Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teovõime piirid on ajale jalgu jäänud (0)

1 Hindamata
Punktid

Teovõime piirid on ajale jalgu jäänud
Eestis on täielik teovõime inimesel, kes on vähemalt 18-aastane. Alla selle vanuse kannab inimene lapse staatus ja sealjuures on lapse teovõimel seadusega määratud piirid. Sellest piiratusest on aga eri vanuses inimestel erinevad arvamused.
Enamus lastest tahavad saada kiiresti suureks, soovivad, et neid koheldaks, kui suuri inimesi ja tunnevad , et on ebaõiglane, kui neile keelatakse teatud tegevusi, mis täiskasvanutele on lubatud. Vajadus olla iseseisev tekib juba üsna varajases nooruses, kohati isegi lastel, kes on alles teovõimetud. Kõige tavalisemaks näiteks võib tuua raha omamise . Seaduse järgi ei tohiks teovõimetu ehk laps vanuses 0-7 aastat omada üldse mingit summat raha. Ometigi on vahel näha sellesse vanuse vahemikku jäävaid lapsi poodides raha kulutamas. Ma arvan, et sellises vanuses laps ei peakski raha omama, kuna laps ei tunneta siis veel raha väärtust.
Üsna suurt ebaõiglust tunnevad aga piiratud teovõimega lapsed, kelle vanus jääb vahemikku 7-15 eluaastat. Selles vanuses lapsed, eriti 12-15 aastased, peavad ennast juba suurteks, iseseivateks ja otsustusvõimelisteks inimesteks. Antud teovõimega lapsed tohivad seaduse järgi omada väikest rahasummat, mille suurust ei ole aga seadusega sätestatud. Väike raha on suhteline mõiste ja iga inimene näeb seda summat erinevalt. Arvan, et see, kui väike on väike raha, mida laps võib omada, peaks jääma vanemate otsustada. Teisest küljest aga tohivad alaealised käia ka tööl teatud aegadel [1]. Kui laps ise teenib endale raha, siis jääb seadust lugedes mulje, et kui teenitud summa ei ole „väike raha“, siis ei tohigi laps seda omada. Samas on võimalus ka lapsel teovõimet läbi kohtu laiendada lapse seadusliku esindaja nõusolekul[2].
Raha pole ainus, millega seadus piiratud teovõimega lapsi „karistab“. Tundes ennast juba piisavalt suurena, ei arva lapsed, et koolis on vaja käia või õhtul ei tohiks kaua õues olla. Ma arvan, et siinkohal võib seadusele viltu vaadata, sest selle vanusegrupi juures kerkib esile veel üks õigus. Nimelt tohivad 14-aastased olla seksuaalvahekorras. 14-aastane ei tohi hilja õues olla ega kaasas kanda suurt rahasummatki, kuid tohib alustada seksuaalelu. Sellisest vaatenurgast on selles vanuses laps seaduse kohaselt juba üsna otsustusvõimeline, kuid sellegi poolest enda tegude eest veel vastutama ei pea. Alles 16-aastaselt peab laps hakkama osaliselt vastutama oma tegude eest. Mina arvan, et kui seadused on nii halvasti koostatud, siis laps tunnebki, et teatud piirid on ülekohtused.
Kokkuvõtteks võib järeldada, et ajale jalgu jäänud teovõime piirid on pigem nende arvamus, kellele piirid on sätestatud ja ka seda, et seaduses on kohti, kus piire on nihutatud, kuid teised piirid on ära unustatud. Mina arvan, et teovõime piirid ei ole ajale jalgu jäänud ja mõnda piirangut tuleks veelgi karmima pilguga üle vaadata.
Kasutatud kirjandus:
[1] Alaealise tööaeg , http://www.tooelu.ee/et/teemad/too--ja-puhkeaeg/tooaeg/alaealise-tooaeg
[2] Piiratud teovõime laiendamine, § 9, https://www.riigiteataja.ee/akt/106122010012
Teovõime piirid on ajale jalgu jäänud #1 Teovõime piirid on ajale jalgu jäänud #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor bfytw Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Tsiviilõiguse üldosa
54
doc

Tsiviilõiguse üldosa

Üldosal on funktsionaalne tähendus ning see hõlmab ka institutsioonilisele süsteemil iseloomuliku isikute osa. Tsiviilõigust üldiselt reguleerib TsüS. Eraldi seadus, mitte õiguse haru. Kui eraldi ei oleks TsüS-st üldosa, siis peaks igas harus kõik mõisted üle kordama. Seetõttu on ühes seaduses pragmaatilisel kaalutlusel toodud välja kõik tsiviilõiguse harusid puudutavate valdkondade mõisted. (Nt isikud on reguleeritud TsüS-s. Tsiviilõiguses eristab isikuid teovõime, kuid karistusõiguses eristab neid süüdivus.) 1.3. Tsiviilõiguse allikad Allikad on kohad, kust me leiame õigust. Õigusallikateks nimetatakse õigusnormide objektiivse esinemise vorme. Tekkeviisist tulenevalt liigituvad tsiviilõiguse allikad kehtestatud õiguseks ja tavaõiguseks. Tsiviilseadustiku üldosa seadus sätestab tsiviilõiguse allikatena seadused ja tavad (TsÜS § 2 lg 1). Tänapäeval on nendeks nt seadused, üldaktid ja määrused.

Tsiviilõigus
Tsiviilõigus
39
doc

Tsiviilõigus

(3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Kõik inimesed omavad ühetaolist põhimõtteliselt piiramatut õigusvõimet. Õigusvõimet ei saa seadusega piirata; on mõeldavad ajutised subjektiivse õiguse piirangud (kriminaalkaristuse lisakaristusena teataval ametikohal töötamise õiguse äravõtmine kuni 5a). Teovõime ja selle piiramine Teovõime ei saa olla kõigil ühesugune (õigusvõime on aga passiivne). Teovõime eeldab arusaamist oma tegevusest. Teovõime sõltub: · Vanusest · Vaimsest tervisest TSüS §8. Füüsilise isiku teovõime (1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või

Õigus
Tsiviiliguse konspekt
56
doc

Tsiviiliguse konspekt

7 Kõik inimesed omavad ühetaolist põhimõtteliselt piiramatut õigusvõimet. Õigusvõimet ei saa seadusega piirata; on mõeldavad ajutised subjektiivse õiguse piirangud (kriminaalkaristuse lisakaristusena teataval ametikohal töötamise õiguse äravõtmine kuni 5a). Teovõime ja selle piiramine Teovõime ei saa olla kõigil ühesugune (õigusvõime on aga passiivne). Teovõime eeldab arusaamist oma tegevusest. Teovõime sõltub: · Vanusest · Vaimsest tervisest TSüS §8. Füüsilise isiku teovõime (1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.

Tsiviilõigus
Tsiviilõiguse üldosa konspekt
114
docx

Tsiviilõiguse üldosa konspekt

vahel saavad tsiviilõigussuhted üldse tekkida ja kellele saab kuuluda subjektiivne tsiviilõigus. Isikud jagunevad kaheks: füüsilised isikud ja juriidilised isikud. Füüsiline isik on inimene. Tsiviilõiguses, kui rääkida isikust, võib mõelda nii füüsilist kui ka juriidilist isikut, kes on õigussubjekt – õiguste ja kohustuste kandja. Kõiki neid õigussubjekte saab iseloomustada kahe põhikategooria: õigusvõime ja teovõime kaudu. 2.1. Füüsiliste isikute õigusvõime Tsiviilõiguses on isik sünonüüm tsiviilõiguse subjektile; füüsiline isik ehk inimene on tsiviilõiguse subjekti rollis. Tsiviilõiguse subjekti iseloomustab kõige fundamentaalsemalt õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime tähendab füüsilise isiku võimet omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Kõigil füüsilistel isikutel on piiramatu ja ühetaoline õigusvõime, st. kõigil on

Tsiviilõigus
Tsiviilõiguse üldosa
54
doc

Tsiviilõiguse üldosa

vahel saavad tsiviilõigussuhted üldse tekkida ja kellele saab kuuluda subjektiivne tsiviilõigus. Isikud jagunevad kaheks: füüsilised isikud ja juriidilised isikud. Füüsiline isik on inimene. Tsiviilõiguses, kui rääkida isikust, võib mõelda nii füüsilist kui ka juriidilist isikut, kes on õigussubjekt ­ õiguste ja kohustuste kandja. Kõiki neid õigussubjekte saab iseloomustada kahe põhikategooria: õigusvõime ja teovõime kaudu. 2.1. Füüsiliste isikute õigusvõime Tsiviilõiguses on isik sünonüüm tsiviilõiguse subjektile; füüsiline isik ehk inimene on tsiviilõiguse subjekti rollis. Tsiviilõiguse subjekti iseloomustab kõige fundamentaalsemalt õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime tähendab füüsilise isiku võimet omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Kõigil füüsilistel isikutel on piiramatu ja ühetaoline õigusvõime, st. kõigil on

Õigus
Lapse õigused ja kohustused Eesti Vabariigis
14
docx

Lapse õigused ja kohustused Eesti Vabariigis

Ent siiski jääb kahtlus: kas on eetiline panna sinna esitantsijaks napis riietuses seitsme aastast last? Selge on see, et last ei tohi kasutada, filmida ega pildistada reklaamides ja muudes meelehatusärides ülinappides riietuses või üldse alasti. Absoluutselt on keelatud laste kasutamine pornotööstustes ja seksiärides ning see on ka rangelt karistatav. 1.2.8 Orvu või vanemliku hoolitsuseta lapse õigus riiklikule ülalpidamisele Lapsel, kes on jäänud orvuks või kes on jäänud vanemliku hoolitsusele on õigus täielikule riiklikule ülalpidamisele. Toitjakaotuspensionile omab õigust vanema (või vanemate või ülalpidaja) surma korral alla 18-aastane laps ilma täiendavate tingimusteta. Mõlema vanema surma korral makstakse toitjakaotuspensioni mõlema vanema eest. Vanuses 18 kuni 24 aastat (kuid mitte kauem, kui 24.sünnipäeva eelse päeva kuu lõpuni) on toitjakaotuspensioni saamise tingimuseks õppimine, täpsemalt õigustatud saajaks on:

Õigus
Tsiviilõiguse üldosa
37
odt

Tsiviilõiguse üldosa

ost ja müük, ostjal on kohustus maksta raha ja saada kaup, müüjal on õigus saada raha ja kohustus anda kaup. 1.Objekt ­ see, millele õigussuhe on suunatud. Nt. laenu puhul on objekt raha; ostu- müügi puhul on objektiks nt raha ja sai.. NB! Objekte võib olla mitu, eelkõige tasuliste tehingute (ost-müük) juures. 2.Sisu ­ õigussuhtes tekkivad õigused ja kohustused. Teovõime on aktiivne võime. Juriidiline akt ­ õiguste ja kohustuste tekkimise hetk. Võib olla ka sündmus, see pärast ei ole see tegu. Juriidiline akt on kas sündmus või tegu. Sündmus on inimtahtest sõltumatu, nt loodusõnnetus. Tegu on inimtahtest sõltuv. Sündmusest võib tekkida üks suhe. Tsiviilõigused ja kohustused tekivad tehingutest, ...(par. 5), muudest sündmustest!! Sõna ,,muud" on oluline, sest tehing on ka toiming

Tsiviilõiguse üldosa
Õigusõpetus
59
doc

Õigusõpetus

Mõnel pole õiguslik kõrgharidus üldse vajalik. 2 Tsiviilõigus Füüsilised isikud Füüsiliste isikute õigusvõime Isik on tsiviilõiguse subjekt e tsiviilõiguste ja -kohustuste kandja. Isikut iseloomustab kaks peamist parameetrit : õigusvõime teovõime Õigusvõime on isikuvõime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Ühetaoline õigusvõime Tuleb eristada konkreetse isiku subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Õigusvõimet ei saa piirata. Õigusvõime algab sünniga ja lõppeb surmaga.(§7 (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana.) Füüsiliste isikute teovõime ja selle piiramine Võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid

Õigusõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun