vaateväljalt. Sajandeid ei teadnud keegi, kus tempel asus. Lõpuks aastal 1863 avastas inglise insener Wood templi täpse asukoha. 10 Halikarnassose Mausoleum. Kuningas Mausolos valitses Kaarias, tänapäeva Türgi ühes osas 4.sajandil e.K.r. Ta oli auahne kuningas ning ründas paljusid naabruses asuvaid linnu ja riike. Oma vallutusretkedelt saadud rahaga ehitas ta uue pealinna Halikarnassose. Elu lõpul otsustas kuningas Mausolos ehitada endale hauamonumendi, mis pidi jääma
Antiik maailmaimed 7 maailmaimet · 7 antiik maailmaimet olid: Giza püramiidid Babüloni rippaiad Artemise Tempel Zeusi kuju Halikarnassose mausoleum Rhodose koloss Pharose tuletorn Giza püramiidid · Praegu loetakse vanaaja esimeseks maailmaimeks kolme Giza püramiidi Kairo lähedal: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiide. · Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ja rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda iidseteks hauakambriteks.
Vanaaja maailmaimed 1. Cheopsi püramiid Egiptuses, 2. Semiramise rippaiad Babülonis, 3. Artemise tempel Ephesoses, 4. Zeusi kuju Olümpias, 5. Halikarnassose mausoleum, 6. Rhodose koloss ja 7. Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 1.Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana- Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on
kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu." Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud · Cheopsi püramiid Egiptuses, · Semiramise rippaiad Babülonis, · Artemise tempel Ephesoses, · Zeusi kuju Olümpias, · Halikarnassose mausoleum, · Rhodose koloss ja · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Kuna vanadest maailmaimedest on säilinud ainult Giza püramiidid, tuli Sveitsi rännumehel Bernard Weberil mõte valida uued maailmaimed. Uuteks maailmaimedeks valiti: · Hiina müür Hiinas, · Machu Picchu Peruus, · Chichen Itza Mehhikos, · Kristuse kuju Brasiilias, · Rooma kolosseuom Roomas,
karniisi, sammaste vahel aga seisid raidkujud. Pliniuse ja teiste autorite järgi oli mauoleumi kõrgus aluselt kuni katuseplatvormini 46 meetrit. Platvormil kõrgus marmorkvadriiga nelja kõrvuti rakendatud hobusega võidusõiduvanker, mis pärast seda, kui Mausolos seda esimesena oli lasknud marmoris kujutada, muutus auvankriks, millega sõitsid keisrid. Mausoleumi ehitasid ja kujundasid arhitektid Pytheos ja Satyros. 1402. aastal Halikarnassose mausoleum lõhuti Rhodose rüütlite poolt, kes ehitasid varemetele Püha Peetri kindluse, ladudes selle müüridesse terveid kujusid ja suurepäraste reljeefidega marmorplaate. 1856. Aastal alustas Bodrumis väljakaevamisi inglise arheoloog Charles Thomas Newton. 1857. Aasta lõpuks oli Newton lahti kaevanud mõned haudehitise astmed ja leidnud kogu säilinud osa selle skulptuurkaunistustest: kaks kvadriiga hobust, Mausolose ja Artemisia raidkujud, arvukalt teisi skulptuure
tempel sai kuulsaks ja meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui kaugelt. · Kuid 356. aastal e.Kr. ühel ööl süütas hullumeelne Herostratose templi põlema. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalanna kuju prantsatas maha. Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. Aastaks 250. e.Kr oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. · Halikarnassose mausoleum tekkis (um- bes 353 eKr) ühe legendi kohaselt järg- miselt: Mausolos abiellus oma õe Arte- misiaga. Kui ta suri, siis tema naine lasi suurest armastusest oma mehe vastu lõpuni ehitada mausoleumi, mille oli ta mees alustanud. See oli suur ristkülik müüritis, mida kroonis sammaskäik, mis moodustas katusemoodi püramiidi. Ti- pus oli nelja hobu-sega triumfivanker, milles olid kuninga ja kuninganna kujud. Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse
..........................................................................................................................5 2. SEMIRAMISE RIPPAED...............................................................................................6 3. ARTEMISE TEMPEL......................................................................................................7 4. ZEUSI KUJU OLÜMPIAS...............................................................................................8 5. HALIKARNASSOSE MAUSOLEUM............................................................................9 6. RHODOSE KOLOSS.......................................................................................................10 7. PHAROSE TULETORN.................................................................................................11 8. KOKKUVÕTE.................................................................................................................12 9. LISAD..............................
Kreeka kunst Sissejuhatus Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks : 1) Arhailine periood ehk vanaaeg - 7-6. sajand eKr. 2) Klassikaline ehk õitseaeg – 5-4. sajand eKr. 3) Hellenistlik ehk hiline periood – 3-1. sajand eKr Kunstiliikidest on kõige olulisemal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal (maalikunst). Kreeka kunsti mõju Kreeka kunst avaldas järeltulevateke põlvedele väga suurt mõju. Aastasadu pidasid arhitektid, skulptorid ja maalikunstnikud antiikkunsti täiuslikuks. Eestis võib leida hooneid, kus kreeka templid on mõjutanud nende väljanägemist. Antiikaja kunsti võib lugeda vaimustuse ja eeskuju allikaks. Ehituskunst ehk arhitektuur Kõige olulisemad ja uhkemad kreeka ehitised olid templid, mis tavaliselt ehitati marmorist. Igas suuremas linnas oli mitu templit ja neid oli ka maakohtades. Üks kõige kuulsamaid on Periklese ajal ehitatud juma- lanna Athena ...
Konstantinoopolisse (Istanbuli), kus see ilmselt hävis tulekahjus. Jumalate kuningas Zeus istus seedripuust troonil, mis oli kaetud elevandiluu, kulla, eebenipuu ja vääriskividega. Zeusi keha oli tahutud elavandiluust. Juuksed ja habe olid valmistatud kullast ning silmad hinnalistest kalliskividest. Zeusi parema käe peopesal seisid võidu- jumalanna Nike väike kuju. Vasakus käes hoidis Zeus säravat skeptrit, mille otsas istus kotkas. Halikarnassose Mausoleum Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument, kuid seda ei püstitanud uskumus hinge surematusse või türanni auahnus, vaid suur armastus. See ehitati aastate 353 ja 350 eKr Halikarnassoses. Kujundajateks ja ehitajateks olid arhitektid Pytheos ja Satyros. Hauamonumendi lasi endale ehitada Mausolos. See pidi jääma mälestusmärgiks tema võimsusest. Ta tahtis, et see oleks kõige suurjoonelisem hauamonument, mida kunagi nähtud
Myroni Myron “Kettaheitja” pronkskujud (“Diskobolos”) 5. saj. eKr. on säilinud üksnes rooma marmorkoo- piatena. Skopas “Märatsev menaad” (menaadid – Dionysose austajannad). 4. saj. eKr. skulptuur muutub liikuvamaks, enam pannakse rõhku tunnete ja emotsioonide väljendusele. 4.saj. esimene suurmeister oli Skopas, kes materjalina kasutas marmorit. Skopas. Reljeef Halikarnassose mausoleumi idafriisilt (kreeklaste ja amatsoonide võitlus, amatsoonid – kreeka müt-s sõjakad, vallutushimulised naised). Praxiteles Hermes Dionysoslapsega. Praxiteles. Hermes Dionysoslapsega, 4. saj. eKr. Polykleitose koolkonna jätkaja 4. saj. eKr. oli Lysippos. Pildil Lysippose “Kaapija”, roomaaegne koopia. Vana-Kreeka vaasimaal 6-5. saj. eKr. Kreekas oli kasutusel palju erinevaid vaasivorme. Nendest tuntuimad olid: 1)veini
sammaste vahel aga seisid raidkujud. Pliniuse ja teiste autorite järgi oli mauoleumi kõrgus aluselt kuni katuseplatvormini 46 meetrit. Platvormil kõrgus marmorkvadriiga nelja kõrvuti rakendatud hobusega võidusõiduvanker, mis pärast seda, kui Mausolos seda esimesena oli lasknud marmoris kujutada, muutus auvankriks, millega sõitsid keisrid. Mausoleumi ehitasid ja kujundasid arhitektid Pytheos ja Satyros. 1402. aastal Halikarnassose mausoleum lõhuti Rhodose rüütlite poolt, kes ehitasid varemetele Püha Peetri kindluse, ladudes selle müüridesse terveid kujusid ja suurepäraste reljeefidega marmorplaate. 1856. Aastal alustas Bodrumis väljakaevamisi inglise arheoloog Charles Thomas Newton. 1857. Aasta lõpuks oli Newton lahti kaevanud mõned haudehitise astmed ja leidnud kogu säilinud osa selle skulptuurkaunistustest: kaks kvadriiga hobust, Mausolose ja Artemisia raidkujud, arvukalt teisi skulptuure
VANA-KREEKA KUNST (7.s. 1.s. e.m.a.) ATEENA AKROPOL PARTHENON ATHENA TEMPEL NIKE TEMPEL PROPÜLEE ERECHTEIONI (VÄRAVAEHITIS) TEMPEL HERA TEMPEL ZEUSI ALTAR HALIKARNASSOSE PERGAMONIS MAUSOLEUM PHAROSE TULETORN RHODOSE KOLOSS ZEUSI KUJU OLÜMPIAS KUROS KETTAHEITJA HERMES DIONYSOSEGA MILOSE VENUS LAKOONI GRUPP SAMOTHROKE NIKE MUSTAFIGUURILINE VAASIMAAL
raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu." Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud · Cheopsi püramiid Egiptuses, · Semiramise rippaiad Babülonis, · Artemise tempel Ephesoses, · Zeusi kuju Olümpias, · Halikarnassose mausoleum, · Rhodose koloss ja · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas).
Kreeka asub Balkani poolsaarel. Jumalad: Jumalate elupaik oli Olmpose mel. Eesotsas seisis taeva-, tormi-, ikse- ja peajumal Zeus. Abikaasaks oli de Hera, kes oli taeva kuninganna. Vend Poseidon oli oma vimsa kolmhargiga torme ja maavtinaid tekitav merejumal. Teine vend oli allilma ja surnute valitseja Hades. Zeusi teine de oli kuldne Demester kes oli vilja ja musta mulla jumalanna. Ares oli sjajuma ja jumalate sepp. Tulejumal oli Hephaistos. Sjajumallannat Athenat austati kui ka tarkusejumalannat. Kuldjuukseline Apollon oli valguse, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning inimestele tuleviku kuulutaja. Jahijumalanna Artemis oli osav vibuktt ja eriti metsloomade kaitsja. Hermes oli tiivuliste sandaalide ja kbaraga teekijate kairsja. Ilu-, armastuse- ja viljakusejumalanna Aphroditel oli palju armuafre. Viinamarjakasvatuse, veini ja sigivusjumal oli Dionysos 7 Maailmaimet: Cheopsi pramiid Egiptuses, Semiramise...
jäigalt seisvad, meesfiguurid alasti . kourosed, naised riides . kored. Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn. kontrapost ehk ühele jalale toetuva figuuri kujutamine, mis võimaldas luua liikuvaid ja loomulikke kujusid, nt. Polykleitose "Odakandja", Myroni "Kettaheitja", Praxitelese kujud. Hellenistlikust ajastu skulptuur on emotsionaalsem, sageli ka erootilise alatooniga n Milose Venus, Pergamoni altar, Lakooni grupp. Hellenistlik oli ka hiiglaslik haudehitis Halikarnassose mausoleum, mille tellijaks oli Mausolos. Tarbekunstis on keraamikal tähtis osa. Erineva kuju ja suurusega vaasidel on esialgu kraabitud ornamentiline muster ja hiljem on kaunistusteks mustafiguurilised kujutised, mis asenduvad õige pea punasefiguuriliste kujutistega.
väljakuid, nn. foorumeid ning avalikke hooneid. Ajaarvamiste vahetusel elanud keiser Augustus tundis uhkust selle üle. et ta tellistest Rooma asemele jättis endast järele marmorist pealinna. Veel tänapäevalgi näitavad rohked varemed tolleaegsete ettevõtmiste ulatuslikkust ja julgust. Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu ehk triumfikaari. Kombeks oli ka ehitada tähtsatele isikutele hauakambreid, mida Halikarnassose hauakambri rajaja kuninga Mausolose nime järgi hakati nimetama mausoleumideks. Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasutused. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn. Tema suurim teater Colosseum mahutas 50000 pealtvaatajat. See oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater; samasugust põhimõtet rakendatakse tänapäeval staadionite rajamisel. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermani torn Tallinnas seda kõrgust jätkub aga ovaaliks mõõtudega 185*165m
mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu." Kõige sagedamini arvatakse muinasautorite teostes seitsme maailmaime hulka Cheopsi püra- miid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Efesoses, Zeusi hiigelkuju Oümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn Aleksandrias. Neid vanaaja arhitektide ja skulptorite töid loetakse ka tänapäeval vanaaja seitsmeks maailmaimeks. Tänaseni on neist säilinud ainult püramiidid. Cheopsi püramiid Cheopsi püramiid ehk vaarao Hufu püramiid (elas 27 saj. eKr ) asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi
pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Halikarnassose Pergamoni altar Amfiteater mausoleum Epidauroses 7 maailmaimet Pergamoni altar Teatrid Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil e.m.a. levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu, kõik suuremad keskused asusid aga väljaspool Kreekat, näiteks Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike- Aasias, kuhu kanduski ehitustegevuse raskuspunkt
olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Klassikaline periood: Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja" 3 .oskab iseloomustada demokraatiat ja aristokraatiat Ateena ja Sparta näitel: asukoht, kodanikkond, mittekodanikud, riigikorraldus ja rahvakoosolekSparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna- Kreekas. Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid (vabad poliitiliste õigustega inimesed, enamasti elukutselised sõjamehed), perioigid (vabad poliitiliste õigusteta inimesed), heloodid (orjad). Vabad
7. Peamised vaasimaali tüübid : mustafiguurilised (punane taust must pilt) ja punasefiguurilised (must taust, punane pilt) 8. Hellenistliku kunsti iseloomustab suur tundelisus. Ei pööratud tähelepanu enam väga templitele vaid vabaõhuteatritele ja jalutusplatsidele. 9. Jumalanna aphrodite kuju, Milose venus. Võidujumalanna Nike kuju. 10. Rhodose koloss, artemise tempel Ephesoses, zeusi kuju olümpias, aleksandria tuletorn, halikarnassose mauseleum 11. Roomlaste tehtud uuendused ehituskunstis: ehitasid kivist kaari, võlve ja kupleid, kasutasid ladumiselt mörti, võtsid kasutusele sambad. 12. Rooma termid Need olid avatud saunad, kuhu koguneti kümblema, aega veetma, poliitikat arutama jne. Need mahutasid üle 1000 inimese. 13. Foorum- rahva kogunemis paik. Poliitiline ja ärikeskus, kohtu paik. 14. Rooma skulptuurid ei olnud nii täiuslikud kui kreeka oma. Püüti jäädvustada ajalugu
Kuju on kirjeldanud ka Pausanias. Umbes 360 pKr viidi kuju Konstantinoopolisse, kus see hävis 475 tulekahjus. Halikarnassose mausoleum Mausoleumi laskis Halikarnassosesse ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia II oma 353 eKr surnud abikaasa Mausolose mälestuseks. Mausoleum valmis kiiresti, aastail 353-350 eKr. On oletatud, et niisuguse hoone ehitamiseks on 3 aastat liiga vähe, mistõttu tema ehitus võis alata juba Mausolose eluajal või lõppeda mõnevõrra hiljem. Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutatama. Artemisia suri pisut enne mausoleumi valmimist ja skulptorid otsustasid Plinius Vanema sõnul hoone valmis ehitada lihtsalt kuulsuse saamiseks. Pytheos ja Satyros kirjutasid Mausoleumi ehitamisest raamatu, mis ei ole säilinud, aga Vitruvius oli sellega tuttav, sest vihjab oma loomingus sellele teosele korduvalt.
Hellenismiperiood Kreekas. Hellenismiperiood seondub Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutustega, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Kreeka oli 338ekr alistunud Makedoonia ülemvõimule. Kui suurriigi rajaja Philippos II mõrvati, korraldas tema poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Vallutas Väike_Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia , Iraani, Kesk-Aasia ning likvideeris Pärsia impeeriumi. Ainult India vallutamise katse ebaõnnestus. Enamik Kreeka linnu tervitas makedoonlasi, väljaarvatud Mileetos ja Halikarnassos. Nad piirati sisse ja vallutati. Kokku 21 tänapäeva riiki. See oli suurim riik, mida maailm kunagi oli näinud. Impeerium lagunes Aleksander Suure surma ja diadohhide (väepealike) sõdade järel kolmeks suureks riigiks. I Egiptus valitsesid Ptolemaiose-nimelised kuningad II...
Hellenismiperiood Kreekas Hellenismiperiood seondub Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutustega, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Kreeka oli 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule. Kui suurriigi rajaja Philippos II mõrvati, korraldas tema poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani, Kesk-Aasia ning likvideeris Pärsia impeeriumi.Ainult India vallutamise katse ebaõnnestus. Enamik Kreeka linnu tervitas makedoonlasi, väljaarvatud Mileetos ja Halikarnassos. Nad piirati sisse ja vallutati. Kokku 21 tänapäeva riiki. See oli suurim riik, mida maailm oli kunagi näinud. Impeerium lagunes Aleksander suure surma ja diadohhide (väepealike) sõdade järel kolmeks suureks riigiks. I Egiptus valitsesid Ptolemaiose nimelised kuningad...
7 maailmaimet 7 vanaaja maailmaimet olid antiikajal väljavalitud arhitektuuri ja ja ehituskunsti tippsaavutused maailmas. 7 vanaaja maailmaimet on Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn. Ainus säilinud maailmaime on Cheopsi püramiid Egiptuses. Cheopsi püramiid on nime saanud Egiptuse valitseja Cheopsi järgi. See ehitati aastail 2551-2471 eKr. See on maailma suurim püramiid siiani. Cheopsi püramiidi põhi on peaaegu ideaalne ruut ja püramiid on ehitatud põhiilmakaartega harmoonias. Cheopsi püramiini arhitektiks peetakse Hemonit. Kui arheoloogid püramiidini jõudsid, olid vargad juba enda töö
Maaliti seinakrohvile, puidule. Seinamaalide teemad on sageli valitud antiikmütoloogiast ja olustikkust, veel luuakse portreid, maastike ja isegi natüürmorte. · Cheopsi püramiid ainuke säilinud maailmaime. Egiptus, Giisa väljal. 2551-2471 ekr. · Babüloni rippaiad. Mesopotaamia. · Zeusi kuju Olümpias. Vana Kreekas Olümpias. 432 ekr. Kuju oli 12m, kullast valmist. · Artemise tempel Ephesoses asub tänapäeva Türgi Izmiri linnast u. 50 km lõunast. Suur Kreeka tempel. · Halikarnassose mausoleum hauakamber türgis. Suur hauarajatis. · Rhodose koloss- kreekas Rhodose saarel. Koloss- üle elusuurune kuju. · Pharose tuletorn . Egiptuses. Maailma kõrgemaist tuletornist peegeldas valgust meeletult kaugele.
8. Ka see meeldib mulle väga, sest siin on väga arukalt lahendatud kappide ja diivani olukord. Ma pakun, et see on kas elutuba või mõni muu taoline ruum. Samas mind natuke häirib see laud, et ta nii kõrge on. 9. Ka see köök on põneva lahendusega. Mulle meeldib eriti see, et siin on võimalik ringi käia ja pinda, kus midagi valmistada on palju. Eriti nutikas on veinipudelitehoidja laua sees. Maailmaimed 1. Vanad: Artemise tempel, Halikarnassose mausoleum, Giza püramiidid, Babüloni rippuvad aiad, Zeusi kuju, Rhodose koloss ja Aleksandria tuletorn. 2. Uued: Lunastaja Kristuse kuju, Hiina müür, Machu Pichu, Chichen Itza, Rooma kolosseum, Petra kaljulinn ja Taj Mahal.
Thales - Kreeka filosoof, kes arvas, et ürgaineks oli vesi Pythagoras - Tema arvates põhines maailmakoraldus arvulistel suhetel. Pythagorase Teoreem Sokrates - Üritas seletada inimestele voorusi ja neid määrata, mis pidid tagama õnneliku elu. Ateena filosoof Platon - Sokratese õpilane. rajas Ateenas kooli (akadeemia); õndsuse eelduseks voorus Aristoteles - Platoni õpilane. Tegeles loogikaga. Riik on tähtsam kui inimene.Aleks Suure õpetaja, asutas Lükeionis kooli Solon -Ateena riigimees ja luuletaja, 4 varanduslikku klassi, määras õigused & kohustused Archimedes - Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik, leiutaja. Formuleeris hüdrostaatika seaduse,kruvi veetõstuk Sophokles - Tragöödiakirjanik. "Kuningas Oidipus" Homeros - Pime laulik. 2 kuulsamat eepost "Ilias" ja "Odüsseia" Philippos II - Makedoonia kuningas. Aleksander Suure isa Eukleides - Matemaatik. Sõnastas Elemantaargeomeetria põhialused Demokraatia - Rahva võim, Ateena, kodanikud ...
KREEKA EHITUSKUNST 1.)Arhailine e dooria 7.-6. eKr.*talastiku moodustasid kaniis, friis ja arhitraan *lihtrahvas templis ei käinud * ehituses kindlad: sammaste arv, kõrguse-laiuse suhe, tempel avaneb itta. 2.) klassikaline e joonia 5.-4. saj eKr * võrreldes dooriaga on sammas saledam ja enam kaunistatud + baas. 3.) hiline e hellenistlik eh korintose 3.-1. saj eKr.*pikim ja saledaim sammas jooniast erimeb kapiteeli poolest, pidulik , kaetud taimsete motiividega ning ülemine osa meenutab vaasi * enam ei pöörata tähelepanu templitele, vaid profaanarhitektuurile *liikide segamine, lossid, teatrid. KREETA-MÜKEENE KUNST- Kreeta-kult on kõrgel järjel, maalidel ei esine sõjastseene, on sanasusi Egiptusega, levinuim pisiskulptuur on jumalanna madudega. Mükeene-söjakas, linnadel paksud müürid, kõrgelt arenenenud tarbekunst. Sarnasus- Kreeta samma, alt kitsem, kui ülalt, sile, värvitud, pole baasi, ülal padjanadid; vaba voolav joon seinamaalidel. ...
Vanaaja seitse maailmaimet 1)Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid,mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi järgi.See ehitati aastatel 2551-2471 eKr.Asub Egiptuses Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid.Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke , mis on tänaseni säilinud. Vaade Cheopsi püramiidile kirdest 2)Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vavaaja seitsmest maailmaimest.Nii aiad kui ka müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar teise käsul umbes 600 eKr. Kirjeldustes arvatakse aedade pindala ligi 1200 ruutmeetrile. Aiad ei olnud tõenäoliselt sõna otseses mõttes rippuvad; see nimetus tuleneb ilmselt kreekakeelsest sõnast kremastos, mis tähendab "üle ulatuma" ja kirjeldab aedade paigutust üksteisest üleulatuvatele terassidele. Babüloni rippaiad, tagaplaanil Paabelitorn. 3) Ar...
Mis on 7 maailmaimet? Tänapäeval ei imesta me kõrgete pilvelõhkujate ega hiigelpikkade sildade üle. Küll aga äratavad meis ikka veel imetlust ammustel aegadel püstitatud ehitised, mida isegi nende ehitamise ajajärgul peeti maailmaimedeks. Tuntuim seitsmest vanaaja maailmaimest on kindlasti Cheopsi Cheopsi püramiidi küljepikkus püramiid Egiptuses. on Parema ettekujutuse saamiseks võrdle umbes 230 meetrit ja kõrgus on Cheopsi püramiidi kolmekorruseliste 137,3 meetrit, esialgu oli see aga majadega, mille kõrgus on keskmiselt 15 146,6 meetrit. meetrit. 1. Mitu maja pead üksteise otsa laduma, et saaksid Cheopsi püramiidi kõrguse? Praegu peaks laduma 9,153333...,kui a...
14. HELLENISTLIK KUNST 4. saj II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. 5. saj jooksul eKr võtsid Makedoonlased üle palju kreeka kultuurist aga nad suutsid luua tugeva riigi. Makedoonia valitseja Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu taga levis kreeka kultuur enneolematult kaugele. Aleksander suri noorena ja väepealikud jagasid tema hiigelriigi. Tekkisid hellenistlikud riigid, milles segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlike riikide ainuvalitsejate austamine lähenes mõnikord nende jumalaks pidamisele. 4. saj eKr laskis Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudeehitise – Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel asetsev joonia stiilis tempel ning seda kattis püramiiditaoline katus. Seda loeti üheks maailmaimeks ja Mausolose järgi hakati paraadlikke haudeehitise nimetama mausoleumideks. Valitsejate jumaldamise kõrval jäi religioosne temaatika kunstis tagaplaanile. Efesoses ta...
m.a Rooma marmorkoopia Tugevalt isikupärane, kuid samas üsna uudses, ruumi sisemusse küünitavas poosis kuju on äärmiselt eluline ning tabatud puhkehetkel pärast pingutavat treeningut Skopas ´´Amatsoonide võitlus kreeklastega. U 355- 330 e.m.a Reljeef Halikarnassose mausoleumi friisilt. Monumenti kaunistanud kolmest reljeefpannoost on see Skopasele omistatud reljeef säilinud kõige paremini. Inimkujudest moodustuvad omavahel lõikuvad pilkupüüdvad diagonaalid. Hellenistlik skulptuur Mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust
Cheopsi püramiid Egiptuses Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 2551–2471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis – kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal. Semiramise rippaiad Babülonis Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 eKr. Legendi kohaselt olevat kuningas Nebukadnetsar lasknud aiad ehitada oma koduigatsust tundvale naisele Amitale. Amita oli Meedia kuninga Kyaxarese tütar, kes oli Babüloonia kuninga Nabopolassari pojale Nebukadnetsarile naiseks antud,...
VANA-KREEKA SKULPTUUR Vana-Kreekast on originaalteoseid säilinud väga vähe. Enamasti tunneme neid tänu hiljem roomlaste jaoks valmistatud koopiatele, mis ei anna aga ülevaadet detailidest. Peamiselt valmistati skulptuure pronksist ning marmorist, hinnatuim oli aga krüselefantiintehnika- puust südamikuga, paljast keha kujutav osa kaeti elevandiluust plaatidega, riietus ja relvad aga kulplekiga. Ühtegi selles tehnikas teost säilinud ei ole, kirjelduste põhjal aga olid sellised näiteks Zeusi kuju Olümpias ja Athena kuju Parthenonis. Kreeka skulptuurikunstis moodustavad ühe osa ehititstega seotud skulptuurid, vabafiguuride arengut võib aga jälgida alates 7. sajandist e.Kr. Arhailisel ajastul oli vabafiguurid mõjutatud Egiptusest. Kreeklased lõid aga uue elemendi meesakti. Kourus e. Arhailine Apollon elusuuruses meesakt, seisab sirgelt, jäigalt, üks jalg ette sirutatud. Neid on leitud 50-60 tükki, peamiselt kalmistutelt. Ilmse...
-Süüria (Antioopia) oli suurim tekkinud kuningriik. See oli aga sisemiselt konfliktne. Hävis roomlaste ja partlaste sõjakäikude all. -Egiptuse Kuningriik (Aleksandria) võimul tõusis väejuht Ptolemaios. Sisemiselt tugev riik, pidas roomlastele kõige kauem vastu. -Makedoonia (Kreeka+Bulgaaria) -Väike-Aasia oli veel jagunenud 7-8 väikeseks riigiks. Idamaade mõjul tekkisid mõned nähtused, mis demokraatlikus Kreekas oli puudunud. Näiteks valitsejate suus austamine. Halikarnassose mauoleumi lasi endale endisesse Pärsia pealinna ehitada valitseja Mausolus. See meenutab Kreeka peripteeri, mis on tohutu kõrge aluse peal. (66x77x46 olid mõõtmed). Mausolos ise sinna ei jõudnudki, see sai matusepaigaks tema naisele. Mausoleum oli üks vanaaja maailmaimedest. Religioosne kunst jäi üsna tahaplaanile. Ehitati mõned templid. Artemise templit Efesoses püüti taastada. Maavärina tagajärjel see lõpuks siiski purunes.
kitsamatel külgedel. Puu, savi, hiljem kivi 11.Kreeka ehitusmälestised 1) Ateena Akropolos, Parthenoni tempel 2) Ühendab mitut vanemat pühapaika, ebatavaliselt keeruka põhiplaani ja ülesehitisega. Sambad enamasti joonia stiilis. 12.Vanakreeka skulptuur 1) Egiptuse 2) Kujudele üritati anda rohkem elavust (kontrapost), kujud on vaadeldavad igast küljest, näod rahulikud ja tõsised, looduslähedus 3) -II- 4) Polykleitos - hiigelkujud Zeusist ja Atheenast Skopas - reljeefid Halikarnassose mausoleumil 14.Hellenistlik kunst 1) 2) Lossid jm esinduslikud ilmalikud ehitised - turuhooned, teatrid, saunad, raamatukogud 3) Surev gallialane, Milose Venus 16.Rooma arhitektuuri süsteem 1) Kaared, võpvid ja kuplid. Lubimört, tellised, betoon. Sillutatud teed 2) Silindervõlv, ristvõlv 3) Saunad, amfiteatrid 17.Ehistusmälestised Roomas. Monumentaalskulptuur 1) Ristkülikukujuline põhiplaan, kaks rida sambaid jagasid hoone kolmeks. Keskmine osa oli teistest kõrgem.
kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. 3 Artemise tempel. 1)Ehitamis aeg = Aastal 550. 2)Asukoht = Tänapäeva Türgis. 3)Kirjeldus = Üks suurimaid templeid. 4)Saatus = Templit ei ole enam alles. 5)Huvitavat teavet = Jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis asus Ephesoses (tänapäevaTürgis. 4 Halikarnassose mausoleum. 1)Ehitamis aeg = 353-350 eKr. 2)Asukot = Egiptus. 3)Kirjeldus = Ehitise suuruseks 66 × 77 × 30 meetrit. 4)Saatus = Mausoleumi ei ole enam alles. 5)Huvitavat teavet = Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument. 5 Rhodose koloss. 1)Ehitamis aeg = aastatel 292 eKr280 eKr. 2)Asukoht = Kreekas Rhodose saarel. 3)Kirjeldus = Kolossi kõrgus oli 37 meetrit.
· Artemise Tempel efesose, alus 109 x 55m · Ateena Akropol · Dionysose teater - Kreeka vanim · Propüleed - sissepääs Akropoli · Partheroni Tempel "neitsiruum" · Erechtheioni Tempel (karüatiidide koda) · Orgaaniline tervik - Kõik üksikosad on vältimatud ja sõltuvad vastastikku üksteisest. · Klassikaline ilu - Korrastatud tervik, millest ei saa midagi ära võtta ning millele ei saa midagi juurde lisada tervikut kahjustamata. · Halikarnassose mausoleum · Aleksandria tuletorn Skulptuur · materjal: marmor, pronks · Vähe säilinud · Kreeka kujurid tegid esimesena ilma toeta seisvaid suuri inimfiguure · Aktiskultuur - Terves kehas terve vaim · Klassikaline - Kujutatakse keerukaid liigutusi; vaadeldav igast küljest; kotrapost e keharaskus ühel jalal nt: Polykletos "odakandja" ; Myron "kettaheitja" · Rhodose Koloss · Milose Venus · Samothrake Nike Maalikunst · Vaasimaalid - meander
Seitse maailma imet Seitse maailma imet: · Cheopsi püramiid Egiptuses · Semiramise rippaiad Babülonis · Artemise tempel Ephesoses · Zeusi kuju Olümpias · Halikarnassose mausoleum · Rhodose koloss · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Artemise tempel Ephesoses Antiikaja tähtsamaid kaubalinnu Efesos asus Kaaria rannikul Väike- Aasias. Linn asutasid 12 sajandi lõpus e. kr. joonialased, keda peetakse kreeka hõimudest vanimaks. Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi- ja viljakusjumalanna. Artemis oli Antiigi lemmikjumalanna. Roomlased kutsusid teda Dianaks ja tema kultuse keskuseks oligi Efesos.
Hauakambreid ehitati keskelt väljapoole. Kusjuures hiiglaslike, ligikaudu 2300 kilogrammi kaaluvate kiviplokkide, vedamseks kasutati ainult palke ja lihaste jõudu. Kõige keskele paigutati kuninga sarkofaag. Töölised töötasid püramiidi jaoks tasuta, sest vaaraod peeti jumalaks. Püramiidid on ligikaudu 5000 aastat vanad, olles sellega ära teeninud tiitli olla üks seitsmest maailmaimest. Seitsme maailmaime hulka kuuluvad: Giza suur püramiid(Cheops), Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Babüloni rippaiad, Rhodose koloss, Artemise tempel Efesoses ja Pharose tuletorn Aleksandrias. Tänapäeval ja möödunud ajas on/oli olnud palju võimsaid, imtelusväärseid ehitisi, 7 antiikaja maailmaimest on säilinud vaid püramiidid. Minu arust on Egiptus väga täiuslik riik, tänu oma kuulsate vaatamisväärsustele. Arvan, et kõik riigid poleks selliste ehitiste tegemisega hakkama saanud tollel ajal. Sellepärast peakski Egiptuse püramiide vaatama
hellenismiajal. Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid. N: Maison Carrée Nîmes'is, Zeusi tempel Ateenas, Helsingi toomkirik Mausoleum - on monumentaalne haudehitis.Mausoleumi nimetus on tulnud Kaaria satraabile Mausolosele Halikarnassoses 4. sajandi keskpaiku eKr püstitatud hauamonumendi järgi. N: Paramore'i perekonna mausoleum, Halikarnassose mausoleum, Barclay de Tolly Mausoleum Kirik Kristlikus teoorias on interkonfessionaalne koguduste liit, mille liikmeks saadakse läbi ristimise, koguduste vaimsus (spirituaalsus) on erinev. hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. N: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK), Apostlik Õigeusu Kirik (EAÕK), Eesti Kristlike Vabakoguduste Liit Monument millelegi pühendatud mälestusmärk. N: Russalka monument, Jaan Tõnissoni monument, Nikolai Pirogovi monument
Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu järel levis kreeka kultuur väga kaugele Indiani, Kesk- Aasiani, Egiptuseni. Pärast Aleksandri surma jagasd väepealikud riigi omavahel. Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Seetõttu on hellenistlik kunst väga mitmekesine. Hellenistlikke valitsejaid austati mõnikord juba nagu jumalaid. 4. saj eKr lasi Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudehitise - Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel seisev joonia stiilis templi taoline ja seda kattis kõrge püramiiditaoline katus. Põhiplaani mõõdud olid 66x77 ja kõrgus 46m. Selle järgi hakati paraadlikke haudehitisi nimetama mausoleumideks. Kunstis muutus olulisemaks surma ja hauataguse elu kajastamine. Tähtsate isikute kirstud kujundati majataolisteks sarkofaagideks. Religioosne temaatika jäi suhteliselt tagaplaanile. Ehitati vaid mõned hiiglaslikud templid
ANTIIK- KREEKA KUNST. Kreeka ajalugu algab doorlaste sissetungiga Kreeka aladele. Peale põlluharimise tegelesid kreeklased ka meresõiduga, seetõttu laiema silmaringiga ja ettevõtlikud. Kreeklaste usund oli polüteistlik nagu Egiptuses ja Mesopotaamias, kuid kreeklastele ei olnud jumalad hirmuäratavad ning neid ei kummardatud mitte pimesi. Kreeklased arvasid, et jumalad on küll vägevad, kuid inimesetaolised niikehalt kui vaimult. Jumalad elasidki nagu inimesed : sõpruses, tülitsedes, vahel üksmeeles jne. Kreeka kunst arenes välja 600 eKr. Kunsti arengut periodiseeritakse järgmiselt: 1.Arhailine e. vana aeg 600-480eKr. 2.Klassikaline e. õitseaeg 480-323eKr. 3.Hiline e. hellenistlik 323-30 pKr. Arhitektuur: Tähtsaim ülesanne oli ehitada templeid. Materjaliks kasutati algul puitu, hiljem kivi sealhulgas ka marmorit. Kivid seoti omavahel metallklambritega. Tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Templi välisvaates võib era...
Parksepa Keskkool ANNI VÕRO- 6B 7 Maailmaimet Referaat Juhendaja : L .Luik Parksepa 2006 Püramiidid Esimeseks vanaaja maailmaimeks peetakse Egiptuse püramiide. Pole veel olnud inimest, kes poleks nende ees hämmastusest tardunud. Üldse on Egiptuses püramiide umbes seitsekümmend, võib olla ka kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. Veel päris hiljuti, 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras senitundmatu püramiidi. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse oru kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Nende seas on ka suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi kõrval seisab teine suur püramiid - vaarao Chephreni hauamonument. Eg...
Seitse maailmaimet Seitse maailmaimet (täpsemalt vanaaja seitse maailmaimet) olid antiikajal (alates 3.sajandist eKr.) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Püramiidid - Niiluse jõe kallaste läheduses kõrguvad kõrbes kuulsad Egiptuse püramiidid. Ligikaudu 5000 aastat tagasi muistses Egiptuses rajatud ehitised on seitsme maailmaime seas vanimad ja ainsad mis on tänapäevanigi säilinud.Püramiidid ehitati muistse Egiptuse kuningate hauakambriteks. Giza püramiid püstitati vaarao Cheopsi auks. Seda püramiidi ehitasid mehed 30 aastat. Ehitus lõpetati aastal 2580 aastal e.Kr.Püramiidi kõrgus on 137 meetrit (449 jalga) ja aluse iga külje pikkus on 230 meetrit (775 jalga). Püramiid on ehitatud ligikaudu 2 miljonist kiviplokist, millest igaüks kaalub umbes 2300 kg (5074 naela).Püramiidi jalamil on kolm väikest püramiidi. Nendesse on maetud vaarao Cheopsi kolm tähtsamat kuninga...
· Majaosade kinnitamisel kasutati metallklambreid ja tappimist · Algselt väga värvilised · Kasutati optilisi parandusi vaadatavuse huvides Templi välisvaate põhiosad: 1.Kandvad osad (alus, sambad) 2.Kantavad osad (talastik, katus) Naos Templi sisemuses asuv kivist seintega ruum, kus asus jumala kuju. Kreeka ehitismälestised ajaperioodide kaupa ARHAILINE KLASSIKALINE HELLENISTLIK Apolloni tempel Parthenoni tempel Olümpioni tempel Hera tempel Propüleed Halikarnassose mausoleum Artemise tempel Pinakoteeg Epitaurose teater Poseidoni tempel Erechtioni tempel Pharose tuletorn Zeusi tempel Nike tempel Rhodose koloss Arhitektuuri kolm stiili DOORIA JOONIA KORINTOSE Vanim, kujunes mandri kreekas, Hilisem stiil (6 saj. eKr), Erineb jooniast vaid samba kõige lihtsam,rangem.Raskepä kujunes VAasia rannikul. kapiteeli poolest, mida rane..Sammastel puudub baas
Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane taust ja keerukamad liigutused. 5. saj algul paranes veelgi ruumilisus. 4. saj algul oli kahe kunstniku vahel võistlus ning lõpupoole kuulsaim kunstnik oli Apelles. Teine oli Philoxenos. 5. Hellenistlik kunst 4. saj eKr lasi valitseja Mausolos endale püstitada haudehitise Halikarnassose mausoleumi. Hauataguse elu kajastamine muutus üldse olulisemaks. Religioon jäi tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel ning Ateenas ehitati korintose stiiis Olümpeion. Rikkalikumad stiilid levisid rohkem, kuid levis ka stiilide segu komposiitkapiteel. Olulisteks ehitisteks said lossid, turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Ehitiste kooskõla hakati oluliseks pidama. Aleksandriasse rajati Pharose tuletorn, kunstikeskuseks kujunes Pergamoni linn, hästi
Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane taust ja keerukamad liigutused. 5. saj algul paranes veelgi ruumilisus. 4. saj algul oli kahe kunstniku vahel võistlus ning lõpupoole kuulsaim kunstnik oli Apelles. Teine oli Philoxenos. 5. Hellenistlik kunst 4. saj eKr lasi valitseja Mausolos endale püstitada haudehitise Halikarnassose mausoleumi. Hauataguse elu kajastamine muutus üldse olulisemaks. Religioon jäi tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel ning Ateenas ehitati korintose stiiis Olümpeion. Rikkalikumad stiilid levisid rohkem, kuid levis ka stiilide segu komposiitkapiteel. Olulisteks ehitisteks said lossid, turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Ehitiste kooskõla hakati oluliseks pidama. Aleksandriasse rajati Pharose tuletorn, kunstikeskuseks kujunes Pergamoni linn, hästi
Naiste kujud ammaste aemel 10.Vanakreeka skulptuur. Skulptuur arhailisel, klassikalisel ja hellenistlikul ajal. /vt. tunni materjali/ Tunne need ära ka pildilt Arhailine: kouros- alasti meesfiguur, kore- riietatud naisfiguur Klassikaline: Polykleitos (odakandja), Myron(kettaheitja) Hellenistlik: surev gallialane, Heliose kuju 11.Nimeta 7 antiikmaailma imet. Kus nad kaardil paiknesid? 1) Semiramise rippaiad Babülonis, 2) Cheopsi püramiid Egiptuses, 3) Zeusi kuju Olümpias, 4) Halikarnassose mausoleum,- Türgis 5) Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 6) Rhodose koloss- Kreekas Rhodose saarel 7) Artemise tempel Ephesoses 12.Kreeka vaasimaal. Mustafiguuriline ja punasefiguurilised vaasid mis on nende erinevus Mustafiguuriline- varasem vaas, kus figuur maaliti tumeda värviga punakale savipinnale Punasefiguuriline- hilisem vaas, kus figuur jäeti punaseks ja taust värviti tumedamaks 13.Kreeka ja Rooma jumalad. Zeus Jupiter- peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
o Realism ja individualism. o Luksuse eelistamine. o Üldistamise asemel fragmendid ja detailid maailmast. o Idamaise müstika mõju Materjalid: pronks, marmor Silmapaistvad kujurid: Skopas, Praxiteles, Lysippos. SKOPAS Peloponnesosel ja Ateenas ... kasutas materjalina üksnes marmorit. ... oli teerajaja dünaamilise stiili tekkimisel, kehaliste ja hingeliste kirgede kujutamisel. Skulptuurid dramaatilised ja kirglikud. Töötas ka Halikarnassose mausoleumis (üks seitsmest maailmaimest) ja Artemisele pühendatud templis Efesoses (samuti üks maailmaimedest) 4 · Halikarnassose mausoleumi skulptuurigrupid · ,,Tantsiv menaad" Tema figuuririkkad grupid pole säilinud. PRAXITELES Kaasaegsed hindasid teda. Iseloomustavad: tundeline stiil, peen anatoomia tundmine, rahulik tasakaal, graatsia · ,,Hermes väikese Dionysosega"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
