...................................................10 2 Sissejuhatus Hellenite jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Zeus ja teda ümbritsevad tähtsamad jumalad (v.a. Zeusi vennad Hades ja Poseidon) elasid Olümpose mäel Põhja-Kreekas, mistõttu hellenid nimetasid neid olümplasteks. Kuid mis oli Olümpos, seda polegi nii hõlbus seletada. Kahtlemata peeti seda esialgu mäetipuks ja identifitseeriti Kreeka kõrgeima mäe Olymposega Tessaalias, maa kirdeosas. Ent juba varasemas kreeka poeemis "Ilias" on see arvamus andmas maad seletusele, et Olümpos tähendab mingit salapärast paika, mis asub kõrgemal kõigest maailma mägedest. "Iliases" mainitakse, et Zeus räägib jumalatega paljuharjalise Olümpose kõige kõrgemalt tipult, seega mäelt. Kuid pisut edasi ütleb
Sissejuhatus Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma. Nemad väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks seepärast, te Olümpos oli nende kodu. Kuid mis oli Olümpos, seda polegi nii hõlbus seletada. Kahtlemata peeti seda esialgu mäetipuks ja identifitseeriti Kreeka kõrgeima mäe Olymposega Tessaalias, maa kirdeosas. Ent juba varasemas kreeka poeemis "Ilias" on see arvamus andmas maad seletusele, et Olümpos tähendab mingit salapärast paika, mis asub kõrgemal kõigest maailma mägedest. "Iliases" mainitakse, et Zeus räägib jumalatega paljuharjalise Olümpose kõige kõrgemalt tipult, seega mäelt. Kuid pisut edasi ütleb Zeus, et
Tethys; Hyperion, päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne, mis tähendab mälu ; Themis, mida tavaliselt tõlgitakse õigluseks, ja Iapetos oma tuntud poegadega Atlas, kes kandis teavast oma õlgadel, ja Prometheus, inimsoo päästja. Vanematest jumalatest jäid ainult need Zeusi ilmumisel paigale ; nad nihkusid vaid madalamale positsioonile. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Kuid mis oli Olümpos, seda polegi nii hõlbus seletada. Kahtlemata peeti seda alguses mäetipuks ja identifitseeriti Kreeka kõrgeima mäe Olymposega Tessaalias, maa kirdeosas. Ent juba varasemas kreeka poeemis ,,Ilias'' on see arvamus andmas maad seletusele, et Olümpos tähendab mingit salapärast paika, mis asub kõrgemal kõigist maailma mägedest. ,,Iliases'' mainitakse, et Zeus räägib jumalatega paljuharjalise Olümpose kõige kõrgemalt tipult, seega mäelt
(Mälu). Hiljem puhkes titaanidel võitlus Olümpose jumalatega, keda juhtis Zeus ja kelle liitlased olid hekatonheirid . Titaanid kaotasid ja nad heideti Tartarosse. 4 Olümpose mägi Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks seepärast,et Olümpos oli nende kodu. Kuid mis oli Olümpos, seda on raske seletada. Esialgu peeti seda Kreeka kõrgemaks mäeks. Ent juba varasemas kreeka poeemis "Ilias" on see arvamus andmas maad seletusele, et Olümpos tähendab mingit salapärast paika, mis asub kõrgemal kõigest maailma mägedest. "Iliases" mainitakse, et Zeus räägib jumalatega paljuharjalise Olümpose kõige kõrgemalt tipult, seega mäelt. Kuid pisut edasi ütleb Zeus, et kui ta tahaks, võiks ta tõsta maa ja mere Olümpose torni - seega pole enam tegemist mäega
Trooja sõja (1184 eKr) ajal Trooja linna. Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi. Menelaos oli vanakreeka mütoloogias Sparta kuningas. Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal. See on Kreeka kõrgeim mägi (2919 m). Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Mäel on mitu tippu, neist kõrgeim on Mtikas. Kassandra oli naisennustaja, kelle ennustusi kunagi kuulda ei võetud. Elektra oli Atlase tütar, plejaad. Elektra oli Mükeene kuninga Agamemnoni tütar. Prometheus oli kreeka mütoloogias titaan Iapetose ja Klymene poeg, inimkonna kaitsja. Oidipus oli müütiline Teeba kuningas, Teeba kuninga Laiose ja kuninganna Iokaste poeg, kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus oma emaga.
Töö käigus tahaksin ma ka Olümpose mäest rohkem infot saada, sest oma praeguste teadmistega tean ma vaid, et see on suurim mägi Kreekas. Usun, et sellest referaadist tuleb mulle ka tulevikus kasu, kui kunagi avaneb jälle võimalus Kreekat külastada ning ka teistele oma huvitavaid teadmisi jagada. 2 Ülevaade Olümpose mäest Olümpose mägi sai nime sõnast olümpiline. See tähendab jumalikku ülevust ning majesteetlikust. Olümpos on mäemassiiv Kreekas Tessaalia ja Makedoonia piiril Egeuse mere rannikul, Balkani poolsaarel. Olümpose mägi on 2917 m ning osutub Kreeka kõrgeimaks tipuks. Olümpose mägi oli kreeklaste uskumuste kohaselt antiikaja kaheteistkümne jumala elupaik. Legendaarse mäe jalamil on antiikne linn Dion, kus kummardati muiste Zeusi koos teiste Olümpose jumalatega, peeti ohvritalge, siinsetel väljakutel toimusid debatid, linnaelanike koosolekud, teatrietendused ja haaravad spordivõistlused
arvates pidi voolama ümber maa: tema naine Tethys: Hyperon,päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne, mis tähendab mälu; Themis, mida tavaliselt tõlgitakse õigluseks ja Iapetos oma tuntud poegadega Atlas, kes kandis taevast oma õlgadel ja Prometheus,inimsoo päästja.Vanematest jumalatest jäid ainult need Zeusi ilmumisel paigale nad nihkusid vaid madalamale positsioonile. Jumalaid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu.Olümpos oli jumalate eluase,kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Kaksteist olümplast moodustasid taevaliku perekonna: 1. Zeus (Jupiter), peajumal ning tema kaks venda: 2. Poseidon (Neptunus); 3. Hades (Pluto);4. Hestia (Vesta), nende õde; 5.Hera (Juno). Zeusi naine ja 6. Ares (Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: 7 Athena (Minerva), 8. Apollon (Apollo), 9. Aphrodite (Venus), 10. Hermes (Mercurius) ning 11
Muusikat kirjeldati kui kunsti, mis kannab sügavat jõudu ja avaldab selle läbi inimestele mõju. Kindlad muusikalised stiilid seostati kindlate inimeste või jumalustega; näiteks lüürat kunstide ja ettekuulutuste jumala Apolloniga. Vana-Kreekamüütilistest muusikutest kõige tähtsam oli Orpheus, kelle muusika pani elutud asjad liikuma ning võis mõjutada isegi Hadese jõudusid. Muusade elupaik ja müüdid Muusadega oli seotud neli mäge: · Helikon · Olümpos · Parnassosos Traakia · Pieros Pieriamaal · Nende viies elupaik asus hüperborealaste juures Muusad sündisid ja elasid algselt Pierias, Olümpose lähedal asuvas maakohas, kus Zeus nad Mnemosynega oli sigitanud. Sealsete elanike esiisa Pierose tütred olid muusade kunstidega tuttavad ning söandasid nad seetõttu võistlema kutsuda. Võistluse võitsid muidugi muusad. Karistuseks ülbuse eest muutsid nad Pierose tütred kädistavateks harakateks
Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa. ravima ja tulega tööd tegema. Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal. Koos Athenaga oli ta tähtis jumal 6. Olümpos Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. 7. Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, 17. Eros on vanakreeka mütoloogias armastuse jumal, Aphrodite ja Arese poeg. Teda abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Hera kujutati peamiselt tiivulise lapse või noorukina, vibu ja nooltega käes, mõnikord
ZEUS-JUPITER-kreeka peajumal,taeva valitseja,kes elas oma 12 lähema jumalaga Olümpose mäel,valitses,vihma,pikset,kõue.,püha puu tamm,lind kotkas HERA-JUNA-zeusi naine,kõrgeim jumalanna,abielu kaitsja,püha loom lehm,tunnuseks paabulind HERMES-MERCURIUS-zeusi ja maia laps,jumalate käskjalg,kaitses kaupmehi,kaubandus ja turujumal,une ja unenägude jumal,varaste ja petturite kaval jumal.Kõnekunsti ja mõtlemisjumal. ATHENA-MINERVA-zeusi tütar,kes hüppas välaj ta peast,seega tarkuse ja mõistuse jumalanna,lahingujumalanna ,võidutooja ja õiglase sõja jumalanna. APHRODITE-VENUS-Zeusi tädi,sündis merevahust,armastuse ja ilujumalanna,pettis oma abikaasat Aresega ning sellest sündis armastusejumal Eros,ema saatja. APOLLON-APOLLO-zeuso ja leto poeg,valguse ja ennustusjumal,õpetas ravimist korra ja selguse,kunstidekaitSJA. HEPHAISTOS-VULCANUS-zeusi ja hera poeg,tule ja sepakunsti jumal,ainsa jumalana kujutatud töötamas. POSEIDON-NEPTUNUS-zeusi vend,ve...
Päikesesüsteem Planeet Päike Merkuur Veenus Maa Marss Temperatuur 15milj.°K (pinnal 6milj. 452°K 480 °C 15°C +25 kuni -125 °C K°) Kaugus Maast 149,6×10km 82×10km 42×10km 0 55400×10 km Pindala 6,078×1012 km² 75×10km² 284,702 km2 144,8×10km² Mass 1,989×1030 kg 3,303×1023 kg (18 korda 1,19472×1024 kg (5 5,9736×1024 kg 6,4219 x 1023 kg väiksem Maast) korda väiksem ...
................lk 12 Ares (Mars) ....................................................................................lk 13 Hephaistos (Vulcanus) .....................................................................lk 14 Hestia (Vesta) ...................................................................................lk 15 Kasutatud kirjandu .........................................................................lk 16 2 Olümpos Kaksteist olümplast taevalik perekod. Mis asi on üldse Olümpos? Miks taevalik perekond? Olümpos oli mäetipp. Seda nimetatakse ka salapäraseks paigaks, mis asub kõrgemal kõigist maailma mägedest. Sinna sissepääs kujutas endast suur pilveväravat, mida valvasid aastaajad (hoorid). Jumalad veetsid aega seal mõnusalt: magades ja söödes. See oli täieliku õndsuse paik. Samuti räägitakse, et seal ei sadanud vihma ega lund, seal oli alati mingisugune päikesekiir olemas
antiikaja perioodid-arhailine pr.8-11sj.e.kr. värsivorm,Homeros,eepos,müüt,muinasjutt. klassikaline e. atileja pr.-näitekirjandus,teaterAishylos,Sappho. Hellenismipr. 1-3sj. e.kr Alexander Suur,Kreeka õitseng(majandus,poliitika)Vanarooma pr.1-4 sj.p.kr.Kõned,Cicero. müüt-uskumustega seotud pärimuslik jutustus maailma loomisest.Müüt väljendas rahva ajalugu,kultuuri. müüdid-"heraklese 12 vägitegu";"Olümpos ja allism";"maailma loomine" eepos-lugulaul,eposed on kirj.värsivormis. Vana-Kreeka eeposed räägivad maailma loomisest,jumalate ja kangelaste tegudest. Homerose küs-nim.erinevaid arvamusi selle kohta,kas H. kirj. mõlemad eeposed. arhailised luulezanrid- Eleegia-kaksikvärss,tänapäeval kurvatooniline jamb-pilkelaul , hümn , ood-ülistuslaul,epi- gramm-tabav,epitaaf,hauakiri,koorimeelika ja soolomeelika. tähtsamad antiikluuletajad- Archilochos-sõdadest, Anakreon-lõbustustest,naistest,veinist, Lesbose saare luuletajad-lesbism Sapho-armastus...
Nende ülesanded, tähtsamad teod ja vastsed Rooma mütoloogias Eliise Vilepill 10.a Pärnu Hansagümnaasium Kaheteistkümneks olüplaseks nimetati kõige tähtsamaid titaanidele järgnenud jumalaid. Neid kutsuti olümplasteks selle tõttu, et nendeelukohaks oli Olümpos. Selle asukohta ei teata veel tänapäevalgi, kuigi arvatakse, et silmas peeti Kreeka kõige kõrgemamäe,Olümpose, tippu. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad puhkasid, veetsid aega ja kuulasid Apolloni lüürat. Hellenite jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Taevaliku perekonda kuulusid: Zeus (Jupiter), peajumal; siis tema kaks venda: Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto); Hestia
Zeus pea-, taeva- ja äikesejumal Poseidon merede valitseja Hades allmaailma valitseja Hestia kodukoldejumalanna Hera abielu kaitsja Ares sõjajumal Athena tarkusejumalanna Apollon - valgusejumal Aphrodite - armastus- ja ilujumalanna Hermes jumalate käskjalg Artemis - jahijumalanna Hephaistos tulejumal Dionysus on veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Tema avastas veini tegemise. Eros on vanakreeka mütoloogias armastuse jumal. Teda kujutati peamiselt tiivulise lapse või noorukina, vibu ja nooltega käes, mõnikord ka seotud silmadega. Helios on vanakreeka mütoloogias päikesejumal. Paan oli vanakreeka mütoloogias kitsekarjuste ning lamburite jumal. Ta uitas metsades ja mägedes ning mängis karjaseflööti süürinksit. Prometheus oli inimkonna kaitsja. Tema tõi inimestele tule, mille ta oli varastanud jumalatelt. Pygmalion kreeka skulptor, kes armus ära oma enda tahutud elevandiluust naise kujusse. Narkissos Herakles on vanakre...
Kreeka Sisukord Asukoht Loodus Rahvastik Majandus Ø Eksport Ø Import Haldusjaotus Kliima Faktid Asukoht Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Loodus Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Rahvastik 2010. aasta juuli seisuga elab Kreekas 11 305 118 inimest. 2008. aasta seisuga elab 61% rahvastikust linnades. Ametlik keel on kreeka keel. Valitsev usk on õigeusk. Majandus Kreekas on maailma suuruselt 39. SKP. 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Kreeka drahmi. Töötuse määr on 2010. aasta seisuga 12%. SKP jaotumine sektoritesse (2009) Põllumajandus; 0,04 Tööstus; 0,18
Kreeka Tähtsam: Pealinn-Ateena ; pindala-131 940 km² ; riigikeel-kreeka ; rahvaarv-11 325 900 ; rahvastiku tihedus-85,3 in/km² ; president-Károlos Papoúlias ; peaminister-Antónis Samarás ; iseseisvus-25. märtsil 1821 ; rahaühik-euro ; usund-õigeusk ; ajavöönd-Ida-Euroopa aeg. Geograafia: Kreeka asub Euroopa lõunaosas Vahemere ääres. Piirneb põhjast Bulgaaria, Albaania ja Makedooniaga. Egeuse meri eraldab Kreekat Türgist. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks . Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. Loodus: 80% Kreeka territooriumist on mägine ning riik on üks mägisemaid Euroopas. Pindose mäestik ulatub riigi keskelt loode-kagu suunas ja selle kõrgeim punkt on 2637 meetrit. Kesk- ja Lääne-Kreeka loodust ilmestavad ka ...
3. ''Aithiops'' Trooja sõda ja Achilleuse surm 4. ''Väike Ilias'' Ennustus Trooja langemise kohta Trooja hobuse valmistamise lugu 5. ''Ilioni häving'' Trooja hobuse linna toomine Koledad tapatalgud Troojas 6. ''Nostoi'' - Kreeklaste raskused kojupöördumisel pärast Trooja vallutamist 7. ''Odüsseia'' Odüsseuse kümneaastane kodutee 8. ''Telegoneia'' Odüsseia uued rännakud Mis on olümpos? Olümpus on koht, kus elavad kõik maailma jumalad.
aegadel isandad. Nad olid päratult suured ja võimasad, neid oli palju, kuid vähesed jõudsid jätta jälje mütoloogiasse. Kõige tähtsam titaan oli Kronos, ladina keeles Saturnus. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks seepärast, et nad elasid Olümposel. Homeros laseb Poseidonil öelda, et tema valitseb merd, Hades surmariiki, Zeus taevast, ent Olümpos on ühine kõigile. Asus Olümpos kus tahes, kuid sissepääs sinna kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Kaksteist olümplast, on ka tuntud nimega "Dodekatheonin" Kreeka mütoloogiast, klassikaline järjestus nägi välja selline : Zeus (Jupiter), peajumal; siis tema kaks venda: Poseidon(Neptunus) ja Hades (Pluto); Hestia (Vesta), nende õde; Hera
Kool Nimi Klass "Muusad" Juhendaja: xx Muusad -- olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad said oma nime ladinakeelsest sõnast musae. Muusad olid Zeusi ja Mnemosyne tütred. Nad sündisid Olümpose lähedal Pierosel, mis oli ka nende esialgne elukoht, kuid neid seostatakse veel kolme mäega (Helikon, Olümpos, Parnassos) ning samuti rohkete allikate ning metsatukkadega. Usuti, et nad on neitsid, kes elavad metsas, allikate läheduses. Neid kujutati sageli käsikäes ringi tantsimas, et sümboliseerida kunstide seotust. Muusad sümboliseerisid inimkonna kõige kõrgemaid vaimseid ja kunstilisi püüdlusi ning nende omadused inspireerisid inimesi, kes omakorda olid kohustatud tänama muusasid kui nende loovuse allikat.
Otepää Referaat Kreeka Allan All 9.a Otepää Gümnaasium 2010 Sisukord: 1) Sisukord...........................................................................................................................................2 2) Sümboolika......................................................................................................................................3 3) Üldandmed.......................................................................................................................................3 4) Geograafiline asend..........................................................................................................................4 5) Loodus..............................................................................................................................................4 6) Rahvastik......................................................................
Reisimine Vaatamisväärsused Suhted Eestiga Veel huvitavat. Mida kaasa osta Kreekast Kasutatud materjal Üldinfo Asukoht: Balkani poolsaar Pealinn: Ateena, ligikaudu 5 miljonit elanikku Rahvaarv: ligikaudu 12 miljonit inimest Pindala: 131 944 km 2 Riigikord: Kreeka on parlamentaarne vabariik, riigipea president Rannajoone pikkus: 17 500 km Suuremad saared: Kreeta, Euboia, Kerkira, Kefalonia Saari kokku: 760, millest asustatuid 350 Kõrgeim mägi: Olümpos 2917 m Viisa: Eesti passi omanikele viisavaba: punase ja halli passi omanikele viisa kohustuslik Elektrivool: 220 V Vaktsineerimised ei ole kohustuslikud. Asend Põhjas asub neli naaberriiki: Albaani, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, sa arte ja poolsaarterohke. Selle pikkusjoon 14 880 km. Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid
Pheidiase reljeefidega kaunistatud friis. Templis sees oli jumalanna hiigelsuur kuju, mis oli kaetud elevandiluuga ja rüüstatud kuldrõivastesse. Lisaks Parthenonile tõusis esile veel Erechteioni tempel, mis oli Athenale ja Poseidonile pühendatud. Kreeklaste jumalad Zeus- Jumalate valitseja ning taeva-, tormi- ja piksejumal. Jagas oma kahe venna, Hadese ja Poseidoniga, maailma valitsemist nii, et tema sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, kuid kõik maapealne ja Olümpos jäid ühisvaraks. Tänu piksenoolte käsitamisele oli Zeus kõige võimsam ja ülejäänud pidid talle kuuletuma. Kreeklased kutsusid teha tihti isaks, sest tal oli palju lapsi nii jumalate kui ka kangelaste seas. Sümboliteks: kotkas, tamm, piksenooled Hera- Taeva valitsejanna ja abielu kaitsja. Hera oli Zeusi abikaasa ja õde. Herat kujutati tihti väga armukadedana, kes kiusas Zeusi arvukaid lemmikuid ja lapsi. Sümboliteks: granaatõun ja paabulind
Ateena akropol Ateena linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus, tuntuim Vana-Kreeka akropol. UNESCO kaitse all. Jumalanna Athenale. Dooria stiilis. Lord Elgin Delfi seal asub Apolloni altar. Ja Delfi oraakel - Inimesed käisid saamas Apollonilt vastuseid oma hinge vaevavatele küsimustele. Olümpia olümpiamängude toimumispaik. Olümpos - mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal. See on Kreeka kõrgeim mägi (2919 m). Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Solon - Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik 7.-6.sajandil eKr. Väga tark. Perikles Ateena riigimees. Periklest peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Ta kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises. Philippos II - Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani. Ta oli Aleksander Suure ja Philippos III isa. Alistas oma võimule polised.
Antiikmütoloogia on väga keeruline ja huvitav. Mütoloogia sünnimaaks võib pidada Kreekat. Hiljem kasvas Kreeka mütoloogiast välja ka Rooma mütoloogai. Valisin selle teema kuna ma pole veel kunagi selgusele jõudnud vanakreeka mütoloogia tegelaste elule. Sellest töös võtan vaatluse alla peamiselt 12 peajumalat Kreeka mütoloogias, kes moodustavad jumaliku perekonna. Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Sellistena olid nad enam-vähem muutumatud. Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalate soosingu ärateenimiseks oli tarvis ohverdusi ja vagadust, ent need ei garanteerinud midagi, sest jumalad kaldusid meelt muutma. Jumalate viha oli kardetav ja ka nende armastus oli ohtlik.
Selles referaadis räägin ma Kreekast Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Riik: Kreeka Vabariik (kreeka k.: Elliniki Dimokratia) Pindala: 131 940 km² (130 800 km² maismaa ja 1140 km² meri) Rahvaarv: 10 722 816 (2008) Rahvastiku tihedus: 81 inimest/ km² Riigikeel: kreeka keel Religioon: Kreeka õigeusk Riigikord: parlamentaarne vabariik Riigipea: president Karolos Papoulias Valitsusjuht: peaminister Costas Karamanlis Pealinn: Ateena (elanikkond 3,8 miljonit, koos eeslinnade ja Piraeus'ga ligi 5 miljonit) Rahaühik: euro; 1 EUR = 15,6466 EEK
Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil aga vedas kuna tema ema Rhea pani mähkmete sisse kivi ja andis selle Kronosele alla neelata. Kui Zeus oli suuremaks saanud, otsustas ta oma isa kukutada. Ta valmistas võlujoogi, mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Hiljem hakkas Zeus maailma jagama oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva , Poseidon mere ja Hades allmaailma ning Olümpos jäi nende ühisvalduseks. Zeus armus paljudesse naistesse ja püüdis oma tuudesetust naise eest varjata. Tähtsalt kohal vanakreeka mütoloogias olidki Zeusi surelikud ja surematud armukesed.Zeus oli oma piksenoolte käsutamisele kõige võimsam ja ülejäänud jumalad pidid talle kuuletuma. Sageli ilmus ta kotkana ja tema meelisohvriloom oli härg. Hera Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna, ta oli Zeusi naine ning Kronose ja Rhea tütar. Hera päralt oli nimelt taevas
10.Kl Marina Zvereva Juhendaja: Krista Fatkin Sissejuhatus Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Vana-Kreeka jumalad Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune.
Allesjäänud laps, Zeus, aga tõukaski oma isa omakorda troonilt ning vabastas oma õed ja vennad tema kõhust. Zeus ja tema vennad Hades ja Poseidon jagasid maailma ära, nii et Zeusist sai ülemvalitseja, Hadesele jäi allilm ja Poseidonile meri. Nad elasid koos teiste jumalatega Olümposel, mis mõne müüdi järgi oli mägi, teiste järgi asus see aga kõrgemal kõigist mägedest või taevas. Olümpose sissepääs oli suur pilvevärav, mida valvasid neli aastaaega. Olümpos oli õndsuse paik, kus rahu ei häirinud miski. Sealses paradiisis elaski taevalik perekond, antopomorfsed ehk inimesekujulised omavahel sugulussidemetes jumalad, kes valitsesid inimeste üle, olles samas ka ise inimlikult ekslikud ja sugugi mitte täiuslikud. Tähtsaima, n.ö tuumikperekonna moodustasid 12 jumalat Zeus, Poseidon, Hades, Hestia (keda hiljem asendas Dionysos), Hera, Apollon, Ares, Athena, Aphrodite, Hermes, Artemis ja Hephaistos, aga Olümposel elas veel teisigi jumalaid.
Aitas kaasa lihtrahva elu arendamisele. Mis hoogustas linnade arengut 10 sajandil? Linnade arendamisele aitas kaasa kaubateede arendamine ning kaubanduse hoogustumine. Kaubandusvõrgud arendasid majandust, mis arendas omakorda linlaste eneseteadlikust. Kirjelda 3 märksõnaga viikingite kultuuripärandit Ruunikiri ja -kivid, saagad 2 pool 1. Miks on Kreeka kultuur Euroopa kultuurihäll? Mütoloogia ja religioon (eeposed “Iilias” ja “Odüsseia”, Olümpos, templid, ohverdused, dionüüsiad ehk usupidamised. Filosoofia (humanism, tänapäevane filosoofia jne) Teater (draama, tragöödia, komöödia) Sport (Olümpiamängud, maraton, kettaheide, odavise jne) Teadused (matemaatika, meditsiin, ajalookirjandus (Herodotos), politoloogia; hariduse areng Euroopas baseerub meditsiini arengul ja matemaatikavalemite juurde tulemisel) Poliitika (aristokraatia, demokraatia) Kirjandus (alfabeet, lüürika, eeposed, mütoloogiad, seadustikud)
kitaramängus, soovides võidu korral üht neist endale naiseks. Muusad võitsid ning karistuseks torkasid mehel silmad peast ning võtsid talt laulu- ja kitaramänguande. See on ainus teadaolev müüt, kus muusad on julmad. Ainus teadaolev muusa laps oli Orpheus, kelle ema oli Kalliope. Orpheuse isaks nimetatakse nii Apollonit, jõejumalat Oiagrost kui ka tundmatut traakia ülikut. Orpheus kasvas üles Traakias. Legendid muusadest on sageli seotud Traakiaga, kus asuvad muuhulgas Pieros ja Olümpos. Vanad kreeklased pidasid traaklasi kõige musikaalsemaks rahvaks maailmas. Pandora Laegas - otseses tõlkes 'kingitus kõigilt'. Savist naine, kelle Hephaistos valmistas Zeusi palvel karistuseks inimkonnale. Prometheus andis inimestele tule ja õpetas neid ohverdama liha asemel loomaluid ja rasva. Iga jumal kinkis vagurale neiule midagi: kauni välimuse, ilusad rõivad, meeldiva loomuse. Kuid talle anti kaasa ka laegas, kuhu paigutati midagi halba igalt jumalalt
.......................................7 Maalikunst...............................................................................................................................7 2 Üldandmed Pindala: 131 957 km2 Rahvaarv: 10 538 594 miljonit inimest. Pealinn: Ateena Haldusjaotus: 52noomi. Usund: Kreeka õigeusk Aeg: Eestiga sama. Kreeka suunakood: 30 Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Ametlikuks keeleks on kreeka keel. Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli. Vanakreeka keel, mille vanimad raidkirjad pärinevad 8.7. sajandist eKr., oli antiikajal tähtis kultuurkeel, peale Kreeka eriti idapoolsetel Vahemeremaadel ja Ees-Aasias. Ladina keele ja teiste keelte kaudu on kreeka keele elemente kandunud ka eesti keele sõnavarasse (näiteks akadeemia, bioloogia, -graaf, tele-). Rahaühikuks oli Kreeka drahm(umbes 0,053 EEK) Paberrahadest on olemas 100-ne, 500-
KREEKA Arvestuslik töö nr.5 II osa Õpilane: klass: 11K2 1. Vasta küsimustele: 1. 1. Millised olid kreeklaste suurimad saavutused ( too ka konkreetne näide): hariduse vallas: Kreeka linnriigid hoolitsesid enamasti oma kodanike koolihariduse eest.Poisid alustasid seitsme aastasena kooliteed aga tüdrukute kasvatamine oli täiesti iga pere enda asi aga tavaliselt ei ulatunud see kaugemale majapidamis- ja käsitööalasest õpetusest. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid. Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. kirjanduse vallas: Tähtsal kohal olid kangelaseeposed.Kujunes mitu eepilist teemat, millest tähtsaim oli nn Trooja sõja lugu.Hilisemad kreeklased pidasid mitme eepose autoriks pimetat laulikut Homerost.Eelkõige omistati talle kaks kõige kuulsamat eepost- ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" (ainsana meie päevini säi...
...........................................7 6. Hermes & Ares...................................................................................................8 7. Hephaistos & Hestia...........................................................................................9 8. Kasutatud kirjandus..........................................................................................10 Sissejuhatus Kaksteist olüplast elasid Olümposes, tänu millele neid nii kutsuti. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. See oli täieliku õndsuse paik. Kaksteis olüplast moodustasid taevaliku perekonna: 1. Zeus ( Jupiter ), peajumal;siis tema kaks venda: 2. Poseidon (Neptunus) 3. Hades (Pluto) 4. Hestia (Vesta), nende õde 5. Hera (Juno), Zeusi naine 6. Ares (Mars), nende poeg Zeusi lapsed: 7. Athena (Minerva) 8. Apollon (Apollo) 9. Aphrodite (Venus) 10
Kuid mõned olid teistest tähtsamad neid kutsuti Olümpose jumalateks. Kreeklased pidasid jumalaid surematuteks ja kõikvõimsateks. Kuid siiski ei olnud jumaladki muredest vabad, sest nende üle valitses vältimatu saatus nagu ka inimeste üle. Kreeka jumaltel on väga omane ka omasooihaldus. Peajumalaid kutsuti olümplasteks, sest nad elasid Olümpose mäel Põhja-Kreekas. Olümpose sissepääs kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Zeus (Jupiter) Zeus oli Kronose ja Rhea noorim laps. Kronos sai teada, et üks tema poegadest tõukab ta troonilt. Kronos neelas alla kõik oma lapsed, niipea kui need olid ilmale tulnud.
Väljapääs Atlandi Ookeani läbi vahemere. Küprose vähestest jõgedest ,mis suurema osa aastas kuivavad on, on suuremad Karyotise, Pedieos, Serrakhis, Dhiarizos. Küprose mõne magedaveejärje (näiteks Kouklia) kõrval on olulisemad kaks suur soolajärve: Larnaca ja Akrotiri. Riigi pinnamood Saarel on kaks kõrgustikku: Troodos kesk- ja edelaosas ning Pentadactylos põhjas. Küprose edelaosas Trodose massiivil asub saare kõrgeim tipp - Olümpos (1952 m). Põhjas asuvad Kyrenia mäed; kõrgeim tipp seal on Kyparissovouno (1024 m). Saare keskosas laiub Mesaoría tasandik. Nende vahel asub viljakas Messaoria tasandik Küprosel puuduvad aastaringselt voolavad jõed; on vaid mõned allikad ja ojad. Küprose maastik on vaheldusrikas. 648 kilomeetrit rannajoont näitab nii liiva-, kui ka kruusarabasid, avatud lahtesid ja ähvardavailmelisi kaljukünkaid. Sisemaad iseloomustavad kõrged mäestikud ja avarad tasandikud. Loodusolud
Kaaslased: Marsil on kaks väikest kuud Phobos ja Deimos, Kreeka mütoloogias olid need sõjajumal Marsi pojad hirm ja terror. Atmosfäär: Marsi Maast sada korda hõredam atmosfäär koosneb 95 protsendi ulatuses süsinikdioksiidist ning kolme protsendi ulatuses lämmastikust. Raskusjõud: 38 protsenti Maa omast. Temperatuur: Marsi pinna temperatuur kõigub miinus 129 kraadist poolustel pluss 27 kraadini ekvaatoril. Marsi kõrgeim mägi on 15 850 meetri kõrgune vulkaan Olümpos. Marsi kuni 4000 kilomeetri pikkused ja 3 kuni 6 kilomeetri sügavused kanjonid on Päikesesüsteemi suurimad. Välja arvatud Maa, on Marsil kõige mitmekesisem ja huvitavam maastik kõikidest maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: - Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis, tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust (paremal).
Kreeka Referaat Sisukord Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Loodus....................................................................................................................................4 Kliima.................................................................................................................................5 Temperatuur................................................................................................................... 6 Vihmasadu-õhuniiskus .................................................................................................. 6 ..........................................................................................................
3. Vana-Kreeka jumalad Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju.
Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Kreeka on vabariik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. 1. Atika 2. Ida-Makedoonia ja Traakia 3. Ípeiros 4. Joonia saared 5. Kesk-Kreeka 6. Kesk-Makedoonia 7. Kreeta 8. Lõuna-Egeus 9
Hellenismiperioodi religioon oli seega Kreeka ja Idamaade traditsiooniliste uskumuste omanäoline sulam. 9 Loodus Kreeka rannajoon on väga liigestunud, paljud lahed on head looduslikud sadamad. Ligi 80% territooriumist hõlmavad madalad või keskmise kõrgusega mäed: läänes tugevasti karstunud lubjakiviahelikud, idas üksikud kristalsed massiivid, seal hulgas ka Kreeka kõrgeim mägi Olümpos,mille kõrguseks on 2917 meetrit. Viimaste vahel asub ka palju madalikke. Kreekas esineb sageli maavärinaid ning Thera saarel on tegevvulkaan. Saartel ja rannikul valitseb vahemereline kliima, keskmine temperatuur juulis 25- 27, jaanuaris 4-12ºC. Idas on 400-700,läänes 900-1200 mm sademeid aastas. Sisemaal mägedes on karmim talv ning püsiv lumakate. 10
Olümpias ei tohtinud relvasi kanda ega kedagi relva jõul minema ajada. Naistel puudusid ühiskonnas kodanikuõigused ja iseseisvus. Seega nad allusid oma abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielu tähtsaim ülesanne oli saada seaduslike järglasi. Abieludel oli ka oluline roll poliitiliste sidemete tekitamisel. Abielus tunded ei mänginud mingit rolli. Monogaamsus- abielu ühe mehe ja ühe naise vahel. 5. Usk Vana-Kreekas, õp. lk. 121-127 .Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Legendi kohaselt tekkis mägi pärast seda kui jumalad võitsid titaane titaanide sõjas. Mägi on paljude mütoloogiliste lugude toimumiskohaks. (Nime Olümpos päritolu pole teada. Tõenäoliselt on see indoeuroopa-eelset päritolu.) Zeus(rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Hera(rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Olümpias ei tohtinud relvasi kanda ega kedagi relva jõul minema ajada. Naistel puudusid ühiskonnas kodanikuõigused ja iseseisvus. Seega nad allusid oma abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielu tähtsaim ülesanne oli saada seaduslike järglasi. Abieludel oli ka oluline roll poliitiliste sidemete tekitamisel. Abielus tunded ei mänginud mingit rolli. Monogaamsus- abielu ühe mehe ja ühe naise vahel. 5. Usk Vana-Kreekas, õp. lk. 121-127 .Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Legendi kohaselt tekkis mägi pärast seda kui jumalad võitsid titaane titaanide sõjas. Mägi on paljude mütoloogiliste lugude toimumiskohaks. (Nime Olümpos päritolu pole teada. Tõenäoliselt on see indoeuroopa-eelset päritolu.) Zeus(rooma mütoloogias Jupiter) peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Hera(rooma mütoloogias Juno) Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. (http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud) OLÜMPOSE MÄGI – jumalate elupaigaks peetud mägi Põhja-Kreekas Olümpos (uuskreeka Όλυμπος (Ólympos) ['olimbos]; vanakreeka ῎Ολυμπος (Olympos)) on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal. See on Kreeka kõrgeim mägi (2919 m). Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Mäel on mitu tippu, neist kõrgeim on Mýtikas. Olümposel on väga rikkalik taimestik, mitmed taimeliigid on endeemsed. Nime Olümpos päritolu pole teada. Tõenäoliselt on see indoeuroopa-eelset päritolu. (http://et.wikipedia
maja). Härg võis olla jumal, ohvriloom või ohverdatav jumal. Madudega jumalanna kujukesed on leitud lossi alumistelt korrustelt, mistõttu teda on peetud allilma või lossi kaitsejumalannaks. Ekstaatilised tantsud jumaluste austamisel Potnia emand, termin, millega kreeklased tähistasid suuri jumalannasid. Vaieldav on, kas jumalannad on sama jumalanna erinev kujutis või oli tegemist erinevatega. Viimane arvamus on peale jäänud. Poeetide vahendusel ilmneb meile Kreeka panteon. Olümpos ja Zeusi loss kasvavad kokku. Peajumal on Zeus. Jumalannad on tähtsad, kuigi ühiskond on väga patriarhaalne. Riik/kollektiiv vastutas iga konkreetse isiku religioosse käitumise suhtes. Kui üks inimene solvas jumalaid, ähvardas karistus langeda kogu kodanikkonna peale. Teada on religioossed protsessid pühaduseteotuse kohta (399. aastal Sokrates). Polnud preesterkonda kui omaette seisust. Preestrid olid ühel või teisel moel kogukonna eestseisjad, ametisse määratud riigiametnikena
Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne mälu, Themis õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) vennad 2. Hestia (Vesta) kolme esimese õde 3. Hera (Juno) Z naine ja õde 4. Ares (Mars) Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Apollo) ja Aphrodite (Venus) ja Hermes (Mercurius) ja Artemis (Diana) Z lapsed 6. Hephaistos (Vulcanos) H poeg ZEUS JUPITER
Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Apollo) ja Aphrodite (Venus) ja Hermes (Mercurius) ja Artemis (Diana) – Z lapsed 6. Hephaistos (Vulcanos) – H poeg ZEUS - JUPITER
perekonnana, mille eesotsas seisis taeva-, tormi- ja piksejumal Zeus. See jumalik pere jagunes kahte suurde põlvkonda: Zeus ja tema õed-vennad, ning Zeusi lapsed. Nende peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril, kuid nad võisid vabalt liikuda kus iganes. Zeus. Taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitsejana. Oli oma kahe venna Hadese ja Poseidoniga maailma ära jaganud, nii et Zeus sai taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma, maapealne valdkond ning Olümpos aga jäid nende ühisvalduseks. Sellegipoolest oli Zeus tänu piksenoolte käsutamisele oli ta kõigist võimsam ja ülejäänud jumalad pidid talle kuuletuma. Teda kujutati istumas Olümpose taevasel troonil. Zeusil oli lugematu arv lapsi nii jumalate kui ka inimlike kangelaste seas. Seetõttu kutsusid kreeklased teda sageli lihtsalt isaks. Sageli ilmus ta kotkana ja tema meelisohvriloom oli kärg. Kõik inimlikud seadused olid Zeusi kaitse all ja nendest üleastujat ootas tema karm karistus.
Hypermestra pandi tõotuse murdmise eest vangi, kuid teised danaiidid pidid minema allmaailma. Seal hakkasid nad karistuseks vedama vett aukudega anumatesse. 3. Homerose „Odüsseia“ „Odüsseia“ on Odysseuse lugu teest Troojast koju. Kuna kreeklaste käitumine Troojas vihastas jumalad välja, saatsid nad kreeklastele tormi. Enamus Agamemnoni laevu hukkus, väejuht ise pääses koju, Menelaos ja Helena sattusid Egiptusesse, ja Odysseuse kodutee kestis 10 aastat. Eeposes on kolm liini: Olümpos, Odysseuse teekond ja kodune elu. Kodus arvab Penelope, et ta mees on kadunud ja tänu sellele on tal palju kosilasi, kes kõik tahavad saada kodusaare Ithaka valitsejaks. Odysseuse poeg on valitsemiseks veel liiga noor ja teda ei võta veel keegi tõsiselt. Penelope hoiab kosilasi eemal ettekäändega, et ta koob äiale surilina, kuid tegelikult arutab päeval kootu öösel üles. Jumalad, välja arvatud Poseidon, on 10 aasta jooksul leebunud ja saadavad Hermese nümf Kalypso juurde, kelle
perekonnana, mille eesotsas seisis taeva-, tormi- ja piksejumal Zeus. See jumalik pere jagunes kahte suurde põlvkonda: Zeus ja tema õed-vennad, ning Zeusi lapsed. Nende peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril, kuid nad võisid vabalt liikuda kus iganes. Zeus. Taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitsejana. Oli oma kahe venna Hadese ja Poseidoniga maailma ära jaganud, nii et Zeus sai taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma, maapealne valdkond ning Olümpos aga jäid nende ühisvalduseks. Sellegipoolest oli Zeus tänu piksenoolte käsutamisele oli ta kõigist võimsam ja ülejäänud jumalad pidid talle kuuletuma. Teda kujutati istumas Olümpose taevasel troonil. Zeusil oli lugematu arv lapsi nii jumalate kui ka inimlike kangelaste seas. Seetõttu kutsusid kreeklased teda sageli lihtsalt isaks. Sageli ilmus ta kotkana ja tema meelisohvriloom oli kärg. Kõik inimlikud seadused olid Zeusi kaitse all ja nendest üleastujat ootas tema karm karistus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
