Tartumaa rahvastiku analüüs (0)

TÜ Haridus - ja Sotsiaalteaduskond
Loodusteadused

Demograafia iseseisev uurimustöö
Tartu maakonna rahvastikuanalüüs

Sisukord

Sissejuhatus.............................................................................................................................3
Rahvastikuanalüüs..................................................................................................................4-7
Rahvaarv ................................................................................................................................4
Soo-vanuskoosseis..................................................................................................................4
Sündimus................................................................................................................................5
Suremus ..................................................................................................................................5-6
Rahvastikuprognoos...............................................................................................................6
Kokkuvõte..............................................................................................................................7
Joonised ja tabelid ..................................................................................................................8-14
Sissejuhatus
Käesoleva uurimustöö eesmärk on analüüsida Tartu maakonna rahvastikunäitajaid põhiliselt aastatel 1990 kuni 2010, mõned andmed (näiteks rahvaarv) on ka uuemad ning see on tekstis ka välja toodud. Lisaks on töös esitatud ka rahvastikuprognoos aastani 2030, nii pessimistliku kui ka optimistliku stsenaariumi järgi. Töö käigus võrreldakse erinevad rahvastikunäitajaid ja nende olemust. Rahvastikunäitajaid on võrreldud nii aastate lõikes Tartumaal , kuid on ka võrdlusi Eesti keskmiste näitajatega, mis annab hea ülevaate, kuidas Tartumaa muust Eestist erinev on. Kõik statistilised andmed pärinevad Statistikaameti koduleheküljelt www.stat.ee. Rahvastikuprognooside tegemisel kasutasin programmi Spectrum.
Selle töö autorid valisid uurimisobjektiks Tartumaa, sest mõlemad elavad Tartus ja see tundus isiklikust vaatevinklist uurimiseks kõige põnevam piirkond. Lisaks on enda kodumaakonna rahvastikunäitajaid alati kasulik teada ja nendega võiksid kõik kursis olla.
Rahvastikuanalüüs

Rahvaarv
Tartu maakonna rahvaarv kahanes 1990 ndatest aastetest kuni 2000 aastani, kuid alates 2000 ndate algusest on rahvaarv hakanud vaikselt tõusma . Seejuures on rahvaarv vähenenud pea kõigis Eesti piirkondades, kuid Tartu maakond on selle koha pealt erand.
Alates 1990. aasta esimesest jaanuarist oli jäänud tartumaalasi 2000 aastaks Statistikaameti andmeteil vähemaks ümardatult 13 000 võrra ja tõusud alates 2000’st aastast kuni 2012 aastani umbes 1000 inimese võrra. See toimub tänu positiivse rändeiibele ja positiivsele iibele ( aastal 2011 positiivne iive 362). Statistiliselt kajastatud väljaränne oli 2011 aastal 725 inimest, mis on peaaegu kaks 6 korda väiksem samal aastal sisserännanute hulgast ( 4492inimest). Sama aasta loomulik iive oli plussis 362 inimese võrra. Positiivne on see näitaja püsinud alates 2004 aastast. Loomulik iive oli Tartumaal negatiivne viimati 2003. aastal. Samas ei ole näitajad samasugused Tartumaa pealinnas Tartus, kus rahva arv on kahanenud, aastast 2000 kuni 2011, 3569 inimese võrra.
Tartumaa on oma näitajatelt üsna tavapärane haldusüksus. Üle 80% rahvastikust moodustavad eestlased. Järgnevad venelasi , keda on ainult 13%, ülejäänud 7% moodustavad muud rahvused . Tartumaa asustustihedus on aga 50,3 elanikku km² kohta suuresti erinev Eesti keskmisest näitajast, mis on ainult 29 in/km².
1.2 Soo-vanuseline koosseis
Vaadeldes Tartu maakonna rahvastikupüramiidi 1. Jaanuari 2010 seisuga (Joonis nr. 1) võime täheldada palju sarnasusi võrrelduna terve Eesti rahva soolis- vanuselise koosseisuga. Eesti rahvastikupüramiidis on tunduvalt rohkem naisi, sama kehtib ka Tartu rahvastikupüramiidi koht(2010. aasta esimese jaanuari seisuga on mehi 47% rahvastikust ja naisi 53%). Sealhulgas väheneb kolmekümnendates eluaastates meeste osakaal järsult. Seda eelkõige meeste eluviisi tõttu ( riskantsed tegevused, alkohol , vähene tähelepanu pööramine tervisele). Kõige rohkem on Tartumaal 30-34 aastaseid inimesi, Eestis 20-24 aastaseid.
Kui alla 50 ndates eluaastates inimeste hulgas on naiste osakaal mitte väga palju suurem, siis alates 50 aastatest suureneb naiste osakaal märkimisväärselt. Naiste oskaal on 80 pluss aastates inimeste hulgas võrreldes meestega lausa mitmekordne.

Sündimus
Tartumaa laste arv on viimase kümne aasta jooksul jätkuvalt kasvavas trendis, nagu näha ka sündimuse üldkordaja muutusest (Joonis nr.2) Kui 1995 aastal oli see peaaegu 9,5 ‰, siis tänaseks on see tõusnud 14 ‰ piireisse. Eriti suure hüppe on sündimuse ülkordaja teinud aastast 2000 kuni 2010, mil see tõusis 10,5 ‰ eelmainitud 14 ‰ –ni. Sündimuse summaarne kordaja (Joonis nr.3) ennustab Tartumaale küll mitte nii helget tulevikku, kuna alates 2000. aastast on summaarne kordaja küll kasvutrendis, kuid siiski al rahvastiku taastetaseme (2,1 last naise kohta) . Samas on näitajad siiski paremad, kui Eestis keskmiselt. Kui 2000 aastal oli elussündide arv ühe naise kohta kõigest 1,2, siis 2010ndaks aastaks on too näitaja tõusnud pea 1,6- ni, kuigi püsiva positiivse iibe säilitamiseks on seegi näitaja veel küllaltki madal.
Sündimuse vanuskordaja (Joonis nr.4) iseloomustab naiste seas järjest enam levivat trendi planeerida oma lapsesaamine hilisemasse ikka, kui naised on juba omandanud hariduse ja teinud karjääri. Tartumaa suurt „beebibuumi“ iseloomustab ka see graafik , kuna 1990. aastal sündis 20 kuni 24 aastastel naistel peaaegu 1200 last ja sündimuse vanuskordaja oli üle 200‰, mis on tunduvalt suurem kõigist sama aasta teiste vanusegruppide kordajatest ja samuti moodustab suure kontrasti 2010. aasta andmetega , kus sündimuse suurem osa on jaotunud rohkem kolme keskmise vanusegrupi vahel: 20-24, 25-29 ja 30-34. 2010.aasta soovituim iga lapsesaamiseks oli vanusevahemik 25 kuni 29 eluaastat . Sünde 30-34 aastaste naiste seas on 2010. aastal pea 100 võrra rohkem, kui seda oli 1990. aastal. Alla 20 aastaseid sünnitajaid on 2010. aastal aga lausa 200 võrra vähem, kui 1990. aastal.

Suremus
Rahvastiku vananemine ei ole enam uus nähtus. Oodatava eluea suurus kasvab aja jooksul tunduvalt. Näiteks 1990. aastal oli Eesti meeste oodatav eluiga 64,53 ja naistel 74,67. 20010. aastaks oli see suurenenud meestel 5,31 ja naistel 5,4 aasta võrra. Meestel ... aastani, naistel ... aastani.
Suremuse üldkordaja (Joonis nr.5) on peale 1995.aasta 14 promillist pidevalt vähenenud, jõudes 2010.aastaks 11‰ tasemele . Standardiseeritud suremuse üldkordaja 1990. ja 2010. aasta kohta (Tabel nr.1), mis on saadud otsese standardiseerimise tulemusena, võttes standardrahvastikuks kogu Eesti populatsiooni, näitab vaid veidi erinevaid tulemusi suremuse üldkordajast. 1990. aasta tulemus on 0,4 ‰ suurem suremuse üldkordajast ning 1990. aasta standardiseeritud suremuse kordaja on vaid 0,1‰ väiksem suremuse üldkordajast samal aastal.
Tartumaa 1990. ja 2010. aasta suremuse vanuskordaja (Joonis nr. 6) kirjeldab loomulikku trendi, kus enamus surmadest langeb vanusegruppi 80 kuni 84 eluaastat ja üle 85 eluaasta . Suurim erinevus kahe aasta suremuse vahel on vanusegruppides 80-84, kus 1990. aasta suremuse vanuskordaja oli märgatavalt suurem 2010. aasta kordajast. 1990. Aastal oli vanusegrupis 80-84 surmajuhtude arv 300 piires ja 2010. 200 piires. Viimase kahe vanusegrupi kõrgem kordaja 1990. aastal tuleneb rahvaarvu vähenemisest 2010. aastal, kuna surmade arv 1990. ja 2010. aastal on üldjoontes samas suurusvahemikus.

Rahvastikuprognoos
Tartumaa rahvaarv on vähehaaval tõusnud 2000 aastast alates.Seda nii positiivse iibe, kui ka sisserände tõttu. Prognoosid lähitulevikust näitavad samuti rahvaarvu vähest kasvu, kuid teades Eesti negatiivset iivet ja kõrget väljarännete näitu, võib see ka järsult muutuda.
Optimistliku stsenaariumi kohaselt (Joonis nr.7) on keskmine laste arv naise kohta üle 2 ja rahvastiku tase tõuseb 2020 aastaks hüppeliselt, kuid hakkab siis tasapisi jälle langema . Pessimistlik stsenaarium (Joonis nr.10)näeb ette, et keskmine laste arv naise kohta on alla 2 ja sellisel juhul, isegi arvestamata negatiivset rändesaldot, väheneb Tartumaa rahvastik ümardatult 15000 inimese võrra võrra.
Prognoositav soolis-vanuseline koosseis (Joonis nr.12) näitab olukorda, kus 1988-1990ndatel aastatel sündinud rohkearvuline „beebibuumi“ põlvkond on jõudnud oma kolmekümnendate lõpuaastatesse ja neljakümnendate algusaastatesse, moodustades väljapaistvalt suure osakaalu maakonna rahvastikust. Naiste hulk kõrgeealises rahvastikus on endiselt suurem meeste omast, sest erinevused oodatavate eluigade vahel säilivad. Kõie rohkem on 2030 aastatel 50-54 aastaseid,2010 aastal oli kõige rohkem 20-24 aastaseid, mis on ka loogiline, sest 2030. Aastaks on see hulk inimesi sellesse ikka jõudnud.
Kokkuvõte
Tartu maakonna rahvaarv on olnud alates 2005 aastast vaikselt tõusuteel, ning lähitulevikus arvatavasti jätkab seda trendi. Sündimuse tase on madal, kuid siiski napilt üle rahvastiku taastetaseme. Suremuse üldkordaja on oodatava eluea tõusu tõttu pidevalt vähenenud. Suremuse tase muutub madalamaks ja rahvastik pidevalt vananeb. Kuigi jah, võrreldes Eesti näitajatega on Tartumaa üks neist kahest maakonnast, kelle rahvaarv on viimasel ajal tõusnud, seda nii positiivse iibe, kui sisseände tõttu. Maakonna rahvastik iseenesest koguneb pigem linna ümbrustesse, kui linna. Näiteks Tartu linna rahvaarv on pidevalt kahanenud ja näitab ka tuleviku suhtes langustrendi, samas kui Tartu linnaäärsete valdade rahvaarv jõudsalt kasvab
Omanäolise erinevuse rahvastikust moodustab 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses sündinud suurearvuline põlvkond, kelle kooliminekul pidi omavalitsus tegelema uute koolikohtade loomisega , ning nüüd, kui koolis käivate noorte osakaal on tunduvalt väiksem, on tulnud paljusi koole muuta väiksemateks või kaotada üldse. Sama varemnimetatud põlvkonnaga seotud suurim mure on nüüdseks püüd vältida nende lahkumist Tartumaalt ja leida töö juba hariduse omandanutele, mis Tartumaale on eriti tähtis, sest asuvad siin ju Eesti parimad(ja suurimad) ülikoolid. Seetõttu on Tartlaste seas ka rohkem haritlasi, kellele hariduse omandades on vaja vastavat töökohta, muidu ei ole neil majanduslikult kasulik Tartumaale elama jääda. Vastavaid töökohti on aga raske juurde tekitada.
Töö autorid aga usuvad, et Tartumaa rahvaarvu kasv ei ole veel oma lage saavutanud (seda kinnitavad ka mitmed näitajad) ja maakond kasvab jõudsalt edasi.
Joonised ja tabelid
Joonis nr.1
Joonis nr.2
Joonis nr.3
Joonis nr.4
Joonis nr.5
Joonis nr. 6
Joonis nr.7
Joonis nr.10
Joonis nr.12

Tabel 1
1990
2010
rahvaarv
vanus
standard. suremus
rahvaarv
vanus
standard. Suremus
12570
0-4
4,5
7411
0-4
2
11585
5-9
0,7
9256
5-9
0,1
11185
10-14
0,6
10 932
10-14
0,2
13049
15-19
0,9
12 643
15-19
0,3
14515
20-24
0,8
13 612
20-24
1,1
11713
25-29
1,3
11 321
25-29
1
11324
30-34
2,6
10 088
30-34
1,8
10306
35-39
4
9 710
35-39
2,6
9374
40-44
5
9 537
40-44
4,5
9498
45-49
7,2
8 812
45-49
8,8
9686
50-54
7,6
8 009
50-54
7,9
9110
55-59
13
8 175
55-59
12,8
8645
60-64
19,5
8 026
60-64
17,9
6740
65-69
28
7 191
65-69
25,4
4195
70-74
45
6 289
70-74
39,2
4654
75-79
67
4 310
75-79
61
2858
80-84
111,6
2 144
80-84
95,6
1917
85 ja vanemad
207,6
2 227
85 ja vanemad
183,2
2012