.........................................................................................8 Torude arv...............................................................................................................................9 Torukimbu ehk Bundle'i diameeter........................................................................................9 Korpuse diameeter................................................................................................................10 Oktaani soojusülekandetegur................................................................................................10 Soojusagensise soojusülekandetegur (h0)..............................................................................11 Liikumapanev jõud:..............................................................................................................13 Soojusvahetuspind:.................................................................................................
2,859 0,0006 3 = 100% = 0,012% 4,8687 126394,416 4 = 100% = 2,952% 4281849,433 195689,877 5 = 100% = 3,448% 5675505 137805,879 6 = 100% = 3,915% 3519726,867 RI arvutuskäik: () - () = 100 + 100 [ ] (+1) - () 1) Esimene aine piik asub kromatogrammil heptaani (C7) ja oktaani (C8) vahel, kus tR7 ja tR8 on heptaani ja oktaani retentsiooniajad (aine aeg - tRZ) 2,859 - 2,341 1 = 100 7 + 100 [ ] = 752,06 752 3,336 - 2,341 2) Teine aine piik asub kromatogrammil oktaani (C8) ja nonaani (C9) vahel, kus tR8 ja tR9 on oktaani ja nonaani retentsiooniajad (aine aeg - tRZ) 4,408 - 3,336 2 = 100 8 + 100 [ ] = 880,179 880
Töö käik: Tutvuda aparatuuriga; kontrollida aparatuuri tööks valmisolekut. Analüüsida alkaanide segu C5 C10. Analüüsida tundmatut orgaaniliste ainete segu, viies läbi kolm paralleelproovi. Valemid: 1) Leida tundmatute piikide retentsiooniindeksid RIPT , kasutades lihtsustatud valemit: RI PT =100 · z+100 · [ t R (x)-t R( z) t R( z+1) -t R (z) ] Otsitav 1. aine asub kromatogrammil heptaani (C7 ) ja oktaani (C8) vahel, kus tR7 ja tR8 on heptaani ja oktaani retentsiooniajad: aine aeg-t R 7 RI =100· 7+100 · t R 8-t R 7 6,515-4,897 RI =100· 7+100 · =¿ 769,56 7,223-4,897 Otsitavad ained teine ja kolmas asuvad kromatogrammil heptaani (C8 ) ja oktaani (C9) vahel, kus tR8 ja tR9 on oktaani ja nonaani retentsiooniajad: 8,660-7,223
Bensiin 95, 98, väävlivaba 07.12.2012 Bensiin üldiselt ja kasutus Bensiin on peamiselt mootirkütusena kasutatav kergete süsivesinike segu, kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Saadakse toornafast temperatuuri tõsmisel eraldades Bensiini kasutatakse vedelkütusena automootorites ja üldse sisepõlemis mootorites. Kasutatakse veel ka õlide ja rasvade lahustamiseks Et bensiini oktaani arvu tõsta lisatakse bensiinile enamasti etanooli kuna etanooli oktaanarv on kõvasti suurem. Bensiinil puudub keemiline valem. Ohud Bensiin on eriti tuleohtlik. Bensiini õhusegud on plahvatusohtlikud Bensiin on: 1. mürgine 2. ärritav 3. sissehingamine kahjustab närvisüsteemi. Bensiini gaaside sissehingamine võib unisust või peapööritust. Võib tekitada geneetilisi defekte Võib põhjustada vähktõbe Arvatavasti kahjustab ka viljakust. Ohud Mürgine veeorganismidele
(antud töös 1,0036g tomatit). Seejärel peenestatakse proov uhmris nuiaga. Peenestamise kiirendamiseks lisatakse puhast kvartsliiva ning niiskuse eemaldamiseks proovist lisatakse veevaba Na2SO4 senikaua, kuni proovist on kogu vesi välja saadud. Järgnevalt lahustatakse karotenoidid segust välja sobiva orgaanilise lahustiga (oktaan). Kogusin segust karotenoidide lahust ja filtrisin selle kuiva 25 ml mõõtsilindrisse. Ekstraheerimine kestis seni, kuni oktaani lahus muutus värvituks. Ekstraheerimine toimub tõmbekapi all. Spektrofotomeetriga analüüsitakse saadud lahust, et teha kindlaks, missuguseid karotenoide lahus sisaldab. Saadud andmete põhjal arvutatakse välja ka karotenoidide kvantitatiivsed kogused lahuses. Katseandmed Lahuse spekteranalüüsil on näha kolme tippu e. maksimumkohta. Lahuse lahuse LÜKOPEEN E1cm1% lainepikkus , nm neelduvus I lainepikkus,
Bensiin (kuni 15%) autode kütusena, Petrooleum (kuni 20%) lambiõli, majapidamiskütus, lennukipetrooleum,. Diislikütust (kuni 20 %) autode kütusena, Masuut (ligi 50%) destilleerimisel vaakumis saadakse määrdeõlide tootmiseks sobivad fraktsioonid, kasutatakse ka katlaskütusena. Destilleerimise jääk on bituumen, mida läheb vaja asfaldi tootmiseks. 27. Mida näitab kütuse puhul oktaaniarv? Oktaaniarv näitab, kui kvaliteetne on kütus. 28. Kuidas on võimalik kütuse oktaani arvu suurendada? Lisada kütusele tetraetüülpliid (TEP), suurendada bensiini kooslises olevate alkaanide hargnevust, oktaaniarvu tõstavad ka hapnikuühendid (eetrid, mõned nitroühendid). 29. Milline on tetraetüülplii kahjulik mõju loodusele/keskkonnale? Ohustab bensiini käitlejaid, see laguneb põlemisel metalliliseks pliiks. Pliiühendid kogunevad organismides ja kahjustavad neid pika aja jooksul. 30. Millised on alternatiivkütused?
90* Temperatuuri tõusu võib põhjustada : Vedeliku vähesus Ventilaatori rike Termostaadi rike Jahutusvedelikena kasutatakse külmumiskindlsad vedelikke , milledel on järgmised omadused : ANTIFRIIS VÕI TOSOOL 1. On mürgised . 2.Paisub rohkem, kui vesi . 3.Rikub värvkatet 4.Lekkimisvõime suurem , kui veel. Kütused : Bensiine määratletakse oktaani arvu järgi . Diisel kütused vastavalt aastaajale. On olemas etüleeritud ja etüleerimata bensiinid . Etüleeritud bensiin on värvitud ja seda ei tohi kasutada katalüsaatoriga autodel. Etüleerimata bensiin on värvimata ja on ette nähtud kasutamiseks katalüsaatoriga autodel. Madalama oktaaniarvuga kütuse kasutamine võib : - kahjustada mootorit - põhjustada detonatsiooni Madalama oktaaniarvuga küt. kas
Seejärel lisasin väikeste portsjonite kaupa NaHSO4, et siduda apelsinikoores sisalduvat vett. Jätkasin hõõrumist ja soola lisamist kuni oli moodustunud kuiv ja pulbriline mass. Karotenoidide ekstraktsiooniks võtsin 40 ml mõõtesilindri ja asetasin sellele lehtri ning lehtrisse filterpaberi. Seejärel lisasin peenestatud massile uhmris ektrahenti, milleks oli oktaan. Lisasin nii palju, et segu uhmris oli kaetud. (Nagu hiljem selgus, siis sai oktaani liiga palju.) Segasin segu uhmrinuiaga läbi, jälgides, et ka uhmri külgedelt saaks kogu materjal uhmrisse pestud. Ootasin massi settimist, et alustada dekanteerimist. Selle viisin läbi väikese lusikaga, tõstes sademe kohal olevat lahust filtrile nii, et sadet ennast filtrile ei satuks. Korduvektraktsiooni ma ei teinud, kuna esimese oktaanikoguse lisamisel oli sademe kohal olev ekstrakt juba värvitu. Minul tuli ekstrakti mõõtesilindrisse 16,4 ml (ekstrakti kogumaht).
23. 1 kg CH3NO2 ruumala on 878,73 cm3. Sellise koguse nitrometaani põlemisel eraldub 12 MJ energiat. Järelikult 3500 cm3 CH3NO2 põlemisel eraldub 36,91 MJ energiat. 3500 cm3 CH3NO2 mass on 3, 076 kg ning moolide arv 50,43 mol. 2CH3NO2 + 1,5O2 ® N2 + 2CO2 + 3H2O 50,43 mol CH3NO2 põletamiseks kulub 37,82 mol O2 ehk 847,17 dm3 O2 ehk 4236,12 dm3 õhku sekundis. 1 kg C8H18 ruumala on 1420,45 cm3. Sellise koguse oktaani põlemisel eraldub 42 MJ energiat. Järelikult 36,91 MJ energia eraldumiseks on vaja põletada 1248,37 cm3 ehk 878,85 g ehk 7,71 mol oktaani. C8H18 + 12,5O2 ® 8CO2 + 9H2O 7,71 mol oktaani põletamiseks kulub 96,38 mol O2 ehk 2158,91 dm3 O2 ehk 10794,55 dm3 õhku sekundis. Sama energiahulga saamiseks on alkaani kütuse kogus küll väiksem (1248 cm3 ja 3500 cm3), kuid õhu tarbimise erinevus suurem (10 795 dm3 ja 4236 dm3).
tõstmiseks antidetonaatoreid, mis hoiavad kütesegu põlemiskiiruse parajates piirides. Tuntuim ja odavaim nendest on tetraetüülplii [Pb (C2H2)4]. R Bensiinilisandid. Lisandid: varem lisati bensiinile oktaaniarvu tõstmiseks antidetonaatoreid, mis hoiavad kütesegu põlemiskiiruse parajates piirides. Tuntuim ja odavaim nendest on tetraetüülplii [Pb (C2H2)4]. Raske värvitu vedelik. Vähesel hulgal lisatult tõstab see oktaani arvu, aga saastab keskkonda mürgiste pliiühenditega, mis kogunevad organismis ja kahjustavad meid ajaga. Teine võimalus oktaaniarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust (näiteks 2,2,3 – trimetüülbutaanil). On ka tõstetud mitmesuguste hapnikuühendite, näiteks eetrite või nitrometaani lisamise asemel. Mootorikütusena on proovitud ka alkohole, näiteks etanooli, aga see tuleb kõne alla ainult
Peamised naftat moodustavad ühendid on alkaanid, tsükloalkaanid, mida Markovnikov nimetas nafteenideks, ning vähesel määral aromaatsed ühendid. Elemendiline sisaldus: süsinik (82...87%), vesinik (12...15%), väävel (esineb naftas peamiselt vesiniksulfiidi H 2S ning orgaaniliste ühenditena - 1,5%), lämmastik (0,5%) ning hapnik (0,5%). Mida suurem on lisandite sisaldus, seda suurem on nafta tihedus. Nafta sisaldab nii hargnemata kui ka hargnenud ahelaga isomeere. Näiteks oktaani 18st võimalikust isomeerist on leitud naftast 17, nonaani 35st võimalikust isomeerist aga 24. Siberi, Lääne-Uraali ja Tatarimaa naftas moodustavad alkaanid poole nafta kogusest, Põhja- Ameerika ja Saudi-Araabia nafta on rikkam kui teised tsükloalkaanide poolest, Borneo ja Aserbaidžaani nafta aga areenide poolest. Tehnoloogiliste omaduste hindamisel on tähtis tema koostisesse kuuluvate süsivesinike jaotumine keemistemperatuuri järgi (fraktsioonkoostis)
· Lõpetasin soola lisamise, kui moodustus kuiv, pulbriline mass. · Valisin sobiva suurusega kuiva anuma ekstrakti kogumiseks. Valisin selleks anumaks 25 ml mõõtesilindri. · Varustasin mõõtesilindri sobiva suurusega lehtriga ning asetasin sellele kuiva paberfiltri. · Alustasin karotenoidide ekstraktsiooni proovist sobiva orgaanilise lahustiga. Selleks lisasin uhmris olevale peenestatud massile väikese koguse ekstrahenti. Lisasin esimesel korral ~ 10 ml oktaani. Edaspidi lisasin väiksemate koguste kaupa (~ 5- 10 ml), kuid piisavalt, et sademe kohalt oleks võimalik teelusikaga ekstrakti eraldada. · Materjali segasin lusikaga. · Lasin sademel põhja settida ja selle kohal oleva ekstrakti kandsin teelusika abil filtrile. Ekstrakt sademe kohal oli kollane. · Kordasin eelpool kirjeldatud operatsiooni kuni sademe kohal olev ekstrakt muutus värvusetuks. · Määrasin kindlaks ekstrakti kogumahu.
Mootorimeetodil katsetingimused sisaldavad rasket, pidevalt suure kiirusega ja koormusega sõitu, st. sõidutingimused detonatsiooniseisukohalt on rasked. Enamiku süsivesinikkütuste jaoks, kaasa arvatud Pb või oksügenaatidega kütused, on MON madalam kui RON. 24. Oktaaniarvu määramine uurimismeetodil: Uurimismeetodil katsetingimused sisaldavad tüüpilist kerget sõitu ( linnasõitu) ilma järjekindla raske/suure koormuseta mootorile. RON on oktaani hinnang mootoribensiinile, mida kasutatakse keskmisel kiirusel ja keskmisel koormusel töötavates mootorites. Mootoribensiinide MON ja RON erinevus seletub sellega, et uurimismeetodil RON katsetingimused on mõnevõrra pehmemad kui mootorimeetodil (MON). RON annab ligikaudse pildi mootoribensiini detonatsiooniomadustest madalatel mootori väntvõlli pöörlemissagedustel, MON aga pildi mootoribensiini detonatsiooniomadustest
Pentaan C5H12 6. Heksaan C6H14 7. Heptaan C7H16 8. Oktaan C8H18 9. Nonaan C9H20 10. Dekaan C10H22 Molekul valem: näitab millistest aatomitest koosneb valem Klassikaline struktuur valem Lihtsustatud struktuur valem, ühe reapeal Kriipsu otsad ja murde kohad on süsiniku aatomid. Ning kriips on side.Lihtsustatud, klassikaline ja kraafiline kujund oktaani kohta. C8H18 Põlemis võrrandid. Kui oraanilised ained põlevad piisava hapnku olemasolu juures, siis tekivad süsinikdioksiid ja vesi.+O2 . Page 14 Tasakaaalustamise järjekord, kõigepealt pannakse paika süsinikud, siis vesinikud, ning viimasena hapnik. Hapniku ees võib oll ka ,5 CO2+H2 Kütused.
4. Arvutusülesanded 1) Mitu dm 3 vesiniku eraldub butanooli reageerimisel 5 grammi naatriumiga. 2) Kui palju etanooli saadakse 3 kilogrammi naatriumhüdroksiidi reageerimisel kloroetaaniga? 3) Kui palju dietüüleetrit saadi 23 grammi bromoetaani reageerimisel 45 grammi 50 %se kaaliumetanolaadiga? 4) Mitu dm 3 vesiniku eraldub 23 grammi etaani dehüdrogeenimisel? 44 5) Mitu grammi oktaani tekib 34 grammi okta2,4,6trieeni hüdrogeenimisel kui protsessi saagis on 45 %? 6) Mitu grammi bensoehapet saadakse 13 grammi tolueeni oksüdeerimisel? 7) Kui palju vesinikkloriidhapet tekkis 35 grammi benseeni alküülimisel 56 grammi 1klorobutaaniga? 8) Kui palju etanaali on vaja võtta 34 grammi 67 %se etaanhappe valmistamiseks? 9) Kui palju soola tekkis 50 %se metaanhappe reageerimisel 23 grammi 5 %se baariumhüdroksiidiga?
4. Arvutusülesanded 1) Mitu dm 3 vesiniku eraldub butanooli reageerimisel 5 grammi naatriumiga. 2) Kui palju etanooli saadakse 3 kilogrammi naatriumhüdroksiidi reageerimisel kloroetaaniga? 3) Kui palju dietüüleetrit saadi 23 grammi bromoetaani reageerimisel 45 grammi 50 %se kaaliumetanolaadiga? 4) Mitu dm 3 vesiniku eraldub 23 grammi etaani dehüdrogeenimisel? 44 5) Mitu grammi oktaani tekib 34 grammi okta2,4,6trieeni hüdrogeenimisel kui protsessi saagis on 45 %? 6) Mitu grammi bensoehapet saadakse 13 grammi tolueeni oksüdeerimisel? 7) Kui palju vesinikkloriidhapet tekkis 35 grammi benseeni alküülimisel 56 grammi 1klorobutaaniga? 8) Kui palju etanaali on vaja võtta 34 grammi 67 %se etaanhappe valmistamiseks? 9) Kui palju soola tekkis 50 %se metaanhappe reageerimisel 23 grammi 5 %se baariumhüdroksiidiga?
4. Arvutusülesanded 1) Mitu dm 3 vesiniku eraldub butanooli reageerimisel 5 grammi naatriumiga. 2) Kui palju etanooli saadakse 3 kilogrammi naatriumhüdroksiidi reageerimisel kloroetaaniga? 3) Kui palju dietüüleetrit saadi 23 grammi bromoetaani reageerimisel 45 grammi 50 %se kaaliumetanolaadiga? 4) Mitu dm 3 vesiniku eraldub 23 grammi etaani dehüdrogeenimisel? 44 5) Mitu grammi oktaani tekib 34 grammi okta2,4,6trieeni hüdrogeenimisel kui protsessi saagis on 45 %? 6) Mitu grammi bensoehapet saadakse 13 grammi tolueeni oksüdeerimisel? 7) Kui palju vesinikkloriidhapet tekkis 35 grammi benseeni alküülimisel 56 grammi 1klorobutaaniga? 8) Kui palju etanaali on vaja võtta 34 grammi 67 %se etaanhappe valmistamiseks? 9) Kui palju soola tekkis 50 %se metaanhappe reageerimisel 23 grammi 5 %se baariumhüdroksiidiga?
algus 35...40 kraadi, keemise lõp 180...195 kraadi. Natuke peab sisaldama ka madalalt keevaid süsivesinikke, see hõlbustab mootori käivitumist. Tähtsaim omadus on detonatsioonikindlus- mootoris süüdatakse bensiiniaurude ja õhu segu elektrisädemega, leegi levimiskiirus ei tohi olla liiga suur, mis juhtub siis, kui bensiin on madala oktaaniarvuga nign küttesegu hakkab käituma nagu lõhkeaine. Püütakse kasutatakse detonatsioonikindlaid bensiine, ehk mille oktaani arv on suur. Väga kindel on 2,2,4-trimetüülpentaan, mille oktaaniarv 100. Väga väikese det.kindlusega on heptaan, mille oktaaniarv 0. Nii saadakse det.kindluse määramise skaala, segades neid kahte erinevates vahekordades. Täpne määramine keeruline, saab teha ainult spets katsemootoril. Antidetonaatoreid lisati selleks, et tõsta oktaaniarvu, need hoiavad küttesegu põlemiskiiruse parajates piirides. Tuntim ja odavam tetraetüülplii(Pb(C2H5)4), kuid saastab keskkonda, enam mitte
neda. Detonatsioonioht sõltub bensiini koostisest, mootori ehi- tusest ja koormusest, liigõhutegurist ning süütemomendist. Bensiini detonatsioonikindlust hinnatakse oktaani - arvuga, mis on märgitud bensiini margis. Näiteks mar - Mootorrataste (motorollerite ja mopeedide) ekspluatatsioo- gis A-76 märgib A autobensiini ja 76 oktaaniarvu. Oktaani- nis läheb vaja mitmesuguseid ekspluatatsioonimaterjale, arv on leppeline mõiste: ta näitab protsentides isooktaani sooritada hooldustöid ning kõrvaldada tekkinud rikkeid
annaabi.ee 
