Jagunes III seisuseks: I seisus olid vaimulikud 1% II seisus olid aadlikud 2% III seisus olid talupojad, kaupmehed, käsitöölised, arstid, advokaadid jt. 97% Millised olid talupoegade kohustused? Teotöö Loonusrent Kümnis (maks kirikule 8% saagist Maksud isandale (7% saagist) Maks kuningale (10% saagist) Täiendavad maksud Rendimaks maaomanikule (20%) Seemnevilja varudesse (20%) Talupoegadele jäi järgi ainult 35% kõikidest maksudest Pildid
Ettevõtlus ja turundus Nimi Õpperühm Harjutused Ülesanne 2 Kaupluse rajamiseks võeti laenu 150000 aastase intressig 12% Laen maksti tagasi 5 kuu pärasOmanikud investeerisid kauplusse 100000 Avamise eelselt kulutat 85000 sisseseadele, 100000 investeeriti varudesse, ülejäänud raha on pangaarvel. Päevaseks läbimüügiks on kavandatud 8000 ning avatud olla 245 päeva aastas. Kulutused kaupade hankimiseks on 50% läbimüügist 5 töötaja palgakulu (neto, ilma maksudeta) on 180000 aastas Renti makstakse 35000 kuus Mitmesugused tegevuskulud moodustavad 175000 aastas Sisseseade kasutusaeg on 5 aastat. Koostada: 1
vastastikku kaupu-teenuseid ostjad (st tarbijad ehk nõudjad) ja müüjad teistes riikides. Kapitali kogumahutus bruto-kapitalimahutused (st tootjad ehk pakkujad). Turu ehk konkurentsi vormid on: täielik põhivarasse pluss laoiive arvestusperioodi jooksul. Laoiive on vahe konkurents; monopolistlik konkurents; oligopol; monopol. Kasulikkus varudesse lisandunud ja sealt eemaldatud kaupade väärtuse vahel on tarbimisest saadav rahulolu. Piirkasulikkus on rahulolu juurdekasv arvestusperioodi jooksul. Varudesse arvestatakse kõik kaubad (toore, antud hüvise täiendava ühiku tarbimisest. Kardinaalse kasulikkuse pooltooted, lõpetamata toodang, valmistoodang), mida ei ole arvestatud teooria kohaselt on tarbija rahulolu maksimaalne, kui piirkasulikkus kapitalimahutustena. Lisandunud varud hinnatakse ostjahindades,
Igat erinevat tootekoodi omavat toodet/tootekogust nimetatakse laoartikliks. Seega laoartikkel on unikaalne toode, mis erineb teistest toodetest mingil moel (suurus, värv, kaubamärk jne). 39. Kuidas leida kaubaartikli keskmist laoseisu? Keskmine laoseis = ½ täiendustellimuse kogus + reservvaru 40. Mida näitab Turn-Earn indeks ehk tasuvusaste? Kuidas seda leida? Varude ringlemisseaduse ja ettevõtte kasumlikkuse omavahelist seost näitab tasuvusaste. See kirjeldab tasuvusaste varudesse seotud kapitali tootlust. Tasuvusaste = müügimarginaal * varude ringlemissagedus = Müük-müük ostu/omahinnas Müük ostu/omahinnas Müük * keskmine varu väärtus 41. Mida näitab varude ringlemissagedus? Kuidas seda leida? Ringlemisseadus näitab, mitu korda ettevõtte omanduses olev kaubavaru aasta või muu ajaperioodi jooksul vaheldub. Mõõdetakse füüsiliselt (näitab füüsiliselt ettevõtte laost või
Vajadus sooja ja niiskuse järele sunnib neid parasvöötme kliimaga maades hoonetes elama. Putukaid võib leida väga erinevatest kohtadest, näiteks elamukvartalites, hotellides, haiglates ja teistes institut-sioonides, toitlustusasutustes, loomaaedades ning samuti laeva pardal. Sooja kliimaga maades võib neid kohata välistingimustes. Sipelgad võivad tungida hoonetesse (näiteks seinapragudesse, aknavahedesse, lao-ruumidesse jne), taimedesse ja steriilsetesse varudesse. Putukate parved poevad hoonetesse läbi juhtmete (näiteks läbi soojus-ja elektrijuhtmete). Sipelgad saavad vett kraanikausi ja tihendite ümbrusest (näiteks aknad, seinad jm). Sipelgad võivad kaua elada madala temperatuuriga tingimustes tänu töölistele, kes jätkavad toidu otsimist.Minimaalne temperatuur normaalseks eluks on 18 0 C ja kõige soodsam 300 C. Hoonetes elutsevad putukad ei ole eriti aastaaegadest
d) Põhivara kulum e) Reklaamikulud 24. Raamatupidamisdokumentide liigid on: a) Koonddokument b) Raamatupidamiskirjend c) Raamatupidamisõiend d) Kontoplaan e) Algdokument 25. Maa ja kunstiväärtused on: a) Piiratud kasutuseaga b) Piiramatu kasutuseaga 26. Kas varudesse võib arvestada kliendi poolt tellitud kaubad, mis ootavad ärasaatmist? 27. Ettevõtte põhivara jääkmaksumus on 300 000 krooni, põhivara kulum 60 000 krooni. Käibevara väärtus on 500 000 krooni, ettevõtte omakapital on 450 000 krooni. Kui suur on ettevõtte kohustuste summa? a) 350 000 krooni b) 290 000 krooni 28. Millise summaga võetakse raamatupidamises arvele paigaldamist vajav seade, kui
madal käibekordaja näitab liigseid investeeringuid põhivarasse ja vähest müügikäivet. Põhivarade käibekordajat mõjutavad ka sellised tegurid nagu põhivara maksumus, kasutamise aeg (alates soetamisest), amortisatsiooni arvutamise meetodid ja liisingu korras põhivarade kasutamise aste. · Tootmisvarude käibekordaja näitab mitu korda keskmiselt üks kroon, mis on investeeritud varudesse, ringleb. Varude käibekordaja = Müüdud kauba kulud / varud Tulemus näitab mitu korda aastas vahetuvad varud. Mida kõrgem tulemus on, seda efektiivsemalt on varusid juhitud. Tootmisvarude käibekordaja näitab samuti, mitu korda keskmiselt üks kroon, mis on investeeritud varudesse ringleb. Madal käibekordaja näitab kas materiaalsete varude liigsust või raskusi nende realiseerimisel (näiteks on varud vananenud). Antud näitaja rakendamisel tuleb arvestada
4 toodang. Varude süsteemse käsitelu tingib vajadus teada, mida ja kui palju on ning peaks olema. Kui tihti kokku lugeda , tuleb igal konkreetsel juhul eraldi otsustada. Siinkohal on paslik meelde tuletada, et ka ettevõtte käsutuses olevaid muid ressursse tuleb inventeerida (näit. personali oskusi ja talenti, et seda vajaduse korral täiendada) Varudesse on paigutatud hulk ettevõtte (rahalisi)vahendeid, seetõttu peaks varud · kindlustama operatsioonide sõltumatuse · võimaldama nõudluse muutustele kiiresti reageerida · kindlustama ettevõtete häirete vastu varustussüsteemis · olema majanduslikult otstarbeka suurusega Varude optimaalne suurus tähendab kompromissi vastakate nõudmiste vahel · varu peab olema tootmis-ja müügitegevuseks küllaldane
faktooring on tavalisest pangalaenust kallim; kui müügiarve keskmine väärtus on madal, ei saa faktooringut kasutada või kujuneb faktooring väga kalliks; eksportfaktooringu puhul võib müüja kanda kahju valuutakursside muutumise tõttu; Varude juhtimine Analüüsida: Varude käibeväldet; Varude tootlust; Varude kvaliteeti Jne. Otsuste vastuvõtmine varudesse tehtavate investeeringute üle on alternatiivide otsimine riski ja tulu vahel. Risk võivad tekkida häired tootmises, lähetamises ja müügis; 5 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Tulu tekib investeeringute vähenemisest varudesse säästetud rahast. Varude kasvades tõusevad ka säilitamis- ja töötlemiskulud. Varude juhtimise põhiprobleem:
vajadused ja korrutades erinevate materjalide vajadused nende materjalide soetusmaksumustega, saadakse kasutatud materjalide kogukulu. Kogukulu arvestusel tuleb arvesse võtta ka materjali algvaru. 9 2.1.5. Varude arvestamise meetodid Olemas on nelja eri liiki arvestamis meetodeid: 1) FIFO (First in First out)- kuludesse kantakse kõigepealt esimesena saabunud partii ja varudesse jääb viimasena saabunud partii 2) LIFO (Last in First out) kuludesse kantakse kõigepealt viimasena saabunud partii ja varudesse jääb perioodi algvaru või esimesena saabunud partii 3) Kaalutud keskmise hinna meetod pärast iga partii ostu leitakse uus varude keskmine maksumus, ning sellest lähtudes kantakse materjalide maksumus kuludesse 4) Individuaalmaksumuse meetod kõikide varude liikumise üle peetakse eraldi arvestust
Igat erinevat tootekoodi omavat toodet/tootekogust nimetatakse laoartikliks. Seega laoartikkel on unikaalne toode, mis erineb teistest toodetest mingil moel. (SKU: stock keeping unit) 39. Kuidas leida kaubaartikli keskmist laoseisu ? Keskmine laoseis = ½ täiendustellimuse kogus + reservvaru 40. Mida näitab Turn-Earn indeks ehk tasuvusaste ? Kuidas seda leida ? Varude ringlemissageduse ja ettevõtte kasumlikkuse omavahelist seost näitab tasuvusaste. Tasuvusaste kirjeldab tasuvusaste varudesse seotud kapitali tootlust. Tasuvusaste = müügimarginaal*varude ringlemissagedus = müük-müük(omahinnas) / müük * müük(omahinnas) / keskmine varu väärtus. 41. Mida näitab varude ringlemissagedus ? Kuidas seda leida ? Ringlemissagedus näitab, mitu korda ettevõtte omanduses olev kaubavaru aasta või muu ajaperioodi jooksul vaheldub. Ringlemissagedust mõõdetakse füüsiliselt või rahaliselt. Varude ringlemissageduse pöördarv on varu piisavus. 42. Mida näitab varude piisavus
Sageli varjavad varud tegevuse kvaliteediprobleeme varudega seotud kulude ja klienditeeninduse kompromiss minimeerida säilituskulusid sinna maani, mis tagab maksimaalse võimaliku kliendi rahulolu. Ühelt poolt on varude juhtimise eesmärgiks tagada piisavalt hea teenindustase ja võimalikult vähendada müügikaotuste hulka laos peab olema rohkem kaupa Teiselt poolt on varude juhtimise eesmärgiks hoida mistahes ajahetkel varudesse seotud kapitali mõistlikult madalal tasemel, et vältida võimalikke riske ja likviidsusprobleeme laos peab olema vähem kaupa, tarned seevastu tihedamad ning koguselt väiksemad varude liigid tekke ja funktsiooni järgi · Kasutusvaru ehk ringlusvaru (cycle stock, current demand inventory) rahuldab tavapärase nõudluse järgmise plaanilise varude täiendamiseni · Turvavaru ehk reservvaru (safety stock) - varud, mida omatakse
ratios) Siin vaadeldakse suhtarve, millised näitavad, mitu korda aasta vältel firma müüb maha oma varud, mitu korda kasseerib sisse saadaolevad arved, kui produktiivsed on põhivahendid käibe genereerimisel. 1. Varude käibekordaja, käibesagedus (inventory turnover) On käibekiiruse näitaja. Näitab varude kasutamist ja müügi efektiivsust. Kõrge tulemus viitab varude kiirele kasutamisele, mis aitab viia maksevõime ja tasuvuse tõusule, sest vähendab investeeringuid varudesse. Madal tulemus näitab varude liigsust või raskusi realiseerimisel. Seega, mida suurem tulemus seda parem. Näitaja on mõjutatud ka varude erinevast arvestusmeetodist. 2. Varude käibevälde Väljendab käibekiirust päevades ning näitab, kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse. Päevade arvuks aastas võetakse kas 360 või 365. Varude käibekiiruse suurenemine võib olla tingitud nõudluse suurenemisest, varude soetusraskustest, soetus hindade langusest jne
Reegel peab tõesti paika,tervisliku eluviisiga inimene hoiab ära palju haiguspilte. Kuid vaadates tõele näkku,siis miljonid inimesed ei pea sellest reeglist igapäev kinni. Just selle tõttu on meil organismi talitus mis säilitab meie organismi vitamiinide varusid. Lahti seletades tähendab see laias laastus seda, et vitamiinide puuduses vaevleva inimese organism kasutab puuduse korral vitamiinide vasrusid. Ning vitamiinide üleliigse koguse säilitab meie organism varudesse. Kõikide inimeste organismi vajadused on väga individuaalsed ning ööpäevased vitamiinide vajaduse kogused on muutuvad. Just selletõttu on organismis arenenud ,,vitamiini pangad,, Teada on ka tõsiasi, et väike vitamiinide üleküllus ei tekita inimese organismis mingeid probleeme. See aga kinnitab, et vitamiinide üledoos on väga harv nähtus ning esineb tõesti vaid siis kui vitamiinipreparaate kasutada meeletutes kogustes. See aga lükkab ümber väite,
38. Igat erinevat tootekoodi omavat omavat toodet/tootekogust nimetatakse laoartikliks. Seega LAOARTIKEL on unuikaalne toode mis erineb teistest toodetest mingil moel. 39.Keskmine laoseis on ajaperioodil laos oleva varu keskmine kogus või väärtus.Leidakse: maksimumtase-miinimumtase jagada 2 ehk 1kahentiku täiendustellimuse suurusest. Kuna laos on ka reservid siis: 1kahentiku täiendustellimuse kogus+reservaru. 40.Kirjeldab tasuvusaste varudesse seotud kapitali tootlust. 8 peatükk lk 13!!! Seal on kirjas kuidas neid leida tasuvusastet. 41.Ringlemissagedus näitab, mitu korda ettevõtte omaduses olev kaubavaru aasta või muu ajaperioodi jooksul vaheldub. Mõõtetakse füüsiliselt ja rahaliselt.Füüsiliselt:leidmiseks jagatakse kõikide laost müüdud toodete, mingi kitsama tooterühma või teatud toote müük aasta jooksul nende toodete, tooterühma või toote keskmise laoseisuga.
korral kasutatakse SKP komponentidena lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutusi: liidetakse kõik lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutused, lähtudes nende turuväärtusest. SKP komponentideks kulutuste lähenemisviisi korral on: Tarbimiskulutused (C): kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused hüvistele, mis on aasta jooksul toodetud. Investeerimiskulutused2 (I): kulutused tootmisvahenditele (nt tootmishooned, seadmed jne), elamutele ja varudesse. Varud tähendavad siin nii ettevõtete omatoodangu ja tootmissisendite varusid. Avaliku sektori kulutused (G): summa, mille eest avalik sektor ostab ressursse või hüviseid. Avaliku sektori kulutuste hulka ei arvestata üldjuhul tulusiirdeid 3. Küll aga arvestatakse avaliku sektori kulutuste hulka enamasti ka avaliku sektori poolt tehtud investeeringud4. Netoeksport (X - M): näitab ekspordi (X) ja impordi (M) vahet. Ekspordina lähevad
kuluartiklid) 4. Work-in-process (WIP) – varud, mis ei ole enam arvel lõpetamata toodanguna aga veel ei ole arvel valmistoodanguna Varude juhtimise eesmärgid- • Kontrollida laovarude kulusid ja hankeprotsessi, nii et tegutsemine oleks efektiivsem ja loodav väärtus suurem. • Tagada piisavalt hea teenindustase ja võimalikult vähendada müügikaotuste hulka – laos peab olema rohkem kaupa • Minimeerida mistahes ajahetkel varudesse seotud kapitali, et vältida võimalikke likviidsusprobleeme – laos peab olema vähem kaupa, tarned tihedamad, kogused väiksemad Varude kontrollimine hõlmab juba ettevõttes asuvate varude haldamist. See tähendab teadmist, millised tooted on olemas, millises koguses ja kus need asuvad ehk täpset ülevaadet olemasolevatest varudest. Varude juhtimine seisneb kindlaksmääramises, millal ja millises koguses kaupu tellida,
SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP komponentide kaalutud keskmine hind. Nominaalne SKP: (SKP jooksvates hindades) väljendab toodetud kaupade ja teenuste hinda antud aasta. SKP komponentideks kulutuste lähenemisviisi korral on: Tarbimiskulutused (C): kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused hüvistele, mis on aasta jooksul toodetud. Investeerimiskulutused2 (I): kulutused tootmisvahenditele (nt tootmishooned, seadmed jne), elamutele ja varudesse. Varud tähendavad siin nii ettevõtete omatoodangu ja tootmissisendite varusid. Avaliku sektori kulutused (G): summa, mille eest avalik sektor ostab ressursse või hüviseid. Avaliku sektori kulutuste hulka ei arvestata üldjuhul tulusiirdeid 3. Küll aga 2 Siin kasutatakse vahel ka mõistet: erainvesteerimiskulutused, kuna avaliku sektori poolt tehtud investeerimiskulutusi siia üldujuhul ei arvestata.
Näiteks lennunduses. Mõjutab väliste finantseerimisallikate kättesaadavus. Näiteks head suhted pangaga ning väljakujunenud krediidisüsteem vähendavad raha hoidmise vajadust. Sageli on varu kergestirealiseeritavates väärtpaberites e raha ekvivalentides. 3. Spekulatiivsel eesmärgil - võimaluse avanemisel kasutada ära kasumit tõotavaid olukordi. Näiteks puidu ostjad, oodates puidu müügihinna langust hoiavad rohkem raha ning kui hind tõesti langeb, siis saavad teenida lisakasumit Varudesse tehtavaid investeeringuid mõjutavad: Koguseliste allahindluste kasutamine varude soetamisel Varude lõppemise välistamine Turustusstrateegia Varudega spekuleerimine Käibekapitali sobiva suuruse hindamiseks kasutatakse kohustuste ajastamise e. iselikvideeruva võla printsiipi: tuleb säilitada selline likviidsustase, millest piisab ettevõtte tähtajaliste kohustuste õigeaegseks täitmiseks. Tootmisvarude juhtimisel tuleb lahendada
eraisikute poolt välja ja sellepärast on mõistlik, kui ettevõttes ostjatele krediiti ei pakuta. Ettevõtte maksevõimekuse analüüsides sai selgeks, et kuigi ettevõtte aastane müügikäive ulatub üle 13, kohati üle 17 miljoni krooni, siis ettevõttel reaalset raha, kui sellist ei ole ehk ettevõtte likviidsus on väga nõrk. Selle likviidsuse põhjustab ettevõtte suuremahulised lühiajalised kohustused ning raha paigutus varudesse, kuhu see kinni pidama jääb. Siin kohal oleks oluline parandada likviidsust käibevarade osakaalu suurendades. Varude kiiremaks müümiseks oleks vajalik teha uurimustöö, mille põhjal parandada kauba sortimenti. Varude käibekordaja parandamiseks saaks teha allahindlusi ja kampaaniaid kõigis kaubagruppides. Kuna ettevõtte likviidsus on madal ning ettevõte pole võimeline momentaalselt katma
liiguvad lihtsalt mööda tarneahelat tagasi tarnijate hallata. Et tulla toime JIT-põhimõtete alusel tegutsevate tootjate nõudega lühikeste tarneaegade järele, peavad tarnijad rajama täiendavaid ladusid tootja vahetusse lähedusse, et hoiustada tootjale tarnimiseks vajalikke komponente ja materjale. Seega võib olla tegemist paradoksaalse olukorraga, kus JIT-süsteemi juurutamine ei ole kaotanud vajadust ladude järele, vaid on vastupidi sundinud neid juurde rajama. Varudesse “raiskamine” võib vahetuda “raiskamisega” transpordis (suur liiklus = suurem negatiivne mõju) JIT töötab paremini siis, kui toorme hinnad on stabiilsed. Olukorras, kus peamiste toorainete hinnad on kasvutrendis, võib ette varumine olla mõistlikum. 48. Mida kujutab endast 10 reegel? Kui defekt avastatakse kohe, siis see läheb maksma ainult tegevuse kordamine, aga kui see jõuab tarneahela järgmisele astmele, nõuab see kõrvaldamine 10x rohkem pingutusi ja kulusid
Kokkuhoid: Töötasu vähenemine 10 000 Kaudsete eeliste vähenemine 1 000 Praagikadude vähenemine (8 000 £- 3 000 £) 5 000 Kulud: Hoolduskulude suurenemine - 4 000 Kasumi juurdekasv, puhasrahavoog 12 000 Vastus: juurdekasvuline rahavoog projekti eluea vältel on 12 000 £. Lõpetav rahavoog Siiski tekib rahavoog seoses lõpetamata tootmise varudesse investeeritud 5000 £ likvideerimisega. Kompleksnäide kapitali eelarvestamise kohta Elektrotehnilisi detaile tootev firma nõutav tulumäär on 15%. Juhtkond kavatseb asendada käsitsi juhitava masina täielikult automatiseeritud montaaziliiniga. Alljärgnevate andmete põhjal leida rahavood ja otsustada NPV, PI järgi, kas tasub investeering teha. Praegune olukord: Ühe täiskohaga töötava operaatori palk: 52 800 kr aastas
Eesmärgid · Nullilähedased varud · Kvaliteet = 100% · Sobivalt väikesed tarnekogused · Võimalikult lühike, aga samas 100% usaldusväärne tarneaeg · Hea pika-ajaline koostöö tarnijatega · Katkestuste ärahoidmine: teha kõik, et süsteem töötaks stabiilselt · Inimressursi juhtimine: koolitamine, kaasatus, koostöö ja motiveeritus Probleemid · Sobib hästi ainult automatiseeritud masstootmisesse ning stabiilse nõudluse keskkonda · Varudesse "raiskamine" (waste) võib vahetuda "raiskamisega" transpordis (suurenev veovajadus: kütus, ummikud, heitgaasid) · Nõuab tarnijatelt lisapingutust, tõstes tarnete hinda (Jaapanis ~5%), mõnikord keeruline leida · Pika-ajaline käivitusperiood 13. Tegevusmahu planeerimise põhiküsimused · Kuivõrd on prognoositud vajadus usaldatav? · Milliseid ressursse hoida varuks, arvestades võimaliku nõudluse muutusega?
• Sobivalt väikesed tarnekogused • Võimalikult lühike, aga samas 100% usaldusväärne tarneaeg • Hea pika-ajaline koostöö tarnijatega • Katkestuste ärahoidmine: teha kõik, et süsteem töötaks stabiilselt • Inimressursi juhtimine: koolitamine, kaasatus, koostöö ja motiveeritus Probleemid • Sobib hästi ainult automatiseeritud masstootmisesse ning stabiilse nõudluse keskkonda • Varudesse “raiskamine” (waste) võib vahetuda “raiskamisega” transpordis (suurenev veovajadus: kütus, ummikud, heitgaasid) • Nõuab tarnijatelt lisapingutust, tõstes tarnete hinda (Jaapanis ~5%), mõnikord keeruline leida • Pika-ajaline käivitusperiood 13. Tegevusmahu planeerimise põhiküsimused • Kuivõrd on prognoositud vajadus usaldatav? • Milliseid ressursse hoida varuks, arvestades võimaliku nõudluse muutusega?
Ajavahemikul laos oleva koguvaru või laoartikli keskmine väärtus või kogus. Kaubaartikli varu koosneb kasutus- ja reservvarust, sellest tulenevalt keskmist laoseisu väljendatakse järgmiselt: Keskmine laoseis = ½ tooteartikli tellimiskogus + reservvaru. 40. Mis on ringluse-tulu indeks (turn-earn Index), kuidas seda leida? (tasuvusaste) Näitab varude ringlemissageduse ja ettevõtte kasumlikkuse omavahelist seost. Kirjeldab varudesse seotud kapitali tootlust. Tasuvusaste = müügimarginaal * varude ringlemissagedus = (müük-müük ostu/omahinnas)/(müük) * (müük ostu/omahinnas)/(keskmine varu väärtus). Võimaldab tasakaalustada laoartiklite ringlemissagedust ja müügihinda. Mida madalamad on müügimarginaal, seda suurem peaks olema varude ringlemissagedus. Mida kõrgem on müügimarginaal, seda väiksem võib olla ringlemissagedus. 41. Mis on varude ringlemissagedus, kuidas seda leida?
faktooring on tavalisest pangalaenust kallim; kui müügiarve keskmine väärtus on madal, ei saa faktooringut kasutada või kujuneb faktooring väga kalliks; eksportfaktooringu puhul võib müüja kanda kahju valuutakursside muutumise tõttu; Varude juhtimine Analüüsida: Varude käibeväldet; Varude tootlust; Varude kvaliteeti Jne. Otsuste vastuvõtmine varudesse tehtavate investeeringute üle on alternatiivide otsimine riski ja tulu vahel. Risk võivad tekkida häired tootmises, lähetamises ja müügis; 53 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Tulu tekib investeeringute vähenemisest varudesse säästetud rahast. Varude kasvades tõusevad ka säilitamis- ja töötlemiskulud. Varude juhtimise põhiprobleem:
Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed hankijatele Varude juhtimise eesmärgid: • Kontrollida laovarude kulusid ja hankeprotsessi, nii et tegutsemine oleks efektiivsem ja loodav väärtus suurem. • Tagada piisavalt hea teenindustase ja võimalikult vähendada müügikaotuste hulka – laos peab olema rohkem kaupa • Minimeerida mistahes ajahetkel varudesse seotud kapitali, et vältida võimalikke likviidsusprobleeme – laos peab olema vähem kaupa, tarned tihedamad, kogused väiksemad Varude kontrollimise ja varude juhtimise mõisted Varude kontrollimine hõlmab juba ettevõttes asuvate varude haldamist. See tähendab teadmist, millised tooted on olemas, millises koguses ja kus need asuvad ehk täpset ülevaadet olemasolevatest varudest. Täpse ülevaate aluseks
Planeerimise spetsifikatsioon Samuti nimetatakse “pseudo” või super spetsifikatsiooniks Luuakse selleks, et määrata BOM-ile kunstlikut vanemat Kasutatakse alakoostete grupeerimiseks eesmärgiga vähendada planeeritud artiklite arvu Meil on alati standartsed sisendid. Fantoomne spetsifikatsioon - Kirjeldab alakoosteid, mis eksisteerivad vaid ajutiselt. On teise kooste osa ja kunagi ei lähe varudesse. Madala taseme kodeerimine - Artiklit kodeeritakse kõige madalamal ilmumise tasemel. BOM-e käsitletakse üks tase korraga Täpne materjalivaru register: Täpsed materjalivaru andmed on absoluutne eeldus selleks, et MRP (või muu nõudlusest sõltuv süsteem) töötaks õigesti Tavaliselt MRP süsteemid nõuavad täpsust, mis on suurem kui 99%
hinnatakse keskmises soetushinnas [13: 46]. Kokkuvõttes võib öelda, et kaalutud keskmine soetushind saadakse varude soetusmaksumuse jagamisel selle kogusega. Firmades kasutatakse kas perioodilist või pidevat kaalutud keskmise soetushinna meetodit, mis annab ka natukene erinevaid tulemused hindades. FIFO meetod FIFO valem eeldab, et esimeses järjekorras ostetud või toodetud varude objektid müüakse esimesena, mistõttu aruandeperioodi lõpul jäävad varudesse need objektid, mis on ostetud või toodetud viimasena [4: 34]. FIFO meetodi kasutamine eeldab varude kajastamist arvestuses nende soetamise järjekorras. Lõppvarusse jäävad alati viimased ostud. Perioodilise või pideva arvestussüsteemi rakendmine annavad nii ühesuguse müüdud kaupade kulu kui ka varude jäägi maksumuse [26: 75]. FIFO meetod võib osutuda kasulikuks finantsaruannete koostamisel. Näiteks laenu
① Hüvise valmistamiseks kasutatavate ressursside hinnad. Kui toote valmistamiseks vajaliku tooraine(te) hind tõuseb, muutub selle kauba tootmine vähem kasumlikuks ning ettevõte võib võtta vastu otsuse seda vähem toota (ehk pakkuda). ② Hüvise tootmistehnoloogia. Parem tehnoloogia (vähendades tööjõukulusid) võimaldab toota rohkem. ③ Ootused. Ennustades oma pakutavale hüvisele lähitulevikus hinnatõusu, võib ettevõtja otsustada osa praegusest toodangust jätta varudesse ning seetõttu ka hetkel pakkuda vähem (lootuses pärast hinnatõusu teenida varude pealt rohkem). ④ Ilmastik. Mõningate toodete (nt. põllumajanduslike) pakutavad kogused on otseselt seotud ilmastikutingimustega – ebasobivad tingimused võivad oluliselt vähendada pakkumist. ⑤ Pakkujate arv turul. Mida rohkem on individuaalseid pakkujaid turul, seda suuremaks võivad kujuneda pakutavad kogused eri hinnatasemetel. 8) Turunõudluse ja turupakkumise leidmine, graafiline esitus.
Audit keskmise hinnaga 30 000 eurot. Plaani käivitamisel tuleb täiendavalt palgata 2 müügimeest, kelle palgakulu aastas oleks 28 000 millele lisandub 4% müügitulust mida mõlemad müügimehed suudavad genereerida. Lisaks peab müügisalongi ettevalmistamiseks täiendavalt investeerima 250 000 eurot (sh mitmesugused seadmed, mööbel, reklaammaterjalid jms). Lepingu sõlmimisel peab ettevõte arvestama vajadusega investeerida varudesse, milleks on 20 autot. Lepingu lõppedes varude all olev raha vabaneb ning müügisalongi tehtud investeeringud saaks müüa ligikaudu 50 000 euro eest. Oletame, et ettevõtte nõutav tulumäär investeeringutest projekti on 12% Lahendus: NPV = -770 000 + PV(rahavood t=1-5) = -143 766 eurot 3. Ülesanne. Asendusinvesteering. Elektroonikafirma kavatseb asendada käsitsi juhitava elektroonilisi detaile tootva masina uue täielikult automatiseeritu masinaga
turuväärtuses. · Tarbimiskulutused(C) sisaldavad kõiki kogumajapidamise poolt tehtud kulutusi kaupadele ja teenustele, mis on ostetud. · Investeerimiskulutused(I) on kulutused, mida tehakse püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel.(kõik sellised kaubad on investeermiskaubad). Eristatakse investeeringute kolme liiki :investeeringud tootmisvahenditesse; investeeringud elamutesse ja investeeringud varudesse · Avaliku sektori kulutuesed(G) sisaldavad endas avaliku sektori kaupade ja teenuste oste. Siia kuuluvad näiteks kulutsed haridusele ja tervishoiule, samuti hüvised mis ostetakse erasektorilt. Tulusiirded kujutavad endast tulu ümberjaotust, seetõttu neid SKP arvutamisel eraldi ei arvestata. · Netoeksport(X-M) näitab välismaalaste kulutusi kodumaistele kaupadele ja teenustele
ja teenustele, mis on aasta jooksul toodetud. 2) Investeerimiskulutused (I) kulutused mida tehakse püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel. (varud, seadmed, tootmishooned jne) Kõiki niisuguseid kaupu nim investeerimis- e kapitalikaupadeks. Eristatakse investeeringute kolme põhilist komponenti: investeerunguid tootmisvahenditesse, investeeringud elamutesse ja investeeringud varudesse. Varude all mõistetakse ettevõtete omatoodangu ja tootmissisendite varusid. 3) Avaliku sektori kulutused (G) sisaldavad endas avaliku sektori kaupade ja teenuste oste. Nt kulutused haridusele, tervishoiule, samuti ka teenustele ja kaupadele, mida ostetakse erasektorilt. Tulusiirded on maksed mida avalik sektor teeb indiviididele, ettevõtetele, aga ka avaliku sektori institutsioonidele, mis otseselt ei tooda kaupu ja teenuseid. (sotsiaalkindlustusmaksed)
Madala omakapitali osatähtsuse puhul on omakapitali tasuvus vägagi tundlik kasumi muutusele. Omakapitali tasuvus suureneb, kui kasum suureneb või omakapital väheneb. 3.3.5 Jätkusuutlik kasv Müügitulude kasvu prognoosimisel ja analüüsimisel rakendatakse suhtarvu- jätkusuutliku kasvu määr %. Suhtarv näitab, kui palju müügitulud võivad kasvada teatud tasuvuse ja kapitalistruktuuri taset mõjutamata. Müügitulude kasv nõuab investeeringuid nõuetesse, varudesse ja tootmisesse. Kui eeldame, et varade kasv sõltub müügituludest ja ettevõte tahab säilitada teatud kapitalistruktuuri, järeldame, et omakapitali kasv piirab müügitulude kasvu (4 lk 326). 34 Tabel 3: Tallinna Vesi AS jätkusuutlik kasv Tallinna Vesi 2013 2014 2015
Seega, tuletan Sulle siinkohal veel meelde bilansi koostame alati kuupäevalise seisuga ning peale bilansipäeva tehtud majandustehingud kuuluvad kajastamisele uues bilansis. Bilansis leiduv info Bilanss on ettevõtte iseloomu parim näitaja seal näed firma tõelist palet, kõigi heade ja halbade külgedega. Bilanss iseloomustab nii varade paigutust (on raha pangas-kassas või on vabad finantsvahendid hoopis põhivarasse või varudesse paigutatud) kui ka nende moodustumise allikaid (et kustkohast see raha siis ikkagi tuli, mille eest osteti põhivara või kaupa lattu, millistest allikast on pärit kontodel olevad suured summad) kohustustena (ehk tulevikus tasumist vajavad summad) pankade, omanike, liisingfirmade, tarnijate ees või hoopis omakapitali arvelt kindla perioodi lõikes ühe konkreetse kuupäevalise seisuga. Mida on näha bilansis? Varasid, oleks lihtne ja primitiivne vastus, sest tegelikult on
toodangu turuväärtusest). Tarbimiskulutused (C) on kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused aasta jooksul toodetud hüviste ostmiseks. Investeeringud (I) on firmade kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele ehk tootmisvahenditele ja kaubavarudele. Siia kuuluvad ka kodumajapidamiste kulutused uue eluaseme soetamiseks. Investeeringute komponendid: 1. äriinvesteeringud (kulutused tootmisvahendite soetamiseks); 2. elamuinvesteeringud; 3. investeeringud varudesse ehk reservidesse. Varud on ettevõtete omatoodang ja tootmissisendid laos. Avaliku sektori kulutused (G) sisaldavad avaliku sektori kulutusi kaupade ja teenuste ostuks. Tulusiirded on maksed, mida avalik sektor teeb indiviididele, firmadele ja avaliku sektori teistele institutsioonidele. Kuna nad pole otseselt seotud hüviste ostmisega, vaid kujutavad endast tulu ümberjaotamist, siis neid avaliku sektori kulutuste alla EI lülitata.
c. mõjutavad lühiajalisi varasid ja kohustusi 29. Rahavajadus Keynes’i kohaselt on: a. spekulatiivsel eesmärgil b. ettenägematuteks otstarveteks c. ülekannete tegemiseks d. kõikideks eelnimetatud toiminguteks 30. Käibevara hulka ei kuulu a. materiaalsed varud b. kreditoorne võlgnevus c. kergestirealiseeritavad väärtpaberid d. debitoorne võlgnevus 31. Investeeringute suurust varudesse ei mõjuta a. varude allahindlused b. varude lõppemise välistamine c. varudega spekuleerimine d. koguseliste allahindluste kasutamine varude soetamisel 32. Käibekapitali sobiva suuruse hindamiseks kasutatakse a. tekkepõhisuse printsiipi b. iselikvideeruva võla printsiipi c. järjepidevuse printsiipi 33. Definitsiooni kohaselt on käibekapital käibevara ja a. lühiajaliste kohustuste summa. b. pikaajaliste kohustuste vahe.
Kapitali hinda ei ole vaja teada, sest need ei ole intressi kandvad kohustused. Kuivõrd teineteisest saab eristada finants- ja investeeringuarvutlusi? Tinglikult; investeeringuarvutlused on peaasjalikult seotud äriprojektidega ning 34 nende tõhususega; finantsarvutlused ennekõike finantseelarvega: rahaeelarve; kasumieelarve;eelarveline bilanss jms; samal ajal inveteeritakse varudesse, debitoorsesse võlasse jt käibevara elementidesse, kuid neid arvutusi seostamine finantsarvutusega 7) ÜLESANDED AS Rahavabrik aktsionäride üldkoosolek otsustas maksta aktsionäridele dividendideks 100 000 eurot. Ettevõtte aktsionäride ringi kuulub kolm aktsionäri: eraisik A (55% aktsiatest) ja OÜ YX (40% aktsiatest) ja OÜ KAX (5% aktsiatest). Leidke, kui palju makstakse riigile summaarselt tulumaksu, kui nii OÜ YX kui ka OÜ
firmaväliste partneritega ilma vastavate info- ja kommunikatsioonisüsteemideta on võimatu. Kommunikatsioonil on võtmeroll iga integreeritud süsteemi efektiivsel funktsioneerimisel, olgu see siis ettevõtte logistiline süsteem või kogu tarneahel. 3. Varude haldamine. Üks logistika olulisemaid komponente. Firma peab omama piisavaid varusid klientide vajaduste ning oma tegevussisendite vajaduste rahuldamiseks. Samas nõuab kaubavarude hoidmine täiendavalt ruumi ja kulutusi ning varudesse seotud kapital on käibest väljas. Edukaks laovarude suuruse kontrolliks on vajalik soovitud klienditeenindustaseme juures vajaliku laovaru kindlaksmääramine, arvestades seejuures ka teiste logistiliste tegevuste kuludega. 3. Nõudluse prognoosimine. Nõudluse prognoosimisega tegelevad mitmed ettevõtte funktsioonid. Turundus ennustab klientide nõudlust lähtudes promotsioonidest, hindadest, konkurentsist jms. Tootmine ennustab tootmisvajadust lähtudes turunduse müügiprognoosidest.
põhivara soetust ja käibekapitalisse raha paigutamist, et tulevikus tekiksid positiivsed rahavood. Äriprojekti rahavood on rangelt eristatavad ettevõtte sees (kui ettevõttel on käigus mitu projekti). 5 6 rahavoogusid (rahavood, mis on projektiga otseselt seotud). Arvesse tuleb võtta puhta käibekapitali muutused, sest alguses investeeritakse varudesse jms. Projekti lõppedes raha küll vabaneb, aga raha ajaväärtuse tõttu tuleb muutusi arvestada. Projekti vastuvõtmise üle otsustamisel ei tohiks arvesse võtta pöördumatuid kulusid 6 (sunk cost), sest need on juba tehtud ega mõjuta investeerimisotsust. Arvestada ei tohiks ka otseselt finantseerimiskulusid (intressikulusid), sest need kajastuvad kapitali hinnas, millega hiljem hakatakse rahavoogusid diskonteerima. Samuti ei tohi arvestada dividendi väljamakseid, sest
telliks. Kahjuks see päriselt nii ei ole. Iga nõudluse ennustus sisaldab veategurit, mis peegeldab nõudluse ebakindluse määra. Oluline faktor, mis mõjutab nõutavate varude hulka, on teenindustase, mida ettevõte soovib tagada. Mida kõrgem on teenindustase, seda rohkem varusid vajatakse ja seda väiksem on kauba lõppemise tõenäosus. Kui ettevõte toodab hooajalist kaupa ja tahab säilitada püsivat tootmismahtu, siis laovarude tekkimine hooajati on paratamatu. Et varudesse on paigutatud suured rahalised väärtused, siis tuleb hoolega määrata varude optimaalne tase, kontrollida varude kasutamist ja hoidmistingimusi, et vältida varude riknemist ja vananemist. Laomajandusega otseselt seotud kulusid võib liigitada järgmiselt: Laokulud; a) laoruumide amortisatsioon; b) laoseadmete amortisatsioon; c) profülaktilise remondi kulud; d) küte, elektrienergia, vesi; e) kindlustus ja maamaks; d) renditasu Töötasu:
isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisemaitse) erainvesteeringute võimalikud alarühmad on: ettevõtete püsiinvesteeringud, ehitusinvesteeringud ning varu investeeringud ehk investeeringuid varudesse?, see tähendab valmis toodangu ja pooltoodete investeerimine uuritaval ajavahemikul. 9. Eksogeensed muutujad on autonoomsed (sõltumatud) muutujad ehk mudeli välised muutujad. Need muutujad võetakse mudelis ettenatuna, fikseerituna. Endogeensed muutujad on sõltuvad ehk mingi nähtuse poolt põhjustatud muutujad, mida käsitletakse mudeli siseste muutujatena. 10. Tootmismeetod on koguprodukti arvepidamine, mille korral arvatakse kogutoodangust maha amortisatsioon
Pikemaajalisel kehalisel tegevusel (1-1,5 tundi treeningut) suureneb pikkamisi rasvade töösse võtmine rasvavarudest ja nende kasutamisest saadakse energia lihastööks. Rasvkude on deponeerunud rasvad. Rasvumine - rasvade kogumine depoosse ületab nende toitainete kasutamise. Näiteks ka liigne süsivesikuterikas toit muutub rasvadeks. Normaalne söömine koos regulaarse füüsilise tegevusega ületab rasvade kasutamine nende kogumise varudesse. Seedimine ja vähene liikumine pärast sööki Toidu normaalseks seedimiseks on vajalik piisav vere juurdevool seedetrakti. Vähene liikumine pärast sööki mõjub seedimisele hästi. Eriti hea on rütmiline liikumine (nõudepesu, jalutuskäik), see soodustab soolte liikumist. Kui pärast sööki teha kohe tugevat füüsilist tööd, siis juhitakse veri esmajärjekorras töötavatele lihastele ja seedimine peatub.
Õitsemise ajal tungivad juured kuni 40 cm kaugusele. Kartulikoristamisel oli 38% mugulates sisalduvast fosforist omastatud 10 cm raadiusega pinnalt ja 89 % fosforist 30% raadiusega pinnalt. Võrreldes teraviljaga on kartuli taime toitepind küll suurem kuid taimest kaugemale kui 30 cm antud väetisest omastab ka kartul väga vähe. Piho andmetel peaks toitainete üldine tagastamine olema N100, P 200 ja K 110-150% Kasutamata lämmastikust läheb umbes 20 kg/ha mulla potentsiaalsetesse varudesse orgaanilise lämmastikuna, ülejäänud 55-66% (umbes 40%) kaob mullast gaasilise lämmastikuna denitrifikatsiooni tõttu ja leostub nitraatidena. Ligikaudsed arvutused näitavad, et mullast nitraatidena leostuva lämmastiku hulk aastas ei ületa 25-30 kg/ha. Väetisega mulda viidud fosforist jääb taimede poolt kasutamata 50-60%. Sellest 15-20% läheb laktaatlahustuva fosforivaru suurendamiseks künnikihis, ülejäänud fikseerub künnikihis
Samuti tuleks arvutada suurematest ostupartiidest põhjustatud käibevahendite intressikulu (inantskulu) ning ühtlasi kogu säilituskulu. Sel moel toimides on võimalik jõuda majanduslikult õige otsuseni. Peab arvestama, et investeering varudesse saab väheneda ainult juhul, kui süsteemi siseneb vähem kui sellest väljub. Järelikult tuleb hoida tellimisprotsessi suure tähelepanu all. Varude suurust ettevõttes mõjutavad üldjuhul järgmised tegurid: • hankimise läbimisaeg
annaabi.ee 
