olid valmistatud lubjakivist, kuna aga just sel ajal leiti valge marmori lademed Efesose lähedalt, siis oli sellega ehitusmaterjali mure murtud. Efesose küla külastasid sageli maavärinad, et nende laastavat mõju vähendada soovitas Hersiphronos ehitada temple soisele alale, Kaystrose jõesuudmesse. Vundamendisüvend tuli kaevata väga sügavale ning see tuli täita puusöe ja loomakarvade seguga. Selline vetruv pinnas pidi ära hoidma allmaatõugete suured kahjustused. Artemise templit ehitati 120 aastat. Hersiphronose eluajal lõpetati sammaste paigaldamine ning hoone püstitamine. Pärast Hersiphronose surma võttis ehitustöö üle tema poeg Metagenes, kes juhatas templi ülaosade paigaldamist. Nii nagu isalgi, tekkisid ka Metagenese töös mõned probleemid seoses ehitusmaterjali transpordiga, kuid need said tänu arhitekti taibukusele lahendatud. Ka Metagenes suri enne templi valmimist, selle lõpetasid V sajandil e. Kr. arhitektid Peonitos ja Demetrios
Mis on Artemise tempel? Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis asus Ephesoses(tänapäeva Türgis İzmiri (ajaloolisest Smürna) linnast u 50 kilomeetrit lõunas). Rajatud aastal 550e.m.a. Templit peetakse üheks seitsmest maailmaimest. 365. aastal e.m.a. põletas selle maha Herostratos, et ajalukku pääseda ja kuulsaks saada, pärast taastamist hävitasid selle lõplikult gootid aastal 262 m.a.j. Artemise templi ehitamine Efesos oli umbes 2500 aastat tagasi tugev ja hästikindlustatud linn Väike- Aasias. Efesost peeti Jumalanna Artemise linnaks. Artemise tempel Efesose oli üks oma aja suurimaid Artemis templit ehitati 120 aastat. Tempel oli 110 meetrit pikk ja 55 meetrit lai - seal oli 127 sammast, kõik kuni 18 meetrit kõrged. Templit kutsuti kaunistama kuulsamad kreeka maalikunstnikud ja skulptorid. Rännumehed jutustasid kõikjal
Jumalanna Artemise temple Nimi Kool Klass 2009 Sisukord : Sisukord................................2 Sissejuhatus............................3 Jumalanna Artemise tempel..........4 Ehitamine Kasutatud kirjandus...................5 2 Sissejuhatus : Rohkem kui tuhat aastat tagasi koostas kreeka kirjanik Siidoni Antipatros nimekirja oma ajastu kõige tähelepanuväärsematest ehitistest . Need ehitised said hiljem tuntuks seitsme maailmaimena. `' Imede'' arvu peetakse tähenduslikuks. Juba igiammusest ajast oli number 7 peetud maagiliseks
Zeusi parema käe peopesal seisid võidujumalanna Nike väike kuju. Vasakus käes hoidis Zeus säravat skepterit, (elevandiluust või kullast valitsuskepp, üks kuningavõimu sümboleid) mille otsas istus kotkas. See sümboliseeris Zeusi võimu. Zeus on Vana-Kreeka mütoloogia peajumal kes valitseb ja kaitseb jumalaid ja inimesi samuti on ta taeva ja kõue käsutaja. 8 Artemise tempel. Umbes 550. aastal pärast seda, kui Lüüdia kuningas Kroisos oli vallutanud Väike-Aasia rannikul paikneva Kreeka linna Efose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalannahiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid
Antiik maailmaimed 7 maailmaimet · 7 antiik maailmaimet olid: Giza püramiidid Babüloni rippaiad Artemise Tempel Zeusi kuju Halikarnassose mausoleum Rhodose koloss Pharose tuletorn Giza püramiidid · Praegu loetakse vanaaja esimeseks maailmaimeks kolme Giza püramiidi Kairo lähedal: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiide. · Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ja rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda iidseteks hauakambriteks.
Vanaaja maailmaimed 1. Cheopsi püramiid Egiptuses, 2. Semiramise rippaiad Babülonis, 3. Artemise tempel Ephesoses, 4. Zeusi kuju Olümpias, 5. Halikarnassose mausoleum, 6. Rhodose koloss ja 7. Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 1.Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana- Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid.
lõpul,Korinthoses Vähe säilinud Dooria stiilis Jumalanna Herale pühendatud tempel 550.e.K.r Paestumis Sambad hõredalt Poseidoni tempel Paestumis Dooria stiilis Üks paremini säilinud antiikkreeka eihtisi Zeusi tempel Asub Olümpias Ehitati arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril - Jumalanna Artemise tempel Ephesoses (tänapäeva Türgis) Rajatud aastal 550 e.m.a. Joonia stiil Peeti üheks seitsmest maailmaimest Klassikaline ajastu Kuulsamad ehitised püstitati Ateenas Kasutusel oli dooria stiil. Sambad kõrged ning saledad. Avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile Parthenoni tempel Dooria stiilis,klassikaline
kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu." Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud · Cheopsi püramiid Egiptuses, · Semiramise rippaiad Babülonis, · Artemise tempel Ephesoses, · Zeusi kuju Olümpias, · Halikarnassose mausoleum, · Rhodose koloss ja · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Kuna vanadest maailmaimedest on säilinud ainult Giza püramiidid, tuli Sveitsi rännumehel Bernard Weberil mõte valida uued maailmaimed. Uuteks maailmaimedeks valiti: · Hiina müür Hiinas, · Machu Picchu Peruus, · Chichen Itza Mehhikos,
Väike- aasias austati artemist juba iidsetest aegadest peale. Ta sai seal tuntuks kui viljakuse, aga ka metsloomade ja meremeeste jumalannana. Teda kutsuti ka Artemis Polygmasteks- paljurindseks. On säilinud tema kuju 15 palja rinnaga. Efesose Artemis oli kirgedest tormitsev ja meelas naine. Efesoslaste hulgas oli Artemis ääretult populaarne ja paljude Kreeka linnade kalendrites oli üks kuu tema auks nimetatud artemisioniks. Efesoses oli artemision pühendatud täielikult Artemise sünnipäevale ja terve selle kuu jooksul toimusid jumalanna auks suurejoonelised pidustused. Efesos pidas end Artemise linnaks. Õitsenguperioodil 6 sajandil e. Kr. otsustasid linnakodanikud püstitada uue suurejoonelise templi oma kaitsejumalannale, mis kõik seniehitatu varju jätaks. Templi ehitajaks kutsuti Knossosest kuulus arhitekt Hersiphronos. Ta tegi ettepaneku ehitada gigantne joonia stiilis marmortempel, mida ümbritseb sammaste kaksikrida. Tempel plaaniti ehitada marmorist.
Seitse maailma imet Seitse maailma imet: · Cheopsi püramiid Egiptuses · Semiramise rippaiad Babülonis · Artemise tempel Ephesoses · Zeusi kuju Olümpias · Halikarnassose mausoleum · Rhodose koloss · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Artemise tempel Ephesoses Antiikaja tähtsamaid kaubalinnu Efesos asus Kaaria rannikul Väike- Aasias. Linn asutasid 12 sajandi lõpus e. kr. joonialased, keda peetakse kreeka hõimudest vanimaks. Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi- ja viljakusjumalanna. Artemis oli Antiigi lemmikjumalanna
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................3 1. CHEOPSI PÜRAMIIDID................................................................................................4 1.1 Siseehitus...........................................................................................................................5 2. SEMIRAMISE RIPPAED...............................................................................................6 3. ARTEMISE TEMPEL......................................................................................................7 4. ZEUSI KUJU OLÜMPIAS...............................................................................................8 5. HALIKARNASSOSE MAUSOLEUM............................................................................9 6. RHODOSE KOLOSS.......................................................................................................10 7. PHAROSE TULETORN...................
Korintose stiil tekkis hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele. Korintose stiilis katavad kapiteele rikkalikult mitmesugused taimemotiivid. dooria korintose joonia Kreeka templite põhiplaanid Athena Nike tempel Tempel on joonia stiilis, amfiprostüül. Nike oli Ateena võidutooja. Türklaste ajal kanti tempel laiali, aga saksa arheoloogid ehitasid selle uuesti üles. Artemise tempel Üks seitsmest maailmaimest. On pühendatud jumalanna Athenale. Rajatud 550 e.m.a. 365 e.m.a. põletas selle templi maha Herostratos. Templist on alles selle varemed On loodud mudel Türgis, Istanbulis. Artemise templi varemed Artemise templi mudel Türgis Apolloni tempel Dooria stiilis. Tempel asub Deloses, mida peeti mitmete kreeka jumalate sünnikohaks. Ehitatud lubjakivist, otstes kuus ja külgedel viisteist sammast (säilinud vaid seitse)
Antiikluule ristsõna Paremale 1. Sündmustik kronoloogilises järjekorras 3. Kõige tähtsam jumal 6. Mis raamatu tegelane oli Iokaste? 8. Mõistukõne e. 9. Tuntud mees antiikluuletaja 13. Karjuselaul e. 15. Pilkeluuletus e. 16. Tuntud nais antiikluuletaja Alla 2. Tuleneb sõnast lüüra 4. Kurva sisuga luuletus 5. Kes on Odüsseia rezissöör? 7. Lõbusa sisuga zanr 10. Odüsseia peategelane 11. Kuulus veini- ja viinamarja jumal 12. Jahijumalanna Artemise kaksikvend 14. Igale kangelasele pühendati see
kadnetsar lasknud aiad ehitada oma koduigatsust tundvale naisele Amitale. Amita oli Meedia kuninga Kyaxarese tütar, kes oli Babüloonia kuninga Nabopolassari pojale Nebukadnetsarile naiseks antud, kindlus-tamaks Meedia ja Babüloonia liitu. Amita kodumaa oli roheline ja mägine, Babülon aga päikesekuum tasandik. Nii otsustas pärast isa surma Babüloonia kuningaks saanud Nebukadnetsar ehitada oma kuningannale kunstliku mäe koos roheliste aedadega. · Artemise tempel. · Umbes 550. aastal pärast seda, kui Lüüdia kuningas Kroisos oli vallutanud Väike-Aasia rannikul paikneva Kreeka linna Efose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ja meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui kaugelt. · Kuid 356. aastal e.Kr. ühel ööl süütas hullumeelne
Templi välissammastik koosnes 8 dooria stiilis sambast otstes ja 17 külgedel. Artemise tempel See asub Pühendati Artemise Ehitatud joonia Ephesoses.Ehitati eelkäijale, stiilis, Tempel oli u. aastal 850 eKr. viljakusjumalanna 110 meetrit pikk ja Kybelele. 55 meetrit lai, seal oli 127 sammast, mis olid 18 meetrit
nii päeval kui öösel. Valgus oli nii ere, et ta paistis merele 56 km kaugusele (tulesammas öösel, suitsusammas päeval). Tulevalgust peegeldati merele tohutu suure nõguspeegliga. Aastal 1326 sai tuletorn maavärina tagajärjel tugevasti kannatada ning 1480. a. ehitati selle varemeile kindlus. Praegu seisab seal Quait Bay kindlus (pildil). Artemise templi rekonstuktsioon Efesoses. (U 550 eKr. laskis Lüüdia kuningas ehitada Kreeka linna Efesosesse jumalanna Artemise auks uhke templi, mida tunti Artemisionina, kuid 356 eKr. süütas Herostratose nimeline hullumeelne templi põlema. Kui Aleksander Suur Efesose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. 250 eKr. oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati üheks 7-st maailmaimest. Artemise templi rekonstuktsioon Efesoses. (Tempel oli 52 m lai ja 112 m pikk, tal oli 127 keeruliste skulptuuridega sammast). Artemise templi interjööri rekonstruktsioon.
PÕIMLAUSE 1. Tõmba põimlausetele joon alla. 1. Umbes 550. aastal eKr, pärast seda, kui Lüüdia kuningas Kroisos oli vallutanud Väike- Aasia rannikul paikneva Kreeka linna Efesose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi. 2. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. 3. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ning meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui ka kaugelt. 4. Kuid 356. aastal eKr ühel ööl süütas Herostratose-nimeline hullumeelne templi põlema. 5. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalanna kuju prantsatas maha. 6. Kui
pikk.Templil oli 127 sammast. Templi põhiplaan koosnes pearuumist ja sammaskojast. Hoone ehitati lubjakivist ja kaeti marmoriga, välja arvatud sambad, mis tahuti läbinisti marmorist. Artemise kuju asus templi siseruumis, mida nimetati pühamuks. Artemis oli valmistatud kullast, hõbedast, eebenipuust ja mustast kivist, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Tempel põletati aga Aleksander Suur otsustas selle taas üles ehitada, mis võttis aega 120 aastat. Artemise tempel oli üks oma aja suuremaid. Zeusi kuju Olümpias Kuju valmistati umbes 432 eKr. Vana-Kreekas Olümpias. Zeusi kuju võttis enda alla kogu templi külglöövi laiuse. Kuju oli 12 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi. Ta keha oli tahutud elevandiluust, juuksed ja habe olid valmistatud kullast ning silmad hinnalistest kalliskividest.Zeusi parema käe peopesal seisis võidujumalanna Nike väike kuju.Kuju hävis tulekahjus.
katud relieefidega Korintose: alaosa on karika või vaasikujuline, sambad on saledad ja kõrged, ülaosas on taime motiivid 6.Mida tähendab sõnade ühendus-konstruktiivne loogika. Templi kandvad(vertikaalsed) ja kantavad(horisontaalsed) osad on tasakaalus. 7.Kreeka templid. Leia igasse arhitektuuri perioodi 3 templit ja tunne nad pildilt ka ära. Klassikaline periood: Parthenoni tempel, Erechteioni tempel, Nike tempel Hellenistlik periood: Halikamassose mausoleum, Artemise tempel, Aleksandria tuletorn Arhailine periood: Hera tempel, Zeusi tempel 8.Ateena akropol. Nimeta tähtsamad templid Akropolil ja kus nad asuvad. Mida tähendab sõna akropol. Akropoli tähtsaimad ehitised on Pyrgos, Nike tempel, Parthenoni Akropol tähndab kõrgeimat linna Ateena pühal kaljul 9.Mis on karüatiidid. Naiste kujud ammaste aemel 10.Vanakreeka skulptuur. Skulptuur arhailisel, klassikalisel ja hellenistlikul ajal. /vt. tunni materjali/ Tunne need ära ka pildilt
Ta oli muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride kaitseja. Kreeka jumalanna Athena sündis, kui sepatöö jumal Hephaistos ta täiesti väljakujunenult ja täisvarustuses Zeusi peast välja lasi, lüües selle kirvega lõhki. Athena oli juba sepatöö jumal, kes püüdis korduval Athenat võrgutada. Ühe võitluse käigus langes tema seeme maapinnale, misjärel sellest sai maokuningas Erichthonios. Lähemale lapse saamisele Athena ei jõudnud kunagi. Apollon, Artemise kaksikvend, oli muusika, luule, tuleviku ennustamise ja meditsiini juml ning kariloomade kaitseja. Ta oli Zeusi ja Leto poeg. Apollon oli kõikides jumaladest kõige nägusam, aga ta ei abiellunud kunagi. Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni, kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas. Artemis, Apolloni kaksikõde ning jahi, metsa ja metsloomade jumalanna. Artemise ja Apolloni päritolu pole kindel, peetakse neid tavaliselt Zeusi ja Leto lasteks. Tänu sellele
Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. Hades oli Zeusi vend. Tema valitses allilma surnuteriiki. Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Demeter oli Zeusi õde. Ta oli viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna. Põlluharijad pidasid temast väga lugu. Teda kujutati tavaliselt viljapeadega. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Apollon oli Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Ta oli valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal. Tal oli ka kuldset värvi lüüra. Tema hoole all oli muusika ja luulekunst. Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses
Juhendaja: C. Lõhmus Abja-Paluoja 2010 Sisukord 1.Sissejuhatus.........................................................................................................................3 2.Ehitised...............................................................................................................................4 2.1. Halikarnassose mauseloum............................................................................................4 2.2. Artemise tempel.............................................................................................................4 2.3 Pharose tuletorn..............................................................................................................4,5 3.Linnad..................................................................................................................................6 3.1. Linn Aleksandria........................................................................................
Ta sümboliks oli granaatõun. Poseidon oli Zeusi teine vend. Ta oli merede valitseja. Kui ta oli vihane, siis ta tekitas oma kolmhargiga mere peal torme. Kui ta oli heas tujus, siis oli merepeal hea ja rahulik sõita. Ta kutsus esile ka maavärinaid. Poseidoni loomaks oli hobune. Demeter Demeter oli Zeusi õde. Ta oli viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna. Põlluharijad pidasid temast väga lugu. Teda kujutati tavaliselt viljapeadega. Apollon ja Artemis Apollon oli Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Ta oli valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal. Tal oli ka kuldset värvi lüüra. Tema hoole all oli muusika ja luulekunst. Artemis oli Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Tema oli jahijumalanna. Ta oli Olümpose üks kolmest neitsilikust jumalannast. Ta oli väga osav kütt ja ta kaitses elavat loodust. Artemise lemmikloomaks oli hirv. Aphrodite Aphrodite oli Zeusi üks seaduslikest tütardest, kes sündis merevahust .Tema oli ilu ja armastuse jumalanna
Aleksander Suur inimese, väejuhi ja valitsejana Minu arvates oli Aleksander Suur igati oma nime väärt, sest oli väga julge ja suursugune, kuid mulle ei meeldinud tema auahnus, sest tahtis alati rohkem maid vallutada. Aleksander sündis Pellas, 356 aastat eKr. Samal ööl, kui Aleksander sündis, põles maha Efose linnas muistse jumalanna Artemise tempel, mida kõik kreeklased pidasid üheks maailmaimeks. Selle järgi et Artemise tempel maha põles ennustati, et Aasiale on tulemas rasked ajad. Sellel samal päeval sai Aleksander Suure isa kaks head uudist: vägede võidust naaberrahva üle ja tema neljahobuserakend tuli olümpiavõitjaks. Selle järgi ennustati Aleksandrile suurt ja vägevat tulevikku. Aleksander Suur oli Aristotelese ja Philippos II õpilane. Aleksander oli inimesena väga usaldusväärne ning tõmbas endale palju sõpru ligi. Ta sai peaaegu kõigiga hästi läbi, selline
Olümpia külas, vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu." Kõige sagedamini arvatakse muinasautorite teostes seitsme maailmaime hulka Cheopsi püra- miid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Efesoses, Zeusi hiigelkuju Oümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn Aleksandrias. Neid vanaaja arhitektide ja skulptorite töid loetakse ka tänapäeval vanaaja seitsmeks maailmaimeks. Tänaseni on neist säilinud ainult püramiidid. Cheopsi püramiid Cheopsi püramiid ehk vaarao Hufu püramiid (elas 27 saj. eKr ) asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab
Huvitavaid fakte: Pharos oli piisavalt suur, et majutada tuletorni töölisi, sõjamehi ja tallipoisse. Hobused vedasid kütust mööda laiu kaldteid. Teetamm ühendas Pharost samanimelise saarega. Pharose tuletorn oli nii oluline, et selle rünnakuks oli jalamile barakidesse majutatud garnison. Astronoomid uurisid tuletornis asunud observatooriumis tähistaevast jälgisid, komeete ja planeete. 14 Jumalanna Artemise tempel Efesose Artemise tempel on ainus Ehitamise põhjused: Jumalate eluase maa peal. Philon Byzantionist Ehitamise aeg: 850 eKr. Ehitamise põhjused: Kreeklased rajasid templeid jumalate auks. Efesose lähedal Ordygia salus kummartati jumalanna Artemist.
Apollon (ka Phoibos; Vana- Rooma: Apollo) vana kreeka mütoloogias oli Zeusi (vana kreeka mütoloogias peajumal ning taeva - ja äikesejumal) ja Leto (vana kreeka mütoloogia titaan, Koiose ja Phoibe tütar) poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Leto jäi Zeusist rasedaks. Armukade Hera saatis maokujulise koletise Pythoni teda kiusama. See jälitas Letot kõikjal ega andnud hetkekski rahu. Zeus ei aidanud Letot tema hädas kuidagi. Ükski piirkond, isegi Hüperborea (kreeka mütoloogias maa kaugel põhjas Okeanose ääres. Usuti, et Apollon elab seal talviti
kiviplaatidest. Nendel lasus kipsiga ühendatud telliskividest vahekiht ja tinast plaadid, mis takistasid vee valgumist alumistele astmetele. Kõige peal oli paks mullakiht, mis võimaldas seal kasvatada ka suuri puid. Terrasse ühendasid roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Nende kõrvale oli paigutatud keerdpumbad, mille abil orjad pumpasid aedade kastmiseks vahetpidamata Eufratist vett. Artemise tempel Ephesoses Artemise tempel Ephesoses, tuntud ka kui Diana tempel, on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis on üks seitsmest maailmaimest. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. See asus Ephesoses ja seda ehitati kolm korda üles, enne kui see hävitati lõplikult 401. aastal. Esimene ehitus Artemise tempel oli üks oma aja suuremaid, esimene tempel ehitati umbes 800 eKr. Teine ehitus
Raskepä kujunes VAasia rannikul. kapiteeli poolest, mida rane..Sammastel puudub baas. Sambad peenemad ja ele katavad taimevormid. Friis=metoobid+triglüüfid gantsemad, mitmeosaline Sambad on eriti saledad ja Nt.Poseidoni, Hera, Zeusi ja baas,friis üleni reljeefidega, kõrged.Õitseaeg Rooma Apolloni templid.Parthenon ehk oina sarve kujuline voluut. riigi ajal.Nt. Olümpieioni Ateena tempel. Artemise, Nike tempel tempel Vanakreeka skulptuur Originaaltöid on säilinud väga vähe, infot saame Rooma koopiate kaudu.Põhiidee ideaalse inimese kujutamine.Lemmikmaterjal marmor.Krüsoelefanitiintehnika segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevadiluust plaatidega, riietus ja relvad olid kuldplekist ja silmad värvilistest kividest.Skulptuur jagunes kaheks reljeefid ja vabafiguurid.
Võõrad, välismaalased 12. Kreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne ja kõige iseloomulikum detail. Templiehitus. Sambad. 13. Kreeka templi põhiplaan. Ristkülikukujuline, meenutas megaroni. Sambad. 14. Kreeka arhitektuuri kolm stiili. Kuidas neid omavahel eristada? Dooria, joonia ja korintose. Dooria sammastel puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia ja korintose stiilil on baas olemas, kapiteelid keerukamad. 15. Samba osad. Baas, tüves, kapiteel. 16. Artemise tempel Efesoses, Parthenoni tempel Akropolil, Erechteioni tempel Akropolil. 17. Mis on erinevat arhailise ja klassikalise ajastu skulptuuris? Arhailisel ajastul sarnaneb skulptuur Egiptuse omaga. Klassikalisel ajastul loomulikum, liikuvam kujutamine (kontrapost) 18. Tunda ära järgmised teosed: ,,Kettaheitja", ,,Odakandja", ,,Sandaale siduv Nike", ,,Kaapija", ,,Hermes Dionysos-lapsega" + autorid! 19. Milline suur muutus vabafiguurides toimus klassikalisel ajastul
6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane taust ja keerukamad liigutused. 5. saj algul paranes veelgi ruumilisus. 4. saj algul oli kahe kunstniku vahel võistlus ning lõpupoole kuulsaim kunstnik oli Apelles. Teine oli Philoxenos. 5. Hellenistlik kunst 4. saj eKr lasi valitseja Mausolos endale püstitada haudehitise Halikarnassose mausoleumi. Hauataguse elu kajastamine muutus üldse olulisemaks. Religioon jäi tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel ning Ateenas ehitati korintose stiiis Olümpeion. Rikkalikumad stiilid levisid rohkem, kuid levis ka stiilide segu komposiitkapiteel. Olulisteks ehitisteks said lossid, turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Ehitiste kooskõla hakati oluliseks pidama. Aleksandriasse rajati Pharose tuletorn, kunstikeskuseks kujunes Pergamoni linn, hästi säilinud on Priene linna tänavavõrk. Idealism hakkas asenduma realismiga. Eelistati kas hiiglaslikke või hoopis väga väikeseid kujusid
6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane taust ja keerukamad liigutused. 5. saj algul paranes veelgi ruumilisus. 4. saj algul oli kahe kunstniku vahel võistlus ning lõpupoole kuulsaim kunstnik oli Apelles. Teine oli Philoxenos. 5. Hellenistlik kunst 4. saj eKr lasi valitseja Mausolos endale püstitada haudehitise Halikarnassose mausoleumi. Hauataguse elu kajastamine muutus üldse olulisemaks. Religioon jäi tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel ning Ateenas ehitati korintose stiiis Olümpeion. Rikkalikumad stiilid levisid rohkem, kuid levis ka stiilide segu komposiitkapiteel. Olulisteks ehitisteks said lossid, turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Ehitiste kooskõla hakati oluliseks pidama. Aleksandriasse rajati Pharose tuletorn, kunstikeskuseks kujunes Pergamoni linn, hästi säilinud on Priene linna tänavavõrk. Idealism hakkas asenduma realismiga. Eelistati kas hiiglaslikke või hoopis väga väikeseid kujusid
Apollon Apollon Apollon (ka Phoibos) oli rooma valguse ja päikese jumal. (peeti ka ennustamisjumalaks) Ta oli korra ja selguse, vaimuelu ja kunstide, eelkõige luule ja muusika kaitsja. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Sugulus Apollon oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Apolloni järglased · Asklepios tervistusjumal · Aristaios põllunduse, puu ja karjakasvatuse ning jahinduse kaitsja. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse ja ennustamise kaitsja. Talle allusid muusad (vaimse tegevuse kaitsejumalannad)
Apollon Apollon oli : valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal. Ta oli Zeusi ja Leto poeg. Oli ka jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema hoole all oli muusika ja luulekunst. Artemis ja Apollon Apollon armus nümf Daphnesse. Daphne põgenemine. Daphne ja loorberipuu. Apollon ja loorberipärg. Apollonile omased sümbolid. Apollon ja tema muusad. Draakon Pythoni tapmine. Zeus sundis Apollonit kuritegu heastama. Legend Apollonist ning tema sõbrast Hyakinthosest. Apolloni järglased: Asklepios tervistusjumalus. Aristaios
Sulgudes rooma mütoloogiast tuntud nimed. · Zeus (Jupiter) - peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal · Poseidon (Neptunus) - Zeusi vend, merejumal · Hades (Pluto) - Zeusi vend, allmaailmajumal · Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna · Hera (Juno) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna · Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna · Apollon (Apollo) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal · Aphrodite (Venus) - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna · Hermes (Mercurius) - Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal · Artemis (Diana) - Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna · Hephaistos (Vulcanus) - Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Artemis Diana Leto ja Zeusi tütar. Jahi, taime Kuu, hirv, karu. Jalutab tihti nümfidega kasvu, viljakus, abielu, Kujutatakse noolt mägedes. Muutis sünnitus, looduse, kuu ja ja oda käes Aktaioni hirveks, sest too voorusejumalanna. hoidvana. nägi teda alasti ujumas. Apollon Apollo(n) Artemise vend, elasid õega Püha puu: Võitles Pythoniga, sai Deelosel. Prohvetluse, vibu loorber endale koha Delfi laskmise, muusika, päikese Lüüra, ronk, lähedal. Tihedalt seotud jumal. Muusade kaitsja. delfiin, päike, ennustamiskunstiga. muusad Armastas Daphnet.
Styks oli okeaniid, kes voolas allilmas jõena, ta voolas aeglaselt ning tema jaheda vee kohal hõljusid vaimud. Ka oli see Styks, kus neriid Thetis oma surelikku poega Achilleust ujutas, et poissi haavamatuks muuta. Samas okeaniid Metis oli Zeusi esimene naine, kelle Zeus alla neelas kui Metis rase oli. Ometi ei takistanud see pisiasi Athenal (Metise ja Zeusi tütre) ,,sündida" Zeusi peast. Najaadid Puhta vee nümfid. Najaadid olid jõejumalate tütred ning neid võis kohata ka Artemise saatjatena. Nad elasid voolava vee läheduses, peamiselt allikad, tiigid ja purskkaevud olid nende kodudeks. Tavaliselt olid nad rahumeelsed ja abivalmid ning ravisid taimi , lilli ja surelikke. Kuid ühel korral meelitasid nad allikale vett tooma läinud noormehe Hylase endaga kaasa ja teda ei nähtud enam kunagi. Najaadid ei olnud surematud, kuid selle eest oli neil ülimalt pikk eluiga. Arvatakse ka, et nad on osa võtnud Olümpuse mäel toimuvatest kokkusaamistest Drüaadid Metsade nümfid
C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium 10.B klass Koostas: Gerta Vainaru Viljandi 2010 · Artemis on vanakreeka mütoloogias jahijumalanna. · Roomlased samastasid teda oma Dianaga. · Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks. · Artemise auks on ehitatud Efesose tempel. · Templit ehitati 120 aastat. · Templit peeti üheks vanaja seitsmest maailmaimeks. · Teda kujutati lühikeses rüüs noore tütarlapsena · Tal oli nooletupp seljal ja oda käes. · Teda saatis emahirv ja nümfid. · Tema seelik vööst kuni alumise servani oli täis külvatud lõvi, jäära, põdra, mesilase ja vähi pea kujutisi. Efesose tempel ARTEMIS Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Artemis · http://www
Rooma arhitektide ja ehitajate oskused ning töö kvaliteet olid sellised, et alles 500-600 aastat pärast Rooma riigi langemist jõuti Euroopas roomlaste tasemele. Antiikajal, 3.sajandil e.Kr. väljavalitud seitse vanaaja maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust kutsutakse "seitsmeks maailmaimeks" ka tänapäeval. Sagedamini on nende hulka arvatud Egiptuse Giza püramiidid, Babüloni rippaiad, Rhodose koloss, Halikarnassose mausoleum, Zeusi kuju, Artemise tempel ja Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Püramiidid Cheopsi püramiid on kõige suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi küljepikkus on umbes 230 meetrit ja kõrgus 137,3 meetrit, esialgu oli see 146,6 meetrit. Nüüdseks on maha varisenud nii püramiidi tipp kui ka peenest Mokotami lubjakivist lihvitud välisvooderdis. Neid materjale kasutati 14. sajandil Kairo ehitamisel. Püramiidi tipu asemel on nüüd
Vana-Kreeka ajaloo tähtsamad perioodid (kasuta õpik lk 85-89, karate lk 85 ja 128) Ajajärk/kestus Vanade kreeklaste poolt Tähtsamad Perioodi tähtsamad Perioodi tähtsamad asustatud territoorium linnad/arheoloogilised sündmused isikud /riigi- v paigad kultuuritegelased Kreeta-Mükeene · Kreeta ja · Knossos · Lineaarkiri A ja · Kuningas 2000 1100 e Kr Balkani · Kato Zakros B Minoses poolsaar · Mükeene · Freskod · Agamemmon lossiseintel ...
linna kaitsejumalanna. Lisaks kõigele on ta ka kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele, Pandorale. Ta on ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon. Athenal on prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida ka inimestele, samuti on tal nooruslik välimus. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Athena sümboliks on öökull, keda seostatakse ka tänapäeval tarkusega. Apollon Zeusi ja Leto poeg, jahijumalanna Artemise kaksikvend. Üks kreeka religiooni tähtsamaid jumalusi: valguse, ennustamise ja muusika kaitsja, kellele allusid muusad. Samas valitses ta ka katku ja näriliste üle. Apollon oli nägus, igavesti noor. Väljendile ,,ilus nagu noor jumal" on aluse pannud just müüdid Apollonist. Gerold Dommermuth-Dudrich kirjutab temast vägagi ülevaatlikult ning põhjapanevalt järgmist: ,, Ta ei ole enam ,,nooruk" ja ei ole veel päris mees, tal on väga hea
Vanakreeka templid on avaldanud suurt mõju hilisemaste aegade arhitektuurile kuna seal on kõik väga täpne ja välja arvestatud. Peatükk 11: 1. Kus asuvad kõige paremini säilinud ja kõige vanemad dooria stiilis templid? Miks nad seal asuvad? Kõige paremini säilinud ja kõige vanemad templid dooria stiilis asuvad Lõuna-Itaalias. 2. Kus arenes välja joonia stiil? Joonia stiil arenes välja Väike-Aasia rannikul 6.sajandil eKr. 3. Mida tead Efesoses asunud Artemise templist? Artemise templist tean seda, et see asus Efesoses, see oli 109 meetri pikkune, 55 meetri laiune ning sellel templil on 18 meetri kõrgused sambad ja templist on tänaseks säilinud vaid üksikud sambad. 4. Uuri välja, millist ülesannet täitsid Olümposel jumalad, kelle templitest on juttu käesolevas peatükis: Zeus, Hera, Athena, Poseidon, Artemis, Nike. Zeusi ülesandeks oli juhtide kõike, taevast ja maad. Hera ülesandeks oli kaitsta abielunaisi.
Kord kadus ta tütar ära ja südamevalus läks Demeter Eleusisse. Et Demeter oleks õnnelik ja maa oleks viljakas, lubas Zeus Persephoneil tulla kuueks kuuks aastas tagasi maale. Demeter saatis kuningas Keleose vanima poja, Triptolemose Sküütiasse inimesi õpetama. Kord karistas jumalanna puude mõrtsukat, Erysichthoni. Kuuvalgete ööde jumalanna Artemis oli Zeusi ja Leto tütar ning Apolloni kaksikõde. Kord tappis ta hiiglase Aloeuse kaks poega. Ateena kuninga Theseuse poeg Hippolytos oli Artemise parim sõber, aga Aphrodite kadeduse pärast suri Hippolytos. Ühel päeval nägi Teeba kroonprints, Aktaion Artemist paljalt ja selle eest maksis Artemis noormehele kätte. Atikas peeti Vravronis iga viie aasta tagant suur pidu Artemise auks. Ühel päeval sündis Heral tule ja sepatöö jumal Hephaistos, kuid Hera viskas ta minema. Hephaistose kasvatasid üles merejumalannad. Ühel päeval astus ta Lemnose saarele ning ehitas sinna oma töökoja. Kord tegi
Kreeka templite põhiplaanid Athena Nike tempel Tempel on joonia stiilis, amfiprostüül. Nike oli Ateena võidutooja. Türklaste aeg kanti tempel laiali, kuid saksa arheoloogid ehitasid selle taas ülesse. Apolloni tempel Dooria stiilis. Tempel asub Korintoses. Ehitatud lubjakivist, otstes kuus ja külgedel viisteist sammast. (Säilinud neist seitse) Templi keskele on ehitatud sein, mis jagab templi kaheks. Artemise tempel Oli pühendatud jumalanna Artemisele. Oli rajatud 550 e.m.a. 365.aastal e.m.a põletas selle templi maha Herostratos. Templist on jäänud alles templi mudel. Zeusi tempel Tempel asub Olümpias. Erechtioni tempel Athenale ja Poseidonile pühendatud tempel (421.a. e.m.a) Parthenoni tempel Poseidoni tempel Asub LõunaItaalias, Paestumis. U. 450 e.m.a. Varase dooria stiili näide. Hephaistose tempel
). Versailles' Diana. Louvre, Pariis Leochares (?). Belvedere Apollon. Vatikani muuseum, Rooma Leto kaksikutega. Purskkaev Versailles' lossipargis Soovinud kohe pärast sündi neitsiks jääda, polnud Artemisel rahvale huvi pakkuvaid armuseiklusi. Ühe müüdi kohaselt sündis ta oma kaksikvennast mõni hetk varem ja asus kohe Letot venna ilmaletoomisel abistama. Just sellepärast oli ta rasedate naiste kaitsejumal. Sünnitajad pöördusid tavakohaselt suurte valude puhul palvetega Artemise poole (eriti siis, kui Junolt abi ei tulnud). Ka laste kasvatamisel loodeti Artemise abile, mis seletabki põhjuse, miks Väike-Aasia linnas Efesoses talle nii uhke tempel püstitati. See tempel, mida kreeklased ise pidasid üheks seitsmest maailmaimest, põles maha 356. a. e. Kr. Selle süütas kuulsust janunev linnaelanik Herostratos, kes lootis, et selle nurjatu teo tõttu läheb tema nimi ajalukku. Tegelikult oli Herostratose tegu eredaim näide vandalismist. NB! Suurenda pilte!
Pales Pales oli vana-rooma mütoloogias karjaste, karjade ja kariloomade jumal või jumalanna, kariloomadele jõu andja. Saturnus Saturnus oli vana-rooma mütoloogias peajumala Jupiteri isa. Ta kaitses eelkõige põllutööd ja viljakasvu. Diana Diana oli vana-rooma mütoloogias jahijumalanna. Kreeka jumalanna Artemise Rooma vaste. Diana oli Apollo kaksikõde ning Jupiteri ja Latona tütar. Lühidalt jumalatest: Pomona oli vana-rooma mütoloogias puuviljajumalanna. Jupiter oli vana-rooma mütoloogias peajumal. Amor oli vana-rooma mütoloogias armastusejumal. Aurora oli vana-rooma mütoloogias koidujumalanna. Bellona oli vana-rooma mütoloogias sõjajumalanna. Lisa Janus Pales
saj. lõpul, Korinthoses)- säilinud vaid üks nurk ja paar sammast. ·Jumalanna Hera tempel (u. 550 e. Kr., Paestumis) ·Poseidoni tempel- üks parimini säilinud antiikkreeka ehitis, massiivsed sambad. ·Zeusi tempel Olümpias (5 saj. esimene pool )- eriti meisterlik kujundus, nüüdseks varemetes. Hera templi jäänused. Poseidoni templi arhitektuuriline kujundus. Zeusi tempel. Joonia stiil ( 6 saj. e.Kr.)- asutati Väike-Aasia rannikul ·Jumalanna Artemise dipteer (109m pikk, 55 m lai)- antiikajal peeti üheks seitsmest maailmaimest, 356. aastal põletati maha, Aleksander Suur lasi templi taastada, kuid hiljem purustas selle maavärin. Klassikaline stiil: ·Kuulsaimad ehitised püstitati Ateenas. ·Kreeklased sõdisid Pärsiaga->pärslased purustasid Akropolil asunud templid ja skulptuurid->riigimees Periklese algatusel hakati linna taastama ·Partheoni tempel( neitsiruum)- linna kaitsejumalannale Athenale
vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu." Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud · Cheopsi püramiid Egiptuses, · Semiramise rippaiad Babülonis, · Artemise tempel Ephesoses, · Zeusi kuju Olümpias, · Halikarnassose mausoleum, · Rhodose koloss ja · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas).
Kreeka asub Balkani poolsaarel. Jumalad: Jumalate elupaik oli Olmpose mel. Eesotsas seisis taeva-, tormi-, ikse- ja peajumal Zeus. Abikaasaks oli de Hera, kes oli taeva kuninganna. Vend Poseidon oli oma vimsa kolmhargiga torme ja maavtinaid tekitav merejumal. Teine vend oli allilma ja surnute valitseja Hades. Zeusi teine de oli kuldne Demester kes oli vilja ja musta mulla jumalanna. Ares oli sjajuma ja jumalate sepp. Tulejumal oli Hephaistos. Sjajumallannat Athenat austati kui ka tarkusejumalannat. Kuldjuukseline Apollon oli valguse, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning inimestele tuleviku kuulutaja. Jahijumalanna Artemis oli osav vibuktt ja eriti metsloomade kaitsja. Hermes oli tiivuliste sandaalide ja kbaraga teekijate kairsja. Ilu-, armastuse- ja viljakusejumalanna Aphroditel oli palju armuafre. Viinamarjakasvatuse, veini ja sigivusjumal oli Dionysos 7 Maailmaimet: Cheopsi pramiid Egiptuses, Semiramise...
Themisega sündisid Zeusil hoorid Eunomia, Dike ja Eirene ja moirad Klotho, Lachesis ja Atropos. Heraga sai Zeus lausa neli järeltulijat - Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Zeusil oli ka abieluväliseid järeltulijaid. Eurynomega sai ta kariidid - Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Demeteriga said nad Persephone. Mnemosyne kinkis Zeusile lausa 9 muusat - Euterpe, Kleio, Erato, Melpomene, Kalliope, Polyhymnia, Terpischore, Thalia, Urania. Letoga sai ta kaksikut Apolloni ja Artemise. Maiaga oli neil jumalate käskjalg Hermes. Zeus pettis pidevalt oma abikaasat Herat kellele see ei meeldinud kuna ta oli abielu ja abielunaiste kaitsja. Zeus oli kõigi jumalate seast kõige silmapaistvam ja humoorikam. (Zeus) Poseidon Poseidon oli samuti Kronose ja Rhea poeg ehk siis Zeusi vend. Ta oli pärast maadejagamist saanud merejumalaks. Tema sümbol on kolmhark. Roomas oli tema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
