NAFTA TÖÖTLEMINE Naftat tunti Eufrati orus, Hiinas, Egiptuses ja mujal juba 60004000 e. Kr. Tööstuslikult hakati seda tootma USAs 1860 aastail. Esimene nafta puurauk puuriti 1859. 1973 aastani kahekordistus maailma nafta toodang umbes iga 10 aastaga, hiljem kasvas see vähe. 1989 toodeti maailmas 3112 miljonit tonni naftat ja gaasikontsentraati. Nüüdisajal toodetakse naftat eranditult puuraukude kaudu, neist purskab ta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressorimeetodil. Rohkesti ammutatakse naftat mandrilaval mere põhjast, näiteks Kaspia merel ja Põhjamerel. Kogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks, ning seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias. Naftat töödeldakse peamiselt tööstusriikides, kuhu toornafta toimetatakse tankerlae...
Kütused Kütused on põlevained, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadme- tes. Kütused jagunevad agregaatolekult: · Tahked kütused puit, põlevkivi, kivisüsi, turvas jms. · Vedelkütused mootoribensiin, diislikütus, biodiislikütus, bioetanool, reaktiivmootori kütus jm. · Gaaskütused vedelgaas, maagaas (surugaas) Sisepõlemismootorites, reaktiivmootorites ja gaasiturbiinseadmetes kasutatakse vedel- või gaaskütuseid. Automootorites kasutatakse põhiliselt mootoribensiinivõi diislikütust. Viimastel aastatel leiab järjest enamat kasutamist biodiislikütus ja bioetanool. Neid kasutatakse enamasti segus tavakütustega
soojenemist. *Aurustunud 150kraadi juures- E150-vastavalt Euroopa standardile EN228 peab 150 kraadi juures aurusumis% olema vähemalt 75mahu%. Ainult 25mahu% mootoribensiinist võib olla keemisulatusega 150...210 kraadi. *90mahu% aurustunud-t90 aurustunud 180 kraadi juures- määratlevad mootoribensiini raskesti aurustuva jäägi olemasolu mootoribensiinis. Mida madalamad need temperatuurid on seda täielikumalt mootoribensiin aurustub, seda väiksem on mootoribensiini kulu ning mootori detailide kulumine. *Keemise lõpp-tl- see piiritleb ära mootoribensiini kõige raskemini lenduva osise. Teda on vaja normida aurustamise kindlustamiseks madala välistemperatuuri puhul. *Jääk-see võib olla Eestis EVS- EN 228 järgi max. 2mahu% aurustumata osa mootoribensiinist, mis jääb kolbi. *Kaod-väike osa (1--2%) võib destilleerimisel kaduma minna. Kadude suurus
Ohtlike ettevõtete arvu vähenemise tingis asjaolu, et 1. oktoobril 2011 jõustus majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011 määruse nr 40 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord lisa 1 muudatus, mille tulemusel suurendati ettevõtetes käideldavate ohtlike kemikaalide vedelate naftasaaduste nagu mootoribensiin ja toorbensiin (ligroiin) ohtlikkuse alammäära ohtlikule ettevõttele 10 tonnilt 100 tonnini. Kasutatud materjal 1. Anu Kuusk loengu nr 12 konspekt ,,Hädaolukorra lahendamine ja kriisireguleerimine. Maakonna, valla ja linna riskianalüüs" 2. Tallinna hädaolukorra riskianalüüs, Thora 2012, http://www.tallinn.ee/g6793s67175 3. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, http://www.tallinn.ee/g3566s69451 4. Maa-ameti Geoportaal, http://xgis.maaamet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
