Mihkel Lüdig (1)

Narva Eesti Gümnaasium
10.klass

Katti Tširkova
Referaat Mihkel Lüdigist

Juhendaja Tuuliki Jürjo




Narva 2009
Mihkel Lüdig
Elulugu
Mihkel Lüdig sündis 9. mail 1880. aastal Pärnumaal Reiu vallas metsavahi lasterikkas peres. Juba lapsest saati tegeles Mihkel palju muusikaga kuna tema pere oli väga muusikat armastav ning Lüdigitel oli kombeks laulda nii kodus kui ka kooris, mängida pille ning nende perest oli organiseeritud koguni väike koduorkester. Muusikalise hariduse sai Lüdig algul tänu ühele Pärnu vabrikandile, kellele Mihkli oskusi tutvustati. Kuue ssataselt alustas Mihkel oma muusikaõpinduid Pärnu nimekaima muusiku, organist Max Petersi juures. Hiljem Lüdigit toetanud perekond laostus ja tema haridus jäi kohalike saksa seltskonnategelaste hoolde. Need nägis temas Nikolai kiriku organisti . Kuna aga Lüdig teatas, et soovib hoopis muusikaõpinguid jätkata, jäeti ta toetusest ilma. Sellele vaatamata jätkas Lüdig 1897 . aastal õppimist kõigepealt Moskva konservatooriumis Ludvigs Betinši oreliklassis ning õpetaja haigestumise järel Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis (1898- 1904 ). Peterburis õppis ta ka teooriat ja kompositsiooni Rimski-Korsakovi, Solovjovi ja Glazunovi juures.
Pärast konservatooriumi lõpetamist jäi Mihkel Peterburi ja sai sealse eesti muusikaelu juhiks. Ta juhatas eesti seltside koore, oli Jaani kiriku organist (ta võttis üle Rudolf Tobiase koha), pidas loenguid ja avaldas ka muusikaarvustusi. 1908. aastal korraldas ta Peterburis kontserdi eesti heliloojate sümfoonilisest loomingust (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Aleksander Läte, Mihkel Lüdig), mis oli esimene omataoline. Lisaks töötas ta organistina ja pianistina krahv Šeremetjevi sümfooniaorkestris ning klaverivabriku "Offenbacher" eksperdina. Samal ajal kui Lüdig Peterburis elas, ei katkestanud ta kontakti oma kodumaaga ning oli Eestiga tihedalt suhtlemas.Ta algatas ja juhtis siin mitmeid muusikaüritusi: näiteks Pärnu laulupäeva 1903. aastal, uue "Vanemuise" avamist 1906. aastal, Tartu muusikapäeva 1909. aastal, VII üldlaulupidu Tallinnas 1910 . aastal, uue "Endla" avamist 1911. aastal. Aastast 1904 esines Lüdig abikaasa Mathilde ( sopran ) saatjana nii Venemaal kui Eestis. I maailmasõja ajal teenis Lüdig Peterburi sõjaväeorkestris.
1918. aastal tuli Martin Lüdig Tallinna ja töötas aastail 1918-1924 Kaarli kiriku organistina. Ta osales Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamises ning oli aastail 1919-1923 selle direktor ja 1920-1922 oreliõpetaja. Samal ajal jätkas ta ka kontserditegevust organistina ja dirigendina . Ta oli osaühisuse “Esto- Muusika “, samuti muusika kuukirja “Helikund” üks asutajaid.
1920. aastatel käis Lüdig koos abikaasaga kontserdireisidel Saksamaal ja Prantsusmaal. 1925-1928 elas ta Argentiinas, kuhu läks soodsamaid töötingimusi otsima . Paraku ei osutunud kuuldused sealsest organistidepuudusest tõeks. Algul pidi ta teenima vaid kõrtsipianistina, hiljem sai tööd Buenos Airese saksa meeskoori juhina . 1929. aastal tõid aga halvenenud tervis ning koduigatsus Lüdigi Eestisse tagasi. Tallinnas olles asus ta tööle organisti ja õpetajana, 1932. a. kolis aga Pärnusse, kus hakkas juhatama "Endla" seltsi koori. Aastast 1934 kuni oma surmani 1958. a. elas ja töötas Lüdig Vändras.
Looming
Lüdig nimetas heliloomingut oma kõrvalharrastuseks. Tema kirjutatud teostes leidub äärmiselt erineva väärtusega teoseid, kuid nende parem osa kuulub kindlalt eesti muusika varadesse.
Lüdigi teoste arv ei ole suur. Neid teeb kokku umbes poolsada, mille seas on koorilaule ja need on ka tema kõige olulisemad tööd.
Arvukalt on tal lüürilisi loodus- ning armastusteemalisi laule, tekstideks eesti kaasaegsete luule. Parimates lüürilistes lauludes („Nõmm“, „Mänd“) kujutab helilooja kodumaa looduse põhjamaiselt karget ilu ja üksindusmeeleolusid. Samas on tema teostes ka väga jõulist, dramaatilist tundeväljendust: „Ühest vaiksest pühast hiiest“, „Mets“ , „Põlismetsa järv“. Lüdig jälgib neis lauludes üksikasjalikult teksti ning loob muusikaga tugevaid kontraste ja dramaatilist pinget.
Sageli pöördus ta ka rahvaluuletekstide poole ning populaarses „Kiigelaulus“ , „Vaeslapselaulus“ jm kasutab ta ka rahvalaulude viisikäände ning vormivõtteid.
Lüdigi muusika on meloodiline ja lihtsa kõlaga. Ta oli tuttav Tobiase ja Kapi loominguga ning taotles samuti oma muusika rahvuslikkust, kuid tegi seda väga lihtsate vahenditega. Lüdigi laulud kõlavad hästi, on jõukohased ka väiksematele ning tagasihoidlikumate võimetega kooridele ning levisid omal ajal nii Peterburi kui eesti kooride seas.Tuntumaks tema teoseks on kujunenud laulupidude avalaul „ Koit “.See laul oli kirjutatus Viljandi samanimelisele lauluseltsile.Seltsi juhatus palus Lüdigilt abi, et 1904. aasta augustis tähistada seltsi 35. sünnipäeva. Kooriharjutustel hakanud käima pealtkuulajaid, alati viibinud seal ka Friedrich Kuhlbars . Laulu saamise kohta on Lüdig oma mälestustes kirjutanud: „Seal siis juhtus ühel õhtul, et „Koidu“ mehed palusid mind seltsile lipulaul luua. Nõustusin, kui kohase teksti saan. Kuhlbars oli kohe nõus sõnu kirjutama, need valmisid umbes 10 minuti jooksul. Ma ei tahtnud Kuhlbarsist tempos maha jääda, hankisin noodipaberi ja pliiatsi ning asusin viisi kirjutama. Keegi nõudis aga, et laulul oleks rohkem hääli kui neli: mulgid on uhked mehed ega lepi hariliku koorilauluga. Vastasin, et minul ükskõik, ja kirjutasin laulu seitsmele häälele. Veerand tunni pärast oli laul valmis, pealkirjaks Kuhlbarsi pandud "Koit". Mängisin selle klaveril ette ja nähtavasti laul meeldis. Uue lipulaulu sündi niisutati ohtralt šampanjaga. Võtsin kõike naljana ega võinud aimatagi, et see laul kord ülemaaliselt populaarseks saab.“
Mihkel Lüdigi teosed
Sümfoonilised teosed (komponeeritud peamiselt „Vanemuise“ orkestrile):
Kaks avamäng-fantaasiat (1906, 1945)
Süit "Lembitu" (1909)
Sümfooniline poeem "Jaaniöö" (1910)
Kaks ballaadi tšellole ja sümfooniaorkestrile (1945, 1958)
Süit eesti rahvaviisidest (1955)
Vokaalsümfooniline muusika
"Pidulik kantaat " (O. Mägi; 1906)
"Pidulik laul" (O. Mägi; 1910)
"Mälestused" (P. Grünfeldt; 1915)
Muusikalised lavateosed
Muusika Ansomardi näidendile " Murueide tütar" (1901)
Katkend ooperist "Kalevipoeg ja Tuuslar " (libreto O. Mägi)
Kammermuusikast on olulisemad soololaulud
"Igatsus" (F. Kreutzwald )
"Üks pisar veereb " (A. Haava)
"Lapsepõlves" (A. Reinvald ).
Umbes 50 koorilaulu
Sealhulgas "Koit"
Lüdig on kirjutanud ka raamatu "Mälestused" (1948, Tallinn 1969)