Tollal oli ta veel sõber Wagneriga. Wagneri ooperi uuendamine. Kogu totaalse kunstiteose idee. Hiljem ta pettus Wagneris. Provotseeris tollal levinud antiigi käsitlust. Manduv ja moraliseeriv sõnadevool. Seab vastamisi kaks erinevat loomisprintsiipi, mis üksteist tasakaalustavad: apollooniline luulekunst ning dionüüsiline poolus. Dionüüsiline pool on justkui joobes olek ning apollooniline on justkui unenägu. Taargiline eluhoiak on joobumus. 534 eKr – Thespis. Poolmütoloogiline tegelane. Suurte dionüüsiate ajal oli esimene ilmik, mittepreester. Tuli vankriga, mille äärelaudadest sai moodustada lava. Thespise kunst = näitekunst, Thespise rüü = teatrikostüüm. Teater tänapäevases mõistes tekkis läbi Thespise. Kuigi on arvatud, et laulik Arion andis tragöödiale kuju. Erinevate linnriikide rivaalitsemine on eriarvamuste põhjuseks. Ta astus kooriga dialoogi kangelase või jumala rollis
o Orkestra ringikujuline tantsuväljak, a'la lava o Skenee lavatagune hoone, kus said näitlejad vahetada maske ja toimus tegevus, mida ei saanud laval näidata (nt. ,,Oidipuses" see, kuidas Oidipus endalt silmad välja torkab) o Theatron e. koolon tänapäeva mõistes tribüünid, kus asusid pealtvaatajad (loomulikult jagunesid kohad vastavalt sotsiaalsele positsioonile) · Thespis lavastaja, poeet, trupijuht, esimene, kes oli ka näitleja. Värsskõnelise dialoogi looja. · Ditüramb ülistuslaul veini- ja viljakusejumala Dionysuse auks · Dionüüsia(d) Dionysuse auks peetavad (teatri) kevadpidustus(ed) Tragöödia kurbmäng, otsetõlkes sokulaul, tragöödia tekkis kas soku ohverdamisest või parimale koorile soku kinkimisest, mõeldud sõnale ja kõnele. Selle lõpp ei pidanud olema õnnetu.
· Tragöödias piirasid liikumist ja miimikat pikk rüü, kohmakad jalanõud ja mask · Rüü kitoon · Onkos - peakate · Kothornid platvormtaldadega jalatsid · Mask avas tegelaskujude olemuse, soo, ea,sotsiaalse ja majandusliku seisundi Tragöödia · Kreeka tragöödiat nimet. tekkekoha järgi Atika tragöödiaks - see saavutas täiuse 5. saj. eKr Atika maakonnas Ateenas · "sokulaul" (kr. tragos ode) ohvri toomine või autasu Thespis (6.saj. 30.aastad eKr) · Poeet, näitleja, lavastaja kes tuli oma sünnikohast vankriga, millest sai improviseeritud lava: Ateenas võitis auhindu dionüüsiatel · Thespise kunst näitlemine · Thespise rüü teatrikostüüm · Thespise uuendus - dialoogid Kuulsamad tragöödiate autorid · AISHYLOS (525-456 eKr) 7 tragöödiat Kreeka- Pärsia sõdade ajal usk maailma harmoonilisusesse, mida traagilised konfliktid kohati rikuvad. Ülev ja pidulik stiil.
tahvad teda ära süüa. Poseidon hakkab Odysseust jälitama, sest ta torkas ta pojal silma välja. Siis sattus ta Aioola saare valitseja Aiolose juurde, kes andis talle pauna, mis hoidis ära tuuli. Odysseus keeldus Kirke joogist. Veel käis ta surnuteriigis ja Sireeni saarel. Odysseus ujus kahe merekoletise vahelt läbi ning sattus Kalypso saarele.Lõpuks jõudis ta koju Ithakale. Võitleb kosilastega, sai tagasi naise ja poja. 3. Kes on Thespis? Kes on Dionysos? Iseloomulikku Kreeka ja Rooma teatrile. Osata neid võrrelda · Thespis ditürambilise koori juht, kes pani aluse teatrile . · Dionysos Kreeka maiste rõõmude, rikkaliku saagi, veini ja lõbususe jumal, kelle pidustustest arenes välja tragöödia . KREEKA ROOMA ehitus Orgudes, orkestra, skeene Lauskmaal, lava, lavasein,
sellega kaasnenud rituaalsetest toimingutest. Peaaegu iga rahva kommetes on olnud tähtsal kohal miimilist laadi laulud ning tähenduslikud tantsud, mida esitasid preestrid ja teised kuluseteenrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemise iseiseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Jumalateenistuse teatriks muutumine algatas 6. saj eKr poeet Thespis, kes rändas koos kooriga oma kodulinnast Ateena poole. Tema vankri, millega ta peolt peole sõitis, võis muuta lavaks ning Ateenas võitis ta dionüüsiatel auhinna. Thespis oli esimene näitejuht ja näitleja, samuti ka esimene ,kes julges jumalat mängida. Samuti olid dionüüsiate ajal suured nö näitevõistlused, mida etendati linna jaoks. Omavahel võistlesid 3 autorit kolme tragöödia ja ühe satüürkomöödiaga. žanrid:
sellega kaasnenud rituaalsetest toimingutest. Peaaegu iga rahva kommetes on olnud tähtsal kohal miimilist laadi laulud ning tähenduslikud tantsud, mida esitasid preestrid ja teised kuluseteenrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemise iseiseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Jumalateenistuse teatriks muutumine algatas 6. saj eKr poeet Thespis, kes rändas koos kooriga oma kodulinnast Ateena poole. Tema vankri, millega ta peolt peole sõitis, võis muuta lavaks ning Ateenas võitis ta dionüüsiatel auhinna. Thespis oli esimene näitejuht ja näitleja, samuti ka esimene ,kes julges jumalat mängida. Samuti olid dionüüsiate ajal suured nö näitevõistlused, mida etendati linna jaoks. Omavahel võistlesid 3 autorit kolme tragöödia ja ühe satüürkomöödiaga. žanrid:
näidend 5. Kreeka teater: 1. Näidelda võisid vaid mehed 2. Teatrid ehitati alati templitele võimalikult lähedale 3. Etenduse põhiosa leidis aset teatri keskel asuval ümaral platsil ehk orkestral 4. Orkestral oli külgedel kaks sissekäiku 5. Üks näitleja võis kehastada mitme tegelase rolli kasutades selleks maske 6. Teatrid ehitati üldjuhul mäenõlvale, et pealtvaatajatel oleks etendusest hea ülevaade 7. Thespis oli esimene, kes julges kehastada jumalat, esimene näitleja ja esimene näitejuht 8. Teatrid anti rendile eraisikule, kes pidid hoolitsema remondi eest. Seetõttu polnud etendustel käimine tasuta ning vaestele jagati selle tarbeks toetust, kuna suuremad dionüüsiad olid kohustuslikud 6. 3 tragöödia kirjanikku: Aischylos ,,Oresteia" Sophokles ,,Kuningas Oidipus" Euripides ,,Medeia" 7
Antiikkirjandus- Vana-Kreeka/Rooma kirjandus 8 saj eKr-5 saj pKr Andropomorfsed-jumalad kes võtavad kuju mida vaja Müüt-jutustus maailma loomisest Mütoloogia- müütide kogum Jumalad toitusid ambroosiast ja nektarist Antiikmaailmale omased muusad- Kleio- ajaloo muusa Urania- astronoomia Melpomene-tragöödia Thaleia-komöödia Terpsichore-tanstu Kalliope-eepiline luule Erato-armastusluule Polyhymneia- jumalatele määratud laulude muusa Euterpe-lüürika Antiikeepos- Ilias ja Odüsseia autor Homeros. Ilias räägib Trooja sõja 50 päevast Odüsseia räägib rännakutest peale Trooja sõda. Theatron-vaatamiskoht Skenee-orkestra taga paiknev ehitis Orkestra-ringi kujuline väljak Proskeenion-skenee taga paiknev riietumiskoht Altar-jumalate kummardamise koht Komöödias kadus koor, laulmine tuli asemele Tragöödias oli dialoog. V-K teater- rajatud mäenõlvale, 2-3 näitleja,kooril oluline roll,templi lähedal, amfiteatrid, dialoog näitleja ja koori vahel. V-R teate...
ANTIIKAJA TEATER Koostas: Liisi Reimaa 10a Ateenas ja teistes Kreeka linnades hakati ehitama suuri teatreid, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Nõnda ehitati Ateenasse Dionysose auks teater, mis mahutas kuni 30 tuhat vaatajat. Teater asus lahtise taeva all ja oli katuseta. Ülemised istmete read pealtvaatajaile olid raiutud otse kaljusse, alumised aga olid valmistatud marmorist ja puust. Need poolringis astangutena laskuvad istmeteread said amfiteatri nimetuse. Siin hakkasid pärastpoole esinema näitlejad, kuna koor jäi orkestrasse. Antiikteater koosnes seega kolmest põhiosast: Teatri südameks oli tasane ja ringikujuline väljak kahe sissekäiguga koori jaoks, mida hakati hiljem nimetama orkestraks. Orkestra taga paiknes ajutine lavaehitis skeene, mis oli etendusel taustaks ja kõlaseinaks. Kõige keerukam lavamasin oli tõsteseadeldis, mille abil võis jumal taev...
"Theogonia" ("Jumalate põlvnemine", 1022 värssi). 6. Kuidas tekkis teatrikunst? Kirjelda antiikteatrit. Mis on tragöödia? Teatrikunsti alusepanijaks peetakse poeet Thespist, kes astus jumalat või kangelast kehastades kooriga dialoogi. Teatrile alusepanijaks peetakse diturambilise koori juhti Thespist, kelle nimi sai näitlemise sünonüümiks - Thespise kunst -, samuti nagu Thespise rüü tähendab teatrikostüümi. Thespis olevat tulnud koos kooriga oma sünnikohast Ikarjast kraamivankril, mille põhja- ja äärelaudadest sai moodustadaimproviseeritud lava. Rännakuil ühelt peolt teisele jõudis ta lõpuks Ateenasse, kus ta loomulikult võitisauhinna äsja algadatud draamafestivalil - suurtel dionüüsiatel. Amfiteater on tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater. Antiikajal etendati Kreekas veinijumala Dionysose auks koorilaule ja näitemänge
3. Meie ajani säilinud antiikeeposte pealkirjad, arvatav autor. ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" - Homeros 4. Millel need eeposed põhinevad? Need põhinevad müütidel, muistenditel ja ajaloosündmustel. 5. Antiiklüürika jaotus. Eleegia nutulaul ; Jamb pilkav ; Meelika laul 6. Sappho Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog. 7. Aisopos Antiik-Kreeka kirjanik. 8. Andtiikdraama algus. 5.sajand. 9. Thespis Antiik-Kreeka tragöödiakirjanik/poeet. 10. Tema n-ö panus antiiktragöödia tekkesse. Esimene näitejuht kui ka esimene näitleja ning ühtlasi esimene, kes julges jumalat mängida. 11. Kirjelda antiikteatrit. Antiikteatris lavastati tragöödiaid, hiljem lisandusid komöödiad. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. Näitlejad kandsid maske. Keskaeg 1. Keskaja kuulsad kangelaseeposed, maad.
Sõna teater pärineb kreeka keelest (theatron) ja tähendab algselt vaatemängukohta. Teater kui kunstiliik sündis (millal? kus?) u 6.saj eKr , Vana-Kreekas Atikas Peloponnesose poolsaarel. Teatri eelkäijaks olid pidustused, mis olid pühendatud jumalale nimega Dionysos ( veinijumal) neid pidustusi kutsuti dionüüsiateks. Tänapäeva teatri otseseks algeks võib pidada Ditürambi. Ditüramb oli Dionysosele pühendatud kultuslaul (hümn), mida esitas (mis?) 50.meheline koor flöödi saatel. Thespis oli antiikmaailmas legendaarne ditürambi-koori juht. Thespise kunst = teater, Thespise rüü = teatrikostüüm. Vanim teatrizanr on sikulaul ehk Tragöödia. Tragöödiaid esitati (millal?) talvel. Tragöödia kasutas teemade allikana (mida?) kreeka mütoloogiat. Tragöödiates oli näitlejate rõivastus ( milline?) pikk, lai, voogav, värvikirev, rikkalikult kaunistatud. Komöödiates, mida esitati (millal?) saagikoristuse ajal kandsid näitlejad (milliseid rõivaid?)
Maailmakirjandus - iga rahva kirjanduse parim osa, mis on ületanud rahvuse piirid ning saanud kõikide rahvaste ühisomandiks Rahvuskirjandus - ühe rahvuse kirjandus Antiikkirjandus - vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on loodud 8saj eKr-5saj pKr, algselt teosed Egiptuse papüürustel, hiljem pärgamentidel Zanrid - eepos, tragöödia, komöödia, ood, hümn, satiir, dialoog, kõne liigid jne Tragöödia - lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng Komöödia - meelelahutuslik naljamäng Müüt - uskumusega seotud pärimuslik jutustus maailma loomisest Maailma teke - usuline, teaduslik, müütiline Kreeka mütoloogia - jumalad inimesega sarnased, maailma lõid jumalad (kõigepealt Kaos, sellest eraldus Maa(Gaia) ja ta abikaasa Taevas(Uranos). Nende lapsed olid titaanid, Kronose lastest said kreeka jumalad. Jumalad elasid Olümposel) Herakles - vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros, maskuliinsuse kroon, kuninglike klannide esivanem, tuntud o...
rahvas hästi tundis. 534. aastal eKr etendati kevadisel Dionysose pühal Ateenas poeet Thespise tragöödiat. Selles näidendis esines ainult üks näitleja -- Thespis ise, kelle monoloogid vaheldusid koori lauludega. Seda sündmust peetakse teatri sünnipäevaks mitte ainult Kreekas, vaid kogu maailmas. KREEKA MASKID KOMÖÖDIA STSEENID Vaasimaalidel TRAGÖÖDIA STSEENID Vaasimaalidel VANA-KREEKA KAART
rahvas hästi tundis. 534. aastal eKr etendati kevadisel Dionysose pühal Ateenas poeet Thespise tragöödiat. Selles näidendis esines ainult üks näitleja — Thespis ise, kelle monoloogid vaheldusid koori lauludega. Seda sündmust peetakse teatri sünnipäevaks mitte ainult Kreekas, vaid kogu maailmas. KREEKA MASKID KOMÖÖDIA STSEENID ● Vaasimaalidel TRAGÖÖDIA STSEENID ● Vaasimaalidel
1)8.saj eKr- 5. saj pKr ; Vana Kreeka ja Vana Rooma 2) Kreeka Rooma Zeus-peajumal Jupiter- peajumal Aphrodite- armastuse ja ilujumalanna Juno-abielu ja sünnitusjumalanna Hera-zeusi naine Venus-armastuse, ja ilujumalanna Athena-tarkusejumalanna Mars-sõjajumal Ares-sõjajumal Minerva-tarkusejumalanna Poseidon-merede valitseja Neptunus- merejumal Hades-Zeusi vend Pluto-allmaailmajumal 3) Tüliõun-oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Trooja hobune-oli ...
LOE, MÕTLE JA TÄIDA LÜNGAD! Tragöödia sünd. Dramaatika olemus Tragos sokk+ ode laul (sokk autasuks või sokuohvrite järgi?) Dr on 1 kolmest ilukirjanduse põhiliigist. Draamateos kirjut tavaliselt teatris 6. sajandi keskpaigas eKr lisas poeet Thespis Dionysose pidustustel kooriettekandeile lavastamiseks, seega realiseerub kirjaniku, lavastaja, näitlejate, näitleja. See asus kooriga kahekõnesse dramaturgiline element! ...................................... ....................................................ühistegevuses. Koorilaulu ülev-pidulilest lauludest kujunes tragöödia, lõbusailmelistest komöödia. Kasutada on siis ka lavalised väljendusvõimalused, dekoratsioonid, rekvisiidid
taha. Kui 1960. aastatel hakkasid üha rohkem levima mitmesugused alternatiivsed mõttevoolud ja -suunad: alternatiivmeditsiin, orientalistika, New Age'i liikumised jmt, siis 1970. aastate esimesel poolel hakkasid sel kombel ilmuma mitmesugused valikkogumikud, mis sisaldasid peamiselt välisajakirjandusest tõlgitud artikleid, aga ka originaalmaterjale. Mitmed taolised kogumikud ilmusid perioodiliselt läbi aastate. Tuntumad neist olid Thespis (teatriajakiri), Visarid (kunstiajakiri) ja Magisteerium (New Age'''i ajakiri). Läbi kogu selle aja trükiti mitmekordselt ümber, paljundati ja levitati väliseestlaste teoseid, eelmise Eesti Vabariigi ajal ja saksa okupatsiooni ajal ilmunud raamatuid ja artikleid ning palju muud. Arvatavasti kõige suurema leviku osaliseks selles valdkonnas said Uku Masingu esseed ja artiklid. 1970. aastate Eesti kultuuri kandis jätkuvalt eesti keel. Jätkus eestlaste isetegevusharrastus
Antiikkirjandus Kreeka teater Rooma teater Koostas T. Ristmägi 12 JUMALAT Zeus peajumal Jupiter Hera abielunaiste kaitsja Juno Poseidon vete valitseja Neptunus Hades allilma valitseja Pluto Athena tarkusejumalanna Minerva Apollon valgusejumal Apollo Artemis jahijumalanna Diana Aphrodite iluja armastuse jumalanna Venus Hermes jumalate käskjalg Mercurio Ares sõjajumal Mars Hephaistos tulejumal Vulcanos Hestia kodukolde jumalanna Vesta KREEKA TEATER On seotud viljakusjumal Dionysose kultusega(54.saj eKr Atika ajajärk, seos Ateena). Tema auks korraldati rongkäike, mis sisaldasid teatri elemente. Seal osalesid Dionysose kaaslased saatürid(soku pea ja sabaga mehed). Nad laulsid ditürambe(ülistuslaule). Nendest nn sokulauludest tuleneb nimi tragöödia. Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas 6. saj eKr poeet Thespis. DIONÜÜSIAD Toimusid märtsis, aprillis 3 päeva. Seal lavastati näidendeid kogu linna rahvale. Külastus oli tasut...
Midas- Kuningas himustas rikkust, soovis, et kõik mida ta puutub muutub kullaks Minotaurus- Minose naise Pasiphae ja härja värdjalik poeg Daidalos- ehitas laburündi, kuhu Minotaurus suleti Theseus pääses Ariadne abiga laburünti ja tappis Minotauruse Ariadne lõng- juhtnöör Orpheus ja Eurydike- Orpheus armastab Eurydiket kui ta naine sureb varsti pärast abiellumist. Tänu erilisele andele lüürat mängida pääseb Orpheus põrgusse. Tagasi tulle ei tohi Orpheus tagasi vaadata, kuid ta vaatab ikks, kaotab Eurydike.(armastus võidab surma) Paan- karjuste metsalaulik, mängib flööti, teda kuuldse paaniline hirm Daidalose poja Ikaros- hukkus sest polnud mõistlik, lendas päikesele liiga lähedale Prometheus- võitlus türannide vastu, inimestele tuletooja, Herakles vabastas ta Pandora- päästis hädad ja pahed inimeste hulka Tantalose piinad- Hadese tiigis põlvili, söömata joomata, on ilma sellest, mis on näiliselt võimalik Sisyphos- peab ränkrasket kivi m...
Jumalate käskjalg/ Hermes/ Mercurius Tiivulised sandaalid, surnute teejuht kübar ja võlukepp Sõjajumal Ares/ Mars Hea ja halb Koer/hunt, raisakotkas Tulejumal/ sepatöö Hephaistos/ Lahke, inetu Lonkur Vulcanus 15. Thespise roll teatriajaloos. Algselt tähendas tragöödia koorilaulu pidulikku esitust. Poeet Thespis tõi koorile lisaks näitleja. Seoses sellega draama osa kasvas. 16. Mis tähendab ,,Oikumeeni äärel" Inimese poolt asustatud maailma äärel olema. 17. Sophoklese roll teatriajaloos Sophoklese tähtsus väljendub kolmanda näitleja sissetoomisega, dekoratsiooni kasutusele võtt ja kooriliikmeid 12-15. Teada on, et ta on kirjutanud 123 näidendit, aga säilinud on aint 7. 18. Trooja hobune? Mõiste "Trooja hobune" on pärit Homerose "Iliasest"
Antiigi mõiste, ajalised piirid. Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr. Antiikaja kokkuleppeliseks alguseks peetakse Homerose eeposte loomist (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr. Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg. Antiik tuleb sõnast antiquus, mis tähendab vana, iidne. Vana-Kreeka jumalad. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal (Välgunooled) Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna (Diadeem) Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal (Kolmhark) Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal (joomissarv) Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna...
saarelt ja ta asub kodupoole teele. Teel satub ta ette mitmeid takistusi (kükloop Polyphemos, lootosesööjate saar jne), ta ületab need vaevaliselt ning lõpuks koju jõudes ei tunne ta oma kodusaart enam ära. Kodumajja jõudes esineb ta vaese kerjusena. Kui piinatud lesk toob kosilaste ette oma mehe vibu, suudab kerjus ainsana sellest lasta. Penelope tunneb ta ära ning eepose lõpus järgneb verine kättemaks kosilastele. Kreeka tragöödia sünd langeb V sajandi keskpaika, mil poeet Thespis lisas Ateenas Suurte Dionüüsiate puhul kooriettekandele näitleja. Viimane astus kooriga kahekõnesse ning tõi esinemisse dramaturgilise elemendi. Koorilaulu ülevpidulikest elementidest kujunes tragöödia(algselt võis olla ka lõbusasisuline), kuna komöödia lähteks said naljalaulud. Hakati kangelaste vooruste ja vägitegude kõrval rõhutama ka inimelu kannatuslikku külge. Tragöödia edasises arengus vähenes koori osa ja kasvas näitlejate osakaal ning suurenes ka nende arv.
Kosilaste sugulased tahavad Odüsseust tappa, aga Zeus lepitab nad. Kokkuvõte: põhin. Müütidel, mida loonud rahas; jumalad ei ole idealiseeritud, on häid kui halbu tegelasi; inimeses hinnatakse vaprust, ausust, truudust; oli tähtis rahva lugema õppimisel; sellega alg Euroopa kirj. Antiikteater. 5. saj. eKr. Algus: pidustused Dionysose (veini-, viljakusejumal) auks. Saatjad saatürid e. traagosed (sõna tragöödia). Preestrid jutustasid ümber jumalate elulugusid. Thespis esines vankril, mis meenutas lava. Teatrifestivalid. Ettevalmistused 9- 10 kuud enne. Näidend esitati züriile- valis näidendid, näitlejad, patrooni. Teatrifestival 4 päeva- tragöödiad, viim päeval komöödiad. Alg rongkäiguga. Näitlejad kasut maske. Tragöödianäitl riietus värviline, kallihinnaline, jalas koturnid- näitleja nähtavam. Maskid korgist, riidest. Vajalik kõva hääl. Teater koosnes kolmest põhiosast: keskel ringikujuline orkestra, mille peal oli Dionysose altar
Nendest lauludest mis need sokud laulsid on nime saanud tragöödia (kreeka tragoidia:tragos kits, sokk + o(i)de - laul). Arvatakse, et kõige algelisemad teatrietendused olid seotud jumalatele sokuohvri toomisega. Algul piirduti Dionysose austamisega kuid hiljem lisandusid lood pooljumalatest ja nende elust. Enamikkude kreeka näidendite sündmustik rajanes rahva usundi- ja kultuuripärandil. 2.1. Jumalateenistus teatrina Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas poeet Thespis. Tema tähtis uuendus oli see, et ta oli esimene, kes astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, deklameerides värsse. Seega oli ta siis nii esimene näitejuht kui ka esimene näitleja. Peale seda hakati sama laadi näidendeid esitama ka suurte dionüüsiate pidustustel, peale teksti kirjutas autor ka etendusele muusika ja tantsulise osa, oli näitejuht ja näitleja ning harjutas kooriga. Hiljem võtsid selle töö üle asjatundjad. 2.2. Kostüümid
Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö 1.Vana-Kreeka teater. Teke, ülesehitus, kostüümid. Dionüüsia, saatür, tragöödia 2.Prometheus inimkonna abistaja ja kaitsjana. Prometheuse kannatused ja vabastamine. 3.Inimkonna 5 ajastut kreeka mütoloogia järgi 4.Veeuputus kreeka mütoloogia järgi. Deukalioni laev ja inimsoo taastamine 5.Pandora laegas. Olümpiamängude tekkimine 6.Kreeka jumalad. Zeusi võitlused 7.Maailma loomine kreeka mütoloogia järgi. Kaos, Uranos, Kronos, titaan, kükloop 8.Vanad müüdimotiivid. Oska tuua näiteid õpitud jumalate ja kangelaste järgi 1. Vana-Kreeka teater ehk Atika teater Nüüdisaja teatrile pani aluse Atika ajajärgu Kreeka teater, sest just siis astusid näitlejad esmakordselt rahva ette. Esitati tragöödiaid ja komöödiaid. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega. Tema auks korraldati...
mõistusest võitu Vana-Kreeka teater o Iseloomustas · Koturnid (jala kõrgendused) · Polstrid · Häälekõvendus 8 · Maskid · Meesnäitlejad · Üks näitleja mitmes rollis · Kolme ühtsuse reegel: Aeg 24 h Koht 1 Tegevus 1 liin o Thespis · Teatri looja · Oli esimene inimene, kes kehastas jumalat Atika komöödia o Komöödia · naljamäng, mis naeruvääristab inimlikke nõrkusi, paljastab elu pahupoolt, pakub huumori ja satiiri kaudu meelelahutust o aristophanes · kirjutas poliitilisi, sotsiaalseid ja kirjanduslikke komöödiaid homeros o kes oli? · Vana-Kreeka eeposte kirjutaja o Küsimusi · Kus ta tegelikult sündis Smürna
flööti mängida, sest see teeks ta näo koledaks, seega ta viskas selle minema. Selle leidis Marseyas. · Marseyas kutsus Apolloni või(s)tlustele früügia saatür. · Paan paaniflööt (eripikkusega flööt), karjaste(pool)jumal. · Hermes valmistas lüüra (, kitara Apollonile) · Ktesibios vesiorel · Jaguneb 7 helilaadiks. Loetakse ülevalt alla. Lääne teatri alusepanija Thespis. TV Vana-Kreeka kultuuri seos Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga: Ühised pillid (topelt)aulos, harf, lüüra. Kreeka muusika on Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna nende ja kristliku kultuuri vaheaste. Musik - lauldes ettekantud luule. Vana-Kreeka muusika apollonlik ja dionysoslik alge, kuidas muusikas väljendusid? Apollonit peeti I muusikuks, ta mängis lüürat. Tema mängu ajal tõusid kivid iseenesest Teeba müüriks. Dionysos aulost (matkib inimhäält)
Kordamine: Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Vihik POLIS-linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maa piirkond. VALITSUSVORMID: a)demokraatlik rahvavõim nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast rahvakoosolekul on valitsemise keskne roll (NT. Ateena demokraatia Periklese ajal) b)aristokraatlik võim on koondatud aritokraatide kätte nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel (NT. Sparta) c)türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta rahulolematute suhtes rakendati terrorit (NT. Peisistrotose ja tema poegade türannia Ateenas KODANIKKOND Kodanikud vaba meessoost põliselanik Kodaniku õigused ja kohustused osaleda poliitikas- käia rahvakoosolekul, hääletada, olla valitud riigiametite...
enesekindlus. 14. Teater: kujunemine (dionüüsiad), tragöödiad ja komöödiad, Aischylos ja Sophokles, teatri tähtsus Kreeka ühiskonnas. Õpik lk. 120-121, vihik. Teatrietenduste tähtsus: 1) Kasvatasid kodanikke ja panid mõtlema, kuidas on õige käituda. 2) Pakkusid meelelahutust. 3) Harisid rahvast poliitiliselt. 4) Arenes näitekunst ja -kirjandus. 5) Austati Dionysost. Thespis oli poeet, kes etendas Ateenas 534. aastal eKr kevadisel Dionysose pühal oma tragöödiat, seda sündmust peetakse teatri sünnipäevaks. Aischylos oli kuulus traagik, kes kirjutas V sajandi esimesel poolel Ekr tragöödia sarja ,,Orestia", milles peategelane Orestes pidi tapma oma ema, et maksta kätte oma isa mõrva eest. Sophokles oli Ateena tragöödia suurkuju, kirjutas ,,Kuningas Odipiuse", milles kangelane aga ei võinud ette näha, et tapab oma isa ja abielub oma emaga, kuigi
teatris mitte uudset lugu, vaid seda, kuidas draamakirjanik tuntud lugu oli interpreteerinud ning kuidas mängisid näitlejad ja laulis-tantsis koor. Tuldi kaasa elama, puhastuma (katarsis). Antiikdraama zanrid on tragöödia (kr tragos 'sokk' ja ode 'laul', sõna tuleb küladionüüsiast, kus esimesel päeval ohverdati sokk või anti see viimasel päeval auhinnaks) ja komöödia (kr komos 'meestesalgad'). TRAGÖÖDIA Sündis VI sajandil, mil poeet, näitleja ja lavastaja Thespis lisas Ateenas 534. a. Suurte Dionüüsiate puhul kooriettekandeile näitleja (tema ise see austatava jumala või kangelasena oligi see oli erakordne ka seetõttu, et esimesena pühitsemata inimestest 2 söandas ta jumalat kehastada), kes astus koorijuhiga (korüfee) dialoogi ning tõi nõnda esinemisse dramaturgilise elemendi. Esimene tragöödia oli sündinud! Thespise nimi sai
Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö 12.10.2016 1. Maailma loomine kreeka mütoloogia järgi Kõigepealt oli jumal Kaos ja muud midagi. Siis tuli Kaosele aga mõte luua maailm. Ta lõi Maa (jumalanna), kellele rajati meie maailm. Seejärel lõi ta Öö, Tartarose ning Päeva. Tartaros = Maa tuum (allmaailm), kus peidab end Öö. Ta lõi armastusjumalanna, kes tõi elu kauniduse. Seejärel sünnitas Maa Taeva, Mäe ja Mered. Taevas oli Uranos, kellest sai kõige vägevam jumal. Ta võttis Maa omale naiseks, kes sünnitas talle surematuid lapsi – 12 titaani (6 meest, 6 naist). Titaan Hyperion ja ta naine Thea andsid maailmale Päikese, Koidu ja Kuu. Kõige auahnem oli noorim titaan Kronos. Uranose ja Maa lapsed olid ka kükloobid. Kükloobid valvasid vulkaane ja põhjustasid maavärinaid ning välku. Maa ja Uranose lasteks oli veel ka 3 sajakäelist hiiglast, kes põhjustasid mäge...
Lossid olid kindlustamatta. Tänu kaubandussuhetele juhtuti kokku palju foiniiklastega ja hakati kasutama ka foiniikia tähestiku. Kreeklased võtsid üle selle tähestiku, tähtede nimed jäid samaksl, aga lisati vokaale. Nende versiooni tähestikust hakati kutsuma Alfabeediks. Kreeka teater. Antiik Kreekat peatakse teatri sünnikohaks. Teater kasvab välja Dianüüsose auks peetud pidustustest. Etendasid inimesed kurbi mänge ja põhinesid Kreeka mütoloogial. 534 eKr Dramaturg Thespis etendas dragöödia , mis põhines kreeka mütoloogial. Ta ise mängis seal. Neid mängiti vabas õhus ja päevasel ajal. Põhiplaan. Treatlon on vaatlejatele määratud paik. Orkestra on ümmargune väljak kus toimus näitlejate tegevus. Skenee koht kus näitlejad said strippida. Seal eesriiet ei kasutatud. Kasutusel olid ka teatud masinad , mis vajaduse korral said näitlejaid õhku tõsta. Näitlejateks olid mehed , neid oli vähe. Pealt vaatajate hulgas võisid olla ka naised
komöödia oli seotud karnevalipärase küljega. Oma arenenud kujul eemaldusid need mõlemad zhanrid kaugele rituaalse mängu vahetuist vormidest. Mis puutub saatüridraamasse (saatürid metsadeemonid, sarvede ja sabaga olendid, Dionysose kaaslased), siis see ei etendanud iseseisvat osa ja oli vaid lisandiks tragöödia etendusele.(Lill,A.2004, lk 77) Jumalateenistuse teatriks muutumise algatas 6. sajandil eKr poeet Thespis, kes olevat rännanud koos kooriga oma kodupaigast Ikariast Ateena poole suurel kraamivankril, millest sai teha improviseeritud lava. Teel liikus ta ühelt peolt teisele, kuni jõudis Ateenasse, kus võitis suurtel dionüüsiatel auhinna. Thespise tähtis uuendus oli see, et ta astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, deklaameerides värsse. Seega oli ta esimene näitejuht kui ka esimene näitleja. Ning ühtlasi esimene, kes julges jumalat mängida. (Nahkur,A.2005, lk 29)
Skeene orkestra tagaplaanil olev ehitis, kust näitlejad tulid, kus nad said vahetada kostüüme, maske. Siit on tulnud sõna stseen lavateose osa. Koor tragöödiakoor koosnes 1215 liikmest, kes esitasid ühislaule ja -tantse. Korüfee koorijuht, kelleks valiti parim kooriliige Koreeg isik, kes finantseeris etendust, kandis kõik kulud. Traditsiooni järgi oli tragöödia algul muusikaline etendus. Varaseim tragöödiakirjanik, keda teatakse 6. saj. II poolel elanud Thespis hakkas koori kõrval kasutama näitlejat ja lõi kõneosad, s.o näitleja dialoogi kooriga tõi varasemasse oratooriumilaadsesse kooriteosesse draamategevuse alged. Antiikajal peeti just Thespist tragöödia rajajaks. Temalt on säilinud 4 tragöödiafragmenti. Kõige tuntumad tragöödiameistrid on: Aischylos (525 456 eKr e. 5. saj. I poole autor) Sophokles (496 406 eKr e. 5. saj. II poole autor) Euripides (480 406 ekr e. 5. saj. II poole autor)
ümbermõtestamise, komöödia oli seotud karnevali pärase küljega. Oma arenenud kujul eemaldusid need mõlemad žanrid kaugele rituaalse mängu vahetust vormidest. Mis puutub saatüridraamasse (saatürid – metsadeemonid, sarvede ja sabaga olendid, Dionysose kaaslased), siis see ei etendanud iseseisvat osa ja oli vaid lisandiks tragöödia etendusele.(Lill, A.2004, lk 77) Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas 6. sajandil eKr poeet Thespis, kes olevat rännanud koos kooriga oma kodupaigast Ikariast Ateena poole suurel kraami vankril, millest sai teha improviseeritud lava. Teel liikus ta ühelt poolt teisele, kuni jõudis Ateenasse, kus võitis suurtel dionüüsiatel auhinna. Thespise tähtis uuendus oli see, et ta astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, deklaameerides värsse. Seega oli ta esimene näitejuht kui ka esimene näitleja. Ning ühtlasi esimene, kes julges jumalat mängida.(Nahkur, A.2005, lk 29)
Paar korda aastas peeti Dionysose püha. Sokunahas pidulised kandsid maske ning laulsid kurbi ja rõõmsaid laule vaheldumisi. Siit tulid ka nimetused tragöödia (tragos -- sokk; ode -- laul) ja komöödia (rõõmsa rahvahulga laul). Kurvad laulud põhinesid alati kreeka rikkalikul mütoloogial, mida rahvas hästi tundis. 534. aastal eKr etendati kevadisel Dionysose pühal Ateenas poeet Thespise tragöödiat. Selles näidendis esines ainult üks näitleja -- Thespis ise, kelle monoloogid vaheldusid koori lauludega. Seda sündmust peetakse teatri sünnipäevaks mitte ainult Kreekas, vaid kogu maailmas. Ateena linnriik korraldas teatrietendusi kaks korda aastas. Etendused olid näitekirjanike- dramaturgide võistlused. Iga osavõtja pidi esitama 3 tragöödiat ja ühe lõbusa sisuga teose. Etendused toimusid vabas õhus. Kreeka teater koosnes kolmest osast: ümmargusest väljakust orkestras, vaatajaile määratud paigast (teatron) ja lavast (skeenee).
Atika tragöödia 5. saj eKr majanduslikult ja sõjaliselt kerkis esile Ateena, Kreekat oli korduvalt rünnanud Pärsia armee, kuid tulutult, saabus Kreeka majandus-kultuuriline õitseng. Selle ajajärgu põhjal tunnemegi antiikkultuuri suuremaid nimesid (filosoofe, proosaautoreid). AT kajastas oma elgsel kujul Dionysose usundi kannatlikku külge selle kõlbelises ümbermõtestuses. Teatritekst kasvab välja koorilüürikast. 6.-5. saj piirimail Thespis lisab koorile esilaulja, kes on kooriga dialoogis. Koor on staatiline, esilaulja dünaamiline käib ära, esitab erinevaid rolle, deklameerib, mitte ei laula. Koor võttis osa mängust, kujutades isikute rühma, kes oli asetatud suzeelisse seosesse näitleja kujutatavate isikutega.On algeline teater. Nim antiiktragöödia varajaseks ajajärguks. 5. saj peeti Ateenas 2x aastas suuri pidustusi, kevadel on need eriti rõõmu- ja rahvarohked peetakse dionüüsiaid (Dionysuse auks)
vanem, ja teeb abieluettepaneku. Tatjana nõustub. 1824. sügis- 1825 kevad- taaskohtuvad Onegin ja Tatjana. Kaasaegsed olid rahulolematu Puskini teose lõpuga- Tatjana ja Onegin ei jäänud kokku. Puskini eesmärk aga oli, et Tatjana oli väga kõlbeline ja ei saanud meest petta. Pilet II · Antiikteater tekkimine, lavastuslik ja korralduslik külg, Sophokles ,,Kuningas Oidipus" Esimene dateeritud etendus 534. a e Kr, lavastaja Thespis. Komöödiad-tragöödiad on seotud usuliste kommetega. 6. saj e Kr teatril meelelahutuslik varjund. Esimesena kujuneb välja tragöödia, tähtis osa on kooril (tragöödia koor 24, pikkades rüüdes, komöödia koor 12 liiget, maskides). Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetud viljakuspidude (orgiad) ajal etendatakse. Kooris eeslaulja e protagonist. Dialoog= näitleja+koor. Kolm näitlejat tavaliselt. Näidendeid esitati võistluse vormis, võrdlus nii
Teosed: novellikogud ,,Vastu hommikut" ja Ristisõitjad", romaanid ,,Toomas Nipernaadi", ,,Karge meri" ja ,,Ekke Moor" Pagulusaastatel mõtiskleb eestluse teemadel. Romaanid ,,Üle rahuti vee", ,,Kas mäletad, mu arm?" ja ,,Leegitsev süda" 3. PILET ANTIIKTEATER TEKKIMINE , LAVASTUSLIK JA KORRALDUSLIK KÜLG , SOPHOKLES ,,KUNINGAS OIDIPUS" G. SUITSU ELU JA LOOMING , PAARI LUULETUSE ANALÜÜS Vanakreeka teatri esimene etendus, mille lavastas Thespis, toimus väidetavalt 534 eKr. Vanakreeka teater kujunes välja viljakuse- ja veinijumal Dionysose auks korraldatud pidustustest (dionüüsiatest). Esialgu oli teater pigem tegevusest jutustamine kui tegevuse kujutamine. Komöödiad ja tragöödiad olid tekkepäralt kultuslikud-rituaalsed, kuid ajapikku omandasid esteetilise, meelelahutusliku funktsiooni. Antiikajal oli teater võrdlemisi tinglik: vaataja pidi arvestama erinevate formaalsustega etenduse sisus ja vormis
(näiteks põhineb sellel intervjuu, vestlus). didaktiline teos ilukirjanduslik teos, mis on teadlikult moraliseeriv või õpetav. Näiteks Nicolas Boileau (16361711) "Luulekunstis" (1674) esitatakse oma aja luuleteooria põhilisi seisukohti. dionüüsia jumal Dionysose auks korraldatud pidustused igal aastal märtsis-aprillis Antiik-Kreekas. Dionysose pidustustega on seotud draama kujunemine iseseisvaks kirjanduszanriks 5. ja 4. sajandil e.Kr. Poeet Thespis (6. sajand e.Kr) lisas kooriettekandele näitleja, kes astus kooriga dialoogi, nii tekkis dramaturgiline element. Dionysos ka Bakchos. Kreeka viljakusjumal, Zeusi ja Teeba printsess Semele poeg. Dionysost kummardati looduse loova jõu jumalana, hiljem sai temast joovastuse ja ekstaasi jumal. Dionysose auks peeti igal aastal kevadel pidustusi. Dionysose kultusest on arenenud kreeka tragöödia ja komöödia. dispositsioon vt süzee. distihhon kahevärsiline stroof. Vt ka stroof.
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
Nipernaadit, on aga viimasest stiililiselt ja ka süzeeliselt ühtlasem. Ohtrasti esineb siin G lemmiktegelast - mõnest fanaatilisest ideest haaratud inimest - rannakuninganna Jevdokia, talumees-praost Odja ja teised. Selles teoses on pessimismi asemel juba vaikne rahulolu lihtsate rõõmude, töö ja kodu ning lähedastega. 4. ,,Toomas Nipernaadi" analüüs Pilet 3 1. Antiikteater tekkimine, lavastuslik ja korralduslik külg. Kreeka teater. Esimene dateeritud etendus 534 eKr, lavastaja Thespis. Tekkis tänu Dionysosele, kelle auks peetud pidustustest välja kasvas umbes 500 eKr dionüüsia (märts&aprill), lenaia (jaanuar&veebruar. Komöödiad ja tragöödiad seotud usuliste kommetega. Draamat ei tuntud. 6. saj eKr tekkis teatrile meelelahutuslik varjund. Esimesena kujunes välja tragöödia, tähtis osa on kooril 24 inimest, pikkades rüüdes. Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetuks viljaskuspidude ehk orgiate ajal etendatakse. Kooris eeslaulja ehk protahonist
Vahing, Vaino 1987 1977 1987 Iseolemisest ehk veelkord minastLooming 3 /381 392 61 Vahing, Vaino, Jüriloo, Alo 1992/1993 Carl Gustav Jungi analüütiline psühholoogia Vikerkaar 1 Vahing, Jüriloo 1990 Vaimuhaiguse müüt Akadeemia 5 ja 6 Unt, Mati 1997 Carl Gustav Jung. Thespis. Jung, Carl Gustav 1995 Tänapäeva müüt. Deleuze ja Guattari, D E L E U Z E ja G U A T T A R I "Skisoanalüüs"Skisoanalüüs on vaid osalt liigitatav psühhoanalüüsi alla kirjeldab I H A liikumist ja S U B J E K T I moodustumist. Samas T E R A A P I A T v. R A V I skisoanalüüs ei paku, mingit kaduma läinud algust või ühtsust skisoanalüüsis pole. Seisavad paljususe, I H A vabaduse eest. I H A vaba süntees või
on mats, Kaval-Ants neg. tegelane. "Kuningal on külm" ('36) - näidend, allegooriline. Oludest ja nende muutumisest ühel suvalisel Euro maal, 30ndate II poole iseloomustus. Fantastiliste novellide kogud "Pöialpoiss" (1923), "Meie rebane" (1932), essee "Hiina ja hiinlased" (1938). Pilet 4 7. ANTIIKTEATER- TEKE, LAVASTUS, KORRALDUSLIK KÜLG. SOPHOKLES ,,KUNINGAS OIDIPUS" Kreeka teater. Esimene dateeritud etendus 534 eKr, lavastaja Thespis. Tekkis tänu Dionysosele, kelle auks peetud pidustustest välja kasvas umbes 500 eKr dionüüsia (märts&aprill), lenaia (jaanuar&veebruar. Komöödiad ja tragöödiad seotud usuliste kommetega. Draamat ei tuntud. 6. saj eKr tekkis teatrile meelelahutuslik varjund. Esimesena kujunes välja tragöödia, tähtis osa on kooril 24 inimest, pikkades rüüdes. Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetuks viljaskuspidude ehk orgiate ajal etendatakse. Kooris eeslaulja ehk protagonist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
