rohkem kui temal. Need inimesed on valmis kõigeks saada kas või mingi väikegi osake sellest rikkusest mis teisel on. Inimesed arvavad, et kui nad lähevad vargile siis nende probeleemid lõppevad aga ei see ei ole ju nii. Kunagi saadakse ikka teada kes oli see inimene kes sealt varastas ja tihtipeale lähevad selliseid inimesed vangi. Kõik ainuüksi sellepärast, et inimesed on teiste peale kadedad. Aga keegi ei keela ju sul endal ka olla selline rikas inimene. Selleks tuleb teha tööd, tööd ja veelkord töö. Kui inimesed arvavad, et raha neile sülle kukuvad siis nad eksivad sest selleks, et saada rikkaks peab käima tööl ja nägema palju vaeva. Paar kuud tagasi pidi jätma naine oma lapse keset tühermaad lihtsalt sellepärast, et tal ei olnud võimalust oma last ülal pidada ja talle hea elu pakkuda, kuid kindlasti ei olnud see õige tegu. Inimene oleks pidanud viimata ta kas siis lastekodusse või kusagile aga mitte keset tühermaad
Rikkaks saamise õpik – J. Roosaare Ei ole hea üle oma võimete tarbida või võõrast vara laiali jagada. Pettusega kaugele ei jõua. Ettevõte, kus pead ise 100% ajast kohal olema, sind rahaliselt vabaks ei tee. Häid töötajaid madala palgaga on raske leida. Ära investeeri seda raha, mida sa kaotada ei saa. Parem on olla rikas ja terve kui vaene ja haige. Esimene osa Nagu ütlevad ka paljud teised, siis Roosaare arust saab rikkust mõõta ajas, mitte rahas. Ehk kui sa lõpetaksid töötamise täna, kui kaua sa saaksid veel elada? Kui sul on kogutud 24 000 eurot ja igakuised elamiskulud on 1000 eurot, siis on sinu rikkus 24000/1000=24 kuud ehk 2 aastat. Rikkus oleneb inimeselt inimesele ja kui sa endale selgeks teed, mis tähendab sinu jaoks individuaalselt rikas olemine, saab raamatuga edasi minna. Järgmiseks on vaja seada
Kuid kahjuks on pahatihti nii, et rikkus on ilma tarkuseta ning hääbub peagi. Miks küll inimesed kaotavad raha? Miks kaob mõistus rikkaks saades? Kuidas on nii, et rikkad on tihtipeale vanad inimesed? Paljud inimesed suhtvad rahasse kui võimu. Nad võtavad raha kui võimekuse sümbolit. Kui vaadata seriaale, tuleb nendes peaaegu alativõrdlus rikka ja vaese vahel. Ikka on nii, et rahakas perekond alandab ja põlgab vaesemaid. Ning filmi lõpuks on seisused vahetunud ja endine vaene oskab rahaga väga hästi ringi käija. Nii imelik kui see ka ei ole, ongi see pahatihti nii. Rikkurid lähevad liiga võimukaks ning kaotavad enda raha igaveseks. Iga aasta kajastub meedias edetabel, mis sisaldab rikkurite nimesid.Tabel koostatakse nii eri riikides kui ka kogu maailmas. Sageli peale selle ilmumist hakkavad levima jutud ühest või teisest ärimehest, kes on tabeli etteotsa jõudnud või hoopiski välja langenud. Suur
(A. Schopenhauer) Iga inimese mälu on tema erakirjandus. (A. Huxley) Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Kes põlgab teisi, see peab end tavaliselt suureks inimeseks. (L. de Vauvenargues) See kes armastab ennast, ei pea kartma rivaale. (Ladina vanasõna) Ma ei mõista ainult kahte asja: ennast ja teisi. Kus puudub kriitikavabadus, seal ei saa ka kiitus olla meeldiv. (P. A. de Beaumarchais) Ma pole kunagi olnud vaene, ainult rahatu. Vaesus on meelelaad, rahatus kõigest ajutine olukord. (M. Todd) Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. (A. Maurois) Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas. (B. Graciàn) Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (P. A. de Beaumarchais) Kõige otstarbekamalt on siin maailmas jagatud mõistust. Igaüks arvab, et ainult temal on seda küllalt. (J. Galsworthy)
Samas võib mõni hea sissetulekuga või juhuslikult rikkaks saanud inimene oma raha väga ruttu läbi lüüa. Me teeme iga päev kümneid kui mitte sadu majanduslikke otsuseid, st valikuid: kas kulutada raha nätsu, kinopileti või raamatu peale, kas otsida suveks mõni tööots või vahtida kodus niisama lakke. Asju, mille vahel valida, on tohutult palju. Mida rikkamad me oleme, seda suuremad on sissetulekud ja valikuvõimalused. Vaene inimene saab valida töölesõiduks bussi ja trammi vahel, rikas peab plaani, kas sõita puhkusereisile laeva või lennukiga. Nii rikka kui vaese vajadused on võimalustest alati suuremad, ressursid, raha ja aeg, alati piiratud. Ressursid - põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks (maavarad, puit, vesi, õhk). Majandusõpetus on õpetus sellest, kuidas igaüks eraldi püüab piiratud võimaluste juures teha valikuid saavutamaks maksimaalset heaolu ja rikkust.
Suhteline vaesus – erinevate tulugruppide omavaheline võrdlus. Vaesus on tihti suhteline ja küsimus on, kuhu tõmmata piir? Normaalne elukvaliteet – tagab lisaks bioloogilistele ka sotsiaalsete vajaduste rahuldamise. Elatusmiinimum – vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab ka tööl käia. Minimaalse toidukorvi maksumus. Vaesuspiir. Iga ühiskond peab siin ise otsustama vastavalt oma võimalustele. RIKKUS. KUIDAS SAADA? Rahalises mõttes rikas on see inimene, kelle sissetulekust piisab, et hoida oma elujärge soovitud tasemel ja koguda piisavalt sääste ajaks, kui ta ei jõua enam tööd teha. Finantsiline vabadus – raha ei sea soovidele piire või on need piirid piisavalt kaugel. Rikkaid on kahesuguseid: kellel on palju raha ja kellel on väikesed soovid. Rikkus on suhteline mõiste: - võrdlus teistega - võrdlus eesmärkidega - aja jooksul eesmärgid muutuvad
* See näitabki, kui tähtis on sotsiaalselt aktiivse elu omamine. * Riigivõimu eesmärk on muuta rahva elu paremuse poole, arendades majandust ja näidates neile eeskuju ... * Antud probleemiga tuleb koheselt võitlusse asuda. * Olen kuulnud juhtumistest, kus õpilast mõnitatakse sellepärast, et tal pole piisavalt vahendeid, et oma eakaaslastega sulanduda ning näiliselt rikas elu elada. * Meie kirjanduskangelased elasid teada ja tuntud vanasõna järgides. ,,Tee tööd, näe vaeva, siis tuleb ka armastus" see oli elu motoks. * Varem omasid lugemisoskust enamasti kõrgematesse klassidesse kuuluvad inimesed. * Ameeriklaste jaoks on tavaline omada maja, mis maksab Eestis paar miljonit, basseini ja kõige muuga. * Sest ka sel ajal mõeldi sellest, et Eesti oleks jätkusuutlik.
Maailmas räägitakse rikkusest ja vaesusest iga päev. See on kindlasti üks lahutamatu osa elust, millest olenevad ka inimeste eluolud. Ühiskonnas on väga palju erinevaid inimesi, kes elavad kõik omamoodi. Nende nägemused elust ja eesmärgid selle jooksul on ka igalühel individuaalsed. Millist elu võib pidada rikkaks ja millist elu vaeseks? Tihti jaotatakse inimesed vaesteks ja rikasteks materiaalsete vahede põhjal-mida rohkem on vara, seda rikkam. Kuid kas rikas elu põhinebki vaid rahal ja esemetel? Kahtlemata teeb elu rikkaks ka perekonna ning sõprade olemasolu, kogemusterohkus ja ka hea haridus võib osutuda suureks rikkuseks elus. ilma nendeta ei saavutaks elu kunagi oma tõelist väärtust. Iga uus kogemus,teadmine või sõber teebki juba elus rikkamaks. Väga suur osa inimkonnast teeb oma igapäevatööd lihtsalt selleks, et ära elada ja ei väärtusta piisavalt oma eluaega, ega seda, mis maailmal oma
Jutt käib ainult sellest, et rikas see kellel raha rohkem:P
Kõik kommentaarid