iseärasused ajalise intervalli määramisel, demonstreerimisel ning taasesitamisel. Uurimise alla võeti ka ajataju mõõtmine vanuselisest aspektist. Metoodika Katses võttis osa 392 inimest, vanuses 6-17. Eelkoolilastega viidi eksperiment läbi lasteaias, teistega aga koolides. Iga vanuse kohta oli umbes 30 katsealust, pooled neist tüdrukud ja pooled poisid. 6-aastaste seas aga oli 30 tüdrukut ja 30 poissi. Kooliealised olid rühmitatud kolme vanusegrupi alla: 7-10, 11-14 ja 15-17. Meetodiliseks võtteks olid ajalise intervalli määramine, demonstreerimine (mõõtmine) ning taasesitamine. . Kõigi katsete puhul kasutati stopperit. Ajalise intervalli määramiseks käivitas eksperimentaator stopperi ning kindla aja möödudes peatas, mille järel katsealune pidi nimetama ajavahemiku. Ajavahemiku demonstreerimiseks nimetas eksperimentaator kindla sekundite arvu ning seejärel katsealune
KODUNE ÜLESANNE NR. 5 IFI7041 Mart Rosin Euroopa Sotsiaaluuringu raames 2008 aastal läbiviidud uuringu andmestiku faili nr 5. Eesti andmete põhjal. 1. a) Kõrgeim omandatud haridustase b) Sektordiagramm c) d) Järeldus: Veerand uuringus osalenutest on põhiharidusega või alla selle. Ja liialt palju on kõrghariduse omandamise pooleli jätnud võrreldes lõpetanutega. 2. a) Tervislik seisund ja vanus, tulpades toodud välja vastanute vanusegrupi keskmine vanus. b) Tulpdiagramm c) d) Järeldus: Kui pensioniiga kätte jõuab on Eesti inimeste tervislik seisund juba väga halb, seega ei ole mõtet koguda raha pensionifondi. 50+ inimeste enese terviseseisundi hinnang on ülehinnatud, kuna võrreldes arenenud riikide sama vanusegrupi inimestega on Eesti elanikel selles vanusegrupis pigem juba halb tervis, mitte rahuldav. 3. a) Uuringus osalenud vastajate arv vanusegruppide järgi
Lenna Kuurmaa Viktoria Sumerkina 8b Lenna Kuurmaast sündinud 26.septembril 1985 Tallinnas. 30 aastane 2006. aastal oli Kuurmaa ETV saate Laulukarussell 7–9-aastaste vanusegrupi saatejuht. Kooliteed alustas Lenna Tallinna 54. Keskkoolis, kus käis saksa keele süvaklassis. Kuuludes kooli korvpallinaiskonda. Lisaks osales nii võimlemis-, ujumis- kui ka kergejõustikuvõistlustel. Muusikaline karjäär Alustas juba kolmeaastaselt Nõmme Muusikakoolis, kus õppis viiulit. 2002 võttis osa Fizz Superstar konkursist, kus jõudis viieteistkümne veerandfinalisti hulka.
2) Vormiriietus peab olema puhas ja triigitud. 3) Teenindaja käed peavad olema hoolitsetud, ei ole sobilikud pikad küüned. 4) Teenindaja juuksed peavad olema suletud. 5) Naissoost teenindaja kingad ei tohi olla kõrge kontsaga. 6) Olenevalt asutusest peab teenindaja kandma vormimütsi. Kuidas õpilane peab suhtlema õpetajaga?: 1) Õpetajaga rääkides tuleb teda ,,teietada". 2) Õpilasel ei ole sobilik kasutada õpetajaga rääkides oma vanusegrupi slängi, vaid tuleks kasutada selget ja arusaadavat sõnavara. 3) Õpilane ei tohi õpetajale esitada nõudmisi. 4) Õpilane ei tohi suhtuda õpetajasse ülbelt. 5) Õpilane ei tohi õpetajale vastu rääkida. 6) Õpilane peab õpetajasse suhtuma lugupidavalt. Kuidas käituda eakate inimestega igapäevases elus?: 1) Endast vanema inimesega rääkides tuleb teda ,,teietada", kui tegemist ei ole enda tuttavaga.
ja teinud karjääri. Viljandimaa suurt ,,beebibuumi" iseloomustab ka see graafik, kuna 1990. aastal sündis 20 kuni 24 aastastel naistel peaaegu 400 last ja sündimuse vanuskordaja oli pisut üle 200, mis on tunduvalt suurem kõigist sama aasta teiste vanusegruppide kordajatest ja samuti moodustab suure kontrasti 2009. aasta andmetega, kus sündimuse suurem osa on jaotunud enamvähem ühtlaselt kolme keskmise vanusegrupi vahel: 20-24, 25-29 ja 30-34. 2009.aasta soovituim iga lapsesaamiseks oli vanusevahemik 25 kuni 29 eluaastat, kus sündimuse vanuskordaja oli 75. 1.4 Suremus Rahvastiku vananemine ei ole enam uus nähtus. Oodatava eluea suurus kasvab aja jooksul tunduvalt. Näiteks 1990. aastal oli Eesti meeste oodatav eluiga 64,53 ja naistel 74,67. 2009. aastaks oli see suurenenud meestel 5,31 ja naistel 5,4 aasta võrra. Suremuse üldkordaja (Joonis nr.5) on peale 1995
· hellakesed/ hundukesed 7-11 aasta vanused, · gaidid 12-15 aasta vanused, · vanemgaidid 16-26 aasta vanused, · juhid ja toetajaliikmed. EESTI GAIDIDE LIIDU ÜLESEHITUS · Eesti Gaidide Liidu kõige väiksem üksus on salk, millesse on koondunud ühe piirkonna samasse vanusegruppi kuuluvad noored. Igas salgas on 5-8 liiget. · Kui ühes kohas tegutseb vähemalt kaks salka, moodustatakse rühm. · Lippkonna koosneb vähemalt kahe, veel parem kui kõigi kolme vanusegrupi liikmetest. Parimaks lipkonna suuruseks on 16-32 liiget. · Kohalik gaidide malev koosneb vähemalt kahest gaidirühmast või lipkonnast. Pärnus on PSGM ehk siis Pärnu skautide ja gaidide malev. Gaidi seadused 1. Gaid on aus ja usaldatav. 2. Gaid täidab kohust oma jumala, isamaa, vanemate ja juhi ees. 3. Gaid on abivalmis ja sõbralik. 4. Gaid on viisakas ja vastutulelik. 5. Gaid looduse ja loomade sõber. 6. Gaid on rõõmsameelne ega karda raskusi. 7
raha“, siis ei tohigi laps seda omada. Samas on võimalus ka lapsel teovõimet läbi kohtu laiendada lapse seadusliku esindaja nõusolekul[2]. Raha pole ainus, millega seadus piiratud teovõimega lapsi „karistab“. Tundes ennast juba piisavalt suurena, ei arva lapsed, et koolis on vaja käia või õhtul ei tohiks kaua õues olla. Ma arvan, et siinkohal võib seadusele viltu vaadata, sest selle vanusegrupi juures kerkib esile veel üks õigus. Nimelt tohivad 14-aastased olla seksuaalvahekorras. 14-aastane ei tohi hilja õues olla ega kaasas kanda suurt rahasummatki, kuid tohib alustada seksuaalelu. Sellisest vaatenurgast on selles vanuses laps seaduse kohaselt juba üsna otsustusvõimeline, kuid sellegi poolest enda tegude eest veel vastutama ei pea. Alles 16-aastaselt peab laps hakkama osaliselt vastutama oma tegude eest. Mina arvan, et kui seadused on nii
trendi planeerida oma lapsesaamine hilisemasse ikka, kui naised on juba omandanud hariduse ja teinud karjääri. Tartumaa suurt ,,beebibuumi" iseloomustab ka see graafik, kuna 1990. aastal sündis 20 kuni 24 aastastel naistel peaaegu 1200 last ja sündimuse vanuskordaja oli üle 200, mis on tunduvalt suurem kõigist sama aasta teiste vanusegruppide kordajatest ja samuti moodustab suure kontrasti 2010. aasta andmetega, kus sündimuse suurem osa on jaotunud rohkem kolme keskmise vanusegrupi vahel: 20-24, 25-29 ja 30-34. 2010.aasta soovituim iga lapsesaamiseks oli vanusevahemik 25 kuni 29 eluaastat. Sünde 30-34 aastaste naiste seas on 2010. aastal pea 100 võrra rohkem, kui seda oli 1990. aastal. Alla 20 aastaseid sünnitajaid on 2010. aastal aga lausa 200 võrra vähem, kui 1990. aastal. 1.4 Suremus Rahvastiku vananemine ei ole enam uus nähtus. Oodatava eluea suurus kasvab aja jooksul tunduvalt. Näiteks 1990
Tallina Luha Lasteaia õppekava ei anna nii head ülevaadet kui Tallinna Asunduse Lasteaia oma. Tallinna Luha Lasteaia õppekavas pole käsitletud kõiki punkte ning ka osad käsitletud punktid pole piisavalt põhjalikud. Näiteks on laspevanematega koostööd lisatud õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtete hulka, aga ära on jäetud õppekavast õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise pikkus. Lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel on märgitud vaid 6-7 aastaste laste vanusegrupi kohta. Õppekavas pole mainitud erivajadustega lapse toetamise põhimõtteid ega ka õppekava uuendamise ja täiendamise korraldust. 2. Ülesanne Võrdle juhendmaterjalis "Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus" esitatud lühiajalise perioodi kavandamise võimalusi (lk 12-15, 23-27). Millist kava sa eelistaksid ja miks? Kindlasti eelistaksin mina nädalakava. Lisaks sellele, et nädalakava on põhjalikum ning annab
.., s.a.). Õpilaste vaimsete võimete ja nende arenguvõimaluste mõistmiseks peab õpetajatel olema hea ettekujutus inimeste vaimsete võimete olemusest aru saamaks õpilaste arengupotensiaalist. Kuna täiskasvanutel IQ tulemus ei parane või tõuseb ainult natuke, siis peab neid mõõtma testidega, mille keskmine tulemus on 100, ja nende tulemusi hindama sellest normist alla- ja ülespoole vastava skaala alusel. Laste intelligentsustestid aga standardiseeritakse ja iga vanusegrupi jaoks leitakse keskmine tulemus. Enamik üldvõimete teste koosneb erinevat liiki alatestidest. Üksikküsimustele vastamisel saadud punktide summat nimetatakse testi toortulemuseks. See teisendatakse standardtulemuseks ja standardhälbeks. Standardtulemustes omistatakse vastava vanusegrupi valimi keskmiseks väärtus 100, seejuures on standardhälve 15 punkti, st et 85-115 IQ punkti saanud inimeste intelligentsuse tase on keskmine (Valk, s.a.2).
kättesaadavas ulatuses. Hõredamini on asustatud maa-ja metsapiirkonnad. Taolise paiknemse põhjuseks on see, et inimesed peavad vajalikus elada kohas, kus on turvaline ja kõik lähedal. Mehhiko rahvastikupüramiid: (Mehhiko rahvastikupüramiid, 2009) Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis: 0-14 aasatat: MEHED-16 544 223 NAISED- 15 861 141 15-64 aastat: MEHED- 34 734 571 NAISED- 37 129 793 üle 65 aastased: MEHED- 3 130 518 NAISED- 3 811 543 Vanusegrupi rahvaarv protsentides: 1. Alla 15 aasatsed- 29.1% 2. 15-64 aastased- 64.6% 3. Üle 65 aasatsed- 6.2% (Mexico Demographics Profile 2009, 2009). · Alla 15 aastased lapsed moodustavad natuke rohkem kui veerandi rahvastiku koguarvust. Tööealisi inimesi on kõvasti üle poole ning üle 65 aasatsed moodustavad väga väikese osa rahvastiku koguarvust. · Mehhiko rahvastik ei vanane. · Meeste keskmine eluiga on 73 aasatat, naiste kesmine eluiga on 79 aastat. See on
· Uuriv. 8. Mille poolest erineb 20ndates, 30ndates ja 40ndates inimeste lähenemine karjäärile? Mis on nende peamised mured, millega nad karjäärinõustaja poole pöörduvad? · 20ndates: Kõik on ees, võimaluste paljusus, proovimise vajadus, sotsiaalne surve, materiaalsed kohustused puuduvad, madal motivatsioon karjääri planeerimiseks. · 30ndates: stabiliseerumine, sissetulek oluline, erinevused vanusegrupi sees kasvavad, töö ja eraelu tasakaalu teemad pereinimestel, eksperdistaatuse soov ja hirm rongist maha jääda. · 40ndates: keskea kriis, saavutatu hindamine, positiivsete emotsioonide vajadus, kannapöörded, taas enda jaoks elamine, karjääri planeerimist tajutakse väga olulisena. 9. Personaliotsinguprotsess. Pikkus, etapid? Personaliotsingut võib läbi viia organisatsioon ise või personalifirma.
hinnang puhanud tundele Tundide % Õppimisele % Magamisele % puhanud % algusaeg kuluv aeg kuluv aeg 8:00 30% -30min 20% 4h-5h 20% JAH 50% 8:15 30% 30min-1h 40% 6h-7h 60% EI 50% 8:30 40% 1,5h-2h 40% 8h-9h 20% Tabelis 3 on välja toodud uuringus osalejate vanima vanusegrupi (16 – 17 aastaste) tulemused, mille alusel võib öelda, et tundide algusaeg on mõnevõrra nihkunud hilisemaks, 40 % noortest algavad tunnid poole üheksa paiku. Õppimine võtab pool tundi kuni kaks tundi aega, magamisele kuluv aeg on jäänud samaks, olles jätkuvalt kuue kuni seitsme tunni piires. Hinnangud enda hommikusele puhanud tundele on jagunenud kaheks. Täpselt pooled noortest tunnevad end puhanuna.
SAKSAMAA Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Saksamaa asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mis asub Tallinnast 1045 km kaugusel. Berliini geograafilisteks koodrinaatideks on 52° 31 0 N, 13° 24 0 E. Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta, Taanis 127,9 in/km², Poolas 123,1 in/km², Tsehhis 134 in/km², Austrias 100,2 in/km², Sveitsis 183,9 in/km², Prantsusmaal 97 in/km², Luksemburg...
on hakanud kasvama aluselise saaste suurenemise perioodil. Antud tulemus lubab oletada, et aluselise saaste mõjul suurenes rabades peale aastase juurdekasvu ka puude järelkasv. Nimelt aluseline saaste loob paremaid tingimusi uute puude kasvama hakkamiseks läbi raba keskkonna happelisuse vähendamisega ja toitainete juurde kandega. Tabel 2. Kõrgesoo proovide üldinfo kolme vanuselise rühma ja kõigi proovide kohta. Vanusegrupi puude tagasi ulatuvad aastad 0,5m kõrguselt samblapinnalt võetuna, proovide hulk ja nende keskmine juurdekasv. Vanuseline Aastad Proovide hulk Osakaal (%) Keskmine aastane rühm juurdekasv (mm) Alla 50 1959-1973 10 47,62 1,19 51-100 1909-1958 5 23,81 0,7
aastaks. 70 60 50 40 Protsenti 30 20 10 0 Töötuse määr 15-24 25-49 50-74 Joonis 3. Töötuse määr ernivate vanusegruppide lõikes 16 Allikas: Eesti Statistikaamet, autori koostatud Vanemaealise vanusegrupi (vanuses 50 74 eluaastat) töötuse määra näitaja on tunduvalt madalam, kui seda on nooremaealiste (vanuses 15 24 eluaastat) vastav näitaja, kuid võrreldes keskealise töötajaskonnaga, on töötuse määr liikunud võrdlemisi samas suurusjärgus ja samas tempos. Noorte töötajate vanusegrupi kõrget töötuse määra võib mõneti seletada tõsiasjaga, et Eesti tööturul ei ole eriti levinud väga nooremapoolsete inimeste palkamine. Ühiskonna seisukohaks on pigem
kes oli kõigile ülejäänudele küsimustele valesti vastanud ning üks 10-13 vanusegruppi kuulunud tüdruk valesti. Poiss, kes kuulus samasse vanusegruppi nagu tüdrukki, teadis kahte saadet, kus Gordon Ramsay on osalenud, need olid ,,MasterChef" ja ,,Hell´s Kitchen". Teised teadsid ainult ühte vastuse varianti ,,MasterChef". 5 inimest teadsid neljanda küsimusele (Mitu auhinda on ta kokkamises kokku saanud?) õiget vastust, mis oli 15. Nende sekka kuulus üks täiskasvanu, 2 14-15 vanusegrupi noorukit ning 2 10-13 aastastest last. Siinkohal mainiksin ära, et küsitlus koosnes ainult küsimustest. Vastajatel vastuste variante ees ei olnud. Nagu eeldasin, teadsid peaaegu kõik küsitletud, kes on Gordon Ramsay. Neljandas ja viiendas küsimuses esines eksimusi rohkem. Eeldasin, et täiskasvanud teavad temast natukene rohkem kuid küsitlusest see selgelt ei eristu. Küsitlusest selgus, et kõik vanusegrupid teadsid õigeid ja valesid vastuseid suhteliselt võrdselt. Samas võib minu
võib natuke segaseks jääda see, mida oodatakse ja millised on eesmärgid. Väga pika õppekava puhul jääb mulje, et lasteaedadelt oodatakse väga suures mahus tööd ning see võib osutuda üsna raskeks. Tugevateks külgedeks on aga see, et õppekava on väga loominguline. Juba peale vaadates tekib tahtmine seda lugeda ja sellest rohkem teada saada. Õppekavas on toodud välja erinevad tabelid ning saab teada kõigi vanusegrupi laste vajadustest. Väga suur rõhk on ka sellel, et kuidas kirja pandud eesmärke saavutada. Mida uut õppisid, said teada? Lugedes Inglismaa õppekava taipasin kohe, et see on palju põhjalikum ning õpetaja jaoks on kõik palju lihtsamaks tehtud. Informatsiooni kogus kahe õppekava vahel oli märgatav, sest Inglismaa õppekava oli palju pikem. Emalt mõtlesin, et no kui suure erinevusega see ikka olla saab, tegu on siiski sama erialaga, kuid ma eksisin
kronoloogilise vanuse vahekorda. Vaimne vanus = Kronoloogiline vanus × 100 Sellel meetodil aga üks puudus. Nimelt pärast 20.eluaastat vaimne vanus enam ei kasva. Nii peaks 40-aastase inimese IQ olema poole võrra väiksem kui 20-aastasel. Seega täiskasvanute jaoks see meetod ei sobi. Tänapäeval kasutatakse teist meetodit. Lähtutakse vanusegrupi keskmisest testitulemusest. Vanusegrupi keskmine tulemus võrdsustatakse 100 IQ punktiga. Statistiliste näitajate (standardhälve ja aritmeetiline keskmine) abil koostatakse nn. normtabelid. Selle eelduseks see, et testitulemused jaotuvad normaaljaotuse saduse kohaselt, s.t. keskmisi tulemusi on kõige enam ning äärmuslikke vähe. IQ teste jagatakse: 1. saavutustestid 2. võimete testid. Saavutustestid ignoreerivad paljusid võimeid. YERKES, Robert (1876 1956) ameerika psühholoog.
suhe. Rahvastiku vanuskoosseisust sõltub näiteks töötajate ja tarbijate suhe. Mida rohkem on töötajaid, seda vähem tuleb ülalpeetavaid ühe töötaja kohta ja seda lihtsam on saavutada riigis jõukust. Kõige ilmekamalt iseloomustab rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu rahvastikupüramiid - see on kaheosaline tulpdiagramm, kus vertikaalteljel on kujutatud vanuserühmad ja horisontaalteljel vasakul poolel iga vanusegrupi meeste arv (või osatähtsus) ja paremal poolel naiste arv (või osatähtsus). 5 Eesti rahvastiku püramiid, 1970-2005 Eesti alalise rahvastiku koguarv on viimase, 2000. aasta, rahvaloenduse andmetel seisuga 31. märts 2000 1 370 052 sellest mehi 631 851 ja naisi 738 201. Faktiline rahvaarv, mis fikseeriti rahvaloendusel, et tagada võrreldavus eelmise 1989. aasta rahvaloenduse andmetega oli 1 356 931 inimest. Arvestuslik
Kõvasti kasvas hüpete maht. Väga palju oli floppimist üle lati mitmesugustes variatsioonis, hüppamist mattidel ja üle tõkete. Ilmselt sai tempo hüppeid tol hetkel liiga palju, mille ajendil tekkis vasaku põlve vigastus. See andis tunda üle kahe aasta. Mille tõttu ei saanud treenida kiirjooksu ning teivashüppes tuli üle minna äratõukele paremalt jalalt. Üheteistkümneselt võitis Valter esimest korda noorema vanusegrupi mitmevõistluse TV olümpiastartide finaalis. Kokkuvõte tehnika õppimisest Noorelt käib tehnika omandamine suhteliselt lihtsalt. Seitsme- kaheksa aastaselt õppis Valter teivast hüppama, üheksa aastaselt sai selgeks tõkkejooksu ja kõrgushüppe flopi, kümneselt kettaheite tehnika. Ainult kuul oli see ala millest lihtsalt jõud veel üle ei käinud. Kuna ei tehtud veel eritreeningut füüsiliste võimete tõstmiseks, sest see paistis tüütuna nii noorelt alustada sellega
Energiline. Vaimustub eri asjadest, ei ole pidev -> ei saa eksperdi staatust. 9. Mille poolest erineb 20ndates, 30ndates ja 40ndates ja 50-ndates inimeste lähenemine karjäärile? Mis on nende peamised mured, millega nad karjäärinõustaja poole pöörduvad? 20a: Kas absoluutselt ei huvitu karjääriplaneerimisest või on väga mures. Enne seda tuleb proovida kõike! 26-27 võiks oma rida leitud olla. Sotsiaalne surve. 26ndate kriis, kui ollakse ühel kohal kaua. 30a: Erinevused vanusegrupi sees kasvavad. Sissetulek oluline. Eksperdi staatuse soov, hirm rongist maha jääda. II kriis 35-37a 40a Keskea kriis. What if.. mõtlemine. Positiivsete emotsioonide vajadus. Kannapöörded, taas enda jaoks elamine. Püütakse ajas tagasi minna ja proovida läbi asjad, mis tookord taheti. Tallinna Ülikool 50-60a: Konkurents noortega. Tundlikkus vanusega seotud teemades. Tööelust eemaldumise mõtted.
Halb tervishoiukorraldus Arstiabi kehv kättesaadavus Ebatervislik eluviis Südameveresookonna haigused, vähk Õnnetused, vägivald Surmatoovad haigused Millised on arenenud riigi suremuse tegurid? 21 Rahvastikupüramiid iseloomustab rahvastiku soolis-vanuselist see on kaheosalinekoosseisu tulpdiagramm, kus vertikaalteljel on kujutatud vanuserühmad ja horisontaalteljel vasakul poolel iga vanusegrupi meeste arv (või osatähtsus) ja paremal poolel naiste arv (või osatähtsus). 22 Rahvastikupüramiidilt on näha: Rahva üldarvu Kui palju on erinevas eas mehi ja naisi (kõige sagedamini kasutatakse 5- aastaseid vanuserühmi Laste ja vanurite osatähtsust kogurahvastikust ja suhet tööealise elanikkonnaga Meeste ja naiste suhe Sündimuse, suremuse
alkoholi ja tubaka regulaarne tarvitaja, kuid samuti tarvitab ta sagedamini teistest ka amfetamiine, hallutsinogeene, psühhostimulaatoreid, uinuteid ja opiaate. Samuti on leitud, et regulaarne tarvitaja on raskustes kõrgkoolis, pereelus, esineb vaimseid häireid ja mõnuainete hankimisega seotud kuritegevust sagedamini kui tema eakaaslastel Marihuaana tarvitamine võib tõsta munandivähi riski -369 munandivähki haigestunud meest vanuses 18 kuni 44 ja 979 sama vanusegrupi tervet meest hõlmanud uuring näitas, et marihuaana tarvitamine suurendab riski 70 (!!!!) protsendi võrra, kirjutab Reuters. Kõige kõrgem risk ohustas mehi, kes olid suitsetanud marihuaanat vähemalt 10 aastat, tarvitasid seda rohkem kui kord nädalas või alustasid sellega enne 18. eluaastat. Uuring tuvastas, et kõrgema riskiga vaatlusalustel kippus olema just vähi agressiivsem ja raskemini ravitav vorm, mida esineb üldiselt 40 protsendil munandivähijuhtudest.
puurtornid ning suured maa-alused kaevandused. Graafikult on näha meeste ja naiste populatsioonis suuremat vahet alles pärast 65ndat eluaastat. Meeste üle 65 eluaasta elamist kahandab kõvasti just noorena töötamine rasketel töökohtadel nagu nafta puurtornid ning suured maa-alused kaevandused. Kanada populatsioon vanusegruppidena Ülal toodud tabelist saab välja lugeda, et Kanada populatsioon on kõigis peale viimase vanusegrupi enam-vähem võrdne. Kanada suurimad linnastud rahvaarvu järgi (2011. aasta rahvaloendus) Kanada suuremad linnad asuvad riigi lõunapoolsel alal. Peamised tööstuspiirkonnad on Ontario provints ning Québeci provintsi lõunaosa, kus valmib ligikaudu 70% riigi tööstustoodangust. Kuigi Kanada on pindalalt maailmas teisel kohal jääb ta oma rahvaaru poolest naabritele kõvasti alla. Kui lisaks Ameerika Ühendriikitele võtta naabriks ka Venemaa siis näib Kanada oma
aastat. Leiti 361 last, kelle tulemused jäid alla 10% (uurimuses kasutati neist 308 lapse andmeid, sest osa lahkusid koolist või vanemad ei lubanud laste andmeid uurimuses kasutada). 308 lapsest oli 173 poissi ja 135 tüdrukut. Uurimus kinnitas, et töömälu efektiifsus ei sõltu soost. Iga last testiti 2-3 neljakümneminutise sessiooni ajal, kahenädalaste vahedega. Samuti vastasid laste klassijuhatajad lastega seotud küsimustikele. 2. 1. 3. Tulemused Mõlema vanusegrupi näitajatest olid kõige madalamad verbaalne töömälu ja visuaalruumiline töömälu. Visaalruumilise töömälu ja verbaalse töömälu vahel on siin kohal seos, nagu sooviti uurimusega ka kindlaks teha. 5 Hinnangud näitavad, et sõnavara tulemused, mis mõõdeti BPVS'i järgi (British Picture Vocabulary Scale), olid oluliselt madalamad vanemal vanusegrupil. Teine
9 energiasisaldusega toiduainetega. 5 puu- ja köögiviljaportsionit päevas on tervislik sõnum julgustamaks lapsi, mis aitab ühtlasi suurendada tervislike toiduainete tarbimist suurte energiasisalduste suupistete arvelt. Klaas mahla peaks olema üks viiendik lapse päevasest puu- ja juurvilja kogusest. Pere söögikoguse ja iga vanusegrupi jaoks kindel söögikoguste arutelud perekonniti ja vanusegrupiti on olulised, sest paljud vanemad/hooldajad pole teadlikud söögiportsioni suurusest vanuse kohta. (Stewert 2012: 202). Praegused juhtnöörid laste ülekaalulisusega tegelemiseks soovitavad vähemalt 60 minutit igapäevaseid mõõdukaid intensiivseid harjutusi ülekaalulistele lastele. Füüsiline tegevus peaks olema lapsele õpetatud sünnist saati, nii värske õhu käes, kui ka vees. Lapsed, kes on
Uuriv. 8.Mille poolest erineb 20ndates, 30, 40 inimeste lähenemine karjäärile? Mis on nende peamised mured, millega nad karjäärinõustaja poole pöörduvad? 20 Kõik on ees! Võimaluste paljusus. Proovimise vajadus. Materiaalsed kohustused puuduvad. Sotsiaalne surve. Madal motivatsioon karjääri planeerimiseks. 30 Stabiliseerumine. Erinevused vanusegrupi sees kasvavad. Sissetulek oluline. Eksperdistaatuse soov, hirm rongist maha jääda. Töö ja eraelu tasakaalu teemad pereinimestel. 40 Keskea kriis. Saavutatu hindamine. Positiivsete emotsioonide vajadus. Kannapöörded, taas enda jaoks elamine. Karjääri planeerimist tajutakse väga olulisena. 9.Personaliotsinguprotsess. Pikkus, etapid? » Lähteülesanne » Otsingustrateegia väljatöötamine
3. Enesetõhusus mõjutab ärevust. Teema piiritlemine: · Kas olen sõnastanud selle piisavalt kitsalt ja täpselt? - Ma uurin töötust. - Ma uurin töötuse määra. - Ma uurin töötuse määra Eestis. - Ma uurin töötuse määra Eesti 30-40 aastaste töötute meeste seas. (Eesmärk: ma tahan teada, kas töötuse määr 30-40 aastaste meeste seas on teistsugune kui sama vanusegrupi naiste seas) · Kas neid omadusi/nähtuseid on üldse võimalik praegusel ajal olemasoleva metoodikaga uurida? (Essentsialistlik vs operatsionaalne käsitlusviis1) Kirjandus: · Võõrkeelsed teadusartiklid (ca 1/3 allikatest?) · Eestis tehtud uuringud (üliõpilastöös, uuringufirmade poolt tehtud tööd, ettevõttesisesed uuringud jms) · Nii võõr- kui emakeelsed erialaraamatud (eelkõige töös kasutatavate mõistete, teooriate
meeste ja naiste lapsesaamissoovide vahel selge ajaline ebakõla. Keskea alguseks on lõhe tunduvalt kahanenud ja peaaegu võrdne arv mehi ja naisi soovib lapsi saada. Selgineb fakt, et kahekümnendates ja kolmekümnendates eluaastates mehed on lastest sageli vähem huvitatud kui samas vanuses naised. Väidetakse ka seda, et enne 25.eluaastat pole mees isaduseks küps, sest ta niiöelda ,,puhkab täiskasvanuks saamise kriisidest". Kuna enamik lapsi sünnib just selle vanusegrupi inimestele, võib oletada, et paljud mehed saavad isaks enne, kui nad selleks valmis on. 6 Kokkuvõteks võib öelda, et meeste valmisolek isaduseks sõltub suuresti konkreetsest inimesest, vanusest ja enamus mehi tunneb raseduse ajal vastandlikke tundeid sõltumata sellest, kas nende lapse sünd oli planeeritud või mitte, sest ka meestel on hirm hakkamasaamise ees. KODU PANUS ISAIDENTITEEDI KUJUNEMISELE
Uimastite tarvitamine on paljudele saanud lahutamatuks osaks veetes `lõbusat' nädalavahetust ning nende tarbimine noorte endi hulgas on saanud justkui täiesti normaalseks tegevuseks. Tervise Arengu Instituudi teaduri Katri Abel-Ollo sõnul näitavad uuringud, et kooliõpilaste narkootikumide tarvitamine kahjuks kasvab pidevalt. Kasvõi ühe korra oli 2007. aastal mõnda uimastit proovinud koguni 30 protsenti 15-16-aastastest õpilastest. Ning veidi vanema vanusegrupi vaatepunkt saadi Tallinna ööklubides narkootikume kasutavate noortega tehtud küsitluses. Selgus, et need noored peavad stimulante täiesti normaalseks ja oluliseks komponendiks lõõgastumise juures mõtlemata selle ohtudele nende tervisele, sest narkootikume peeti ohutumaks kui alkoholi, kuna järgmisel hommikul peale uimastite tarvitamist pole midagi tunda erinevalt alkoholist. Sokeerivaks osutusid ka mitmed
ja 2009. aasta alguses tuli naiste arvestuses esikoht. Lauljatar pani 2007. aasta aprillis internetiportaalis mees.eu ''kinni'' seksikaima naislaulja hääletuse ja 2007. aasta juunis tunnistati ta samas netiportaalis seksikaimaks seltskonnadaamiks! 2008. aastal tunnistasid meesteajakirja FHM lugejad Lenna kõige seksikamaks naiseks. 1. oktoobril 2006 alustas ETV-s noorte lauluvõistlus "Laulukarussell", mille noorima vanusegrupi saatejuht on Lenna. Samal kuul tehti Lennale ETV-st ettepanek osaleda Eurolaul 2007 konkursil. 17. oktoobril 2006 algasid noortefilmi ''Kuhu põgenevad hinged'' võtted, mille üht peategelast - Mayat mängis Lenna. Võtteperiood vältas novembri lõpuni, film võeti üles Tallinnas, kinolevisse jõudis see 26. oktoobril 2007. (''Vaat filmis mängimine hakkas mulle küll kohe väga meeldima. See filminäitlemine. Mõtlesin juba vahepeal välismaal erialakursusi võtta
Lugeja olemus: · mudellugeja (ideaallugeja, kes mõistab teose lugemisreegleid), tegelikult ei eksisteeri · Tegelik lugeja reaalselt teost lugev isik, kes lugemisel lähtub tekstis olevast lugemismudelist ( nt krimkast ei oota keelemängu), isiklikust elukogemusest, tõlgenduskogukonnast (kooslus, keda ühendab sarnane ellusuhtumine), põlvkonna ootushorisondist (teatud vanusegrupi ootused ja eeldused, millest lähtuvalt teost hinnatakse) Retseptsiooniteooria tekkis 1960-1970ndatel vastukaaluks uuskriitikale, uurib teose vastuvõttu (kõigis kunstivaldkondades). Alusideed: kirjanduslikus kommunikatsioonis on oluline koht vastuvõtjal, tähenduse tekke protsessist ei ole võimalik lugejat eemaldada, lugemine on tähenduse tekke hädavajalik dimensioon. Teos saab teoseks alles siis, kui keegi seda loeb.
Sveitsi põhjaosas asub ka palju tööstusi ja ettevõtteid. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 1. Leia internetist http://www.census.gov/ipc/www/idbsum.html andmed valitud riigi rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu kohta. 2. Joonista valitud riigi rahvastikupüramiid. Selleks, et rahvastikupüramiide omavahel hiljem võrrelda, tuleks nad väljendada protsentides. Arvuta, mitu protsenti rahvastikust moodustab iga vanusegrupp (iga vanusegrupi rahvaarv jagada vastavalt meeste või naiste koguarvuga ja korrutada 100-ga). · 0-5: naised- 4,7%, mehed- 5% · 5-10: naised- 4,8%, mehed- 5,2% · 10-15: naised- 5,3%, mehed- 6% · 15-20: naised- 5,8%, mehed- 6,5% · 20-25: naised- 6%, mehed- 6,5% · 25-30: naised- 6,2%, mehed- 6,5% · 30-35: naised- 6,5%, mehed- 6,6% · 35-40: naised- 7%, mehed- 7,2% · 40-45: naised- 8%, mehed- 8,5% · 45-50: naised- 8%, mehed- 8,6%
......................................... 11 3.1 Õendusabi koduõenduses...........................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Keskmine eluiga suureneb pidevalt ja sündivus väheneb, mis viib üle 65-aastaste populatsiooni osakaalu suurenemiseni. Seega muutuvad ühiskonnas aina suuremaks probleemiks ka selle vanusegrupi haigused (Linnamägi jt 2008: 5), sest vananedes kahaneb toimetulek ja kolmas elufaas (normaalne vananemine pensionieas) võib kergesti üle minna neljandaks (patoloogiline vananemine ja toimetulek pideva kõrvalabi toel). Kõige sagedasem ajuhaigus vanemas eas on dementsus (Linnamägi jt 2000). Järgmise viiekümne aasta jooksul suureneb dementsust põdevate inimeste osakaal oodatavalt neli korda, sest rahvastik vananeb, prognoositav eluiga kasvab, kuid samas
X. 56. Vaimsed võimed. Ehk intelligentsus. Mõõdetakse vaimse ea testide ja IQ-testidega. Eesti koolides ka rühmatestid. Üldiseid vaimseid võimeid tähistatakse tähega g. 57. Vaimne iga. Individuaalsed testid. - Binet-Simeon'i intelligentsustest (koolilaste vaimse taseme määramiseks, eraldada rumalad targematest) - Stanford-Binet skaala (mõõdab hästi lapse võimekust). 58. IQ. Intelligentsuse kvoot. IQ=VI/KI*100, st 100 on vanusegrupi keskmiseks tulemuseks. - W. Stern arvestab nii vaimset (VI) kui ka kronoloogilist (KI) iga, test individuaalne 59. Rühmatestid Eesti koolides. - Raveni progressiivsed maatriksid, koosnevad vaid mitteverbaalsetest ülesannetest - Wonderlicki intelligentsustestid, koosnevad nii verbaalsetest kui ka mitteverbaalsetest ülesannetest. 60. Ühe geeni haigused. - PKU (fenüülketonuuria) - Fragiilse X-i sündroom - MECP2 (Rett'i sündroom) - LNS (Lesch-Nyham'i sündroom)
Vaimne iga (individuaalsed testid) o Binet-Simeon`i intelligentsustest (1904) koolilaste vaimse taseme määramiseks, eraldada rumalad targematest o Stanford-Binet skaala (1916) Mõõdab hästi lapse võimekust (näiteks 6-aastane on 8-aastase tasemega) IQ (intelligentsuse kvoot) o W. Stern (1912) arvestab nii vaimset (VI) kui ka kronoloogilist (KI) iga, test individuaalne o IQ = VI/KI*100, s.t. 100 on vanusegrupi keskmiseks tulemuseks Eesti koolides rühmatestid o Raveni progressiivsed maatriksid, koosnevad vaid mitteverbaalsetest ülesannetest o Wonderlicki intelligentsustestid, koosnevad nii verbaalsetest kui ka mitteverbaalsetest ülesannetest Wonderlicki intelligentsustestid; kaheksat laadi ülesandeid: o Verbaalne mõistmine (vanasõnade täpse tähenduse mõistmise ülesanded) o Verbaalne loogika (loogikaülesanded)
Hõivatud, tuh. 575,9 582,3 593,2** 594,0 597,0 Lisandväärtus töötaja kohta, kasv, % 5,4% 4,7% 3,5% 4,2% 5,3% Rahapakkumise reaalkasv, % 16,9% 11,6% 10,2%** 12,7% 11,4% Krediidi reaalkasv, % 8,9% 19,4% 27,7%** 15,6% 12,1% * Prognoos, november 2003. ** Tegelik näitaja Hõive näitaja kehtib vanusegrupi kuni 69-aastased kohta; kõik näitajad on aasta keskmised, v.a. rahapakkumise ja krediidi reaalkasvud, mis iseloomustavad aasta lõpu seisu. 12 4.2 TURU ISELOOMUSTUS Ameerika turul on Phat Farmi klientuur väga lai: alates paari aastasest lapsest kuni keskeani välja. Phat Farmi kaubamärki ostavad kõik, ta on väga populaarne, tootes ja müües alates
Erika Kruup isiklikult ei poolda aborti, vaid rõhutab ennetusele. Meedia võiks teismelistele rohkem infot anda, kas või noorte nõustamiskabinettide olemasolust. Koolides peaks noori rohkem valgustama rasedusvastastest vahendidest. Abort on tõsine protseduur, mitte kaitsevahend rasedusele! 3.2. Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamused abordi kohta Tegime küsitluse Jõhvi Gümnaasiumi 11-12 klassi õpilastega. Valisime selle vanusegrupi vastama, sest arvame, et nende jaoks võib nimetatud teema kõige aktuaalsem olla. Küsitlusele vastas 88 noort, võrdselt 44 neidu ja samapalju noormehi. Selgus, et kõik tüdrukud teadsid, mis on abort, kuid sõnastasid seda erinevalt. 33 vastanut pakkus, et abort on raseduse katkestamine. Vähem aga pakuti lapse tapmine, loote eemaldamine emakast, sündimata lapsest loobumine, tahtlik sünnitus, sündimata lapse surm, raseduse kõrvaldamine ning raseduse meditsiiniline peatamine
Mängimine ja õppimine mängu kaudu peaks andma tunde, et mängida on tore. Mängulisus innustab loovalt mõtlema. Need lapsed, kes pole saanud enne kooli piisavalt mängida, jäävad jänni suhtlemises eakaaslaste ja täiskasvanutega ning nende vaimsed oskused võivad jääda realiseerimata. 1 Mänguasjade liigitamine 1.1 Lapse vanuse järgi Mänguasjade liigitamisel lapse vanuse järgi lähtutakse keskmisest. Lapsed erinevad oma arengutasemelt vanusegrupi piires ja seetõttu tuleb mänguasjade valikul lähtuda alati konkreetsest lapsest ja tema huvidest. Liigitus vanusegruppide järgi: sõimeealised(0-3 aastased), koolieelikud(3-7 aastased) ja kooliiga(7-16 aastased) 1.2 Pedagoogilise ülesande järgi Iga mäng ja mänguasi peaks last arendama ja õpetama. Laps õpib mängusituatsioonis kõige paremini. Sellest tulenevalt esitatakse mänguasjadele ka
4000 Hz on sagedusala, milles inimkõrv on kõige tundlikum. See on näidatud joonisel 4, mis esitab kuulmise kaotuse kõveraid sõltuvalt müra mõjumise ajast ja sagedusest. Ameerika Tööstusliku Hügieeni Assotsiatsioon on ühendanud paljudest allikatest andmeid, mis iseloomustavad kuulmise nõrgenemist ja ühendanud need figuuriks erinevate vanusegruppide jaoks, keda müra mõjutab tööl. See kokkuvõte on toodud joonisel 5. See joonis näitab iga vanusegrupi jaoks kuulmiskahjustuste tekkimise tõenäosuse. Joonis 4. Kuulmise vähenemine sõltuvalt müra mõjumise ajast ja sagedusest. (1, lk 598) 7 Joonis 5. Kuulmiskahjustuse tõenäosus erinevatel vanusegruppidel. (1, lk 598) Kuulmise kaotus mittepideva müra tulemusena
A. Binet (1857-1911) Tegeles väikelaste mõtlemise eksperimentaalse uurimisega. Tema üks huviobjekte oli vaimne puudulikkus. St ta suhtus väga kriitiliselt vaimse puudulikkuse diagnoosidesse, mida Pariisis arstid panid. Üks diagnoosis vaimse mahajäämise, teine eitas seda suur segadus. Seetõttu tekkis olukord, kus Binet leidis vajaduse luua intelligentsustesti. 1905.a avaldas Binet ja Simoni skaala. Esiteks töötas välja testid, mis põhinesid vastava vanusegrupi sooritusnormidele. See viis ta edasi mõtteni eristada vaimne vanus kronoloogilisest (nt 7-aastane ei oska lugeda, st on nagu 5- aastane). Tema eesmärk oli anda juhtnööre vaimse mahajäävusega lastega hakkama saamiseks. Intelligentsusskaala, aga ka hästi palju laste mõtlemise poole uurimisega. Binet suhtus kriitiliselt vaimse puudulikkuse diagnoosidesse. Üks diagnoosis, et on vaimne mahajäämus, teine ütles et ei ole. 1905 avaldati Binet ja Somon'i skaala
Hea on siinkohal tuua näiteks Eesti õenduses veel 20 – 15 aastat tagasi tundmatute teemade nagu eaka tervishoid ja esmatasandi tervishoid käsitlemine õppekavas olulises mahus nii teoorias kui ka praktikas. Kaasajal ei kujuta keegi enam tervishoidu ette ilma perearsti süsteemita, kus järjest suuremad õigused võimalused iseseisvaks tegutsemiseks saavad pereõed, aga eakate järjest suurenev osakaal ühiskonnas paneb ka tervishoiusüsteemile enam kohustusi selle vanusegrupi probleemidega tegelemiseks. Et teada, millised on probleemid ja leida viisid nende lahendamiseks, vajavad distsipliinid adekvaatset informatsiooni. Selleks tuleb tunda uurimistöö erialalisi üksikasju. Uurimistöö-alaste eriteadmisteta võidakse kasutada mittesobivaid metodoloogiaid või kasutatakse metodoloogiaid sobimatult, mistõttu resultaat on kõlbmatu nii õendusteaduslikust vaatevinklist kui ka ebausaldusväärne teaduses üldse
W.STERN pakkus 1912 aastal välja võrrandi, mis arvestab objektiivselt vaimse ja kronoloogilise vanuse vahekorda. IQ= Vaimne vanus X100 Kronoloogiline vanus Sellel meetodil aga üks puudus. Nimelt pärast 20.eluaastat vaimne vanus enam ei kasva. Nii peaks 40-aastase inimese IQ olema poole võrra väiksem kui 20-aastasel. Seega täiskasvanute jaoks see meetod ei sobi. Tänapäeval kasutatakse teist meetodit. Lähtutakse vanusegrupi keskmisest testitulemusest. Vanusegrupi keskmine tulemus võrdsustatakse 100 IQ punktiga. Statistiliste näitajate (standardhälve ja aritmeetiline keskmine) abil koostatakse nn. normtabelid. Selle eelduseks see, et testitulemused jaotuvad normaaljaotuse saduse kohaselt, s.t. keskmisi tulemusi on kõige enam ning äärmuslikke vähe. IQ teste jagatakse: 1. saavutustestid 2. võimete testid. Saavutustestid ignoreerivad paljusid võimeid. PÄRILIKKUS. KESKKOND. INTELLIGENTSUS.
1930. 450 000 000 1950. 552 000 000 1960. 686 000 000 1970. 827 000 000 1980. 982 550 000 1986. 1 060 000 000 1995. 1 200 000 000 Hiina rahvastik vananeb. On palju vanureid. Elatakse üha kauem. Esialgu on Hiina rahvastikupilt siiski suhteliselt püramiidjas, kuna nooremate kui 14-aastaste osakaal ühiskonnas on pisut üle 20 protsendi ja vanemate kui 65-aastaste osakaal vaid 7,7 protsenti. Viimase vanusegrupi suurenemist umbes 30 protsendi peale oodatakse aastaks 2040. Alles siis võime Hiina puhul rääkida sellest, mis on praegu aktuaalne Euroopas nimelt rahvastiku ulatuslikust vananemisest. 13 Sünnitusvõimelised naised teevad karjääri ja seetõttu ei mõelda pereplaneerimise peale. Sünnib järjest vähem lapsi. Sündimus on vähenenud.
(teadmata geenide avaldumine) 297. Vaimne iga (individuaalsed testid Binet-simeon'i intelligentsustest 1904 koolilastele- eraldada rumalad targematest, Stanford-Binet skaala 1916 mõõdab hästi lapse võimekust, nt 6-aastane on 8-aastase tasemega, pole perekondlikku pärandumist. 298. IQ (intelligentsuse kvoot) W. Stern 1912 arvestab nii vaimset (VI) kui ka kronoloogilist (KI) iga, test individuaalne, IQ=VI/KI*100 s.t. 100 on vanusegrupi keskmiseks tulemuseks. 299. Rühmatestid Eesti koolides: Raveni progressiivsed maatriksid, koosnevad vaid mitteverbaalsetest ül, wonderlicki intelligentss testid- koosnevad nii verbaalsetest kui mitteverbaalsetest ül, 8 laadi ül 300. Ühe geeni haigsed: Fragiilse X-i sündroom, fenüülketonuuria, Rett´i sündroom, Lesch-Nyham´i sündroom, teada üle 250 geeni (sündroomi), üldiselt tekivad de novo 301
lastele elukaugeteks; lapsed said jutust teisiti aru, kui loo autor oli seda plaaninud. Õiglase ühiskonna meetodi kriitika: juba varem ka kasutatud (nt Summerhilli kool). Voorused: töötavad, kui õigesti kasutada, kõik meetodid v.a väärtuste selgitamine. 22. Õpilaste füüsiline areng ning soolised ja individuaalsed erinevused selles. Noorukite füüsilisel arengul mõju nende enesekontseptsiooni kujunemisele. Kui õpilase füüsiline, vaimne ja ka sotsiaalne areng vastavad enam-vähem vanusegrupi keskmistele, siis probleeme tavaliselt ei teki. Kõrvalekallete puhul normaalsest füüsilisest arengust on mõjutatud ka emotsionaalne ja sotsiaalne areng. Puberteedieas hakatakse üha enam tundma huvi oma välimuse ning kehaproportsioonide ja –mõõtmete vastu. Tüdrukutel algab murdeiga kaks aastat varem (13,5- aastaselt enamik murdeea läbinud, saavutanud füüsilise küpsuse). Samas ka soopoole esindajate seas varieeruvus kuni neli aastat. 23. Vara ja hilja küpsevad noorukid
A. Binet (1857-1911) tegeles väikelaste mõtlemise eksperimentaalse uurimisega. Tema üks huviobjekte oli vaaimne puudulikkus. St ta suhtus väga kriitiliselt vaimse puudulikkuse diagnoosidesse, mida Pariisis arstid panid. Üks diagnoosis vaimse mahajäämise, teine eitas seda suur segadus. Seetõttu tekkis olukord, kus Binet leidis vajaduse luua intelligentsustesti. 1905.a avaldas Binet ja Simoni skaala. Esiteks töötas välja testid, mis põhinesid vastava vanusegrupi sooritusnormidele. See viis ta edasi mõtteni eristada vaimne vanus kronoloogilisest (nt 7-aastan ei oska lugeda, st on nagu 5-aastane). Tema eesmärk oli anda juhtnööre vaimse mahajäävusega lastega hakkama saamiseks (???). W. Stern töötas välja intelligentsus koefitsenti (IQ). IQ= vaimne vanus /(kronoloogiline * 100). Laps, kelle vaimne vanus = kronoloogiline vanus, siis st et ta on keskmiselt intellektuaalne. J.M
projitseerimise välistamist, järelduste tegemist, jne. Metoodika tähtsus ongi meile oluline, et asi muutuks teaduslikuks distsipliiniks. Järgmine tüüp: A. Binet (1857 - 1911). Intelligentsusskaala, aga ka hästi palju laste mõtlemise poole uurimisega. Binet suhtus kriitiliselt vaimse puudulikkuse diagnoosidega. Üks diagnoosis, et on vaimne mahajäämus, teine ütles et ei ole. 1905 avaldati Binet ja Somon'i skaala. Binet töötas välja testid, mis põhinesid vastava vanusegrupi sooritusnormidele. See viis mõtteni eristada lapse vanus vaimse ja kronoloogilisena. Kui 8-aastane laps lahendab ülesandeid, mille lahendamisega saab hakkama enamik 10-aastasi lapsi, siis tema vaimne vanus on 10. Tema eesmärk oli anda juhtnööre vaimse mahajäämusega laste intellektuaalsete võimete ja õppimisvõime suhteliseks määratlemiseks. Järgmine tüüp: W. Stern (1871 - 1938). Töötas välja valemi IQ arvutamiseks. Defineeris intelligentsuse vanuse kaudu
kohta: pensionär, vanamees jne. Alla 5aastaste kohta käivat sõnavara ei saa aga kasutada teiste vanusegruppide kohta. Teatud omadussõnad kuuluvad justkui ainult teatud vanusegrupiga kokku. Nt omadussõnu elukogenud, väärikas, kibestunud, nõder kasutatakse vanemate inimeste puhul, aga armsake, üleannetu, vallatu väikeste laste kohta. On ka selliseid omadussõnu, mida kasutatakse mõlema vanusegrupi kohta, nt väike, armas, põikpäine, rumal, tujukas, rahutu jne. Vanade inimeste kohta öeldakse ka, et neil on teine lapsepõlv. Nagu väikeste lastegi eest, nii hoolitsevad ka vanainimeste eest nooremad. Lapsepõlve ja vanadust vaadatakse kui problemaatilisi ja haavatavaid elujärke, mis vajavad ülejäänud ühiskonna tähelepanu ja abi. Inglise k on olemas mõisted paediatrician ‘pediaater, lastearst’ ja geriatrician ‘geriaater, vanu inimesi raviv arst’
annaabi.ee 
