Referaat Kanadast (0)

Sisukord
Geograafiline asend................................................................................................... 3
Majandus ja arengutase.............................................................................................. 4
Rahvastik ning linnastumine....................................................................................... 5,6,7
Põllumajandus............................................................................................................. 8,9
Metsandus ................................................................................................................... 10,11
Import ja eksport .......................................................................................................... 12
Eksport......................................................................................................................... 13
Import........................................................................................................................... 14
Turism ........................................................................................................................... 15
Kasutatud kirjandus...................................................................................................... 16
Geograafiline asend
Kanada asub Põhja-Ameerikas. Riigi pindala on 9 984 670 km². Kanadal on pikad rannaalad nii Põhja-Jäämere, Atlandi kui ka Vaikse ookeani ääres, samuti kaks teineteisest lahus paiknevat maismaapiiri USA-ga. Lääneservas piirneb Kanada Alaska osariigiga, peamine piir naabriga aga jookseb 6400 km pikkuselt mööda riigi lõunaosa.
Kanada, mis on maailma suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas ning hõlmab mandri põhjaosa (v.a. Alaska), Kanada arktika saarestikku, Newfoundlandi ja paljusid teisi rannikulähedasi saari . Kanada piirneb põhjas Põhja-Jäämerega, lõunas USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega. Piir USA-ga lõunas kulgeb mööda St. Lawrence 'i jõge, suurt järvistut ja sealt edasi juba piki 49. paralleeli. Maapiiri on Kanadal vaid USA-ga ning selle pikkus on 8893 kilomeetrit, millest omakorda 2477 kilomeetrit moodustab piir Alaskaga. Rannajoone pikkus on riigil koguni 243791 kilomeetrit, seda aga suuresti tänu Kanada arktika saarestikule.
Majandus ja arengutase
Peale teist maailmasõda on Kanada majandus suure kiirusega aina paremaks läinud.
Hetkel hinnatakse Kanada majandust maailmas üheteistkümnendale kohale rikkuse poolest ning kaheksandale kohale oma vabaduse poolest mille tagas just 1989ndal aastal allakirjutatud leping Free Trade Agreement (FTA). Kuigi 2008 aasta majanduskriis mõjutas tugevalt ka Kanadat siis taastus nende majandus väga hästi. Juba 2009. aasta keskel peeti Kanada pankasid maailmas tugevamaite hulka ning sealt alates on majandus ainult paremaks läinud.
Nagu ka teise arenenud riikide puhul on majanduses domineerivaks teenindav pool kus töötab ligi kolm neljandiku kodanikest. Riigi kaheks peamiseks tööstusalaks on metsaraie ning nafta .
Eeltoodud kahele lisandub veel suures mahus toimuv kala- ning teiste mereloomade püük ning riigi keskosas ka massiline autode nin lennukite tootmine. Kanada on maalimas esikohal kulla, teemantite, nikli ning uraani tootmisel. Kanada suurimad loodusvarade kaevandajad on EnCana, Cameco ning Goldcorp. 2013 aasta seisuga on töötus Kanadas 6.9%
Kanada majanduses mängib suurt rolli eksport. Ekspordist 58% moodustavad loodusvarad mille hulka kuuluvad põllumajandustooted, metsandus ning kaevandus . Teisena ,38% ekspordist, moodustavad kõik võimalikud auto-, lennuki-, ning muud elektroonikatoodangud.
Kanada impordib enamus oma vajalikest toodetest naaberriigist USAst . Üle 50% impordist tuleb just neilt ning tähtsamad imporditavad tooted on kemikaalid , mootorid ning kõik võimalikud toidukaubad .
Sisemajanduse kogutoodang ehk SKT on Kanadas 2008 aasta seisuga 1,499 triljonit USD ehk ühe elaniku kohta 45 084 USD.
Riik üldiselt areneb üpris kiiresti ning majandus üldiselt on väga hea. Vastavalt OECD raportitele on Kanadal G8 riikidest kõige madalam võlaprotsent (25.2%) ning võlg ise on 582.2 miljardit kanada dollarit.
Koos ühteistkümne teise riigiga loodi 1949 liit NATO kuhu Kanada ka tänasel päeval kuulub.
1976. aastal liitus Kanada tollasel ajal nimetatud G7' mega .
Rahvastik ning linnastumine
Kanada rahvaarv oli 2006. aasta rahvaloenduse andmeil 31 612 897 ning 2014 aastal on umbkaudu 35,344,962 inimest. Kanadas on mehi ja naisi üllatavalt võrdne arv kus naissoost isikuid on ainult kolmsada tuhat tükki rohkem. Rahvastikutihedus riigis on 3,4 in/km²
Kanada on paljurahvuseline ühiskond, mille rahvastik koosneb põliselanikest ning immigrantide järeltulijatest. Päritolu järgi on suurimad rühmad inglise, prantsuse, šoti, iiri, saksa, itaalia ja hiina päritolu kanadalased. Paljud immigrandid on säilitanud oma identiteedi ja elavad sageli kompaktsete rühmadena. Eesti päritolu kanadalasi oli 2001. aastal 22 085, neist 9645 nimetas oma (päritolu)rahvusena ainult eesti. 2006. aastal olid samad näitajad 23 930 ja 8440. Enamus Kanada elanikest, ehk 57%, räägib emakeelena inglise keelt, 22% prantsuse keelt, 20% teisi keeli ning 1,2% mitut erinevat keelt. Prantsuskeelsed kanadalased elavad valdavalt Québecis (80% elanikest). Kanada rahvastiku peetakse väga meditsiiniliselt terveteks. 2014 aasta andmete järgi on nende eeldatav eluiga 82 aastat. Kanada põliselanikud on indiaanlased ja inuitid.
Kanada populatsiooni ning rahvastiku tiheduse kasv (2004-2014)
Nagu näha tõuseb Kanada populatsioon pidevalt. Maailmale õnneks ei ole see kasvumäär ülemäära suur. Ka rahvastikutihedus tõuseb tasa ja targu ning ruumi uute sisserändajate jaoks on rohkem kui paluda oskaks.
Kanada elanike püramiid 2014. aasta seisuga.
Meeste üle 65 eluaasta elamist kahandab kõvasti töötamine just rasketel töökohtadel nagu nafta puurtornid ning suured maa-alused kaevandused.
Graafikult on näha meeste ja naiste populatsioonis suuremat vahet alles pärast 65ndat eluaastat .
Meeste üle 65 eluaasta elamist kahandab kõvasti just noorena töötamine rasketel töökohtadel nagu nafta puurtornid ning suured maa-alused kaevandused.
Kanada populatsioon vanusegruppidena
Ülal toodud tabelist saab välja lugeda, et Kanada populatsioon on kõigis peale viimase vanusegrupi enam-vähem võrdne.
Kanada suurimad linnastud rahvaarvu järgi (2011. aasta rahvaloendus )
Kanada suuremad linnad asuvad riigi lõunapoolsel alal.
Peamised tööstuspiirkonnad on Ontario provints ning Québeci provintsi lõunaosa, kus valmib ligikaudu 70% riigi tööstustoodangust.
Kuigi Kanada on pindalalt maailmas teisel kohal jääb ta oma rahvaaru poolest naabritele kõvasti alla. Kui lisaks Ameerika Ühendriikitele võtta naabriks ka Venemaa siis näib Kanada oma rahvaarvuga üsna hädine välja oma suurel maal. Kanada mahutab oma 9 984 670 km² pindalale ca 33.88 miljonit. Ameerika Ühendriigid mahutavad aga oma 9 826 630 km² pindalale ca 313.9 miljonit inimest ehk 32 in/km² kohta ning Venemaa ca 143.5 miljonit inimest oma üüratult suurele 17 098 246 km² suurusele pindalale ehk 8,5 in/km² kohta.
Kanada ning Ameerika Ühendriikide õnneks on mõlemal hetkeseisuga positiivne iive ehk rahvaarv tõuseb 0.77% aastas. Venemaal on aga iive negatiivne ning seal jääb rahvast vähemaks iga aasta 0.02% võrra.
Põllumajandus
9% riigi territooriumist on harimiskõlblik maa, aasad ja karjamaad moodustavad 3%, metsad ja metsamaad 45% ning 43% maad kasutatakse muudel eesmärkidel.
Hoolimata sellest, et põllumajandusega tegeleb vaid 4% rahvastikust, on Kanada nisu, odra , maisi, kaera ja rukki tootmiselt ühe inimese kohta maailmas esimesel kohal. Tähtsad põllumajandussaadused on veel lina, suhkrupeet, herned , õunad, tubakas , piimasaadused ning humal. Oluline roll põllumajanduses on ka loomakasvatusel, mis on peamiselt koondunud preeriaaladele.
Vilja kasvatatakse Suurtasandiku preeriadidel, mis on tõeliselt viljakas piirkond, kuid enamus toodetakse siiski Saint Lawrence'i madalikul kuhu on kogunenud enamus rahvastikust.
Ülejäänud maa pole nii viljakas või on sealsed olukorrad kasvatamise raskeks teinud.
Kanadas on küll palju suuri järvi ja veerikkaid jõgesid, kuid suvel kui väljas on rohkem kui 30 kraadi võib tekkida põldudel veepuudus.
Kanada pinnas on ennast välja töötatud erinevates kogusestes sademete järgi.
Pinnas on kas aluseline või happeline. Üldiselt lääne pinnas on leeliseline ning ida pinnas happeline. Happelistel muldadel saab muuta happelisust, et vilja kasvatada kuid praktikas on kulukas ja seda tuleks teha igal aastal. Lubjatamine on siiski mõnes piirkonnas omavalitsuse pool heaks kiidetud ning selle tegemiseks pakuvad rahalist abi.. Ida-Kanadas on suurtes kogustes põhjavee ja halva äravoolu pärast veelgi vilja kasvatamine raskendatud. Kevadel üleujutusete ajal esineb kõikides Kanada piirkondades üleujutusi - mõnes rohkem, mõnes vähem.
Kanada põllumajanduskaart, kus mida kasvatatakse
2012 aasta esimese aprill kuni neljanda juuli põua kaart
Metsandus
Metsandus on suur tööstusharu Kanadas, mis 2010nendal aastal aitas kohalikku majandust 23 miljoni kanada dollariga. Samal aastal palgati ainult metsa tööle puid lõikama ja transportima 190,000 inimest ehk 1.3% kogu tööhõivest. Enamus metsandusärist toimub Quebec , British Columbia ja Ontario piirkondades. 2011Nendal aastal tuli Kanadast 10 protsenti maailma kogu saematerjalist, 10 protsenti paberi tegemiseks vajavat materjali, 9 protsenti tööstuslikku ümarpuitu, ning 3 protsenti paberit ja pappi. Kanada on maailmas teisel kohal puidu ning puittoodete eksportimisega. Kolm peamist puiduliiki mis Kanadas kasvavad on kuusk , haab ning mänd.
Kanada metsade tihedused ning olemasolud kaardil
Kaat näitab ilusti ning selgelt, et Kanada peamised metsad asuvad riigi keskjoonel.
Kanada saeveskite ning suuremate linnade asukohad
Kaardilt loeme ilusti välja, et saeveskeid on kanadas väga palju ning enamus jäävad suurlinnade ümbrusesse.
Import ja eksport
 
Exports
Imports
Trade balance
$ millions
Total
404,834
413,833
-8,999
United States
296,672
259,953
36,719
Japan
9,717
10,067
-351
United Kingdom
16,986
9,561
7,425
Other European Union countries
19,476
30,788
-11,313
Other OECD countries
17,908
29,013
-11,105
Other countries
44,076
74,451
-30,375
Tabelilt loeme välja, et kõige suuremate summade eest imporib Kanada kaupa USAst ning samas ka ekspordib sinna kõige suuremate summade eest. Teisel kohal on trastiliselt väiksemate summadega importimine UKst ning ka eksportimine Uksse. Samuti loeme tablest välja, et 2010ndal aastal kulus Kanadal impordi peale 413.8 miljonit dollarit ning eksporiga teeniti 404.8 miljonit dollarit.
Seega kaubandusbilanss oli -8.999 miljonit dollarit.
Peamised eksporditavad kaubad olid ajalehepaber, paberipuit, nafta, maagaas, alumiinium ja masinad ning nende osad. Tähtsaimad sisseveetavad kaubad olid õli, kemikaalid, arvutid , telekommunikatsioonivahendid ja ka igasugused mootorid.
Tähtsaim Kanada-sisene on kauba- ja laevatee on Saint Lawrence'i jõgi, mis on ühenduslüliks rohkem kui 4000 km pikkusele laevatatavale veeteele, ühendades omavahel Suure järvistu ja Atlandi ookeani.
Eksport
Kaupade ekport , 2010
 
$ millions
Exports
404,834
100.0
Agricultural and fishing products
36,938
9.1
Forestry products
21,851
5.4
Energy products
90,886
22.5
Industrial goods and materials
96,489
23.8
Machinery and equipment
76,095
18.8
Automotive products
56,783
14.0
Other consumer goods
16,428
4.1
Other
9,364
2.3
Tabelist loeme ilust välja, et kolm enim ekpordituid tooteid olid tööstuskaubad ja materjalid, energiatooted ning masinad ja nende seadmed Töötstukaupade ja materjalide ekport tõi ainuüksi Kanadale 2010ndal aastal sisse 96.489 miljonit dollarit ning moodustas kogu ekspordist tulenevast kasumist 23.8%. Teisena ekspoditi energiatooteid mis tõid sisse koguni 90.886 miljonit dollarit ning moodustas 22.5% kogu ekspordist. Kolmandale kohale ekspordis jäid masinad ja nende seadmed. Masinad ja seadmed tõid Kanadale sisse 76.095 miljonit dollarit ning moodustas kogu ekspordist 18.8% Esimesed kolm ekporditavat kaupa tõid Kandale üle poole nende ekspordi tulust ehk 263.47 miljonit dollarit 404,834st miljonist dollarist.
Import
Kanada import, 2010
Nagu tebelist näeme importis Kanada 2010ndal aastal 413.833 miljoni dollari väärtuses kaupu.
Kõike rohkem imporditi 113,878 miljoni dollari eest masinaid ning nende seadmeid. Nende import moodustas koguni 27.5% kogu kulutustest impordile. Teisena imporditi kõige rohkem tööstuskaupu ja materjale. Nende import läks kokku maksma 86.926 miljonit dollarit ning moodustas 21% kogu impordist. Kolmandana kõige rohkem imporditi autosid ning nende juppe Kokku kulutati autode ning nende juppide peale 68.713 miljonit dollarit ning see moodustas 16.6% kogu impordist.
Turism
Kanadal on tohutu suur kodu-ja välismaised turismitööstused.Suuruselt teine riik maailmas, Kanada on uskumatult suur geograafiline mitmekesisus mis on tohutu turistide atraktsioon. Suur osa riigi turismist keskendub Kanada neljale suurlinnadele: Toronto , Montreal, Vancouver ja Ottawa, mis kõik on tuntud oma kultuurilise mitmekesisuse, rohkete rahvusparkide ja ajalooliste paikadega.
2012dal aastal külastas Kanadat enam kui 16 miljonit turisti tuues Kanada majandusele juurde üle 16 miljardi dollari. Riigisisene ja rahvusvaheline turism kombineeritud moodustas 1% Kanada SKPsty ning pakub tööd üle 309.000dele inimesele.
Huvipakkuvad kohad Vancouveris
Capilano rippsild , 136m pikk sild mis on 70m kõrgusel Capilano jõest.
Stanley Park, paksu metsaga kaetud park kesklinna lähedal. Kõige suurem linnale kuuluv park Kanadas ning aastas külastab parki umbes 8 miljonit inimest.
Granville Island on väike saar kesklinna lähedal kus on suur avalik turg , jahtklubi, kaubanduskeskused ja palju teatreid .
Muidugi külastatakse palju ka Vancouveri kunstimuuseumi ning Vancouveri meremuuseumi.
Eesti kodanik Kanadasse
Eesti kodanikel on võimalik Kanadas ilma viisata viibida kuni 180 päeva (täpse aja määrab vajadusel piirivalve). Viisavabadus kehtib ainult juhul, kui reisi eesmärk on turism. Kanada külastamisel õppimise või töötamise eesmärgil, peab viisa või elamisloa taotlema eelnevalt Kanada välisesindusest. Eesti elanike elamislubasid ja viisasid menetleb Kanada Saatkond Poolas.
Juhul kui alaealisega koos reisib vaid üks vanem, on nõutav teise lapsevanema kirjalik luba. Dokumendile esitatavaid nõudeid saab täpsustada Kanada Saatkonna Poolas kodulehe vahendusel.
Eestis lendab Kanadasse mitu lennufirmat, kuid otse lendavad vähesed. Enamus lenda on ümberistumistega ning kokku kulub aega peaaegu, et terve päev.
Kasutatud kirjandus
http://www.statcan.gc.ca/pub/12-581-x/2012000/it-ci-eng.ht m
http://www.vm.ee/?q=node/5797
http://et.wikipedia.org/wiki/Kanada
https://tce-live.s3.amazonaws.com/media/media/c6efbd61-c2f0-4424-a62a-532dda9ef938.jpg
http://www.census.gov/
http://en.wikipedia.org/wiki/Canada
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kanada.ht m
http://www.thecanadianencyclopedia.ca/en/article/crops/