riigiks. Ida-Frangist kujunes Saksa ja Lääne-Frangi riigist Prantsuse kuningriik, Lõuna-Frangi riik lagunes täiesti. Iseloomustage viikingite ühiskonda- Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, lisaks veel küttimine ja kalapüük.Inimesed olid isiklikult vabad ja elasid suurte taluperedena keda juhtis peremehed e. Bondid, olid ka orjad e träälid.Peeti kohalikke koosolekuid e. Tinge(bondid otsustasid kohalikke asju) ja maakondlike ühiskoosolekuid ehk alltinge. Rikkamate bondide seast valiti kogukondade juhid ehk konungid. Rootsis kujunes kaks suurt hõimuliitu: põhjas svealased ja lõunas götalased. I aastatuh. Suurenes meresõit ja kaubavahetus. Kasutati juhust, et rünnata vööraid laevu ja rüüstata naaberpiirkondi. Viikingite erinevad nimetused ja kuulsamad pealikud-Lääne-Euroopas nim neid normannideks, Ida-Euroopas nim neid varjaagideks. Erik Punane-juhtis Islandilt põgenenud inimesed Gröönimaale. Leif Eriksson- Eriku
Asustus ja ühiskond Eesti ala asustus oli 9. aasta tuhat eKr, Skandinaavia maad asustati kunagi esimese aastatuhande keskpaigas eKr. Skandinaavia asutasid germaani keelt kõnelevad rahvad(rootslaste, norrakate, taanlased esivanemad). Põhitegevused : karjakasvatus, põlluharimine, rannikualadel kalapüük ja küttimine. Sugukondades: bond vabakogukondlane ting bondide koosolek, kus arutati tähtsamaid sugukonna küsimusi, hakati pidama ka alltinge suuremate piirkondade(maakondade). konung- Sugukondade pealikud trääl- ori, aga mitte klassikaline, sõjakäikudelt kaasatoodud, eelkõige naised, olid koduorjad. 800-1050a. Oli viikingite ajastu, neid on kutsutud veel normannid, nii kutsusid neid peamiselt inglased ja nii. Venelaste jaoks olid varjaagid. Viikingite retkede peamiseks põhjuseks loetakse: Rahvaarvu suurenedes ei suudetud kõiki ära toita ja nii asusid aktiivsemad vennad otsima uut elamiskohta ja nii
annaabi.ee 
