suhet (gaaside korral ka ruumalade suhet). Lahus = lahusti + lahustunud aine 100% 135 NB! Kui ei ole eraldi ôeldud, siis kâib protsent massi kohta (s.o massiprotsent)! Saagis nâitab, mitu protsenti moodustab tegelikult tekkinud ainekogus teoreetiliselt vôimalikust (vòrrandi jargi arvutatud) ainekogusest. Saagiseprotsent + kaoprotsent = 100% tegelik kogus teoreetiline kogus 18.1. Lahuste protsentarvutused Mârkus. Alljârgnevate nâidete juures kasutatakse protsentide arvutamisel vôrret. Vôimalik on lahendada ka teisiti (arvutada I % kaudu vôi valemi abil). 1. Mitme protsendiline lahus saadi, kui 380 g vees lahustati 20 g soola? Lahuse mass : 380 g + 20 g = 400 g Koostame vôrde: 400 g — 100% 20g- x 20 g
Sul on vaja toit valmistada kahele inimesele, jälgi seda retsepti vormistamise juures Reeglina on retseptid raamatutes mõeldud neljale Kokkuleppeliselt on retseptiraamatutes netokogused Kaalud peaksid olema 0 või 5 lõpulised (0,015; 0,020 kg) Toidunimetus on sinu valitud toidu korrektne nimi Valmistatavaid portsione tuleb sul 2 Retseptikaal on kogus ühele Valmistamisekaaluks tuleb leida kogus kahele Kaoprotsent tuleb leida kalkulatsioonitundide konspektist (tabelist) Siin on mõeldud külmtöötlemise kadu Kadu näidatakse ka hapukoorele, jogurtile, majoneesile- kuivainetele ja vedelikele külmkadusid ei arvestata Toidusse minev ja jääv vesi peab olema kirjas- kastmed, supid, puljongid jne. Ühikuteks on kalkulatsioonis kilogramm (eranditena tükkides- muna) Ühiku hind on tooraine 1 kg hind käibemaksuta
kus tavaliselt toimub veel mitmesuguste lisandite lisamine. Kokkusegamine on mootoribensiinide tootmise viimane vastutusrikas staadium, kus üks kaup muutub teiseks kaubaks, mis seaduslikult tähendab seda, et muutub kauba kood. 12. Mootoribensiinide tähtsamad omadused ja nende iseloomulikud näitajad: Omadus: Näitaja 1.Aurustuvus- lenduvus: t0(T0),ta(Ta), IBP; T10(t10), E70; T50(t50), E100; E150; T90(t90), E180; Tl(tl) FBP, FB; Jääk; kaoprotsent; AK/EK; küllastunud aururõhk RVP, VP, DVPE, ASVP,AVP; VLI=10 RVP+7E70, VLI=0,45T36+42,5; V/L 2.Detanatsioonikindlus: RON; MON; FS e S= RON-MON, LSK, RON100 kraadi jne tabel 3.Füüsikaline stabiilsus: kergete fraktsioonide aurustumine, süsivesinike kristalliseerumine alla 60 miinus kraadi 4.Keemiline stabiilus: oksüdatsioonistabiilsus ja faktiline vaigusisaldus 5.Korrosiivsus: Happesus, vaskplaadikatse, vees lahustuvad happed ja alused, merkaptaanne väävel 6
annaabi.ee 
