Mihkel Lüdig (1)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Eesti muusika

· 1913. aasta augustis külastas Tobias Eestit seoses "Estonia" uue teatrihoone kohaliku osakonna esimehena ja muusikakooli direktorina. Seal korraldas ka avamispidustustega, kus ta juhatas ka katkendeid "Joonase lähetamisest". sümfooniaorkestreid ja ooperietendusi.  · Astrahani aastail käis Kapp mitu korda ka Eestis, näiteks juhatas 1909 Tartu · Mihkel Lüdig sündis Pärnumaal Reiu vallas metsavahi lasterikkas peres. Tema muusikapäeva, 1910. a. Tallinna üldlaulupeo sümfooniakontserte, vahel kodus tegeldi palju muusikaga - lauldi kodus või kooris, mängiti pilli, organiseeriti "Vanemuise" suvekontserte. 1913. aastal juhatas ta "Estonia" teatrihoone isegi väike koduorkester. avamispidustustel oma kantaati "Päikesele".

Muusika

9

doc

Eesti Muusika Ajalugu

1924 a. valmis tal 1 . sümfoonia ja järgmine alles 1945, kolmas ilmus 1947 ja neljas ilmus 1948 ( Noortesümfoonia ). 1951 a. kirjutas ta kantaatsümfoonia " Rahu sümfoonia ". 1929 a. kirjutas ta oratooriumi " Hiiob ". Looming : tema loomingus on neli etappi. Kapp oli dramaatilise sümfonismi rajaja Eestis Dramatismi aluseks oli kujundite kontrast. Arendus e . töötlus on alati polüfooniline. Mihkel Lüdig (1880 ­ 1958 ) Eesti helilooja, organist ja koorijuht. Heliloojana komponeeris peamiselt a cappella koorilaule, on kirjutanud ka vokaal ­ ja instrumentaalkammermuusikat ning sümfoonilist muusikat. Eesti muusika elus oli ta üks suurürituste organiseerijaid 20 sajandi algul. 6

Muusika

34

doc

Eesti laulupidu 2009

............................................................................................................................11 Sõnade autorid......................................................................................................................21 Laulude sõnad.......................................................................................................................30 3 Koit Mihkel Lüdig / Friedrich Kuhlbars Laul ise on väga tuttav, sellel laulul on ka punkteeritud rütmid, mis on meie rahvusele väga omapärane. Kõik on väga erksalt punkteeritud, kuna tol ajal ei räägitud keelevärvidest, kuigi laulu lõpus on paar rütmi punkteerimata. Laulu algus peaks olema nagu ,,plahvatus" sellesmõttes, et peab olema võimas algus. Laul ise on suhteliselt aeglane ja võimas. Laul ise sündis nii, et ühel õhtul palusid ,,Koidu" mehed Lüdigul neile lipulaul luua ja

Muusika

1

doc

Esimesed kutselised heliloojad Eestis

Türnpu, Theodor Lemba, Artur Lemba, kes sai ka Rubinsteini preemia. Tekkisid kutselised muusikaasutused ja teatrid: 1906 Vanemuine ja Estonia (kõik paremad kogunesid sinna). Aleksander Läte ja Rudolf Tobias kujundasid Tartu kontsertide elu (TÜ aula). Kutsuti esinejaid ja kanti ette suurimaid vene klassikuid. 1919.a avati Tartu esimene muusikakool ja Tln Konservatoorium (G. Otsa Gümn). Nüüd oli haritud muusikuile loodud ka ametikohti. Esimene elu organiseerija oli seal Tln K. direktor Mihkel Lüdig. Ta asutas klaverivabriku. Rudolf Tobias (1873-1918) Oli esimene sümfoonia-komponisti eriala lõpetanu Peterburist. Tema loodud polüfooniad oli Euroopas kuulsuselt teised, Bachi järel. Ta oli pärit Hiiumaalt. Isa oli köster. 6-aastaselt õppis ära pillimängu ja 9.aastaselt komponeerimise. 1885.a kolis Kullamaale. Õppis Haapsalu Kreiskoolis. sai koduõpetajakutse. Tänu sellele sattus tööle Tln toomkiriku organisti Reinicke'i perre, kes õpetas teda väga palju muusikaalaliselt

Muusikaajalugu

16

docx

Eesti rahvalaul, rahvalaulu vanimad liigid.

arv. Esialgse plaani kohaselt tahtsid võimud Estoniaga ühendada Eesti Draamateatri, ent viimane võis siiski jätkata iseseisvat tegevust tingimusel, et hakkab oma jõududega andma saksakeelseid etendusi. Teatrite tegevuse juhtimiseks anti 1941. aasta sügisel välja „Eesti teatrite kodukord ja sisemine töökorraldus”. 2)Heliloojad; Aleksander Kunileid, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Karl August Hermann, Johannes Kappel, Rudolf Tobias, Mihkel Lüdig. ÕPIK lk. 54- 96 Kirjutan lühidalt kõigi nende elust ja loomingust ( õpingud, loomingul tegevus, tähtsamad laulud) . Alexander Saebelmann-Kunileid (1845-1875)– helilooja, organist ja koolmeister. Võttis osa 1869.a. laulupeo ettevalmistamisest ning tema loodud olid kaks ainsat peokavas olnud eesti laulu. Teinud laulud “Sind surmani”, “Mu isamaa on minu arm”, “Mu isamaa nad olid matnud”. Kunileiu teosed teeb eriliseks veel see, et tema

Muusika

9

doc

Eesti rahvamuusika

Kunileid-Saebelmann, Aleksander (22.11.1845 ­ 27.07.1875) Hermann, Karl August (23.09.1851 ­ 11.01.1909) Saebelmann, Friedrich August (26.09.1851 ­ 07.03.1911) Kappel, Johannes (02.07.1855 ­ 01.06.1907) Läte, Aleksander (12.02.1860 ­ 08.09.1948) Härma, Miina (09.02.1864 ­ 16.11.1941) Türnpu, Konstantin (13.08.1865 ­ 16.04.1927) Tobias, Rudolf (29.05.1873 ­ 29.10.1918) Kapp, Artur (28.02.1878 ­ 14.01.1952) Lüdig, Mihkel (09.05.1880 ­ 07.05.1958) Saar, Mart (28.09.1882 ­ 28.10.1963) Süda, Peeter (30.01.1883 ­ 03.08.1920) Aavik, Juhan (29.01.1884 ­ 26.11.1982) Simm, Juhan (12.08.1885 - 20.12.1959) Eller, Heino (07.03.1887 ­ 16.06.1970) Kreek, Cyrillus (03.12.1889 ­ 26.03.1962) Päts, Riho (26.06.1899 ­ 15.01.1977) Aav, Evald (07.03.1900 ­ 21.03.1939) Oja, Eduard (17.01.1905 - 16.04.1950) Võrk, Enn (14.03.1905 ­ 20.09.1962) Tubin, Eduard (18.06.1905 ­ 17.11.1982) Ernesaks, Gustav (12.12.1908 ­ 24.01

Muusikaajalugu

14

odt

Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a ­ taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu ­ jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kirikulaul. Tartus tegeles hariduse eden

Muusikaajalugu

32

rtf

Mart Saar

üleolekut. Majanduslike raskuste kiuste jätkas Mart Saar nüüd Peterburis oma püüdlusi kunstnikukutse saavutamiseks. 1.6 Peterburi Konservatooriumis Mart Saar alustas oma õpinguid Peterburi konservatooriumis L. Homiliuse oreliklassis. Järgmisel aastal hakkas ta õppima ka kompositsiooni, olles algul A. Ljadovi, hiljem Rimski- Korsakovi õpilane. Mõni aasta varem konservatooriumi astunud Mihkel Lüdig kirjutab oma mälestustes uutest sisseastujatest-eestlastest: "Kaks noorematest paistsid silma andekusega, need olid Mart Saar ja Peeter Süda. Kohtusin nendega konservatooriumis, kuid nad olid mõlemad tagasihoidliku iseloomuga ja vähese jutuga, et tutvus visalt arenes. Kuulsin, et mõlemad on väga vaesed ja nende elu õige raske olevat./.../ Iseloomult oli Saar väga tagasihoidlik, liikus õige vähe seltskonnas, andus täielikult stuudiumile."

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (1)