsimused.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
62
pdf

Transport - logistika 1 töö konspekt

Transport Konspekt, loengud 8-10 9.05.2010 Transport ETV0120 1 Autoveod (järgneb) 9.05.2010 Transport ETV0120 2 1 Rahvusvaheline Autotranspordi Liit IRU (International Road Transport Union) Ühendab autovedajate liite ja rahvuslikke assotsiatsioone (Eestist ERAA), kes on loodud eesmärgiga parandada ja täiustada rahvusvahelist autotransporti vedajate organisatsioonide huvides Tegeleb: · Riigipiiride ületamise probleemidega · Lubadereziimi liberaliseerimisega · Maksude ja lõivude vähendamisega · Klientide teenindamiskultuuri parandamisega · Autojuhtide töö- ja puhkeprobleemidega

Kategoriseerimata
thumbnail
55
docx

ÕPIME LOGISTIKA EKSAMIKS

Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähenemine. 8. Mis on suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine? Suboptimeerimine leiab aset, kui igas tegevusvaldkonnas eraldi üritatakse vähendada kulusid. See ei vii aga terviklikult parimate lahendusteni, kuna parimad lahendused allüksuste tasandil hakkavad teineteisele vastu töötama. 9. Mis on fragmenteeritus? Logistikaga seotud tegevusvaldkondi ja kululiike vaadeldakse eraldi (sissetulev transport, vedaja valik, hankimine, klienditeenindus, väljuv transport jne). Probleemid, mis võivad tekkida: • Erinevad, sageli konfliktsed eesmärgid ja põhimõtted osakondade vahel • Pärsitud infovoog ja koostöövõime • Ebakindlus ja viivitused • Keerulisem planeerida • Olulise info kadumine ebaolulise alla • Tegevuste dubleerimine ja madal produktiivsus, liigsed puhvrid • Tulemus: madalam konkurentsivõime B

Baaslogistika
thumbnail
35
docx

Raamat LOGISTIKA õpik kutsekoolidele küsimuste vastused

Asjatu kauba käsitsemise vältimise, dubleerivate tegevuste lõpetamise, töö ja kapitali tootlikkuse suurendamise abil püütakse suurendada efektiivsust kogu tarneahelas. 6. Milliseid toiminguid hõlmab ettevõtte sisenev logistika ja millised väljuv logistika? Väljuv logistika hõlmab sellised laotoimingud, nagu tellimuste komplekteerimine väljastamiseks, väljastamisega seotud lisaväärtusteenused, pakkimine, väljastamine või lähetamine, transport ja jaotus. Siselogistika all mõeldakse kõikide nende toimingute teostamist, mis jäävad siseneva ja väljuva logistika vahele. Nendeks on hoiustamine, inventeerimine, väljastamine tootmisele, vastuvõtt tootmisest, samuti ka tootmis- ja tagastuslogistika. 7. Nimetage logistika funktsionaalsed valdkonnad. Logistika funktsionaalseteks valdkondadeks loetakse tegevusalasid, mis on mõeldud konkreetse logistilise

Logistika alused
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma logistika kaht peamist funktsiooni – laovarude ja transpordi juhtimist. Kaupade füüsilise jaotuse tarvis arendati välja logistika kogukulude kontseptsioon

Logistika alused
thumbnail
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma logistika kaht peamist funktsiooni – laovarude ja transpordi juhtimist. Kaupade füüsilise jaotuse tarvis arendati välja logistika kogukulude kontseptsioon

Baas Logistika
thumbnail
56
doc

Logistika konspekt

sisse osta ja kui palju lõpptooteid tuleb toimetada igale ettevõtte poolt teenindatavale turule. Loomulikult teevad turundus, tootmine ja logistika nõudluse prognoosimisel tihedat koostööd. Püüeldakse selle poole, et nõudlust vähem prognoosida, pigem sellele võimalikult kiiresti reageerida. See eeldab äriettevõtetelt paindlikkust ja muutustega kaasaminekut, mis sõltub väga suures osas logistikakorraldusest. 6. Transport. Oks logistilisi võtmetegevusi, mis teostab materjalide ja kaupade liikumist ühest ruumipunktist teise. Logistilistes kogukuludes moodustavad transpordikulud suurima osa. 7. Ladustamine Korraldab laoruumi kasutamist. Samuti määrab kindlaks kasutatavate ladude omandivormi (firma omandusse kuuluv, renditud või üüritud laopind), ladude planeeringu ja sisseseade, mõjutab tootmise planeerimist, jne. Mida suurem on ajaintervall tootmise ja tarbimise vahel, seda suuremad on ladustatavad

Logistika
thumbnail
76
docx

Ärilogistika- eksamimaterjal

tulemusliku, lähtekohast tarbimiskohta transpordi ja ladustamise planeerimise, teostamise ja kontrolli protsess eesmärgiga rahuldada tarbijate vajadusi Osategevused: 1. Nõudluse prognoosimine 2. Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3. Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4. Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5. Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine 6. Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis. 7

Ärilogistika
thumbnail
288
doc

Töövihik: Laondus ja veokorraldus

........................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas............................................................................114 25. Veokulud ja veokulude struktuur...........

Logistika alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun