Rikkaks saamise õpik – J. Roosaare Ei ole hea üle oma võimete tarbida või võõrast vara laiali jagada. Pettusega kaugele ei jõua. Ettevõte, kus pead ise 100% ajast kohal olema, sind rahaliselt vabaks ei tee. Häid töötajaid madala palgaga on raske leida. Ära investeeri seda raha, mida sa kaotada ei saa. Parem on olla rikas ja terve kui vaene ja haige. Esimene osa Nagu ütlevad ka paljud teised, siis Roosaare arust saab rikkust mõõta ajas, mitte rahas. Ehk kui sa lõpetaksid töötamise täna, kui kaua sa saaksid veel elada? Kui sul on kogutud 24 000 eurot ja igakuised elamiskulud on 1000 eurot, siis on sinu rikkus 24000/1000=24 kuud ehk 2 aastat. Rikkus oleneb inimeselt inimesele ja kui sa endale selgeks teed, mis tähendab sinu jaoks individuaalselt rikas olemine, saab raamatuga edasi minna. Järgmiseks on vaja seada eesmärk, Roosaare arust on üks parimaid reegleid eesmärkide seadmiseks SMART. Eesmärk ...
-pole vajalik kaitse katmiseni 6.Pensioonisääst -võib selles eas -Investeerida Finansplaneerimise Kasutab oma Kasutab oma Kasutab oma investeerida “äkilisematesse” keskmesse pensioni säästad või pensioni säästad pensioni säästad agressiivselt varadesse pensionipõlveks jätkub säästama valmistumine
Tulusus- ehk rentaablussuhtarvud Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaablusnäitajad annavad hinnangu ettevõtte tegevusele tervikuna, näitavad millised tegurid, millisel määral on mõjutanud ettevõtte kasumi kujunemist. Müügikäibe puhasrentaablus näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Müügikäibe puhasrentaablus = puhaskasum/müügikäive Varade rentaablus (ROA return on total assests) näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust, kui palju teeniti kasumit ühe varadesse investeeritud euro kohta. Varade rentaablus = ärikasum/ koguvara Omakapitali rentaablus ( ROE return on eguity) näitab omanike investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada ettevõte juhtimise efektiivsuse üle. Omakapitali rentaablus = puhaskasum/omakapital
Kui võimeline on ettevõtte tasuma arveid. Mida likviidsem vara, seda kiiremini ta maksevahendiks muutub. Maksevahend – rahad. Likviidsussuhtarv – lühiajalise võlgnevuse katterkordaja. Maksevõime on ettevõtte pikaajaline arvete tasumise võime. Maksevõime – soliidsuskordaja. 7. Rentaablus (tuua näiteks ka 2 suhtarvu). Kasumi suhe mingisse teise näitajasse ehk sisulisels jooksev tasuvus, tulusus. Varade rentaablus – näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvusest. Käiberentaablus – ehl tegevustulukus ehk marginal näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust. 8. Debitoorse võlgnevuse käibevälde. Mitu päeva on klientide võlgnevus ettevõttele 9. Raha konversioonitsükkel. Ettevõtte finantseerimistsükkel.17 slaid. Päevade arv, mis jääb vahele, ise raha maksmise ja klientide raha laekumise vahele. 10. Puhaskäibekapital.
Aktiva (varad) Käibevara Raha Raha kassas Raha pangas Nõudmiseni hoiused Paigutused rahaturufondidesse Paigutused muudesse likviidsetesse varadesse Kokku Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemise eesmärgil või kindla lunastustähtajaga hoitavad väärtpaberid Aktsiad Võlakirjad Obligatsioonid Fondi osakud Kokku Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata arved Ebatõenäolised laekumised ostjatelt (-miinus) Kokku
Raha on säästu-ja hoiuvahend. Raha on majanduse indikaator. · Mõiste ostujõud väljendab millise rahasumma eest on võimalik omandada kaupade ja teenuste kogust ning kvaliteeti. · Inflatsioon on üldine toodete ja teenuste hinnataseme tõus ehk raha väärtuse langus. · Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess, kus hinnatase langeb ja raha väärtus kasvab. · Säästmine on raha kogumine tulevasteks väljaminekuteks. · Investeerimine on raha paigutamine tulu toovatesse varadesse pikemaks ajaks. · Säästuvõimaluste leidmiseks on tarvis teha eelarve või finantsplaan. · Väärtpaberiturg ehk börs on virtuaalne keskkond, kus tehakse tehinguid aktsiate, võlakirjade jt. väärtbaberitega. · Aktsia nimiväärtus ehk nominaalväärtus on võrdne ettevõtte asutamisel tehtud sissemaksega ühe aktsia kohta. · Aktsia turuväärtus on aktsia hind börsil. · Väärtpaberiturg ehk börs on virtuaalne keskkond, kus tehakse tehinguid aktsiate, võlakirjade jt
mõistlikult. Tuleb välja, et rikka inimese elu on kõige parem, kuid kohe tekib küsimus kuidas on võimalik saada rikkaks? Rikaks saada on tegelikult väga lihtne. Selleks tuleb kasutada valemit 70/30, mis on iseenesest väga lihtne, kuid inimese elu majandusliku seisukorda väga muutev, juhul kui seda valemit muidugi järgida. Valemi järgi tuleb elada 70% oma sissetulekutest, ülejäänud ära jaotada kolmeks: 1/3 ära anda heategevuseks, 1/3 panna eraldi arvele ja 1/3 investeerida varadesse. Asja mõte on see, et investeeritud raha ei tohi sealt kunagi ära võtta , võib võtta ainult seda, mis on selle raha kasutamisest juurde tekkinud. Juba seitsme kuuga peaks inimesel kogunema oma säästude kontole ühe kuu kulude raha ja samapalju ka investeeringutena, mis on loodetavasti juba jõudsalt kasvada jõudnud. Kõik see annab inimesele vabaduse, mida saab ainult raha eest, näiteks: võimaluse ühe kuu peale töölt lahkumist kodus puhata enne uuele tööle asumist
varu muutumine debitoorseks vōlgnevuseks ja debitoorse vōlgnevuse muutumine rahaks. Tegurid: kui kiiresti varud muutuvad võlgnevusteks ja kui kiiresti võlgnevused muutuvad rahaks. Talitlustsükkel = varu käibevälde + debitoorse vōlgnevuse käibevälde RENTAABLUSE SUHTARVUD Käiberentaablus näitab müügitulu iga euro tasuvust. puhaskasum käiberentaablus= müügitulu Varade rentaablus näitab varadesse tehtud investeeringute tasuvust EBIT varade rentaablus= keskmine koguvara Omakapitali rentaablus näitab aktsionäride investeerinute tasuvust ja aitab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. puhaskasum−eelisaktsiate dividendid omakapitali rentaablus= keskmine omakapital Suhtarvuanalüüsi puudused:
ROE ( Return On Equity) = Puhaskasum / Omakapital *100 31.12.2007 ROE = 34 768 / 562 224 *100 = 6,2% 31.12.2008 ROE = 48 694 / 655 889 *100 = 7,4% Üldreeglina peab omakapitali rentaablus olema vähemalt 15%, et kindlustada aktsiaomanikele normaalne dividendide tase tulevikus. Nagu näha siis on näitajad madalamad. ROI ( Return On Investment) = Ärikasum / Koguvara * 100 31.12.2007 ROI = 54 249 / 752 451 * 100 = 7,2% 31.12.2008 ROI = 65 575 / 795 784 *100 = 8,2% Näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. See näitja võiks olla suurem. ROA, ROE ja ROI on arvutatud majandusaasta lõpu näitajatega mitte aasta keskmistega seega on arvude väärtused kaheldavad. Müügikäibe brutorentaablus = Brutokasum / Müügitulu * 100 31.12.2007 Müügikäibe brutorentaablus = 178 502 / 2 134 876 * 100 = 8,4% 31.12.2008 Müügikäibe brutorentaablus = 167 307 / 1 980 654 * 100 =8,4 %
· 2009. aasta müügikäibe puhasrentaablus: · 2010. aasta müügikäibe puhasrentaablus: · 2011. aasta müügikäibe puhasrentaablus: · 2012. aasta müügikäibe puhasrentaablus: ICT Support OÜ müügikäibe puhasrentaabluse näitajaid nelja aasta lõikes võib pidada suhteliselt headeks, sest müügitulust puhaskasumit on saadud 2-16%, arvestades seda, et heaks tulemuseks peetakse 5-10%. 7.3 Varade rentaablus ehk ROA Varade rentaablus näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust ehk kui palju kasumit teenib iga varadesse paigutatud euro. Varade rentaablus kajastab ka ettevõtte juhtkonna võimekust vara rakendamisel kasumi saamiseks. Seda näitajat peetakse sageli tähtsaimaks suhtarvuks. Varade rentaablus on ettevõtte edukuse kriitiline näitaja ja hea ettevõtte koguvara puhasrentaablus peaks kindlasti olema suurem kui deposiidi intressimäär.
tendentsi juures on oluliselt väiksem. Põhivarade vähenemist võib seletada sellega, et ettevõtte on saavutanud stabiilsuse ning suuremad investeeringud tegevuse optimeerimiseks ja arendamiseks on juba tehtud ning enam panustatakse teenuse kvaliteedile ja kliendisuhetele. 4.2 Varade käibekordaja Varade käibekordaja näitab ettevõtte varade käsutamise efektiivsust või ka seda, mitu eurot müügitulu tuleb ühe varadesse investeeritud euro puhul. Müügitulu Põhivarade käibekordaja = Varad ( keskmine ) 2012. aasta varade käibekordaja: 370 472+ 501197 Varad ( keskmine )= =435 835 2 1 385 941 Varade käibekordaja= =3,18 435 835 2013. aasta varade käibekordaja:
seda, mitu müüginetokäibe eurot tuleb ühe põhivarasse investeeritud euro kohta. Põhivarade käibekordaja = müügineto käive / põhivarade keskmine jääk Iseloomustab head ettevõtet, kui on kõrge, kui on madal, siis on põhivaradesse liigselt investeeritud. 5. Varade käibe kordaja - iseloomustab kõikide varade kasutamise efektiivsust, ehk mitu müügi netokäibe eurot tuleb varadesse investeeritult ühe euro kohta. Varade käibe kordaja = müügineto käive / varade keskmine jääk Võõrkapitali kasutamise suhtarv - Kui ettevõte soovib oma tegevust laiendada on tal rahalise ressursi hankimiseks kaks võimalust: suurendada aktsiakapitali või võtta laenu. Selle rühma suhtarvude alusel saab hinnata, kui suures mahus kasutatakse laenuvahendeid ja kas firma suudab täita oma intressikohuseid ning milline on tema riskitase.
Lüdigi Eestisse tagasi. Tallinnas olles asus ta tööle organisti ja õpetajana, 1932. a. kolis aga Pärnusse, kus hakkas juhatama "Endla" seltsi koori. Aastast 1934 kuni oma surmani 1958. a. elas ja töötas Lüdig Vändras. Looming Lüdig nimetas heliloomingut oma kõrvalharrastuseks. Tema kirjutatud teostes leidub äärmiselt erineva väärtusega teoseid, kuid nende parem osa kuulub kindlalt eesti muusika varadesse. Lüdigi teoste arv ei ole suur. Neid teeb kokku umbes poolsada, mille seas on koorilaule ja need on ka tema kõige olulisemad tööd. Arvukalt on tal lüürilisi loodus- ning armastusteemalisi laule, tekstideks eesti kaasaegsete luule. Parimates lüürilistes lauludes (,,Nõmm", ,,Mänd") kujutab helilooja kodumaa looduse põhjamaiselt karget ilu ja üksindusmeeleolusid. Samas on tema teostes ka väga jõulist, dramaatilist
kvantitatiivses tähenduses)? kvantitatiivses tähenduses)? Kvalitatiivses tähenduses – Ettevõtte varade kasutamine Kvalitatiivses tähenduses – Ettevõtte tegevuse edukus (kasumi teenimise Kvantitatiivses tähenduses – Ettevõtte varade suhe müügitulusse võime) Kvantitatiivses tähenduses – Kasumi suhe müügitulusse, varadesse või 4.Milles seisneb raha ajaväärtuse kontseptsioon? omakapitali Makstava/laekuva rahasumma väärtus on seotud maksmise/laekumise ajastamise momendiga. 5.Millistest osadest võib koosneda teehoiuettevõtte koondeelarve (vähemalt 3)? 5
klass Kuusalu 2017 SISSEJUHATUS Investeerimine on tulus, kuid riskantne võimalus kasvatada oma raha. Valisin investeerimise oma töö teemaks, sest tahtsin sellekohta rohkem uurida ja teada saada. Käesolev töö annab ülevaate, mis on investeerimine, sellega kaasnevad riskid, miks, kuidas ja kuhu investeerida. Investeerimine üldiselt on majandustegevus, mille all mõistetakse hetkel olemasolevate rahaliste vahendite paigutamist teatud sorti varadesse, lootuses neilt tulevikus kasu teenida.(Danskebank s.v. investeerimine) Investeerimis tegevus jaotatakse kaheks: reaalinvesteeringud ja finantsinvesteeringud. Reaalinvesteeringud on reeglina materiaalse vara ostmine, näiteks maa,tooraine ostmine. Finantsinvesteering on aga eelkõige teatud õiguste või kohustuste soetamie, näiteks aktsiad ja võlakirjad. Inimesi, kes paigutavad oma raha investeerimisobjektidesse nimetatakse investoriteks.(LHV s.v. investeerimine)
Aasia finantskriisist saadud õppetunde järel on aga võimalik väita, et fakt kõrgest investeeringute tasemest ei tähenda tegelikult suurt midagi. Suurusjärk on kvantitatiivsel võrdlusel muidugi kaalukas, ent peamine küsimus rahapaigutuste kvaliteedis ning investeeritud varade haldamise ja kasutamise jätkuvas protsessis. (Nõmmann, Luiker, Eliste 2002:27) Jätkusuutlikkuse kontseptsiooni kohaselt on oluline teha vahet erinevate investeeringutel tootmisvahenditesee ja teistesse varadesse. Investeeringut võib pidada jätkusuutlikuks, kui selle tagajärel suureneb tootlikus. (Sealsamas) Investeeringuks võib pidada rahapaigutust uude tehnoloogiasse ja ka toote või teenuste arendustegevusse, mille tulemusena väheneb loodusressursi kasutus ja jääkproduktide hulk toote ühuku kohta.(Sealsamas) Investeeringud intelektuaalsesse omandisse( know-how, kaubamärgi jmt), uutesse seadmetesse ja oskustööjõudu suurendavad kodumaised ettevõtete tootlikkuse kasvu. Juhul
19 2008.a. Ärikasum = 44 030 Varade maksumus = 2 378 683 Investeeringute rentaablus = 44 030 x 100 / 2 378 683 = 1, 85 % 2007.a. Ärikasum = 105 867 Varade maksumus = 1 594 350 Investeeringute rentaablus = 105 867 x 100 / 1 594 350 = 6, 64 % 2006.a. Ärikasum = 97 250 046 Varade maksumus = 967 952 554 Investeeringute rentaablus = 97 250 046 x 100 / 967 952 554 = 10, 05 % Investeeringute rentaablus näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. 2006.a. olid varadesse tehtud investeeringud tasuvamad võrreldes järgnevate aastatega. Investeeringute puhasrentaablus = puhaskasum x 100 / varade maksumus 2008.a. Puhaskasum =16 675 Varade maksumus = 2 378 683 Investeeringute puhasrentaablus = 16 675 x 100 / 2 378 683 = 0, 7 % 2007.a. Puhaskasum = 102 515 Varade maksumus = 1 594 350 Investeeringute puhasrentaablus = 102 515 x 100 / 1 594 350 = 6, 43 % 2006.a. Puhaskasum = 95 100
,,Sinuga koos". See tähendaks aga seda, et Hansapank peakski venelastega kõikjal kaasas ning igalt poolt kättesaadav olema. Pangaautomaatide ning kontorite arvu suurendamine on selles protsessis oluliseks sammuks ning maapiirkondades pangabussi käimapanek viiks Baltikumi suurpanga nime ka kaugematessegi Venemaa küladesse. Miinuseks kogu asja juures on aga tõsiasi, et see kõik nõuab väga palju kapitali ning Venemaa haru varade suhe kogu grupi varadesse suureneks märkimisväärselt. Tagajärjeks oleks kogu grupi riskikoefitsendi tõus, mis aktsionäre just rõõmsamaks ei tee. Eelpool kirjeldatud rahva teadlikkuse suurendamist saab panga poolt mõjutada. Küll aga ei saa muuta Vene riigi poliitikat, mis on välispankade (kaasa arvatud Hansapank) jaoks päris jäik. Näiteks oli aastail 1995 1996 tollase presidendi Boriss Jeltsini poolt keelatud igasugune välisriikide pankade sisenemine Vene turule. 1996
maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevime Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse e koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte teisese majandustulemuse - kasumi - kujunemist. Käiberentaablus näitab müügikäibe iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevime Varade rentaablus näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. Omakapitali rentaablus näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. Aktsiakapitali analüüs Suhtarve kasutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel kavandamisel. Peamised suhtarvud on: Kasum ühe aktsia kohta Aktsiate hinna ja tulu suhe Dividendi ja aktsia hinna suhe Omakapital ühe aktsia kohta Kodune töö
Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi, mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks 200 200 8 9 1,3 0,4 · KÄIBEVARA OSATÄHTSUS VARADES: Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on ettevõtte maksevõime tase 4. KAPITALI STRUKTUURI SUHTARVUD 200 2009 8 0,9 0,9 · Võlakordaja: Finantsanalüüs Näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud laenatud vahenditega. 200 200 8 9 0,06 0,06 · Soliidsuskordaja: Näitab omakapitali osakaalu bilansis ehk kui suurel määral on firma vara
vahel. Käibekapitali eesmärgiks on luua tingimused ja eeldused ettevõtte jooksvaks tegevuseks. Puhaskäibekapital iseloomustab investeeringuid käibekapi varade reservi, mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis või konverteerimisel rahaks Käibekapitali osatähtsus varadest Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on ettevõtte maksevõime tase EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD (ACTIVITY RATIOS) Efektiivsussuhtarvud näitavad kui tõhusalt on firma kasutanud oma varasid läbimüügi suurendamisel. Teisisõnu käibekordajad näitavad millised varad teen võimalik võtta tarvitusele meetmeid, et varasid tootlikumalt rakendada või neist hoopis loobuda. KESKMINE VARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE OMAKAPITAL (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2
meedias avaldatavat infot. Võla sissenõudmiseks pööramise näitajad: rahalaekumise välde päevades, lootusetu võlgnevuse summa suhe netokäibesse, möödunud maksetähtaegadega arvete osakaal netokäibes. 52. Käibevarade juhtimise kuldreegel Müü sularaha eest, osta krediiti; krediteeri ostjaid lühema tähtajaga, kui tarnijad sind; majanduslike tehingute sõlmimisel kontrolli partneri maksevõimet, lepingute sõlmimisel kontrolli nende juriidilist õigsust; varadesse tehtavad püsivad investeeringud tuleb finantseerida püsivatest allikatest ja ajutised investeeringud lühiajalistest allikatest. 53. Laovarude suuruse planeerimise meetodid Protsendimeetod - varude suurus määratakse kindlaks protsentides müügikäibe prognoosist Otsearvutusmeetod - laovarud planeeritakse materjalide liikide lõikes, lähtudes optimaalsest tellimuse suurusest, julgestusvaru suurusest, kauba hinnast. Regressioonianalüüs - kõige täpsem ja keerulisem
2. Väikeettevõtte miinused - kapitaliprobleem Nii olemasoleva ettevõtteülevõtmisel, kui uue asutamisel tuleb hoolikalt kaaluda alustamiseks ja firma käitamiseks vajaliku kapitali suurust. Kui eeldatud kapitalivajadus osutub tegelikust väiksemaks, võib firma edukalt alustada, ent peagi läbi kõrbeda, kui selgub, et vahendeid on liiga vähe firma ülalpidamiseks pärast suurejoonelist algust. Nt, võib juhtuda, et liiga suur osa firma vahenditest on mahutatud liikumatutesse varadesse ning raha ei jätku kaubavaru soetamiseks või jooksvate kulude kandmiseks nagu rent või kommunaalmaksed. 3. Täisühingu vastutus. Pilet 1 Äriplaani miinused- keskendumine tegutsemiseses Tegutsemisele orienteeritud firmajuht osaleb äriplaani koostamisel, aga kui see on valmis, kipub selle ära unustama. Tema eesmärgiks on tõeline tegevus, abinõuks on sellisel juhul lasta juhil- spetsialistil planeerida ainult see osa äriplaanist, millega ta ise
krooni kohta. On vaja kaalutud keskmise näitajat. Kõrge tase näitab põhivarade efektiivset kasutamist. Näitajad mõjutavad põhivara maksumus, kasutusaeg ja amortisatsiooni arvestus. 5. VARADE KÄIBEKORDAJA (VKäK) näitab varade kasutamise efektiivsust ehk müügi netokäive . seda, mitu müügi netokäive krooni tuleb VKäK = varade keskmine jääk varadesse investeeritud krooni kohta. Ettevõtte rahandus 8 RP089 3 rühm: VÕÕRKAPITALI KASUTAMISE SUHTARVUD Antud rühma suhtarvud võimaldavad hinnata, millisel määral kasutab ettevõtte võõrvahendeid ja milline on tema riskitase. Kui ettevõtte soovib oma tegevust laiendada, siis on tal 2 võimalust: - korraldada täiendav aktsiaemissioon;
INTRESSIDE KATTEKORDAJA mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. RENTAABLUSE SUHTARVUD Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse e koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte teisese majandustulemuse - kasumi - kujunemist. KÄIBERENTAABLUS näitab müügikäibe iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. VARADE RENTAABLUS näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. OMAKAPITALI RENTAABLUS näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. AKTSIAKAPITALI ANALÜÜS SUHTARVE kasutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel planeerimisel. ALTMAN'I "Z-SCORE" MUDEL Altmani Z-score'i mudeli kasutamisel Eesti tingimustes tuleb arvesse vtta järgmisi momente:
2014. Majandusaasta = -2 051 476/40 580 = -50,55 (40 580 + 0)/2 = 20 290 2015. Majandusaasta = -1 829 193/20 290 = -90,15 Tabel 6. Varade käibekordaja aastatel 2013-2015 (autorite koostatud) Majandusaasta 2013 2014 2015 Varude käibekordaja -69,31 -50,55 -90,15 Varade käibekordaja = müügi netokäive / varade keskmine jääk Varade käibekordaja näitab mitu netokäibe eurot annab üks varadesse investeeritud euro. (12 356 188 + 7 784 704)/2 = 10 070 446 2013. Majandusaasta = 4 004 001/10 070 446 = 0,40 (7 784 704 + 7 134 088)/2 = 7 459 396 2014. Majandusaasta = 2 152 053/7 459 396 = 0,29 (7 134 088 + 6 523 457)/2 = 6 828 772,5 2015. Majandusaasta = 2 231 291/6 828 772,5 = 0,33 Tabel 7. Varade käibekordaja 2013-2015 (autorite koostatud) Majandusaasta 2013 2014 2015
Kui eelisaktsiaid ei ole, siis lihtsalt omakapital/lihtaktsiate arv. Liitintress - intressi kogub ka eelmistele perioodidele arvestatud intress (perioodi lõpus ei maksta intressi välja, vaid investeeritakse põhiosale lisaks ja kannab edaspidi sama intressi mis senine põhiosa) Likviidsus - Likviidsus näitab kui palju saab osta või müüa vara ilma turuhinda mõjutamata. Kõrge likviidsusega varasid iseloomustab suur tehingute maht ja kõrge kauplemisaktiivsus. Likviidsetesse varadesse on turvalisem investeerida, sest vajaduse korral on lihtsam investeering likvideerida ja saada investeeritud raha tagasi. Väga kõrge likviidsusega väärtpaberiteks peetakse rahaturu väärtpabereid ning suurte ettevõtete aktsiaid. Limiitorder - Order, mis määrab ära piirhinna. Ostuorderid täidetakse kas piirhinnaga või alla selle, müügiorderid piirhinnaga või üle selle. Lühikeseks müüma (sell short) - Investor või maakler müüb selliseid aktsiaid, mida tal hetkel oma
Saadud suhtarve võrreldakse Eesti statistikaameti haldus-ja abitegevusteharu keskmistega (vt lisa 6). Töö autorid alustavad esmalt efektiivsuse väldete analüüsiga. Esimene välde on varade käibevälde, mis näitab keskmist varade käibimist päevades ning seda leitakse järgnevalt: 360 DAH = (2.1) S , A kus S müügitulu (eurot), A varad (eurot). 2009. aastal tekitas üks varadesse investeeritud euro 84 senti müügikäivet. Ettevõte kuulus 2009. aastal varade kasutamise efektiivsuses I kvartiili ja mediaani vahele. Seega oli Estravel AS antud aastal keskmisest paremini varasid kasutavate ettevõtete seas. Järgnevatel aastatel ettevõtte efektiivsus paranes veelgi ning ettevõte parandas oma positsiooni. 10 2009. aastal kulus 431 päeva, et üks vara all olev euro annaks tagasi ühe käibeeuro. 2010. ja 2011
Näitab millise osa moodustab kasum firma müügikogusest. Kordaja suurus sõltub ettevõtte tegevusalast ja konkurentsistrateegiast. Eestis on antud kordaja keskmine suurus 5,7%. Käibe puhasrentaablus = puhaskasum / müügi netokäive Kordaja näitab müügikäibe tasuvust peale kõigi kulude ja maksude mahaarvamist. Investeeringute rentaablus ehk kasumitootlus = ärikasum / varade maksumus Antud kordaja näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. Investeeringute rentaabluse näitaja on tähtis selle poolest, et firma teenib oma aktsionäridele tulu ainult siis kui tema investeeritud kapitali tulukus on suurem kui tema kapitali hind. Firma mis teenib iga temasse investeeritud rahaühiku pealt rohkem on väärtuslikum kui teine sarnane firma, mis teenib vähem. Samuti on kiiremini kasvav firma rohkem väärt kui aeglasemalt kasvav
investeerimisfondid. Kõige tavalisemad väärtpaberid, mida emiteeritakse on liht- ja eelisaktsiad, võlakirjad. Fond (Fund) kujutab endast investorite raha kogumit, mida valdab selleks palgatud fondijuht. Intress (Interest) on tasu laenuks võetud raha kasutamise eest. Likviidsus (Liquidity) näitab kui palju saab osta või müüa vara ilma turuhinda mõjutamata. Kõrge likviidsusega varasid iseloomustab suur tehingute maht ja kõrge kauplemisaktiivsus. Likviidsetesse varadesse on turvalisem investeerida, sest vajaduse korral on lihtsam investeering likvideerida ja saada investeeritud raha tagasi. Väga kõrge likviidsusega väärtpaberiteks peetakse rahaturu väärtpabereid ning suurte ettevõtete aktsiaid. Puhastulu (Net Income) on ettevõtte tulud, millest on mahaarvatud ärikulud, kulum, intressid, maksud ja muud kulud Väärtpaber (Security) kujutab endast kokkulepet investori ja emitendi vahel. Enamlevinud väärtpaberid on: aktsia, võlakiri ja fondiosak.
24. Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid ja panga neto omavahendid Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid: Aktsiakapitali minimaalsuurus panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus: 5mln, Euroopa Keskpanga üldine normatiiv (algselt oli see piirmäär Eestis 6 mln krooni) Kapitaliadekvaatsus see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe riskiga kaalutud varadesse. EKP poolt minimaalne nõue 8%, Eestis 10% Kohustusliku reservi määr likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma keskpangas, alates 2012a. - 1% Riskikontsentratsiooni piirmäär kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta Investeerimispiirangud (Krediidiasutuste seaduse §81 alusel) Panga netoomavahendid: Esimese taseme omavahendid:
kaubavarude loomiseks kaubandusettevõttes; · Kindlustuskulud; · Ruumide remondikulud; · Kodulehekülje valmistamise kulud; · Personali värbamise kulud. Kulud, mille suurus sõltub stardiperioodi pikkusest: · Ruumide üür sissekolimisest; · Telefoni, elektri jm.; · Palgakuludega (koos maksudega!) ; · Toodete/teenuste otsekulud; · Lisaraha ettenägematute kulude katteks. Projekti käivitamine (Näide) Finantsplaneerimine: 1. Investeeringud varadesse 2. Finatseerimise allikad 19 3. Toote/Teenuse hinnakujundus omahinna arvutus, toote/teenuse müügihind. 4. Kasumiplaan 5. Rahakäibe prognoos (esimene aasta on nõutav kuude kaupa) 1.9 PROJEKTI RISKIFAKTORID Riskide hindamisel võib lähtuda SWOT-analüüsist, mis on sisuliselt ettevõtte senise ja planeeritud tegevuse(siseriskid) ning ärikeskkonna analüüsi (välisriskid) kokkuvõte. Näiteid siseriskidest: lühike tegevusaeg;
Likviidne on vara, mis on raha või mida saab lühikese ajaga kergesti muuta rahaks. Käibevarade all mõistetakse raha ja väärtpaberid, nõuded ostjate vastu, varud, ettemaksed jne. 20 Loetle käibevarade juhtimise reeglid; • anna ostjatele lühem maksetähtaeg, kui sulle annavad tarnijad; • kontrolli partneri maksevõimet; • lepingute sõlmimisel ole tähelepanelik; • püsivad investeeringud varadesse finantseeri pikaajalistest allikatest • lühiajalised või ajutised investeeringud finantseeri lühiajalistest allikatest. • püüa müüa sularaha eest, kuid osta krediiti. 21 Selgita käibevarade juhtimist lähtuvalt käibevarade koosseisust; Raha ja väärtpaberite juhtimise eesmärgiks on likviidsuse tagamine ja rahajäägi optimeerimine. Raha on kõige likviidsem vara ja raha juhtimisel on eesmärgiks maksevõime riski minimeerimine
Kokku: 1435,34 50 50 50 50 50 50 50 50 50 50 50 1985.34 Kulude reserv (15%) 215,3 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 297.8 Projekti käivitamise kulud (stardirahad) kokku: 2283,14 10 5. FINANTSPLANEERIMINE 5.1. I NVESTEERINGUD VARADESSE (soetusmaksumus) Vajalikud investeeringud (aastate kaupa) 1 2 3 1. Põhivara 1.1. Seadmed 1200 0 0 2. Käibevara 2.1. Raha 0 0 0 2.2. Varud 2500 0 0 Kokku investeeringud 3700 0 0 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD
Kulud: NFC lugejad ja NFC kaardid, tahvelarvutid omakapital, 12000 eur -Tuluallikad: NFC k -Kiir ja mugav teen lahendus 9 5. FINANTSPLANEERIMINE 5.1. I NVESTEERINGUD VARADESSE (soetusmaksumus) Vajalikud investeeringud Summa EUR (aastate kaupa) 2016 2017 2018 1. Põhivara 1.3. Seadmed 1100 1100 1100 2. Käibevara 2.1. Raha 5300 5000 5000 2.2. Varud 5600 4000 4000
See näitaja on arvutatav ainult nende ettevõtete jaoks, kes kasutavad kasumiaruande skeemi nr 2. Müügikäibe brutorentaablus iseloomustab firma hinnapoliitikat ning tegevusefektiivsust. Tema arvväärtust mõjutavad järgmised tegurid: müügistruktuuri muutumine kaupade soetushinna (omahinna) muutumine kaupade müügihinna muutumine Võiks olla 15-30% 2. Investeeringute e. varade puhasrentaablus (return on total assets, ROA) Ehk kapitali üldtasuvus näitab firma varadesse tehtud investeeringute tasuvust. Kui palju teenis iga varaühik kasumit. Näitab juhtkonna tõhusust varade kasutamisel kasumi genereerimiseks. Seda näitajat võib võrrelda deposiidi intressimääraga, et teada saada, kas poleks mõttekam paigutada firma varade all olev raha kuhugi mujale. Seega võiks olla suurem kui deposiidi intressimäär. See on ettevõtte edukuse üks võtmenäitajaid ja peetakse sageli tähtsamaks suhtarvuks.
https://pilvebyroo.ee/juhatuse-liikme-leping/ 79. Sihtasutus – eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus asutatakse ühe või mitme asutaja poolt määramata ajaks, seatud eesmärgi saavutamiseni või tähtajaliselt. 80. Investeering – kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus varadesse või õigustesse. Majanduslikus mõttes võib investeeringut käsitada selliste kaupade või õiguste ostmisena, mida ei tarbita ära, vaid mida kasutatakse tulevikus rikkuse kasvatamiseks. Investeeringult on võimalik teenida tulu eelkõige kahel viisil: 1) investeeringutega seotud tulu (näiteks intress, dividendid, üür, rent, lintsentsitasu, patenditulu, autoritasu jne.) 2) tulu investeeringu turuväärtuse kasvult.
Kreditoorne võlgnevus (tasumata arved) =mitterahaline käibekapital Käibekapitali suurenemine on raha väljavool ja vähenemine raha sissevool Vähendades firma käibekapitali vajadust suurendab firma väärtust 28 Kõikide teiste tingimuste samaks jäämisel suurendab oodatava kasvu suurenemine firma väärtust Firma kasumi oodatav kasv sõltub kahest muutujast: Summadest mis firma investeerib varadesse ja projektidesse Nende investeeringute kvaliteedist 29 Reinvesteerimismäära suurendamine suurendab firma kasumi oodatavat kasvumäära (ceteris paribus) Üldine reegel Reinvesteerimismäära suurendamine kui kapitali tootlus (ROC) on väiksem kui kapitali hind vähendab firma väärtust 30 Kui firma suudab suurendada uute
20. Mida nimetatakse käibevaradeks? Käibevarad on varad, mis on likviidsed. Likviidne on vara, mis on raha või mida saab lühikese ajaga kergesti muuta rahaks. Käibevarade all mõistetakse raha ja väärtpaberid, nõuded ostjate vastu, varud, ettemaksed jne. 21. Loetle käibevarade juhtimise reeglid; anna ostjatele lühem maksetähtaeg, kui sulle annavad tarnijad; _ kontrolli partneri maksevõimet; _ lepingute sõlmimisel ole tähelepanelik; _ püsivad investeeringud varadesse finantseeri pikaajalistest allikatest _ lühiajalised või ajutised investeeringud finantseeri lühiajalistest allikatest. _ püüa müüa sularaha eest, kuid osta krediiti. 22. Selgita käibevarade juhtimist lähtuvalt käibevarade koosseisust; Käibevarade juhtimine lähtuvalt käibevara koosseisust. Raha ja väärtpaberite juhtimise eesmärgiks on likviidsuse tagamine ja rahajäägi optimeerimine. Raha on kõige likviidsem
tulusust maksimeerida. Kapitali hinda mõjutab see, kuidas ettevõttes finantseeritakse varade ostu ja investeerimisprojekti. Finantseerimisotsused mõjutavad kapitali hinda, kapitali hind mõjutab investeerimisotsuseid ja investeerimisotsused mõjutavad omakorda oma riskitaseme kaudu finantseerimisotsuseid. Seega on ettevõtte kapitali hind ühenduslüliks, mis seostab investeerimisotsused finantseerimisotsustega. 25. Varade rentaablus ROA Varade rentaablus mõõdab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. ROA=puhaskasum/varad 26. Omakapitali rentaablus ROE Omakapitali rentaablus mõõdab aktsionäride investeeringu tasuvust. ROE=puhaskasum/omakapital. 27. Kapitali eelarvestamise rahavood Kapitali eelarvestamise all mõistetakse firma pikaajaliste investeeringute planeerimist ja juhtimist. Tuleb valida investeeringud, mis annavad suuremat tulu pikema perioodi kestel. Kapitali eelarvestamisel kasutatavad meetodid saab üldistatult jaotada kahte gruppi:
Intressitulud – Tulu, mida saadakse välja antud laenusummade pealt; laenuandja tulu, mis laekub talle saadud intresside näol. Intressirisk – Risk saada intressidena kavatsetust vähem tulu. Intressirisk kasvab perioodi pikenedes. Inventar – Majandusüksuse vallasvara; inventuurilehele kantud, inventarinumbriga märgistatud ja iga järjekordse inventuuri tegemisel kontrollitav vara, olenemata selle hinnast vm. Investeerimine – Raha paigutamine tulu toovatesse varadesse pikemaks ajaks. Investeerimisintress – Intress, mida saadakse kas kapitali kasutada või laenuks andmise eest. Investeering – Rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Majandustegevus, mis loobub kohesest tarbimisest tulevikus saadava kasu nimel. Investor – Üksik- või juriidiline isik, kelle tulud ületavad mingil ajavahemikul tema jooksvaid kulusid
finantsvahendite eraldamise, näiteks omakapitali vormis, laenu või laenugarantii vormis. 36.Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid ja panga neto omavahendid Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid: a) Aktsiakapitali minimaalsuurus panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus: 5 mln €, Euroopa Keskpanga üldine normatiiv (algselt oli see piirmäär Eestis 6 mln krooni). b) Kapitali adekvaatsus – see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe riskiga kaalutud varadesse. EKP poolt - minimaalne nõue 8%, Eestis 10%. c) Kohustusliku reservi määr – likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma keskpangas, alates 2012 a. - 1%. d) Riskikontsentratsiooni piirmäär – kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta. e) Investeerimispiirangud – (Krediidiasutuste seaduse §81 alusel). Panga neto omavahendid 1. Esimese taseme omavahendid: • sissemakstud aktsiakapital ja ülekurss; • kasumi arvel
Kuna rahavoogude aruanne iseloomustab tegelikku raha on huvi selle vastu mitmetel ettevõtte huvigruppidel, investorid on huvitatus kas ettevõtte suudab dividendi maksta, kreeditorid huvituvad oma rahade tagasisaamisest tähtajal, töötajad on huvitatud töötasude väljamaksmisel jne. Ettevõtte hea kasumi positsioon ei tähenda veel seda et tal on tegelikku raha. Kasum võib olla virtuaalne ehk arvestuslik ja seepärast ei saa kasumit võrdsustada reaalse rahaga. Bilanss kajastab varadesse paigutatud vahendeid ja nende allikaid, rahavoogude aruanne aga rahaliste vahendite allikaid ja raha suunamist. Rahavoogude aruandes jaotatakse rahavood 3 erinevasse rühma, need on äritegevus ehk põhitegevus, investeerimine ja finantseerimine. Rahavoogude aruanne on oluliseks infoallikaks ettevõtte välistele huvigruppidele sest selle alusel saadakse infot firma dividendi võimaluste kohta ja võetakse vastu otsuseid, kas firmasse investeerida või mitte. 1
Firma likviidsus on tähtis tegur kuna makseraskustesse sattumine on tavaliselt esimene samm teel pankroti poole. o Ettevõtte varade tulukus EVT (Puhaskasum/Kogu vara) −32 646 460 50 981 399 = - 0,64 % Ettevõtte varad toodavad ettevõttele veel suuremat kahjumit! o Varade kasutegur (ROA) EVK (Puhaskasum/Koguvara keskmine väärtus) −32 646 460 50 260 484 = - 0,65 % Näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. ROA näitab juhtimise tõhusust. Varade tasuvust saab tõsta tulude ja kulude vahe suurendamisega või varade käibesageduse kiirendamise kaudu. Antud juhul toodavad ettevõtte varade ettevõttele veel suuremat kahjumit. o Omakapitali kasutegur (ROE) EVK (Puhaskasum/Omakapital) −32 646 460 −42313 597 = - 0,77 % Roe ehk kasumitootlus. Näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja
17 , (7.5) 2010. aasta varade rentaablus ja selleks vajalikud andmed on välja toodud lisast 2 ja 3: Puhaskasum: 373 864 kr Kogu vara: 6 846 256 kr 2009. aasta varade rentaablus: Puhaskasum: -860 682 kr Kogu vara: 8 651 970 kr Arvutuste lahendusi võrreldes on 2009. aasta varadesse tehtud investeeringud olnud mittekasumlikud ja 2010. aasta varade tulu tootlikkus on eelmise aastaga võrreldes 15,41% võrra parem, kuid siiski veel madal. 7.6 Omakapitali rentaablus Omakapitali rentaabluse suhtarvu abil saab hinnata ettevõtte rahapaigutuse otstarbekust. , (7.6) 2010. aasta omakapitali tulukus: Puhaskasum: 373 864 kr Omakapital: 2 819 795 kr
optimaalsemaks lahendiks hoida firma varad kõige likviidsemana ehk rahas. Sellisel juhul oleks firma võimeline igal ajal täitma kõiki oma maksekohustusi. Samal ajal tuleb arvestada sellega, et varade hoidmine rahas ei too firmale mingit mõõdetavat tulu ning seetõttu on selline käitumine mõttetu, kuna ettevõtte põhieesmärk on toota kasumit. Järelikult on otstarbekam firma vahendid paigutada varadesse, mis annavad mingi teenimisvõimaluse. Ettevõtted peavad arvestama alati sellega, et nendel tuleb täita teatud finantsmajandulikke kohustusi mingil kindlal ajamomendil ja selleks peab neil olema raha. Seega kui hoitakse vara muudes vahendites, siis maksetähtaegade saabumisel peab olema võimalus muud vara rahaks vahetada ja seda võimalikult kiiresti ning ilma täiendava olulise kuluta. Seega tähendab likviidsuse juhtimine eelkõige
suureneb. 27. Investeerimise soovi tekke 1.ettevõtluse rajamiseks (uusettevõtlus) 2.olemasoleva ettevõtte tegevuse laiendamiseks, 3.ettevõtte rekonstrueerimiseks 4.keskkonnakaitselisteks projektideks(puhastus seadmed); 5.uurimustöö projektideks(uued tehnoloogiad ja tooted) 6.turu-uuringu projektidega Investeerimise puhul peab lahendama põhiprobleemid: a)kui palju peab ettevõte investeerima; b)kui palju võib ettevõte investeerida c)millistesse varadesse investeerida 28. Kapitali eelarvestamine ebakindluse tingimustes (tegurid mis mõjutavad majandustulemusi) Kapitali eelarvestamine kujutab endast erinevate investeerimisvõimalustega seotud tulude mõõtmist ja nende võrdlemist projekti maksumusega. Tihti tuleb seda teha ebakindluse tingimustes, sest raske on hinnata projekti tulevasi tulusid, kui pole teada mida tarbija täpselt soovib mõne aasta pärast või mida teevad konkurendid või kuidas muutub tootmismeetod.
16. Jaotussüsteemi kavandamise põhikaalutlused- tuleb lähtuda kauba iseloomust, kogustest ja tüübist. Lisaks tuleb kaalutleda järgnevaid punkte: Omandivorm- kas omada või rentida laopinda? Eralaol suured püsikulud, seega eeldab see suuremat ja ühtlast mahtu, kui rendilao puhul. Eralao põhikasu- kontrolli võimalus, paindlikkus. Sellegipoolest on eraladude osakaal tänapäeva ettevõtetes väike, kuna tahetakse vähendada kapitali investeeringuid logistilistesse varadesse. Lepinguladu pakub tavaliselt lisaks mitmeid logistilisi teenuseid- transpordi korraldamine, laovarude juhtimine, tellimuste käsitlemine, klienditeenindust. Tsentraliseeritus- kas kasutada ühte keskladu või mitut hajutatud ladu? Ladude arvu - mõjutavad järgmised tegurid: firma suurus, väikeste koguste ostjad, klienditeenindustase, kulud Väiksed firmad saavad hakkama ühe laoga Vähem ladusid tähendab kaugemaid vedusid, seega on ladude arv tihedalt seotud transpordivalikuga.
16. Jaotussüsteemi kavandamise põhikaalutlused- tuleb lähtuda kauba iseloomust, kogustest ja tüübist. Lisaks tuleb kaalutleda järgnevaid punkte: Omandivorm- kas omada või rentida laopinda? Eralaol suured püsikulud, seega eeldab see suuremat ja ühtlast mahtu, kui rendilao puhul. Eralao põhikasu- kontrolli võimalus, paindlikkus. Sellegipoolest on eraladude osakaal tänapäeva ettevõtetes väike, kuna tahetakse vähendada kapitali investeeringuid logistilistesse varadesse. Lepinguladu pakub tavaliselt lisaks mitmeid logistilisi teenuseid- transpordi korraldamine, laovarude juhtimine, tellimuste käsitlemine, klienditeenindust. Tsentraliseeritus- kas kasutada ühte keskladu või mitut hajutatud ladu? Ladude arvu - mõjutavad järgmised tegurid: firma suurus, väikeste koguste ostjad, klienditeenindustase, kulud Väiksed firmad saavad hakkama ühe laoga Vähem ladusid tähendab kaugemaid vedusid, seega on ladude arv tihedalt seotud transpordivalikuga.
senti puhaskasumit. Üldtunnustatud kriteerium: oleneb tugevalt tegevusharust. Jaekaubanduses võib piisata juba 1%, aga tööstuses nt 20%. Juhtimisotsus: maksimeerida. PM = ¿ EBIT Puhaskasumi jargi: arikasumi jargi: PM ¿ = S S Varade rentaablus (return on assets ROA) naitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. Tõlgendus: 1 varasse investeeritud euro tekitab ROA senti puhaskasumit. Üldtunnustatud kriteerium: oleneb ettevõtte kapitali hinnast (WACC), tavaliselt alates 10% võib pidada rahuldavaks. ROA= ¿ Juhtimisotsus: maksimeerida. A 14. Omakapitali rentaablus (teada peast ka valemit). Mõõdab aktsionaride või osanike investeeringute tasuvust.
annaabi.ee 
