VIljandimaa rahvastiku analüüs (3)

TÜ Haridus - ja Sotsiaalteaduskond
Loodusteadused

Demograafia iseseisev uurimustöö
Viljandi maakonna rahvastikuanalüüs

Sisukord

Sissejuhatus............................................................................................................................................3
Rahvastikuanalüüs...............................................................................................................................4-7
Rahvaarv .............................................................................................................................4
Soo-vanuskoosseis.............................................................................................................4
Sündimus............................................................................................................................4
Suremus ..............................................................................................................................5
Rahvastikuprognoos...........................................................................................................5
Kokkuvõte...............................................................................................................................................7
Joonised ja tabelid ..............................................................................................................................8-14
Sissejuhatus
Käesoleva uurimustöö eesmärk on analüüsida Viljandi maakonna rahvastikunäitajaid aastatel 1990 kuni 2009. Lisaks on töös esitatud ka rahvastikuprognoos aastani 2030, nii pessimistliku kui ka optimistliku stsenaariumi järgi. Töö käigus võrreldakse erinevad rahvastikunäitajaid ja nende olemust. Enamik andmeid pärineb Statistikaameti koduleheküljelt www.stat.ee. Rahvastikuprognooside tegemisel kasutasin programmi Spectrum.
Rahvastikuanalüüs

Rahvaarv
Viljandi maakonna rahvaarv on läbi viimaste aastakümnete pidevalt kahanenud. Rahvaarv on vähenenud pea kõigis Eesti piirkondades, kuid Viljandi maakond on meie riigi üks kiiremini kahaneva rahvaarvuga maakondi.
Alates 1990. aasta esimesest jaanuarist on jäänud viljandimaalasi 2010.aastaks Statistikaameti andmeteil vähemaks ümardatult 10 000 võrra. See toimub tänu negatiivsele loomulikule iibele kui ka negatiivse rändeiibe tõttu. Statistiliselt kajastatud väljaränne oli 2009. aastal 1179 inimest, mis on peaaegu kaks korda suurem samal aastal sisserännanute hulgast ( 698 inimest). Sama aasta loomulik iive oli miinuses lausa 209 inimese võrra. Negatiivne on see näitaja püsinud juba kaks kümnendit. Loomulik iive oli Viljandimaal viimati positiivne 1990.aastal.
Viljandimaa on oma näitajatelt üsna unikaalne haldusüksus. Üle 90% Viljandimaa rahvastikust moodustavad eestlased ning asustustihedus 14,8 elanikku km² kohta on samuti suuresti erinev Eesti keskmisest näitajast 29 in/km².
1.2 Soo-vanuseline koosseis
Vaadeldes Viljandi maakonna rahvastikupüramiidi 1. Jaanuari 2010 seisuga (Joonis nr. 1) võime täheldada kontrastseid erinevusi võrrelduna terve Eesti rahva soolis - vanuselise koosseisuga. Kahes vanuseklassis on rahvastiku osakaal tunduvalt suurem: 15-19 ja 20-24 eluaastat , nii öelda „beebibuumi“ ajal sündinud noored, kelle hulka võin ka end lugeda, on Viljandimaal eriliselt suure osatähtsusega, samas kui Eesti keskmisest tunduvalt väiksema suurusega vanuserühmad vanusevahemikes 30-34 ja 35-39 eluaastat on ilmselt vaid ümber 4 protsendilise osatähtsusega suurenenud väljarände tõttu selles eluetapis, kus siirdutakse mujale majandusliku kindluse saamise eesmärgil.
Lisaks neile erinevustele võib tuua ka üldistuse, et mehi on Viljandi maakonnas vähem kui naisi. 2010. aasta esimese jaanuari seisuga on mehi 47% rahvastikust ja naisi 53%.
1.3 Sündimus
Viljandimaa laste arv on viimase kahekümne aasta jooksul jätkuvalt kahanevas trendis, nagu näha ka sündimuse üldkordaja muutusest (Joonis nr.2) Kui 1990 aastal oli see peaaegu 16 ‰, siis tänaseks on see langenud vaid 9 ‰ piireisse. Sündimuse summaarne kordaja (Joonis nr.3) ennustab Viljandimaale samuti sünget tulevikku, kuna vaid 1990. aastal on sündimus üle rahvastiku taastetasemest (2,5). 2009. aastal on keskmine elussündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul tervelt 1 lapse võrra madalam ( 1,4) ja samas kõvasti allpool rahvastiku taastetaset.
Sündimuse vanuskordaja (Joonis nr.4) iseloomustab naiste seas järjest enam levivat trendi planeerida oma lapsesaamine hilisemasse ikka, kui naised on juba omandanud hariduse ja teinud karjääri. Viljandimaa suurt „beebibuumi“ iseloomustab ka see graafik , kuna 1990. aastal sündis 20 kuni 24 aastastel naistel peaaegu 400 last ja sündimuse vanuskordaja oli pisut üle 200‰, mis on tunduvalt suurem kõigist sama aasta teiste vanusegruppide kordajatest ja samuti moodustab suure kontrasti 2009. aasta andmetega , kus sündimuse suurem osa on jaotunud enamvähem ühtlaselt kolme keskmise vanusegrupi vahel: 20-24, 25-29 ja 30-34. 2009.aasta soovituim iga lapsesaamiseks oli vanusevahemik 25 kuni 29 eluaastat, kus sündimuse vanuskordaja oli 75‰.
1.4 Suremus
Rahvastiku vananemine ei ole enam uus nähtus. Oodatava eluea suurus kasvab aja jooksul tunduvalt. Näiteks 1990. aastal oli Eesti meeste oodatav eluiga 64,53 ja naistel 74,67. 2009. aastaks oli see suurenenud meestel 5,31 ja naistel 5,4 aasta võrra.
Suremuse üldkordaja (Joonis nr.5) on peale 1995.aasta 0,5 promillist tõusu pidevalt vähenenud, jõudes 2009.aastaks 13‰ tasemele. Standardiseeritud suremuse üldkordaja 1990. ja 2009. aasta kohta (Tabel nr.1), mis on saadud otsese standardiseerimise tulemusena, võttes standardrahvastikuks kogu Eesti populatsiooni, näitab vaid veidi erinevaid tulemusi suremuse üldkordajast. 1990. aasta tulemus on 0,4 ‰ suurem suremuse üldkordajast ning 1990. aasta standardiseeritud suremuse kordaja on vaid 0,1‰ väiksem suremuse üldkordajast samal aastal.
Viljandimaa 1990. ja 2009. aasta suremuse vanuskordaja (Joonis nr. 6) kirjeldab loomulikku trendi, kus enamus surmadest langeb vanusegruppi 80 kuni 84 eluaastat ja üle 85 eluaasta . Suurim erinevus kahe aasta suremuse vahel on vanusegruppides 65-69 ja 70-74, kus 1990. aasta suremuse vanuskordaja oli märgatavalt suurem 2009. aasta kordajast. Viimase kahe vanusegrupi kõrgem kordaja 1990. aastal tuleneb rahvaarvu vähenemisest 2009. aastal, kuna surmade arv 1990. ja 2009. aastal on üldjoontes samas suurusvahemikus.
1.5 Rahvastikuprognoos
Viljandimaa rahvaarvu vähenemine on olnud püsiv probleem juba mitmeid aastaid ja ka tulevikuprognoosid ei ennusta selle näitaja paranemist lähima 20 aasta jooksul. Siinkirjutaja poolt koostatud prognoosid ei arvesta rahvastiku rännet, mis kardetavalt ka tulevikus püsivad tugevalt negatiivsed.
Võttes arvesse tõenäolisemat varianti rahvastiku sündimusest ja suremusest arvutasin prognoositava sündide ja surmade arvu muutuse aastatel 2010 kuni 2030 (Joonis nr. 7 ja 8). Surmade arv on pidevas vähenemises, langedes 2030. aastaks 680 surmani. Sündide arv ennustatavalt kasvab esimese kümnendi, kuid seejärel taaskord langeb ja jõuab teise kümnendi lõpuks palju madalamale tasemele kui praegu.
Optimistliku stsenaariumi kohaselt (Joonis nr.9) on keskmine laste arv naise kohta 2 ja rahvastiku tase püsib enam-vähem samal tasemel. Pessimistlik stsenaarium (Joonis nr.10)näeb ette, et keskmine laste arv naise kohta on 1 ja sellisel juhul, isegi arvestamata negatiivset rändesaldot, väheneb Viljandimaa rahvastik ümardatult 5000 võrra. Tõenäoliseima variandi kohaselt on sünde ja surmasid arvestav rahvaarv 2030. aastal Viljandimaal 54,69 tuhat inimest (Joonis nr.11).
2007. aastal toimunud Viljandimaa visioonikonverentsil «Viljandimaa 10 aastat hiljem», võttes arvesse kõiki rahvaarvu kujundavaid tegureid, hindas enamus eksperte Viljandi maakonna rahvaarvuks aastal 2017 vaid veidi üle 50 000 inimese. („Viljandimaa põhimure – vähenev ja vananev  rahvastik“ Mihkel Servinski,2010)
Prognoositav soolis-vanuseline koosseis (Joonis nr.12) näitab olukorda, kus 1988-1990ndatel aastatel sündinud rohkearvuline „beebibuumi“ põlvkond on jõudnud oma kolmekümnendate lõpuaastatesse ja neljakümnendate algusaastatesse, moodustades väljapaistvalt suure osakaalu maakonna rahvastikust. Naiste hulk kõrgeealises rahvastikus on endiselt suurem meeste omast, sest erinevused oodatavate eluigade vahel säilivad.
Kokkuvõte
Viljandi maakonna rahvaarv on olnud viimasel aastakümnel pidevas languses ja prognooside kohaselt langemine jätkub jõudsalt. Sündimuse tase on madal ja kõvasti allpool rahvastiku taastetaset. Suremuse üldkordaja on oodatava eluea tõusu tõttu pidevalt vähenenud. Suremuse tase on madal ja rahvastik pidevalt mitte ainult ei vähene vaid ka vananeb.
Omanäolise erinevuse rahvastikust moodustab 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses sündinud suurearvuline põlvkond, kelle kooliminekul pidi omavalitsus tegelema uute koolikohtade loomisega , ning nüüd, kui koolis käivate noorte osakaal on tunduvalt väiksem, on tulnud paljusi koole muuta väiksemateks või kaotada üldse. Sama varemnimetatud põlvkonnaga seotud suurim mure on nüüdseks püüd vältida nende lahkumist Viljandimaalt ja leida töö juba hariduse omandanutele.
Joonised ja tabelid
Joonis nr.1
Joonis nr.2
Joonis nr.3
Joonis nr.4
Joonis nr.5
Joonis nr. 6
Joonis nr.7
Joonis nr.8
Joonis nr. 9
Joonis nr.10
Joonis nr.11
Joonis nr.12

Vanusegrupp
Rahvaarv
Standardiseeritud suremus
Rahvaarv
Standardiseeritud suremus
1990
2009
0-4
5265
18,5
2600
2,4
5-9
5068
2,8
2662
0,4
10-14
5028
2,4
3010
0,3
15-19
4610
5,6
4288
1,5
20-24
3705
6,3
4914
4,8
25-29
4228
7,6
4133
6,7
30-34
4343
9,6
3053
5,3
35-39
4230
13,3
3481
6,9
40-44
3822
17,4
3434
9,1
45-49
3848
27,6
3733
17,6
50-54
4063
39,2
3673
28,4
55-59
3824
53,9
3540
40,7
60-64
3635
77,9
2910
45,5
65-69
2987
91,6
2876
62,7
70-74
2011
96,5
2651
84,7
75-79
2224
156,9
2117
105,8
80-84
1389
164,1
1519
123,2
85+
855
175,2
1062
175,7
KOKKU:
65135
966,4
55656
721,8
Standardiseeritud suremuse üldkordaja
14,8
13,0
Tabel nr . 1 Standardiseeritud suremuse üldkordaja
Tartu 2010