...............................................6 ZEUSI KUJU............................................................................................................................................8 ARTEMISE TEMPEL............................................................................................................................9 EHITAMINE. ..........................................................................................................................................9 HALIKARNASSOSE MAUSOLEUM. ..............................................................................................11 EHITAMINE..........................................................................................................................................11 RHODOSE KOLOSS............................................................................................................................13 EHITUS. ..................................................................................
Antiik maailmaimed 7 maailmaimet · 7 antiik maailmaimet olid: Giza püramiidid Babüloni rippaiad Artemise Tempel Zeusi kuju Halikarnassose mausoleum Rhodose koloss Pharose tuletorn Giza püramiidid · Praegu loetakse vanaaja esimeseks maailmaimeks kolme Giza püramiidi Kairo lähedal: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiide. · Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ja rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda iidseteks hauakambriteks.
Vanaaja maailmaimed 1. Cheopsi püramiid Egiptuses, 2. Semiramise rippaiad Babülonis, 3. Artemise tempel Ephesoses, 4. Zeusi kuju Olümpias, 5. Halikarnassose mausoleum, 6. Rhodose koloss ja 7. Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 1.Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana- Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on
kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu." Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud · Cheopsi püramiid Egiptuses, · Semiramise rippaiad Babülonis, · Artemise tempel Ephesoses, · Zeusi kuju Olümpias, · Halikarnassose mausoleum, · Rhodose koloss ja · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Kuna vanadest maailmaimedest on säilinud ainult Giza püramiidid, tuli Sveitsi rännumehel Bernard Weberil mõte valida uued maailmaimed. Uuteks maailmaimedeks valiti: · Hiina müür Hiinas, · Machu Picchu Peruus, · Chichen Itza Mehhikos, · Kristuse kuju Brasiilias, · Rooma kolosseuom Roomas,
raskused, mida inimese elu endaga kaasa toob." Kreeklastele polnud Zeusi kuju ainult jumaluse sümbol. Ta oli neile Hellase enda suurus, mida sümboliseerisid Zeusi trooni kaunistavad mütoloogilised stseenid, mis olid valitud nii, et neid tajuti Kreeka võidu apoteoosina Pärsia üle. See mütoloogiline keel, mis meid ükskõikseks jätab, oli kreeklastele arusaadav, elav, erutav ja kodanikutundeist kantud. ( Kinggi 1996:82-102) HALIKARNASSOSE MAUSOLEUM Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument ja selle püstitamise põhjuseks oli suur armastus. Artemisia (Mausolose õde ) armastus oma mehe Mausolose ( valitses 377.-352. A. e. Kr.) vastu olevat olnud suurem kogu armastusluule loomingust ja tugevam kõigist inimlikest kirgedest. Kui Mausolos suri, käskis Artemisia, ise nuttes ja käsi murdes, põletada tema keha ja korraldada hiilgavad matused. Piineldes kurbuses, käskis ta mehe luud pulbriks jahvatada,
7 MAAILMAIME Maailmaime Number Egiptuse püramiidid 6 Babüloni rippaiad 7 Zeusi kuju Olümpias 1 Pharose või Aleksandria tuletorn 5 Artemise tempel Efesoses 2 Halikarnassose Mausoleum 3 Rhodose koloss 4 · Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Kuulsaim neist on Hufu (Heopsi) püramiid. See oli ligikaudu neli ja pool tuhat aastat maailma kõrgeim ehitis: algselt 146,6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam, sest tipp on hävinud. Alles 1880. aastal ületasid Kölni toomkiriku tornid püramiidi kõrguse 10 m võrra. Vapustavad on teisedki
..........................................................................................................................5 2. SEMIRAMISE RIPPAED...............................................................................................6 3. ARTEMISE TEMPEL......................................................................................................7 4. ZEUSI KUJU OLÜMPIAS...............................................................................................8 5. HALIKARNASSOSE MAUSOLEUM............................................................................9 6. RHODOSE KOLOSS.......................................................................................................10 7. PHAROSE TULETORN.................................................................................................11 8. KOKKUVÕTE.................................................................................................................12 9. LISAD.............................
sirge asend, külgedele surutud käed ja otsevaade. Väga kuulus skulptor oli ateenlane Pheidias, kes kaunistas Parthenoni templit. Maalikunst Maalidega kaunistati Kreekas paljude hoonete seinu. Tänaseks on paljud teosed hävinud. Muistest ajast alates kaunistasid kreeklased savinõusid mitmesuguste maalingutega. Vaasidel kujutati nii müütide tegelasi kui ka pilte igapäevasest elust. On olemas nii mustafiguurilisi kui ka punasefiguurilisi vaase. Halikarnassose mausoleum See hauatempel on püstitatud Kaaria kuninga Mausolose jaoks tema naise poolt. Mausolose nime järgi kutsutakse seda mausoleumiks. Mausoleum kerkis kolmeastmeliselt aluselt ligi 50 meetri kõrgusele ning oli piiratud 63 sambaga. Selles mausoleumis oli enam kui 300 skulptuuri. Halikarnassose mausoleum on üks seitsmest maailmaimest. Vana-Kreeka kunstnikud Skulptorid Maalikunstnikud
VANA MAAILMA 7 MAAILMAIMET Ajaloo referaat Tallinn 2009 Vanaaja seitse maailmaimet olid antiikajal väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Sagedaminni on nende hulka arvatud Egiptuse Cheopsi püramiid, Babüloni nn. Semiramise rippaiad, Efesose Artemise tempel, Olümpia Zeusi kuju, Halikarnassose musoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn. Arvu 7 peetakse tähenduslikuks, sest seda on juba ammusest ajast peetud maagiliseks ning folklooris ja religioonis oli seda sageli seostatud mingite eriliste või müstiliste sündmustega. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime
Myroni Myron “Kettaheitja” pronkskujud (“Diskobolos”) 5. saj. eKr. on säilinud üksnes rooma marmorkoo- piatena. Skopas “Märatsev menaad” (menaadid – Dionysose austajannad). 4. saj. eKr. skulptuur muutub liikuvamaks, enam pannakse rõhku tunnete ja emotsioonide väljendusele. 4.saj. esimene suurmeister oli Skopas, kes materjalina kasutas marmorit. Skopas. Reljeef Halikarnassose mausoleumi idafriisilt (kreeklaste ja amatsoonide võitlus, amatsoonid – kreeka müt-s sõjakad, vallutushimulised naised). Praxiteles Hermes Dionysoslapsega. Praxiteles. Hermes Dionysoslapsega, 4. saj. eKr. Polykleitose koolkonna jätkaja 4. saj. eKr. oli Lysippos. Pildil Lysippose “Kaapija”, roomaaegne koopia. Vana-Kreeka vaasimaal 6-5. saj. eKr. Kreekas oli kasutusel palju erinevaid vaasivorme. Nendest tuntuimad olid:
Kuna sambad ulatusid ca. 22 meetri kõrgusele, oli taimedel valgust ja õhku küllaldaselt. Seal oli haruldasi taimi ja ilusaid lilli. Ka meile nii tuttavat tulpi aretati juba Semiramise aedades. Aiad olid avatud jahedatele, tavaliselt loodest puhuvatele tuultele. Semiramise kohta on palju legende, kuid arvatakse et temaks oli Assüüria kuninga Salmanassar kolmanda poja Samsiadad Viienda surma järel valitsenud lesk Sammuramatt kr.k. Semiramis), kes oli ilus ja andekas naine. HALIKARNASSOSE MAUSOLEUM Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument ja selle püsti- tamise põhjuseks oli suur armastus. Artemisia (Mausolose õde ) armastus oma mehe Mausolose ( valitses 377.-352. A. e. Kr.) vastu olevat olnud suurem kogu armastusluule loomingust ja tugevam kõigist inimlikest kirgedest. Kui Mausolos suri, käskis Artemisia, ise nuttes ja käsi murdes, põletada tema keha ja korraldada hiilgavad matused
VANA-KREEKA KUNST (7.s. 1.s. e.m.a.) ATEENA AKROPOL PARTHENON ATHENA TEMPEL NIKE TEMPEL PROPÜLEE ERECHTEIONI (VÄRAVAEHITIS) TEMPEL HERA TEMPEL ZEUSI ALTAR HALIKARNASSOSE PERGAMONIS MAUSOLEUM PHAROSE TULETORN RHODOSE KOLOSS ZEUSI KUJU OLÜMPIAS KUROS KETTAHEITJA HERMES DIONYSOSEGA MILOSE VENUS LAKOONI GRUPP SAMOTHROKE NIKE MUSTAFIGUURILINE VAASIMAAL
raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu." Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud · Cheopsi püramiid Egiptuses, · Semiramise rippaiad Babülonis, · Artemise tempel Ephesoses, · Zeusi kuju Olümpias, · Halikarnassose mausoleum, · Rhodose koloss ja · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas).
Jahijumalanna Artemis oli osav vibuktt ja eriti metsloomade kaitsja. Hermes oli tiivuliste sandaalide ja kbaraga teekijate kairsja. Ilu-, armastuse- ja viljakusejumalanna Aphroditel oli palju armuafre. Viinamarjakasvatuse, veini ja sigivusjumal oli Dionysos 7 Maailmaimet: Cheopsi pramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Bablonis, Artemise tempel Ephesoses, Erostratos pani selle kuulsuse prast plema. Zeusi kuju Olmpias, (kullast ja elevandiluust) Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Neist on tnaseni silinud ainult Cheopsi pramiid.
jäigalt seisvad, meesfiguurid alasti . kourosed, naised riides . kored. Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn. kontrapost ehk ühele jalale toetuva figuuri kujutamine, mis võimaldas luua liikuvaid ja loomulikke kujusid, nt. Polykleitose "Odakandja", Myroni "Kettaheitja", Praxitelese kujud. Hellenistlikust ajastu skulptuur on emotsionaalsem, sageli ka erootilise alatooniga n Milose Venus, Pergamoni altar, Lakooni grupp. Hellenistlik oli ka hiiglaslik haudehitis Halikarnassose mausoleum, mille tellijaks oli Mausolos. Tarbekunstis on keraamikal tähtis osa. Erineva kuju ja suurusega vaasidel on esialgu kraabitud ornamentiline muster ja hiljem on kaunistusteks mustafiguurilised kujutised, mis asenduvad õige pea punasefiguuriliste kujutistega.
väljakuid, nn. foorumeid ning avalikke hooneid. Ajaarvamiste vahetusel elanud keiser Augustus tundis uhkust selle üle. et ta tellistest Rooma asemele jättis endast järele marmorist pealinna. Veel tänapäevalgi näitavad rohked varemed tolleaegsete ettevõtmiste ulatuslikkust ja julgust. Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu ehk triumfikaari. Kombeks oli ka ehitada tähtsatele isikutele hauakambreid, mida Halikarnassose hauakambri rajaja kuninga Mausolose nime järgi hakati nimetama mausoleumideks. Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasutused. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn. Tema suurim teater Colosseum mahutas 50000 pealtvaatajat. See oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater; samasugust põhimõtet rakendatakse tänapäeval staadionite rajamisel. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermani torn Tallinnas seda kõrgust jätkub aga ovaaliks mõõtudega 185*165m
.......7 Zeusi kuju............................................................................................................... 8 Zeusi kuju asus Zeusi templis, Olümpias Peloponnose poolsaare lääneosas. Ta oli loodud kreeka silmapaistva skulptori Pheidiase poolt. See on ainus maailmaime, mille autoriks oli üks inimene. Kuju valmistati umbes 432430 eKr Vana-Kreekas Olümpias................................................................................................................ 9 Halikarnassose mausoleum.................................................................................... 9 Rhodose koloss..................................................................................................... 11 Aleksandria tuletorn ehk Pharose tuletorn oli maailma vanim teadaolev tuletorn, üks antiikaja seitsmest maailmaimest. See asus Ptolemaiose Egiptuses Aleksandria sadamas Pharose saarel ning valmis aastal 279 eKr. Mitme sajandi vältel oli see üks kõrgemaid ehitisi kogu maailmas....
Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Halikarnassose Pergamoni altar Amfiteater mausoleum Epidauroses 7 maailmaimet Pergamoni altar Teatrid Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil e.m.a. levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu, kõik suuremad keskused asusid aga väljaspool Kreekat, näiteks Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike- Aasias, kuhu kanduski ehitustegevuse raskuspunkt
olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Klassikaline periood: Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja" 3 .oskab iseloomustada demokraatiat ja aristokraatiat Ateena ja Sparta näitel: asukoht, kodanikkond, mittekodanikud, riigikorraldus ja rahvakoosolekSparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna- Kreekas. Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid (vabad poliitiliste õigustega inimesed, enamasti elukutselised sõjamehed), perioigid (vabad poliitiliste õigusteta inimesed), heloodid (orjad). Vabad
7. Peamised vaasimaali tüübid : mustafiguurilised (punane taust must pilt) ja punasefiguurilised (must taust, punane pilt) 8. Hellenistliku kunsti iseloomustab suur tundelisus. Ei pööratud tähelepanu enam väga templitele vaid vabaõhuteatritele ja jalutusplatsidele. 9. Jumalanna aphrodite kuju, Milose venus. Võidujumalanna Nike kuju. 10. Rhodose koloss, artemise tempel Ephesoses, zeusi kuju olümpias, aleksandria tuletorn, halikarnassose mauseleum 11. Roomlaste tehtud uuendused ehituskunstis: ehitasid kivist kaari, võlve ja kupleid, kasutasid ladumiselt mörti, võtsid kasutusele sambad. 12. Rooma termid Need olid avatud saunad, kuhu koguneti kümblema, aega veetma, poliitikat arutama jne. Need mahutasid üle 1000 inimese. 13. Foorum- rahva kogunemis paik. Poliitiline ja ärikeskus, kohtu paik. 14. Rooma skulptuurid ei olnud nii täiuslikud kui kreeka oma. Püüti jäädvustada ajalugu
Zeusi kuju Olümpias Kuju oli 1213 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi, see oli nii suur, et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Strabon kirjutas: "kui Zeus tõuseks püsti, tõstaks ta templi katuse pealt". Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Kuju on kirjeldanud ka Pausanias. Umbes 360 pKr viidi kuju Konstantinoopolisse, kus see hävis 475 tulekahjus. Halikarnassose mausoleum Mausoleumi laskis Halikarnassosesse ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia II oma 353 eKr surnud abikaasa Mausolose mälestuseks. Mausoleum valmis kiiresti, aastail 353-350 eKr. On oletatud, et niisuguse hoone ehitamiseks on 3 aastat liiga vähe, mistõttu tema ehitus võis alata juba Mausolose eluajal või lõppeda mõnevõrra hiljem. Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument.
Hellenismiperiood Kreekas. Hellenismiperiood seondub Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutustega, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Kreeka oli 338ekr alistunud Makedoonia ülemvõimule. Kui suurriigi rajaja Philippos II mõrvati, korraldas tema poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Vallutas Väike_Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia , Iraani, Kesk-Aasia ning likvideeris Pärsia impeeriumi. Ainult India vallutamise katse ebaõnnestus. Enamik Kreeka linnu tervitas makedoonlasi, väljaarvatud Mileetos ja Halikarnassos. Nad piirati sisse ja vallutati. Kokku 21 tänapäeva riiki. See oli suurim riik, mida maailm kunagi oli näinud. Impeerium lagunes Aleksander Suure surma ja diadohhide (väepealike) sõdade järel kolmeks suureks riigiks. I Egiptus valitsesid Ptolemaiose-nimelised kuningad II...
Hellenismiperiood Kreekas Hellenismiperiood seondub Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutustega, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Kreeka oli 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule. Kui suurriigi rajaja Philippos II mõrvati, korraldas tema poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani, Kesk-Aasia ning likvideeris Pärsia impeeriumi.Ainult India vallutamise katse ebaõnnestus. Enamik Kreeka linnu tervitas makedoonlasi, väljaarvatud Mileetos ja Halikarnassos. Nad piirati sisse ja vallutati. Kokku 21 tänapäeva riiki. See oli suurim riik, mida maailm oli kunagi näinud. Impeerium lagunes Aleksander suure surma ja diadohhide (väepealike) sõdade järel kolmeks suureks riigiks. I Egiptus valitsesid Ptolemaiose nimelised kuningad...
7 maailmaimet 7 vanaaja maailmaimet olid antiikajal väljavalitud arhitektuuri ja ja ehituskunsti tippsaavutused maailmas. 7 vanaaja maailmaimet on Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn. Ainus säilinud maailmaime on Cheopsi püramiid Egiptuses. Cheopsi püramiid on nime saanud Egiptuse valitseja Cheopsi järgi. See ehitati aastail 2551-2471 eKr. See on maailma suurim püramiid siiani. Cheopsi püramiidi põhi on peaaegu ideaalne ruut ja püramiid on ehitatud põhiilmakaartega harmoonias. Cheopsi püramiini arhitektiks peetakse Hemonit. Kui arheoloogid püramiidini jõudsid, olid vargad juba enda töö
Maaliti seinakrohvile, puidule. Seinamaalide teemad on sageli valitud antiikmütoloogiast ja olustikkust, veel luuakse portreid, maastike ja isegi natüürmorte. · Cheopsi püramiid ainuke säilinud maailmaime. Egiptus, Giisa väljal. 2551-2471 ekr. · Babüloni rippaiad. Mesopotaamia. · Zeusi kuju Olümpias. Vana Kreekas Olümpias. 432 ekr. Kuju oli 12m, kullast valmist. · Artemise tempel Ephesoses asub tänapäeva Türgi Izmiri linnast u. 50 km lõunast. Suur Kreeka tempel. · Halikarnassose mausoleum hauakamber türgis. Suur hauarajatis. · Rhodose koloss- kreekas Rhodose saarel. Koloss- üle elusuurune kuju. · Pharose tuletorn . Egiptuses. Maailma kõrgemaist tuletornist peegeldas valgust meeletult kaugele.
8. Ka see meeldib mulle väga, sest siin on väga arukalt lahendatud kappide ja diivani olukord. Ma pakun, et see on kas elutuba või mõni muu taoline ruum. Samas mind natuke häirib see laud, et ta nii kõrge on. 9. Ka see köök on põneva lahendusega. Mulle meeldib eriti see, et siin on võimalik ringi käia ja pinda, kus midagi valmistada on palju. Eriti nutikas on veinipudelitehoidja laua sees. Maailmaimed 1. Vanad: Artemise tempel, Halikarnassose mausoleum, Giza püramiidid, Babüloni rippuvad aiad, Zeusi kuju, Rhodose koloss ja Aleksandria tuletorn. 2. Uued: Lunastaja Kristuse kuju, Hiina müür, Machu Pichu, Chichen Itza, Rooma kolosseum, Petra kaljulinn ja Taj Mahal.
Filosoof-võttis kasutusele Pythagoras Termopüülide lahing-480a eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Maratoni lahing 490 e.Kr-kreeklased võidavad Chaironeia lahing- makedoonlased,kreeklased,338 eKr. Kreeklased lüüs, Demosthenes pagendati. Polykleitos- kreeka kujur.keha dünaamiline tugijalg. Doryphoros, Odakandja Imed:Cheopsi püramiid Egiptuses,Semiramise rippaiad Babülonis,Artemise tempel Ephesoses,Zeusi kuju Olümpias,Halikarnassose mausoleum,Rhodose koloss ja Pharose tuletorn Knossose loss-punased sambad, seinamaalid Kükloopilised kivimüürid-Mükeene Lõvivärav Zeus-taevas,torm,äike Hera- zeusi õde/abikaasa. Abielukaitsja Aleks Suur-336-323, Egiptus(seleukiidide riik),väike-aasia, makedoonia
Sarnasus- Kreeta samma, alt kitsem, kui ülalt, sile, värvitud, pole baasi, ülal padjanadid; vaba voolav joon seinamaalidel. Erinevus-mükeene oli sõjakas, lossidel paksud müürid, Kreeta oli rõõmsam, polnud välisvaenlasi. AKROPOL-5.saj ehitised, klassikaline ajastu.* Nike tempel-joonia, *Erechteioni tempel-joonia * Parthenoni tempel-dooria. Propülee-väravaehitis, Pinakoteek- seal säilit ateenlased oma maalikunstide kogu. *Halikarnassose mausoleum-haudehitis, kuningas Mausolose tempel, suur ja kõrge, tipus 4-hobuse rahkend. *Aleksandria tuletorn-asub Aleksandrias, ehit 3. saj eKr. KREEKA SKULPTUUR-1.) arhailine-*Kouros-meesterahva kuju, Kore-naise kuju.*pole teada autoreid * arhailine naeratus 2.) klassikaline ajastu *klassikaline näotüüp *Polykleitos-"Odakandja", mõõdistas inimese, pani paika iluideaali * Myron- ,,Kettaheitja", sportlased, säilinud marmorkujud, kuigi oli pronksimeister, annab edasi keha dünaamilisust.
a.j. 4)Zeusi kuju Olümpias oli üks seitsmest maailmaimest. Kuju valmistati umbes 432 eKr. Vana-Kreekas Olümpias.Selle autor oli kujur Pheidias. Kuju oli 12 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi,see oli nii suur , et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Kuju oli valmistatud kullast,elevandiluust ja eboni puust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Vana-Rooma päritolu Istuv Zeus, marmor ja pronks, Pheidiase järgi. 5)Halikarnassose mausoljom on üks vanaaja seitsmest maailmaimest. Mausoleumi laskis Halikarnassosesse ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia oma abikaasa Mausoluse mälestuseks aastail 353-350 eKr. Mausoleum püsis sajandeid, kuni lagunes varemeteks.1581.aastal hakati sellelt võtma kive kindluse ehitamiseks. Mõned selle ehitise osad, sealhulgas ka triumfivankri ratas, on nüüd Londonis muuseumis hoiul. 6) Rhodose koloss oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju, mis asus
4. Jutusta, miks on püramiidid maailmaimeks number üks?Püramiidid on vanimad inimeste poolt ehitatud majad.Esimine püramiid ehitati vaarao Dzoserile umbes 2600.a eKr. 5. Miks on püramiidide kõrgus kahanenud? Kivist monumendid seisavad ka tänapäeval kõrbes. Kuigi niiskus, tuul, liivatormid ja turistid on neid kahjustanud, on nad endiselt seal, kuhu nad aastatuhandete eest ehitati. 6. Mida tead ülejäänud seitsmest vana- aja maailmaimest? Ma tean ülejäänud 6 maailmaime nime. Need on Halikarnassose Mausoleum,Rhodose Koloss,Babüloni rippuvad aiad,Artemise tempel,Aleksandria tuletorn ja Zeusi kuju.
Makedoonia valitseja Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu taga levis kreeka kultuur enneolematult kaugele. Aleksander suri noorena ja väepealikud jagasid tema hiigelriigi. Tekkisid hellenistlikud riigid, milles segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlike riikide ainuvalitsejate austamine lähenes mõnikord nende jumalaks pidamisele. 4. saj eKr laskis Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudeehitise – Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel asetsev joonia stiilis tempel ning seda kattis püramiiditaoline katus. Seda loeti üheks maailmaimeks ja Mausolose järgi hakati paraadlikke haudeehitise nimetama mausoleumideks. Valitsejate jumaldamise kõrval jäi religioosne temaatika kunstis tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis tempel Olümpieion. Joonia ja korinose stiilid levisid rohkem, kui range dooria stiil. levis ka stiilide segu (nt. komposiitkapiteel)
m.a Rooma marmorkoopia Tugevalt isikupärane, kuid samas üsna uudses, ruumi sisemusse küünitavas poosis kuju on äärmiselt eluline ning tabatud puhkehetkel pärast pingutavat treeningut Skopas ´´Amatsoonide võitlus kreeklastega. U 355- 330 e.m.a Reljeef Halikarnassose mausoleumi friisilt. Monumenti kaunistanud kolmest reljeefpannoost on see Skopasele omistatud reljeef säilinud kõige paremini. Inimkujudest moodustuvad omavahel lõikuvad pilkupüüdvad diagonaalid. Hellenistlik skulptuur Mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust
pääseda ja kuulsaks saada, pärast taastamist hävitasid selle lõplikult gootid aastal 262 m.a.j. Zeusi kuju Olümpias Kuju valmistati umbes 432 eKr Vana-Kreekas Olümpias. Selle autor oli kuulus kujur Pheidias. Kuju oli 12 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi, see oli nii suur, et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Halikarnassose mausoleum Mausoleumi laskis Halikarnassosesse (tänapäeval Bodrum Türgis) ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia II oma 353 eKr surnud abikaasa Mausolose mälestuseks. Mausoleum valmis kiiresti, aastail 353-350 eKr. On oletatud, et niisuguse hoone ehitamiseks on 3 aastat liiga vähe, mistõttu tema ehitus võis alata juba Mausolose eluajal või lõppeda mõnevõrra hiljem. Rhodose koloss Vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju, mis asus Kreekas Rhodose saarel
Lõi esimese naisakti skulptuuri ("Niiluse Aphrodite"). Loonud kauneid noore inikehaga jumalaid. "Hermes Dionysus-lapsega" on ilmselt originaalina säilinud teos. Lysippos Sparta koolkonnast, valmistanud väga palju skukptuure (4. saj. e.Kr.). Töötas Aleksander Suure õukonnas. Hakkas skulptuura ruumi keskele paigutama ja neid igast küljest viimistlema. Lõi portreeskulptuure (Aleksandrist) Skopas Ateena koolkonnast. Kujutas surma, heitlust, haavatuid. (Halikarnassose mausoleumi friisireljeef "Amatsoonide Võitlus")
-Süüria (Antioopia) oli suurim tekkinud kuningriik. See oli aga sisemiselt konfliktne. Hävis roomlaste ja partlaste sõjakäikude all. -Egiptuse Kuningriik (Aleksandria) võimul tõusis väejuht Ptolemaios. Sisemiselt tugev riik, pidas roomlastele kõige kauem vastu. -Makedoonia (Kreeka+Bulgaaria) -Väike-Aasia oli veel jagunenud 7-8 väikeseks riigiks. Idamaade mõjul tekkisid mõned nähtused, mis demokraatlikus Kreekas oli puudunud. Näiteks valitsejate suus austamine. Halikarnassose mauoleumi lasi endale endisesse Pärsia pealinna ehitada valitseja Mausolus. See meenutab Kreeka peripteeri, mis on tohutu kõrge aluse peal. (66x77x46 olid mõõtmed). Mausolos ise sinna ei jõudnudki, see sai matusepaigaks tema naisele. Mausoleum oli üks vanaaja maailmaimedest. Religioosne kunst jäi üsna tahaplaanile. Ehitati mõned templid. Artemise templit Efesoses püüti taastada. Maavärina tagajärjel see lõpuks siiski purunes.
kitsamatel külgedel. Puu, savi, hiljem kivi 11.Kreeka ehitusmälestised 1) Ateena Akropolos, Parthenoni tempel 2) Ühendab mitut vanemat pühapaika, ebatavaliselt keeruka põhiplaani ja ülesehitisega. Sambad enamasti joonia stiilis. 12.Vanakreeka skulptuur 1) Egiptuse 2) Kujudele üritati anda rohkem elavust (kontrapost), kujud on vaadeldavad igast küljest, näod rahulikud ja tõsised, looduslähedus 3) -II- 4) Polykleitos - hiigelkujud Zeusist ja Atheenast Skopas - reljeefid Halikarnassose mausoleumil 14.Hellenistlik kunst 1) 2) Lossid jm esinduslikud ilmalikud ehitised - turuhooned, teatrid, saunad, raamatukogud 3) Surev gallialane, Milose Venus 16.Rooma arhitektuuri süsteem 1) Kaared, võpvid ja kuplid. Lubimört, tellised, betoon. Sillutatud teed 2) Silindervõlv, ristvõlv 3) Saunad, amfiteatrid 17.Ehistusmälestised Roomas. Monumentaalskulptuur 1) Ristkülikukujuline põhiplaan, kaks rida sambaid jagasid hoone kolmeks. Keskmine osa oli teistest kõrgem.
Kuju troon oli valmistatud seedripuust. 3 Artemise tempel. 1)Ehitamis aeg = Aastal 550. 2)Asukoht = Tänapäeva Türgis. 3)Kirjeldus = Üks suurimaid templeid. 4)Saatus = Templit ei ole enam alles. 5)Huvitavat teavet = Jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis asus Ephesoses (tänapäevaTürgis. 4 Halikarnassose mausoleum. 1)Ehitamis aeg = 353-350 eKr. 2)Asukot = Egiptus. 3)Kirjeldus = Ehitise suuruseks 66 × 77 × 30 meetrit. 4)Saatus = Mausoleumi ei ole enam alles. 5)Huvitavat teavet = Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument. 5 Rhodose koloss. 1)Ehitamis aeg = aastatel 292 eKr280 eKr. 2)Asukoht = Kreekas Rhodose saarel. 3)Kirjeldus = Kolossi kõrgus oli 37 meetrit.
· Artemise Tempel efesose, alus 109 x 55m · Ateena Akropol · Dionysose teater - Kreeka vanim · Propüleed - sissepääs Akropoli · Partheroni Tempel "neitsiruum" · Erechtheioni Tempel (karüatiidide koda) · Orgaaniline tervik - Kõik üksikosad on vältimatud ja sõltuvad vastastikku üksteisest. · Klassikaline ilu - Korrastatud tervik, millest ei saa midagi ära võtta ning millele ei saa midagi juurde lisada tervikut kahjustamata. · Halikarnassose mausoleum · Aleksandria tuletorn Skulptuur · materjal: marmor, pronks · Vähe säilinud · Kreeka kujurid tegid esimesena ilma toeta seisvaid suuri inimfiguure · Aktiskultuur - Terves kehas terve vaim · Klassikaline - Kujutatakse keerukaid liigutusi; vaadeldav igast küljest; kotrapost e keharaskus ühel jalal nt: Polykletos "odakandja" ; Myron "kettaheitja" · Rhodose Koloss · Milose Venus · Samothrake Nike Maalikunst · Vaasimaalid - meander
Seitse maailma imet Seitse maailma imet: · Cheopsi püramiid Egiptuses · Semiramise rippaiad Babülonis · Artemise tempel Ephesoses · Zeusi kuju Olümpias · Halikarnassose mausoleum · Rhodose koloss · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Artemise tempel Ephesoses Antiikaja tähtsamaid kaubalinnu Efesos asus Kaaria rannikul Väike- Aasias. Linn asutasid 12 sajandi lõpus e. kr. joonialased, keda peetakse kreeka hõimudest vanimaks. Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi- ja viljakusjumalanna. Artemis oli Antiigi lemmikjumalanna. Roomlased kutsusid teda Dianaks ja tema kultuse keskuseks oligi Efesos.
Hauakambreid ehitati keskelt väljapoole. Kusjuures hiiglaslike, ligikaudu 2300 kilogrammi kaaluvate kiviplokkide, vedamseks kasutati ainult palke ja lihaste jõudu. Kõige keskele paigutati kuninga sarkofaag. Töölised töötasid püramiidi jaoks tasuta, sest vaaraod peeti jumalaks. Püramiidid on ligikaudu 5000 aastat vanad, olles sellega ära teeninud tiitli olla üks seitsmest maailmaimest. Seitsme maailmaime hulka kuuluvad: Giza suur püramiid(Cheops), Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Babüloni rippaiad, Rhodose koloss, Artemise tempel Efesoses ja Pharose tuletorn Aleksandrias. Tänapäeval ja möödunud ajas on/oli olnud palju võimsaid, imtelusväärseid ehitisi, 7 antiikaja maailmaimest on säilinud vaid püramiidid. Minu arust on Egiptus väga täiuslik riik, tänu oma kuulsate vaatamisväärsustele. Arvan, et kõik riigid poleks selliste ehitiste tegemisega hakkama saanud tollel ajal. Sellepärast peakski Egiptuse püramiide vaatama
hellenismiajal. Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid. N: Maison Carrée Nîmes'is, Zeusi tempel Ateenas, Helsingi toomkirik Mausoleum - on monumentaalne haudehitis.Mausoleumi nimetus on tulnud Kaaria satraabile Mausolosele Halikarnassoses 4. sajandi keskpaiku eKr püstitatud hauamonumendi järgi. N: Paramore'i perekonna mausoleum, Halikarnassose mausoleum, Barclay de Tolly Mausoleum Kirik Kristlikus teoorias on interkonfessionaalne koguduste liit, mille liikmeks saadakse läbi ristimise, koguduste vaimsus (spirituaalsus) on erinev. hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. N: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK), Apostlik Õigeusu Kirik (EAÕK), Eesti Kristlike Vabakoguduste Liit Monument millelegi pühendatud mälestusmärk. N: Russalka monument, Jaan Tõnissoni monument, Nikolai Pirogovi monument
Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu järel levis kreeka kultuur väga kaugele Indiani, Kesk- Aasiani, Egiptuseni. Pärast Aleksandri surma jagasd väepealikud riigi omavahel. Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Seetõttu on hellenistlik kunst väga mitmekesine. Hellenistlikke valitsejaid austati mõnikord juba nagu jumalaid. 4. saj eKr lasi Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudehitise - Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel seisev joonia stiilis templi taoline ja seda kattis kõrge püramiiditaoline katus. Põhiplaani mõõdud olid 66x77 ja kõrgus 46m. Selle järgi hakati paraadlikke haudehitisi nimetama mausoleumideks. Kunstis muutus olulisemaks surma ja hauataguse elu kajastamine. Tähtsate isikute kirstud kujundati majataolisteks sarkofaagideks. Religioosne temaatika jäi suhteliselt tagaplaanile. Ehitati vaid mõned hiiglaslikud templid
tervikuks.Harmoonia valitseb üksikosade ja kogu ehitise vahel detailid ei varjatervikut ja tervik ei hävita üksikosade iseseisvust. Hellenistlikul perioodil hakati peale templite ehitama losse, teatreid, raekodasid, muid avalikke hooneid. Esineb stiilide segu joonia stiili kõrval kasutatakse korintose stiili. Ehitatakse nii klassikalisi kui ümartempleid. Kujuneb välja teatrite ehitusstiil, kuulsaim Epidaurose teater. Sel perioodil ehitati tänaseks hävinud Halikarnassose(353eKr.) mausoleum, mis oli hauakambriks (maailmaime).
nooletupp seljal ja oda käes, saatjaks emahirv ja nümfid. Väike-Aasias sai Artemis tuntuks peamiselt viljakuse, aga ka metsloomade ja meremeeste jumalannana. Efesose kõrge majanduskil tase tagas ka kõrge kultuuritaseme. Efesoses kõlasid esimest korda Homerose "Iliase" ja "Odüsseia" värsid, seal sündis vanim kreeka eleegiline poeesia, Efesos oli juba enne Ateenat kreeka maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri tähtsaim keskus ja seal pandi alus ka materialistlikule filosoofiale. Halikarnassose mausoleum Halikarnassose mausoleum tekkis ühe legendi kohaselt järgmiselt: Mausolos abiellus oma õe Artemisega ja kui kuningas suri, lasi naine oma mehe jaoks ehitada mausoleumi. See mausoleum on Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument. See ehitis oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga sealjuures ka templiks, kus kuningale pärast surma austust avaldati. Mausoleumi mõõtmed on vägagi hämmastavad - 66*77*30 meetrit. Alusel seisis 36-st sambast ümbritsetud tempel
aastat. Artemise tempel oli üks oma aja suuremaid. Zeusi kuju Olümpias Kuju valmistati umbes 432 eKr. Vana-Kreekas Olümpias. Zeusi kuju võttis enda alla kogu templi külglöövi laiuse. Kuju oli 12 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi. Ta keha oli tahutud elevandiluust, juuksed ja habe olid valmistatud kullast ning silmad hinnalistest kalliskividest.Zeusi parema käe peopesal seisis võidujumalanna Nike väike kuju.Kuju hävis tulekahjus. Halikarnassose mausoleum - oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument. Mausoleumi moodustas suur ristkülikukujuline müüritis, mida kroonis 36-st sambast koosnev sammaskäik, mille kohal oli 24-astmeline püramiidikujuline katuseosa. Hoone tipus oli nelja hobusega triumfivanker, milles olid kuninga ja kuninganna kujud. Mausoleumi alusehitis oli mõõtmetega 38,4 m (126 jalga) ja 32 m (105 jalga). Valmis monumendi kõrgus oli üle 42,6 m (140 jalga)
· Majaosade kinnitamisel kasutati metallklambreid ja tappimist · Algselt väga värvilised · Kasutati optilisi parandusi vaadatavuse huvides Templi välisvaate põhiosad: 1.Kandvad osad (alus, sambad) 2.Kantavad osad (talastik, katus) Naos Templi sisemuses asuv kivist seintega ruum, kus asus jumala kuju. Kreeka ehitismälestised ajaperioodide kaupa ARHAILINE KLASSIKALINE HELLENISTLIK Apolloni tempel Parthenoni tempel Olümpioni tempel Hera tempel Propüleed Halikarnassose mausoleum Artemise tempel Pinakoteeg Epitaurose teater Poseidoni tempel Erechtioni tempel Pharose tuletorn Zeusi tempel Nike tempel Rhodose koloss Arhitektuuri kolm stiili DOORIA JOONIA KORINTOSE Vanim, kujunes mandri kreekas, Hilisem stiil (6 saj. eKr), Erineb jooniast vaid samba kõige lihtsam,rangem.Raskepä kujunes VAasia rannikul. kapiteeli poolest, mida rane..Sammastel puudub baas
Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane taust ja keerukamad liigutused. 5. saj algul paranes veelgi ruumilisus. 4. saj algul oli kahe kunstniku vahel võistlus ning lõpupoole kuulsaim kunstnik oli Apelles. Teine oli Philoxenos. 5. Hellenistlik kunst 4. saj eKr lasi valitseja Mausolos endale püstitada haudehitise Halikarnassose mausoleumi. Hauataguse elu kajastamine muutus üldse olulisemaks. Religioon jäi tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel ning Ateenas ehitati korintose stiiis Olümpeion. Rikkalikumad stiilid levisid rohkem, kuid levis ka stiilide segu komposiitkapiteel. Olulisteks ehitisteks said lossid, turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Ehitiste kooskõla hakati oluliseks pidama. Aleksandriasse rajati Pharose tuletorn, kunstikeskuseks kujunes Pergamoni linn, hästi
Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane taust ja keerukamad liigutused. 5. saj algul paranes veelgi ruumilisus. 4. saj algul oli kahe kunstniku vahel võistlus ning lõpupoole kuulsaim kunstnik oli Apelles. Teine oli Philoxenos. 5. Hellenistlik kunst 4. saj eKr lasi valitseja Mausolos endale püstitada haudehitise Halikarnassose mausoleumi. Hauataguse elu kajastamine muutus üldse olulisemaks. Religioon jäi tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel ning Ateenas ehitati korintose stiiis Olümpeion. Rikkalikumad stiilid levisid rohkem, kuid levis ka stiilide segu komposiitkapiteel. Olulisteks ehitisteks said lossid, turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Ehitiste kooskõla hakati oluliseks pidama. Aleksandriasse rajati Pharose tuletorn, kunstikeskuseks kujunes Pergamoni linn, hästi
Naiste kujud ammaste aemel 10.Vanakreeka skulptuur. Skulptuur arhailisel, klassikalisel ja hellenistlikul ajal. /vt. tunni materjali/ Tunne need ära ka pildilt Arhailine: kouros- alasti meesfiguur, kore- riietatud naisfiguur Klassikaline: Polykleitos (odakandja), Myron(kettaheitja) Hellenistlik: surev gallialane, Heliose kuju 11.Nimeta 7 antiikmaailma imet. Kus nad kaardil paiknesid? 1) Semiramise rippaiad Babülonis, 2) Cheopsi püramiid Egiptuses, 3) Zeusi kuju Olümpias, 4) Halikarnassose mausoleum,- Türgis 5) Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 6) Rhodose koloss- Kreekas Rhodose saarel 7) Artemise tempel Ephesoses 12.Kreeka vaasimaal. Mustafiguuriline ja punasefiguurilised vaasid mis on nende erinevus Mustafiguuriline- varasem vaas, kus figuur maaliti tumeda värviga punakale savipinnale Punasefiguuriline- hilisem vaas, kus figuur jäeti punaseks ja taust värviti tumedamaks 13.Kreeka ja Rooma jumalad. Zeus Jupiter- peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
o Realism ja individualism. o Luksuse eelistamine. o Üldistamise asemel fragmendid ja detailid maailmast. o Idamaise müstika mõju Materjalid: pronks, marmor Silmapaistvad kujurid: Skopas, Praxiteles, Lysippos. SKOPAS Peloponnesosel ja Ateenas ... kasutas materjalina üksnes marmorit. ... oli teerajaja dünaamilise stiili tekkimisel, kehaliste ja hingeliste kirgede kujutamisel. Skulptuurid dramaatilised ja kirglikud. Töötas ka Halikarnassose mausoleumis (üks seitsmest maailmaimest) ja Artemisele pühendatud templis Efesoses (samuti üks maailmaimedest) 4 · Halikarnassose mausoleumi skulptuurigrupid · ,,Tantsiv menaad" Tema figuuririkkad grupid pole säilinud. PRAXITELES Kaasaegsed hindasid teda. Iseloomustavad: tundeline stiil, peen anatoomia tundmine, rahulik tasakaal, graatsia · ,,Hermes väikese Dionysosega"
annaabi.ee 
