Eesti rahvastik (2)

Sissejuhatus
Rahvastiku moodustavad kindlal territooriumil elavad inimesed nt ühel saarel, maakonnas, teatud riigis jne. Rahvastikku, tema arvu, koosseisu ja arengu seisukohast uurib rahvastikuteadus e. demograafia . Rahvastikugeograafia uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, hõive muutusi nii maailma kui erinevate territooriumide lõikes, samuti nende mõju loodus-, majandus- ja ühiskondlikele protsessidele.
Rahvastikualaseid teadmisi on seega tarvis eelkõige loodus-, majandus-, poliit - ja kultuurgeograafia paremaks mõistmiseks.
Rahvastikku iseloomustatakse väga paljude näitajatega:

• Rahvaarv
  
• Rahvastiku hõive
  
• Rahvuslik koosseis
  
• Sündimus ja suremus
  
• Ränne
  
• Sooline ja vanuseline koosseis
  

Rahvastik kui selline on väga muutlik nähtus. Inimesed sünnivad, vananevad ja surevad, õpivad ameteid, vahetavad töö- ja elukohti. Kõik rahvastikku iseloomustavad näitajad on omavahel tihedas seoses ja muutuvad pidevalt kindlate seaduspärasuste alusel. See aga muudab omakorda rahvastiku jälgimise keeruliseks, eriti suurriikides. Selleks, et toimuvaid muutusi aegsasti märgata ja õigesti mõista, on vaja neid protsesse pidevalt jälgida ja nende kohta andmeid koguda. Sellega tegeleb rahvastikustatistika.
Eesti rahvaarv ja selle muutumine
Eesti on suhteliselt väikese rahvaarvuga riik. 1999. aasta jaanuari seisuga elas Eestis 1 445 580 inimest. Iga riigi rahvaarv muutub pidevalt. Osa inimesi sureb ja samas sünnib lapsi juurde. Sellist rahvastiku muutust, mis on tingitud sündimuse ja suremuse vahest nimetatakse loomulikuks iibeks.
Loomulik iive on positiivne, kui sündide arv on suurem kui surmajuhtude arv ja negatiivne kui inimesi sureb rohkem kui sünnib.
Riigi rahvaarvu mõjutab ka ränne. Inimesed vahetavad sageli oma elukohta, paljud lähevad elama, õppima ja töötama teistesse riikidesse, enamasti Soome, Saksamaale või Iirimaale. Samuti tullakse mujalt Eestisse elama peamiselt ukrainlased , venelased ja viimasel ajal ka Aasiast pärit inimesi. Rahvastiku muutusi, mis on põhjustatud rändest nimetatakse rändesaldoks.
Kui riiki saabub elama rohkem inimesi kui välja rändab, siis on rändesaldo positiivne ja kui lahkujate arv ületab saabujate arvu, siis negatiivne.
Seega põhjustavad riigi rahvaarvu muutusi kaks tegurit:

• loomulik iive
  
• ränne
  

Nende kahe teguri koosmõju tulemusena võib rahvaarv kasvada, kahaneda või olla enam-vähem ühesugune e. stabiilne.
Seitsmekümnendatest kuni üheksakümnendate aastate alguseni kasvas Eesti rahvaarv küllaltki kiiresti nii loomuliku iibe kui ka rände tõttu. Seda mõjutasid nõukogude liit, mis paiskas inimesi ühest liidu otsast teise ja Laulev revolutsioon . Alates 1991. aastast on see hakanud tasapisi vähenema, sest suremus ületab sündimust ja rohkem on väljarändajaid kui sisserändajaid, seda enamasti hariduse omandamise arvelt ning kehvade palkade tõttu, mida Eestis makstakse.
Rahvastiku hõive
Tööjõud, eriti selle oskused hakkavad tänapäeva majanduses mängima järjest tähtsamat rolli. Ühiskonna seisukohalt on oluline teada, milline on rahvastiku hõive See näitab kui suur ja milliste omadustega osa rahvastikust töötab.
Tööjõu hulk on tihedalt seotud rahvastiku vanuselise koosseisuga. Kõige edukamalt suudavad töötada sobivas vanuses inimesed, sellepärast seadustatakse enamikes riikides tööiga. Noored jätkavad oma õpinguid, paljud naised on väikelastega kodus. On inimesi, kes ei saa töötada invaliidsuse, halva tervise või vanuse tõttu ja üha rohkem on neidki, kellele lihtsalt ei jätku tööd. Samas leidub inimesi, kes töötavad kõrge eani. See tuleneb sellest, et neil tekiks kodus olles lihtsalt suhtlemise vajadus. Seega ei ole töötav ja tööealine elanikkond üks ja sama mõiste.
Kuni 90-ndate aastate alguseni töötas 53-55 % Eesti rahvastikust, tööpuuduse mõiste oli tundmata. Üleminekuga turumajandusele toimusid tööhõives aga suured muutused ja tööpuudus hakkas kiiresti kasvama.
Hõivatute osatähtsus erinevates majandussektorites
annab üldise ettekujutuse majanduse arengutasemest. Teaduse ja tehnika arenguga on kasutusele võetud järjest täiuslikumaid masinaid, mis inimese tööd kergendavad ja tööviljakust tõstavad. Mida kõrgem on aga tööviljakus, seda vähem on vaja tööjõudu tootmises. Eestiski on põllumajanduses töötavate inimeste osatähtsus pidevalt vähenenud ja teenindusharude osakaal kasvanud.
Rahvuslik koosseis
Ühe riigi territooriumil elab tavaliselt erinevatest rahvustest inimesi. Rahvuslik koosseis iseloomustabki, ühe või teise rahvuse osatähtsus vaatlusaluse territooriumi kogurahvastikus.
Eestimaa põlisrahvastikuks on eestlased, kes praegu moodustavad 64% kogu rahvastikust. Peale eestlaste elab Eestimaal päris palju teisi rahvuseid, eelkõige venelasi , ukrainlasi, valgevenelasi, soomlasi jt. Selline kirju rahvuslik koosseis on kujunenud pika aja jooksul, kuid valdavalt siiski nõukogude perioodil, mil toimus rahvaste massiline ümberasustamine.
Teiste rahvuste esindajad elavad peamiselt linnalistes asulates, eriti palju on neid Tallinnas ning üldse Põhja-ja Kirde-Eestis – Paldiskis, Maardus, Sillamäel, Tapal, Kiviõlis, Kohtla-Järvel, Narvas. Maal on eestlaste osakaal suurem.
Rahvusliku koosseisu muutumine
19. saj. lõpul ja 20. sajandi algul oli Eesti valdavalt üherahvuseline riik, mille rahvuslik koosseis püsis suuremate muutusteta kuni II Maailmasõjani. II Maailasõja eel ja ajal toimusid suured muutused nii rahvaarvus kui ka rahvuslikus koosseisus : sakslased rändasid tagasi Saksamaale, rootslased põgenesid oma kodumaale , palju eestlasi hukkus sõjas, paljud küüditati Siberisse.
Nõukogude perioodil hakkas Eestisse massiliselt saabuma inimesi Nõukogude Liidu erinevatest piirkondadest. Suures ülekaalus sisserännanute hulgas olid venelased.
Peale Eesti taasiseseisvumist on paljud venelased läinud tagasi Venemaale, samuti Lääne-Euroopasse ja USA-sse. Suur lahkumine oli aastatel 1992-1994, kuid ka praegu lahkub aastas 3000-4000 inimest. Tänu suurele väljarändele on eestlaste osatähtsus kogu rahvastikus mõnevõrra tõusnud.
Sündimus, suremus ja loomulik iive
Nii sündimust, suremust kui ka iivet iseloomustatakse rahvastikuteaduses suhtarvu promilliga (0/00),näitaja esinemissagedusega 1000 elaniku kohta. See võimaldab omavahel võrrelda rahvastikuprotsesse erineva suurusega asulates või riikides.
Eestis on rahvastiku loomulik kasv viimastel aastatel kiiresti vähenenud ja asendunud rahvaarvu kahanemisega e. negatiivse iibega, mis tähendab, et aasta jooksul sureb rohkem inimesi kui juurde sünnib.
1980-ndatel aastatel oli loomulik iive ligi 4 0/00 viimastel aastatel on iive ligikaudu –4 0/00,
Alates üheksakümnendatest aastatest on sündimus kiiresti vähenenud. 1988 aastal sündis 16 last 1000 elaniku kohta, 1998 aastal 8,4 last. Tänapäeval loovad noored oma pere hiljem ja ka lapsi on peres vähem kui varasematel aegadel .
Ka suremus on viimasel ajal suurenenud. Üheks põhjuseks on vanemaealiste inimeste suurem osakaal kogu rahvastikus e. üldine rahvastiku vananemine . Kui vanu inimesi on palju, siis neid ka sureb rohkem. Kuid suremus on suurenenud ka õnnetusjuhtumite ja mitmesuguste haiguste tagajärjel.

Sünnid, surmad ja loomulik iive

Sünnid
Surmad
Sündimuskordaja
Suremuskordaja
1970
21 552
15 186
15,8
11,2
1971
22 118
15 038
16,1
10,9
1972
21 757
15 520
15,6
11,1
1973
21 239
15 573
15,1
11,1
1974
21 461
15 393
15,1
10,9
1975
21 360
16 572
14,9
11,6
1976
21 801
17 351
15,1
12,0
1977
21 977
17 094
15,2
11,8
1978
21 842
17 812
15,0
12,2
1979
21 879
18 062
14,9
12,3
1980
22 204
18 199
15,0
12,3
1981
22 937
18 349
15,4
12,3
1982
23 128
17 893
15,4
11,9
1983
24 155
18 190
16,0
12,1
1984
24 234
19 086
16,0
12,6
1985
23 630
19 343
15,5
12,7
1986
24 106
17 986
15,7
11,7
1987
25 086
18 279
16,2
11,8
1988
25 060
18 551
16,0
11,9
1989
24 318
18 536
15,5
11,8
1990
22 304
19 531
14,2
12,4
1991
19 413
19 715
12,4
12,6
1992
18 038
20 126
11,8
13,1
1993
15 253
21 286
10,2
14,2
1994
14 176
22 212
9,7
15,2
1995
13 509
20 828
9,4
14,5
1996
13 242
19 020
9,4
13,4
1997
12 577
18 572
9,0
13,3
1998
12 167
19 445
8,8
14,0
1999
12 425
18 447
9,0
13,4
2000
13 067
18 403
9,5
13,4
2001
12 632
18 516
9,3
13,6
2002
13 001
18 355
9,6
13,5
2003
13 036
18 152
9,6
13,4
2004
13 992
17 685
10,4
13,1
2005
14 350
17 316
10,7
12,9
2006
14 819
17 435
11,1
12,9
2007
15 741
17 548
11,8
13,0
Ränded
Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus üle haldusüksuse piiri. Kui inimesed vahetavad elukohta riigi piires, siis on tegemist siserändega, kui elukohavahetus toimub aga üle riigipiiri, siis nimetatakse seda välisrändeks ehk rahvusvaheliseks rändeks. Neid inimesi, kes riigist lahkuvad kutsutakse emigrantideks, kes aga riiki saabuvad immigrantideks. Sisse- ja väljarände vahet teatud ajavahemikul iseloomustab rändesaldo.
Rände põhjused:

• majanduslikel põhjustel,
  
• perekondlikel põhjustel,
  
• poliitilistel põhjustel,
  
• usulistel põhjustel,
  
• sõdade tõttu,
  
• looduskatastroofide tõttu,
  
• näljahädade ja epideemiate tagajärjel.
  

Mõju rahvastikuprotsessidele
Ulatuslik ränne on avaldanud väga suurt mõju Eesti rahvastikuprotsessidele. Suuremad ühesuunalised välisränded mõjutavad riigi rahvaarvu, soolis -vanuselist, sotsiaalset ja rahvuslikku koosseisu, isegi loomulikku iivet (sündimust ja suremust). Suure sisserände tõttu vähenes nõukogude perioodil eestlaste osatähtsus kiiresti.
Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis
Ühiskonnas elavad koos eri vanuses inimesed, kuid mitte kõiki pole ühepalju. Kõige üldisemalt jaotatakse inimesed vanuse järgi kolmeks: lapsed, tööealised ja vanurid.
Ühiskonna seisukohalt on väga tähtis teada, milline on nende kolme vanuserühma suhe. Rahvastiku vanuskoosseisust sõltub näiteks töötajate ja tarbijate suhe. Mida rohkem on töötajaid, seda vähem tuleb ülalpeetavaid ühe töötaja kohta ja seda lihtsam on saavutada riigis jõukust.
Kõige ilmekamalt iseloomustab rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu rahvastikupüramiid - see on kaheosaline tulpdiagramm, kus vertikaalteljel on kujutatud vanuserühmad ja horisontaalteljel vasakul poolel iga vanusegrupi meeste arv (või osatähtsus) ja paremal poolel naiste arv (või osatähtsus).
Eesti rahvastiku püramiid, 1970-2005
Eesti alalise rahvastiku koguarv on viimase, 2000. aasta, rahvaloenduse andmetel seisuga 31. märts 2000 1 370 052 sellest mehi 631 851 ja naisi 738 201. Faktiline rahvaarv, mis fikseeriti rahvaloendusel, et tagada võrreldavus eelmise 1989. aasta rahvaloenduse andmetega oli 1 356 931 inimest.
Aasta
Arvestuslik
rahvaarv
1. jaanuari seisuga
2001
1 366 959
2002
1 361 242
2003
1 356 045
2004
1 351 069
2005
1 347 510
2006
1 344 684
2007
1 342 409
2008
1 340 935

Rahvastiku etniline koostis

Seisuga 1. jaanuar 2008 oli Eestis 1 340 935 elanikku. Neist 617 410 ehk 46,04% olid mehed ning 723 525 ehk 53,96% olid naised. 68,6% elanikest olid eestlased, 25,7% venelased, 2,1% ukrainlased 1,2% valgevenelased , 0,8% soomlased , 0,2% tatarlased, 0,2% lätlased, 0,2% poolakad, 0,1% juudid , 0,2% leedulased, 0,1% sakslased ja 0,7% muud rahvused . Alaealisi (vanuses 0-14) oli 15,1%, tööealisi (vanuses 15-64) 68,2% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,7%. Töötuse määr oli 7,9%. Rahvastiku tihedus on 29,7 in/km².
2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eesti rahvastikust eestlasi 930 219 ehk 67,9%. Teistest suurematest rahvusrühmadest oli venelasi 351 178 ehk 25,6%, ukrainlasi 29 012 ehk 2,1%, valgevenelasi 17 241 ehk 1,3%, soomlasi 11 837 ehk 0,9%.
Võrreldes 1989. aastaga on Eestis elavate eestlaste osatähtsus on kasvanud 61,5%-lt 68,6%-ni, seda osalt mitte-eestlaste väljarände tõttu 1990ndate alguses.
Alates taasiseseisvumisest on eestlaste osatähtsus kõigi sündinute seas olnud vahemikus 70%–74%.
Eesti keele oskajate osatähtsus on aastaks 2000 rahvastikus tõusnud 80,4%-ni, eesti keele oskajate üldarv on 1 102 133. Suurenemine on saavutatud tänu sellele, et mitte-eestlaste seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud.
Eesti keelt kõneleb seisuga 1. jaanuar 2008 emakeelena ca 68,6% Eesti elanikest, vene keelt 29,7%.
Kokkuvõte
Olgu öeldud, et tegemist on suures osas kopeeritud tekstiga, sest fakte pole võimalik muuta ning jutustavat teksti oli sellisel teemal väga vähe.
Üldiselt oli oma rahva kohta statistilisi andmeid väga põnev uurida ning ilmselt on see ka kasulik muudes õppeainetes. Samuti sain täpselt aru mõistetest migratsioon, emigrant , immigrant jne. Varem oli minu jaoks kõik lihtsalt ebaseadusliku rändega seostuv. Rahvastiku areng aitab meil kõigil paremini mõista riigis toimuvat ning ka ilmselt ajaloolisi sündmusi: laastavad epideemiad ja võimsad rahvuslikud tunded.
Tänan lugemast!
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvastik
 
  http://209.85.129.132/search?q=cache:8r1lBohyAZYJ:www.tlu.ee/files/arts/2965/Eestif58e40d045e8763c110d341d74124fa7.ppt+Eesti+rahvastik&hl=et&ct=clnk&cd=11&gl=ee&client=firefox-a
http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/rahvas/rahvastik.html
9