Elektromagnetlained Füüsika 11 klass Antsla Gümnaasium Tunnis saad teada, mis on elektromagnetväli uurime elektromagnetlainete tekkemehhanismi vaatleme elektromagnetlainenete skaalat Õppematerjal Õpik: K. Tarkpea "Füüsika XI klassile lk 71-85 Elektromagnetväli ja elektromagnetlained 1864.a. hüpotees elektromagnetlainete olemasolu kohta inglise füüsik J. Maxwell 1887.a. elektromagnetlainete avastamine saksa füüsik H. Hertz Muutuvate magnet- ja elektriväljade levimisprotsess ruumis on elektromagnetlaine. Elektromagnetlained tekivad elektrilaengute kiirendusega liikumisel. Elektromagnetlainete levimiskiirus on umbes 300 000 km/s Elektromagnetväli ja elektromagnetlained Elektri- ja magnetväli on ühtse elektromagnetvälja kaks piirjuhtu. Elektriväli levib ruumis magnetvälja vahendusel ja mag...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Tõnis Liiber Teostatud: 13.oktoober 2011 Õpperühm: AAVB-11 Kaitstud: Töö nr. 12A OT NIHKEMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, ajamõõtja, keerdvõnkumisest. tehnilised kaalud. Töö teoreetilised alused....
elektrimahtuvus 2. vooluallika kasutegur 3. biot-savarti-laplace seadus 4. transformaator 5. soojuskiirgus 1. Tähendab laengut, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laenguga fii-q Võrdetegur on 1/C C=q/fii Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta potensiaalide vahet ühe ühiku võrra 2. Elektriahel koosneb ühendusjuhtmetest, vooluallikast ja tarbijast. =Pk/P=U/E=R/Ro+R P-vooluallika koguvõimsus Pk-vooluallika kasulik võimsus Ro-vooluallika sisetakistus R-koormuse takistus. Kasuliku võimsuse suhe vooluallika koguvõimsusesse määrab vooluallika kasuteguri. Maksimaalse kasuliku võimsuse saame takistuste suhte juures R/R=1 kasutegur on siis 50% 3. Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnet...
Jõumomendiks M = F · l nimetatakse jõu F ja tema õla pikkuse l korrutist; jõu õlg on võrdne jõu mõjumissihi kaugusega pöörlemisteljest. Vastasmõju ei tähenda midagi enamat kui vastastikust ("sina mulle - mina sulle") mõjustamist. Füüsikas on vastasmõju tagajärjeks oleku muutus. Oleku all mõistame keha kirjeldavate parameetrite väärtuste (täielikku) komplekti 2. Tasakaalu tingimused Keha on tasakaalus parajasti siis, kui: a) temale mõjuvate jõudude summa on null; b) temale mõjuvate jõumomentide summa on null. 3. Kiirus; kiirendus, normaalkiirendus; tangentsiaalkiirendus Liikumisvõrrandi esimest tuletist aja järgi nimetatakse kiiruseks. See näitab, kui kiiresti liigub keha antud ajahetkel. Liikumisvõrrandi teist tuletist aja järgi (kiiruse esimest tu...
Verevoolu põhjustab rõhu langus soonestikus. Vererõhust rääkides eristatakse: ¤ süstoolset vererõhku (maksimaalne vererõhk 100120 mmHg) ¤ diastoolset vererõhku (minimaalne vererõhk 6080 mmHg) ¤ keskmist vererõhku (hetkväärtuste keskmine tase) ¤ pulsirõhku (süstoolse ja diastoolse rõhu vahe) Süstoolne rõhk Keskmine rõhk Pulsi rõhk Diastoolne rõhk Vererõhu mõõtmise meetodid jagunevad järgmiselt: · Otsese e. invasiivse mõõtmise meetod (arterisse viiakse rõhuanduriga ühendatud nõel või kanüül) · Kaudsed ehk mitteinvasiivsed mõõtmised (rõhu taset hinnatakse mitmesuguste fenomenide alusel) : Riva-Rocci/Korotkovi meetod ehk auskultatoorne meetod Ostsillom...
Mootorikütuste mõiste, liigitus. Kemomotoloogia mõiste. Kemomotoloogia- rakenduslik tehnikateadus kütuste, määrdeainete ja tehniliste vedelikkude omadustest, kvaliteedist ning optimaalsest kasutamisest tehnikas. Mootorikütused- sisepõlemismootorites, s.t gaasi-, karburaator-, pritse- ja diiselmootorites, gaasiturbiiniseadmetes, otsevoolu- või turboreaktiivmootorites kasutatavad vedel- või gaasikütused eripõlemissoojusega tavaliselt 36,5 ...45,5 MJ/kg ehk 8700...10900 kcal/kg. Mootorikütuseid liigitakse: 1. Toormelt ja selle töötlemisviisilt(6): · Nafta töötlemise saadustest toodetud · Tahkekütustest · Maagaasist · Biokütused · Veest · Suure eripõlemisesoojusega ühenditest toodetud mootorikütused 2. Agregaatolekult(3) · Tahke-, vedel-, gaaskütused 3. Mootori- ja keskkonnasäästlikuselt(4) · Tavamootorikütused · Keskkonna- ja mootorisäästlikud...
· Aga kust need vihmapiisad ikka tulevad. Kohe teen teile selgeks. Iga päev näeme taevas pilvi, mis on nii erineval kõrgusel ja samas ka erinevat värvi. Pilv iseenesest koosneb mikroskoopilistest avadest mida inimese silm ei suuda ilma abivahendita eristada ja veest mis asub pilvede sees. Kuna need avakesed on väga väikesed, ei saa veepiisad sealt hästi välja. Selleks et hakkaks sadama, on vaja päikest mis suurendaks neid avakesi kuni vihma hakkaks sadama. · Seega saime juba teada kus see vesi asub, kuid kuidas see sinna sattub? Pilved nagu teisedki elusolendid tahavad juua, sellepärast laskuvad nad õhtuti või hommikuti veekogude juurde (meie näeme seda uduna) ja imevad seda vett enda sisse. Seejärel tõusevad nad tagasi oma kodukohale. Veekandjad mis on...
II KT KORDAMISKÜSIMUSED · Mis on füüsikaline suurus · Mis on keha? Meie ümber olevad materiaalsed objektid. · Kuidas jaotuvad füüsikalised suurused kaheks? Skalaarsed ehk arvulised suurused N: mass, aeg Vektoriaalsed ehk suunaga suurused N: kiirus,jõud · Milles seisneb üks olulisemaid matemaatika ja füüsika erinevusi? Füüsika peab alati säilitama seose loodusega, erinevalt matemaatikast, mis võib olla abstarktne. · Mida näitab füüsikas negatiivsus? Negatiivsus näitab vastupidist suunda esialgsega. · Mis on punktmass? Keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. · Mis on liikumine? Liikumine on keha või selle asukoha muutus ruumis. · Nimeta liikumise liigid ja iseloomusta neid! Kulgemine muutub keha asukoht Ringliikumine keha trajektooriks on ringjoon...
Keemiline vastastoime. Definitsioon: Üldjuhul tähendab keemiline vastastoime vesinksidemete teket ja hüdraatumist 1. Näited: + alkohol + - ketorühm aminorühm seda kõike loetakse keemiliseks interaktsiooniks Tänu vesinioksideme tekkele süsteemi energia väheneb tänu sellele lahustuvad vees polaarsed ühendid - toimub hüdraatumine. Seetõttu nim. vees lahustuvaid polaarseid ühendeid hüdrofiilseteks. Vees lahustuvad ka paljud orgaanilised ühendid (valgud kaasaarvatud), kus ülekaalus on polaarsed e. hüdrofiilsed omadused...
r (jk'r A !-*c-isvG{',(-ttr,l*-,Vr'*o **a-Llrik J.,'l,'Tq*ij ,{udo L!,a_ i*.fu nr!-^*,5 T R1 Rr Pb Rn,, i- => ---- !._ a . Ju k*, UA ue uh @ '-**'**...
LINEAARSETE ELEKTRIAHELATE ARVUTUSMEETODID S I I N U S E L I S TP E I N G E -J A V O O L U A L L I K A T E PUHUL 3 . 1 .P 6 h i m 6 i s t e d Perioodilisedvahelduvsuurused: F(t) = F(t+kT): Siinuselinevahelduvvoolv6i -pinge muutub siinuseliseseaduspdrasusejdrgi i : r ^ s i n ( a+tvt D : r , , r ^ ( + , . r ) : r , , s i n ( 2 d+ . rv ) . Siinuselinevahelduvvoolv6i -pinge on iseloomustatud 3 suurusega: '1 ,u,,'u',; amPlituudiga, r.J - nurksagedusega, Y - algfaasiga. Voolu amplituudvdirtus l- - sellefunktsioonimaksimaalvddrtus. Periood f - ajavahemik, ja j6uab millevdltelfunktsioonldbibtdisv...
...
Gaia teooria Marianne K angur Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Gaia hüpotees on poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism. Selle vaate esitas niisuguse nime all 1960ndatel keemik James Lovelock. James Lovelock Sündinud 26. juuli 1919 Muutke teksti laade Inglismaal. Teine tase On õppinud Manchesteri ülikoolis Kolmas tase keemiat ja Londonis meditsiini....
62 Juba praeguseks omavad märkimisväärne hulk patendiomanikke õigusi mitte üksnes tootmisharus, kus nad osalevad, vaid ka teistes tööstustes. ETC grupi analüüs näitab, et üle 700 patendi 2005. aastal, mis olid PTO andmetel liigitatud nanotehnoloogilisteks patentideks, olid määratud kõikidesse peamistesse patendiklassidesse,63 sh elektriga seotud valdkond, keemia/metallurgia, transport, mehaaniline tehnika, füüsika, tekstiil ja paber. Põhjus, miks on võimalik kasutada ühte ja sama leiutist inimkehas, riietuses ja arvutites on asjaolus, et molekulaarsel tasandil on võimalik bioloogilist ja mittebioloogilist materjali omavahel integreerida64 Seega võib siinjuures kokkuvõtvalt järeldada, et nanotehnoloogiliste leiutiste puhul mängivad rolli just eelkõige kehtiva patendiõiguse puudujäägid, mis esmajoones ei püüa uue...
Mehhanism Virmalised tekivad footonite kiirgamise põhimõttel. Maa ülemises atmosfäärikihis (üle 80km), saavad ioniseeritud lämmastiku aatomid tagasi elektroni ja hapniku, mistõttu muunduvad lämmastiku aatomid ergastatud olekust tasakaalustatud olekusse. Hapniku ja lämmastiku aatomid muutuvad ergastatutuks sellepärast, et solaar-tuulte ja magnetosfääri osakeste kokkupõrke tulemusena surutakse need aatomid läbi kujuteldava lehtri ning tänu sellele saavutavad need suurema kiiruse ning need juhitakse maa atmosfääri. Selle tulemusena saadud ergastatud olek kaob valgusfootonite poolt tekitatud tuules/kiirguses või kui tekib kokkupõrge teise aatomi või molekuliga: - hapniku eraldumine - roheline või pruunikaspunane, oleneb kui palju energiat on neeldunud. -lämmastiku kiirgamine - Sinine või punane. Sinine, kui aatom säil...
Ta on viies planeet päikesest. Nime on ta saanud Kreeka pea jumala Zeusi järgi, kes on ka tuntud Jupiterina. Jupiteri mass on kõigi planeetide massist umbes 3 korda suurem, kuid Päikese massist umbes 1,000 korda väikesem. Jupiteri läbimõõt on umbes 143,000 kilomeetrit ning tal puudub tahke pind, seega ei ole seal võimalik käia. Ta 1,000 kilomeetri paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ning heeliumist, leidub ka metaani, ammoniaaki, etaani, veeauru ning mõningaid teisi aineid. Jupiteri keskmes, mille läbimõõt on umbes 4000 kilomeetrit, on kõrge rõhu tõttu temperatuuriks 20,000 kraadi. Täpne Jupiteri koostis ja ehitus ei ole tänapäeval veel selged. Jupiterilt on saadud ka virmaliste ning välgunoolte pilte. Tema magnetväli on 20 korda suurem kui Maal ning võimsamad...
Laengukandjate korrapärast liikumist elektri- või pooljuhis elektrivälja mõjul nimetatakse juhtivusvooluks. Elektrilaenguga laetud makroosakeste või kehade liikumist vaakumis või keskkonnas, millel puudub elektrijuhtivus, nimetatakse konvektsioonvooluks. Seotud elektrilaengute ehk dielektrikute aatomite ja molekulide koostisse kuuluvate osakeste elektrilaengute ning ioonvõrega kristalliliste dielektrikute ioonide laengute liikumist dielektrikus, mis muudab dielektriku polarisatsiooni, nimetatakse polarisatsioonvooluks. Elektrivoolu iseloomustavad suurused:Elektrivoolu iseloomustavateks ja mõõdetavateks füüsikaliseteks suuruseteks on voolutugevus, voolutihedus ja pinge. Elektrivooluga kaasnevad nähtused:Elektrivooluga kaasneb alati magnetväli.Elektrivoolud kui magnetvälja allikad jagunevad omakorda makroskoopil...
Ettekujutus aatomi ehitusest. "Kogu asja vaatame üle elektroni seisukohast!"1 Elektronid on mikroosakesed, millel on dualistlik olemus: 1) osakese omadused seisumass laeng 2) laine omadused lainepikkus sagedus Elektroni kirjeldamisel aastomis saab kasutada ainult kvantmehaanika seadusi. Definitsioon: Liikuvat elektroni vaadeldakse aatomis kui seisvat lainet kolmemõõtmelises (3-D) ruumis 2. Ei saa üheagselt täpselt määrata elektroni energiat ja tema Eisenbergi määramatuse printsiip: täpseid koordinaate aatomis antud ajahetkel Elektroni energia saadakse Schrödin...
1. absoluutne kõrgus on see kui on võetud merepinnast tippuni ja suhteline on see kui on võetud jalamist tipuni. 2. Samasügavusjoon ehk isobaat on joon kaardil, mis ühendab sama sügavusega punkte. Samakõrgusjoon ehk isohüps ehk horisontaal on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. 3. Järjestikku asuvate samakõrgusjoonte kõrguste erinevus on ühesuurune, seda nimetatakse reljeefi lõikevahe ks 4.päikse kiirgus 5. Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Murenemise all peetakse silmas nii keemilist murenemist ehk porsumist kui ka füüsikalist murenemist ehk rabenemist Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks tuuleihe, mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad, ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub. Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ü...
',i I --- Epp*; r1-Q,sAo,"o**s i tv",i \{_--,- 7 t "1,*!& "nl,*n*ear!- pAra-Ar*.;s#pt{ , CelPter'F;s*^L _r ' , - I $ o , X g.'s -_ Xr^r-: 0 7...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
