Mõisted: RIIGIKOGU EV parlament,rahva esinduskogu,seadusandliku võimu kandja,koosneb 101 liikmest ja valitakse neljaks aastaks. LIHTHÄÄLTE ENAMUS kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vastu. KOOSSEISU HÄÄLTEENAMUSkui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust,saadakse väh.501 häält KVOORUMistungil või koosolekul osalejate arv,millest piisab,et koosolek või istung oleks otsutusvõimeline. EELNÕU seaduse projekt,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud. PRESIDENT üldmõistena,mis tahes esimees või eesistuja,riigiga seoses riigipea,kelle volitused ja võim on riigiti väga erinevad. VETO riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse väljakuulutamata jätta või selle jõustumin edasi lükata. VALIMISKOGU Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest Vabariigi Presidendi valimise...
Mähkli küla 13 7 6 18 13 5 Rebasemõisa küla 41 19 22 48 24 24 Ähijärve küla 37 18 19 30 13 17 4 Kolski küla 1 1 - 1 1 - Kasutatud allikad Internetiallikad Küsitlused Vallavalitsuste andmeid Karula Rahvupargi infopunkt 5 Uurimistöö valmimise eest soovin tänada: juhendaja õpetajat Maire Puhmast Antsla vallavalitsuse töötajaid Karula Rahvuspargi töötajaid ning kõiki tublisid küsitluses osalenuid . 6 Tänan kuulamast! 7
6. augustil 1940. a sellekohane palve ka rahuldati. Ümberkorraldused Okupantide esimeseks sammuks oli riigiaparaadi lammutamine tagandati kõrgemaid ametnikke, sõjaväe ja politsei juhte, kohtunikke, maavanemaid ja linnapäid. Augustikuus 1940. a kiideti Riigivolikogu poolt heaks ka selle ümbernimetamine Ülemnõukoguks (esimees Johannes Vares) ja senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu (esimees Johannes Lauristin). Linna ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed. Kohtusüsteem asendati nõukogude rahvakohtuga, politsei miilitsaga, Eesti sõjaväest sai Punaarmee laskurkorpus. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes nö ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainuke legaalne poliitiline organisatsioon. Esimeseks sekretäriks sai Karl Säre. Majanduses toimus riigistamine; maareformi käigus kuulutati riigi omandiks ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks
3)koolihariduse levik 4)kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine 5)kommunikatsioonivõrgu avardumine 9. Rahvusliku liikumise tegelased TV 24 ÜL 1 V. Reiman Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele 10. Rahvusliku liikumise üritused ja organisatsioonid TV 24 ÜL 2 11. Mis iseloomustab venestamist 1) valitsemiskorraldust Ametlikuks keeleks sai vene keel, kontrolliti vallavalitsuste ja kohtute tegemist, tugevnes tsensuur 2)koolikorraldust Õppimine toimus vene keeles, uus õppekava ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. 3)ametkondlikku keelekasutust Muutus vene keelseks 4)kirikuelu toetati igati õigeusukiriku tegevust
osalevad linnaparaadidel, mis võtavad aset üle kogu maa. Valitsusvorm Norra on parlamentaarse valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia ja unitaarriik. Riik on demokraatlik:võimu allikas on rahvas ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. Rahva võim väljendub eeskätt parlamendi Stortingi,maavolikogude ja vallavalitsuste valimistes. Kuningal puudub poliitiline võim. Kuningas Harald V. Usk Luterlus Ajad, punktuaalsus Ajakavast peetakse kinni. Kohtumised planeeritakse pikemalt ette. Kui keegi hilineb, siis vaadatakse talli otsa nagu ta oleks imelik. Ajalooline lühiülevaade Norra oli kuni 1397. aastani eraldi kuningriik, seejärel oli ta koos Taani ja Rootsiga Kalmari unioonis
kl Narva 2009 Norra Norra Kuningriik on üks põhjapoolsetest Euroopa riikidest, nn Põhjamaade riik pealinnaga Oslo. Norra põhiosa pindala on 323 782 ruutkilomeetrit (v.a saared). Norra on Euroopa maade seas pindalalt 8. kohal ning maailmas 60. kohal. Norra on demokraatlik parlamentaarse valimisüsteemiga konstitutsioonilise monarhiaga riik. Kuna riik on demokraatlik, siis rahva võim väljendub eelkõige parlamendi, volikogude ja vallavalitsuste valimistes. Kuigi riigis on kuningas (Herald V), siiski ei otsusta ta suurt midagi ning on eelkõige riigi esindaja tähtsatel üritustel. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis on 169 liiget ning see koosneb kahest kojast. Valitsuse moodustamisel on nõue, et üle poole ministritest on Norra kiriku liikmed, domineerivaks usuks on luterlus. Norra, erinevalt oma naaberriikidest Soomest ja Rootsist ei ole astunud Euroopa Liitu, aga seevastu on NATO liige
Sahhovski levitas õigeusku Eestimaal Aleksander III võimule tulekuga muutus oluliselt äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. · Hakati murendama Balti erikorda. · Ametlik ajaajamine toimus vene keeles · Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid, kelle ülesanne oli kontrollida vallavalitsuste ja kohtute tegevust. Nii piirati tunduvalt omavalitsuse tegutsemist. · Tugevnes tsensuur kontroll kirjanduse ja meedia üle. · Toetati õigeusukiriku tegevust Rängalt tabas venestamine hariduselu. Ei soovitud kuuldagi enam eestikeelsest koolist. Uued õppeprogrammid ei sisaldanud kodumaa ajalugu, maateadust ega kirjandust. Õppimine ja koolis suhtlemine pidi toimuma vene keeles. Õpetajad, kes vene keelt ei osanud, vallandati ning
Riigivolikogu otsustas paluda Eesti vastuvõtmist NSVLi koosseisu. * 6. augustil 1940 lülitati (ehk inkorporeeriti) Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Teiste sõnadega - teostus anneksioon, Eesti annekteeriti (=liideti) või ka: okupeeriti. * korraldati ümber riigiaparaat Parlament (endine Riigivolikogu) nimetati ümber Ülemnõukoguks. Valitsuse nimeks sai Rahvakomissaride Nõukogu, seda juhtis kommunist Johannes Lauristin. Linna- ja vallavalitsuste asemele tulid täitevkomiteed. Kasvas kommunistlik partei, selle nimi oli sel hetkel Eestimaa Kommunistlik (bolsevike) partei (EK(b)P). Selle juht (esimene sekretär) oli Karl Säre. Võeti vastu uus põhiseadus, kus sätestati kommunistliku partei juhtiv osa ühiskonnas. * korraldati ümber majandus Tööstus, transport jne. natsionaliseeriti ehk riigistati. Taludelt võeti ära maa, mis oli üle 30 ha, selle arvelt said nn. uusmaasaajad maad. Tehti ettevalmistusi
valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest; - lahendab taotlusi lõpetada erakonna tegevus; - lahendab kaebusi ja proteste valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale Normikontroll • Normikontrolli objekt seadused (nii väljakuulutatud kui ka välja kuulutamata jäetud seadused, nii jõustunud kui ka jõustumata seadused); Vabariigi Presidendi seadlused; Vabariigi Valitsuse määrused; ministrite määrused; linna- ja vallavolikogude määrused; linna- ja vallavalitsuste määrused. • Esitatud loetelu ei ole ammendav. • Abstraktse normikontrolli võivad algatada: - Vabariigi President (PS § 107 lg 2 ja PSJKS § 5); - õiguskantsler (PS § 142 ja PSJKS § 6); - linna- või vallavolikogu (PSJKS § 7). Abstraktse normikontrolli võivad algatada: - Vabariigi President (PS § 107 lg 2 ja PSJKS § 5); - õiguskantsler (PS § 142 ja PSJKS § 6); - linna- või vallavolikogu (PSJKS § 7). - Riigikogu (PSJKS § 71) • Konkreetne normikontroll
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI 19. SAJANDIL Õpik lk. 128-139, 146-155. 1. Millised Venemaa poolt peetud sõjad ja kuidas mõjutasid ka Eestit? Krimmi sõda (1853-56)-eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima, lükkas edasi 56.a talurahvaseadust; Napoleoni sõjad- Eesti tpgi võeti maakaitseväkke. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused: Kriis põllumajanduses, viljahinna langus, p. Orjus ei toonud tulu, levisid vabaduse ja võrdsuse ideed, Aleks. I oli reformimeelne(soosis kaotamist); Eeldused: Valgustusideede levik, tähelepanu pööramine inimõigustele, kriis põllumajanduses, talurahvaülestõusud, moderniseerimine. 3. Millised muudatused toimusid järgmiste talurahvaseadustega Eesti-ja Liivimaal: 1802 ja 1804- Talurahva regulatiiv 'Igaüks'- õigus omada vallasvara, reguleeriti koormisi, tahteti talu pärandamise õiguse lastele pärandada (E); Sarnane L-maal- koormised reguleeriti vastavalt ta...
punalipuga. Ametisse nimetati uus kommunistlik ja Nõukogude Liidu poolt valitud valitsus. 5. Nõukogude Liidu ümberkorraldused Eestis (suvi 1940- suvi 1941) iseloomustus: Lammutati riigiapraad, see tähendab, et kõik kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead tagandati ametitest. Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks.Vabariigi Valitsusest sai Rahvakomissaride Nõukogu. Linna- ja vallavalitsuste asemele tuli täitevkomiteed. Juhtivaks ja suunavaks jõuks sai Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Kroon asendati rublaga. Tagajärjed Eestile: Eestlaste majanduslik seis halvenes kiiresti. Suurte talude omanikud jäid ilma maast, sest kõige suurem maalapp võis olla 30 hektarit. 6. Esimene suur küüditamine (14 juuni 1941). Iseloomustus: Eesmärk oli puhastada Eestit, et ära hävitada kõik Eesti meelsed inimesed
äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Senisest hoopis jõulisemalt hakkasid valitsusringkonna murendama Balti kubermangude eristatust, et muuta siinne valitsemiskorraldus samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. Üle venemaaliste politseiasutuste võimu laiendati ka Balti kubermangudele. Ametlikus asjaajamiseks vene keel. Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid, kelle põhiline ülesanne oli kontrollida vallavalitsuste ja vallakohtute tegevust. Tugevnes tsensuur. Kubermanguasutusse suunati tööle venekeelsed ametnikud ning taotleti õigeusukiriku tegevust. Sahhovski eestvedamisel ehitati katedraal Toompeale ja Pühtitsa nunnaklooster Ida-Virumaale. Rängalt tabas venestamine hariduselu. Vene keel sunduslik 1887.a ka vallakoolides. 1888 Aleksandri kooli avamine vene keeles. Tallinna toomkooli lõpp. Ei õpitud enam kodumaa ajalugu, maateadust ning kirjandust. Kogu suhtlus vene keeles ka tundide välised
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool KOHALIKE OMAVALITSUSTE SOTSIAALTÖÖTAJA AMETIJUHENDITE ANALÜÜS Analüüs Mõdriku 2014 1 Valisin sotsiaaltöötaja ametijuhendi võrdluseks Viljandi Vallavalitsuse, Suure- Jaani Vallavalitsuse ja Abja Vallavalitsuse.Kõigi kolme ametijuhendites on välja toodud, et sotsiaaltöötaja nimetab ametisse vallavanem. Ametijuhendites on väljatoodud, kellele sotsiaaltöötaja allub, see on kõigil erinev: Viljandi Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja allub abivallavanemale, Suure-Jaani Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja sotsiaalosakonna juhatajale ning Abja Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja vallavanemale. Arvan, et kõige mõistlikum on sellekohapealt Suure-Jaani Vallavalitsuse ametijuhend, kuna sotsiaaltöötaja peakski alluma sellise ametniku korraldustele, kes on erialaselt seotud ja kur...
Esimene Eesti partei, Eesti Rahvameelse Erakonna, moodustasid Postimehe ümber koondunud liberaalid ja teise, Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse Uudiste toetajad. Juba sama aasta detsembri alguses jõudsid vabadusepäevad haripunkti. Paljudes kohtades mindi üle emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele, boikoteeriti riigi viinapoode ja kõrtse, loobuti sõjaväeteenistusest ja maksude maksmisest ning loodi relvastatud salku. Mõnel pool moodustati vanade vallavalitsuste asemele revolutsioonilised komiteed ja kuulutati välja ,,vabariike". Vabaduse lõpu tõi 10.detsembril kehtestatud sõjaseadus Harjumaal, mis tõi kaasa arreteerimise alguse. Sõjaseaduse eirajad kogunesid Volta tehasesse, kus oraatorid õhutasid viha ja vägivalda mõisnike vastu. 12.detsembril algaski mõisate põletamine, millega liitusid ka mõisatöölised ning vabaduspäevad lõppesidki vägivallaga. Eestis hakkasid tegutsema
130 kommunistliku partei liiget, siis nüüd pääses neist 45 Riigivolikokku (kokku 80). 21.juulil kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV). 6.augustil ühendati Eesti NSVL- ga. Okupandid lammutasid senise riigiaparaadi kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead tagandati ametist. Riigivolikogu kiitis uue põhiseaduse heaks ning vastavalt sellele nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks. Endiste linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, mille ülesandeks oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga. Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon (esimene sekretär Karl Säre). 1941-1944 Peale Nõukogude okupatsiooni tervitati sakslaseid kui päästjaid. Suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku reziimi mõjul
130 kommunistliku partei liiget, siis nüüd pääses neist 45 Riigivolikokku (kokku 80). 21.juulil kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV). 6.augustil ühendati Eesti NSVL- ga. Okupandid lammutasid senise riigiaparaadi kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead tagandati ametist. Riigivolikogu kiitis uue põhiseaduse heaks ning vastavalt sellele nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks. Endiste linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, mille ülesandeks oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga. Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon (esimene sekretär Karl Säre). 1941-1944 Peale Nõukogude okupatsiooni tervitati sakslaseid kui päästjaid. Suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku reziimi mõjul
mindi lõplikult üle uuele kirjaviisile. VENESTAMISE PEALETUNG. · Aleksander III võimuletulek- eesmärgiks kogu impeeriumi ühtlustamine. · Valitsemiskorraldus taheti muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. · Valitsuse uut poliitikat saadeti ellu viima: - Eestimaal Sergei Sahhovskoi. - Liivimaal- Mihhail Zinovjev. · Mindi üle vene keelele ametlikes asjaajamistes. · Talurahvaasjade kommisarid, ül kontrollida vallavalitsuste ja kohtute tegevust. Piirati omavalitsuste tegutsemisvabadust. · Venestamine tabas rängalt hariduselu. -ei soovitud kuuldagi enam eestikeelsest kõremast koolist. - uued õppeprogrammid ei näind ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. - vene keeles suhtlemine ka tunnivälisel ajal. -vene.k. mitteoskavad õpetajad vallandati -1893. Venekeelne õpe ka Tartu Ülikoolis. · Oli ka kasu:
Sellega jõuNatdis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. ÜMBERKORRALDUSED Okupantide esimeseks sammuks oli senise riigiaparaadi lammutamine. Ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. 1940 augustis kiideti heaks uus põhiseadus. Nüüd nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks ning senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu. Linna. Ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, milleliikmed määrati ametisse kõrgemalt poolt. Kõigi nende asutuste peaülesanne oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga, Eesti sõjaväest kujundati Punaarmee laskurkorpus. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon. EKP jagas korraldusi teistele Eesti võimuasutustele, oli
tööliste poliitilisel manifestatsioonil osalejaid; 94 inimest tapeti, üle saja sai haavata. 27.29. novembril toimus Tartus üle-eestiline rahvaesindajate kongress, mis lõhenes kaheks eraldi koosolekuks, millest ühel nõuti põhiseaduslikku korda ja ähvardati valitsust passiivse vastupanuga, teisel kutsuti üles isevalitsust kukutama ja moodustama revolutsioonilisi omavalitsusi. Umbes 50 vallas moodustatigi vallavalitsuste asemele talurahvakomiteed, mida mõnel pool nimetati "vabariikideks". Paljudes valdades seadis rahvas omal algatusel sisse emakeelse õpetuse vallakoolis, sulges kõrtsid, boikoteeris tsaariametnikke, keeldus maksude maksmisest ja nekrutite andmisest. (http://www.estonica.org/est/lugu.html? kateg=8&menyy_id=49&alam=12&leht=3 04.03.08 18.49 ) 1905. aastal tegutses Eestis üle 500 seltsi ja ühistu.1905. aasta jaanuaris alanud esimene Vene
aastal oli Linnaarhiiv reorganiseeritud Tallinna ja Harjumaa Arhiiviks. Järgnenud Saksa okupatsiooni ajal taastati arhiivi endine staatus linnaarhiivina; arhiivi ametlik nimi oli siis (1941 - 44) Tallinna Linna arhiiv. Pärast sõda laiendati pädevust taas: aastail 1945 - 63 toimis arhiiv Tallinna linna ja Harjumaa arhiivina. Neil aegadel võeti Nõukogude võimu poolt likvideeritud Tallinna asutuste arhiivide kõrval üle ka Harjumaa omavalitsuste asutuste (maakonna-, linna- ja vallavalitsuste, kohtute, koolide jt.) ja teiste institutsioonide dokumente, alates 18. sajandist kuni 1944. aastani. 1951. aastal tõusis päevakorda Tallinna arhiivi reorganiseerimine Nõukogude Liidus kehtiva arhiivinduse korralduse vaimus, mille kohaselt linna- ja rajooniarhiivid pidid vastu võtma ning säilitama vaid nö Nõukogude- perioodi arhivaale. Selle põhimõtte rakendamine oleks tähendanud kõigi enne 1944./1945. aastat
kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. Augustis 1940 kiitis Riigivolikogu heaks Nõukogude Liidu konstitutsiooni eeskujul koostatud uue põhiseaduse. Vastavalt sellele nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks (esimeheks Johannes Vares) ning senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu (esimeheks kommunist Johannes Lauristin). Endiste linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, mille liikmed määrati ametisse kõrgemalt poolt. Kõigi nende asutuste peaülesanne oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes nö ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon. EKP esimeseks sekretäriks tõusis Nõukogude Liidu luurega seotud Karl Säre
Päts ametisse uue valitsuse. 21.juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV). 6. aug langetas NSV Liidu ülemnõukogu-"rahuldades eesti rahva palve"- otsuse ühendada Eesti Nõukogude Liiduga. Sellega jõudis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. Vastavalt uuele põhiseadusele nimetati 1940 augustis Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks ning senisest Vabariigi valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu. Endiste linna-ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed. Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes nö ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon, mis viis ennekõike ellu Moskva tahet. Toimusid ümberkorraldused ka majaduses: plaanimajandus, riigistamine, natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus-ja transpordi ettevõtted, maareform 1941. aasta juunis toimus massiküüditamine, mistõttu Eestist okupeeriti umbes 10000 inimest:
6. augustil ,,rahuldas eesti rahva palve" NSVL-i Ülemnõukogu. Samal moel ühendati Leedu, Läti ja Moldaavia. Sellega jõudis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. Ümberkorraldused: · senise riigiaparaadi lammutamine · võtmepositsioonide andmine kommunistide kätte · uus konstitutsioon: Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (Esimeheks Johannes Vares), senisest Vabariigi Valitsusest sai Rahvakomissaride Nõukogu · Linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed · kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga · Eesti sõjaväest kujundati Punaarmee laskurkorpus · Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks · maareformi käigus kuulutati kogu maa riigi omandiks · talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 hektarit · riigistati pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted jms · kroonid asendati rubladega
Uus keiser Aleksander III oli venemeelne ja leidis, et impeerium tuleb ühtlustada. · 1882 Manasseini revisjon tuli Balti erikorra kohta halvustavaid andmeid koguma · 1885 uued kindralkubernerid Zinovjev ja Sahhovski · sakslaste asemel ametitesse venelased · asjaajamiskeeleks sai vene keel · vallaametnikud lasti oma kohtadelt lahti, asendati venelastega · talurahvakohtud kaotati · talurahvaasjade komissarid, kes kontrollisid vallavalitsuste ja -kohtute tööd · sunduslikuks õppekeeleks sai vene keel · 1888 Aleksandrikool avati venekeelsena · 1893 Tartu ülikool nimetati Jurjevi ülikooliks ja õppetöö läks üle vene keelele · hakati levitama õigeusku · eesti kultuurielule oli venestamine rängaks hoobiks · 1880ndate lõpus hakkas venestamist toetama rahvusliku liikumise osaleja Ado Grenzstein · 1891 - ,,Postimees" esimene eestikeelne päevaleht
1870 Tartus Eesti Põllumeeste Selts. 1872 Eesti Kirjameeste Selts, mis kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest- eesti keele edendamine. Venestamine 19. sajandil. A Aleksander III võimuletulekuga muutus osaliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Ametlikus asjaajamises mindi lõplikult üle vene keelele. Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissaarid, kelle põhiline ülesanne oli kontrollida vallavalitsuste ja kohtute tegevust. Nii piirati tuntavalt omavalitsuste tegutsemisvabadust. Levitati ka õigeusku (eriti Sahhovskoi), kelle eestvedamisel ehitati Nevski katedraal ning ehitati Kuremäe nunnaklooster Ida-Virumaale. 1887. aastast oli vene keel sunduslikuks muudetud isegi vallakoolides. Uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. Õpilastel tuli koolis vene keeles suhelda ka tunnivälisel ajal. Vene keelt mitteoskavad õpetajad vallandati. 1893.
Sellele lisandus veel tavaline sõjarüüste. Finnmarkis olid kahjud ulatuslikud suured piirkonnad olid hävinud sakslaste taganemisel kasutatud ,,põletatud maa" taktika tõttu. Paljud linnad ja asulad hävisid pommitamiste või süütamiste tõttu.Riik Riigikord Norras kehtib parlamentaarse valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia.Riik on demokraatlik, seega on võimu allikaks rahvas ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. Rahva võim väljendub eeskätt parlamendi (Storting), vallavalitsuste, ja maavolikogude (fyllkesting) valimistes. Norra praegusel kuningal, Harald V-l, puudub poliitiline võim. Storting Norra parlamendis on 169 liiget ning see koosneb kahest kojast Lagtingist ja Odelstingist. Storting valib pärast parlamendivalimisi välja ühe neljandiku saadikuid, mis moodustab Odelstingi. Ülejäänud liikmed moodustavad Lagtingi, mis jääb sellesse koosseisu kogu Stortingi istungjärgu ajaks. Kumbki koda peab oma istungeid eraldi. Parteid
Riigivolikogu otsustas paluda Eesti vastuvõtmist NSVLi koosseisu. * 6. augustil 1940 lülitati (ehk inkorporeeriti) Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Teiste sõnadega - teostus anneksioon, Eesti annekteeriti (=liideti) või ka: okupeeriti. * korraldati ümber riigiaparaat Parlament (endine Riigivolikogu) nimetati ümber Ülemnõukoguks. Valitsuse nimeks sai Rahvakomissaride Nõukogu, seda juhtis kommunist Johannes Lauristin. Linna- ja vallavalitsuste asemele tulid täitevkomiteed. Kasvas kommunistlik partei, selle nimi oli sel hetkel Eestimaa Kommunistlik (bolsevike) partei (EK(b)P). Selle juht (esimene sekretär) oli Karl Säre. Võeti vastu uus põhiseadus, kus sätestati kommunistliku partei juhtiv osa ühiskonnas. * korraldati ümber majandus Tööstus, transport jne. natsionaliseeriti ehk riigistati. Taludelt võeti ära maa, mis oli üle 30 ha, selle arvelt said nn. uusmaasaajad maad. Tehti ettevalmistusi
Natsionaliseerimine. Rahareform krooni asemel rubla ja kopikad. Ka kultuurirevolutsioon (vabadussõja ausammaste hävitamine, marksismi-leninismi õpetus, raamatute põletamine/sulgemine erifondidesse (,,Nimed marmortahvlil"), kehtestati ülirange tsensuur, osad välaanded suleti täiesti, nõukogude propagandaplakatid jms). Muutused poliitikas: iseseisev EKP muutus nõukogude osaks, ainult üks partei lubatud, kõrgemad riigiametikud arreteeriti-lasti maha, linna-ja vallavalitsuste asemel linna ja valla täitevkomiteed. (Kõik NSVLi eeskujul). Suvesõda: hävituspataljonid (kommunistid, nõuk.võimuga kaasaläinud) põletatud maa taktika elluviimiseks (metsavendade vastu). Hävituspataljonid aktiivsemad Põhja-Eestis. · Nimeta kolm riiki, mille sõjavägedesse kutsumisest on allikates juttu. NSVL, Saksa, Soome · Leia kaks erinevust allikates A ja B. Allikas A: vanuses 28-34, B: 18-45. Allikas A on formaalne käskkiri, on konkreetne ja karm,
Riigivolikogu otsustas paluda Eesti vastuvõtmist NSVLi koosseisu. * 6. augustil 1940 lülitati (ehk inkorporeeriti) Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Teiste sõnadega teostus anneksioon, Eesti annekteeriti (=liideti) või ka: okupeeriti. * korraldati ümber riigiaparaat Parlament (endine Riigivolikogu) nimetati ümber Ülemnõukoguks. Valitsuse nimeks sai Rahvakomissaride Nõukogu, seda juhtis kommunist Johannes Lauristin. Linna- ja vallavalitsuste asemele tulid täitevkomiteed. Kasvas kommunistlik partei, selle nimi oli sel hetkel Eestimaa Kommunistlik (bolsevike) partei (EK(b)P). Selle juht (esimene sekretär) oli Karl Säre. Võeti vastu uus põhiseadus, kus sätestati kommunistliku partei juhtiv osa ühiskonnas. * korraldati ümber majandus Tööstus, transport jne. natsionaliseeriti ehk riigistati. Taludelt võeti ära maa, mis oli üle 30 ha, selle arvelt said nn. uusmaasaajad maad. Tehti ettevalmistusi kollektiviseerimiseks
mis 1921. viisid aastal oli suure Eestis hulga387 valda, eestlasi siis suuremale keskusele. kodumaalt kaugele. Väljarändajate 1938. aastal 365. Põhjuseks oli valdade Alevite eluiga ei osutunud kuigi ineelispaikadeks väiksus, mis tegi kujunesid Austraalia vallavalitsuste ja ees pikaks. Samaaegselt viimaste alevite Brasiilia. seisvate Eraldi tuleb probleemide märkida lahendamise aastat moodustamisega hakkas nende üldarv 1939, mil enneolematult ebaefektiivseks. Reeglina suure nega- loeti valdu, vähenema
Erimeelsused. Eduerakonna peamine eesmärk (konstitutsiooniline monarhia) oli savautatud. Üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek (27. novembril 1905, Tartus). Saabus umbes 800 valdade, linnade ja seltside esindajat. Puudus üksmeel, toimus 2 koosolekut. Paljudes kohtades mindi üle emakeelsele kooliharidusele ja asjaajamisele. Boikoteeriti riigi viinapoode, mõisakõrtse. Keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest. Loodi relvastatud salku. Mõnel pool moodustati vallavalitsuste asemele komiteed ja kuulutati välja ,,vabariik". 11. detsembriks 1905 kutsusid Teataja toetajad kokku 2. rahvaasemike koosoleku (Tallinnas). 12. detsembril suundus sadakond relvastatud töölist mõisaid põletama. Üheksa päevaga rüüstati 160 mõisat ja 40 viinavabrikut. Mässu lõpetamiseks kehtestati ülemaaline sõjaseisukord, võim anti sõjaväele. Karistussalgad hukkasid eeluurimise ja kohtuta ligi 400 inimest. Karl von Sieversi salk lasi Viljandis maha 53 süütut inimest.
Riigipea esialgu puudus. Presidendi ametikoht kaotati, seati sisse Ülemnõukogu Presidendi sai endale 1938. Presiidiumi esimehe ametikoht. Kõrgem täidesaatev võim Kõrgem täidesaatev võim kuulus Rahvakomissaride kuulus valitsusele eesotsas Nõukogule eesotsas esimehega. Esimeseks esimeheks oli J. peaministriga. Viimaseks Lauristin. peaministriks oli J. Uluots. Kohalikku võimu teostasid Endiste linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati valla-ja linnavalitsused täitevkomitee, mille liikmed määrati ametisse kõrgemalt poolt. Üheparteisüsteem, võim kuulus EKP-le, mis täitis Moskva Mitmeparteisüsteem käske. EKP esimeseks sekretäriks oli Nõukogude Liidu luurega seotud K. Säre. 9. Ümberkorraldused majanduses ja kultuuris Majanduses: · maareformi käigus kuulutati kogu maa riigiomandiks ja talunikud muutusid
ning elanikkonna kasv, raudteede vahendusel järjest laienenud sidemed maailmaga- kõik see kujundas Eesti umber peaaegu ühe inimpõlve jooksul. Pikkamisi kasvas maarahva mõju kohalike asjade otsustamisel. Vallakohtud õpetasid neid pabereid vormistama ja asju ajama. 1863. Aastaga laiendati uue passiseadusega talupoegade iikumisvabadust, seejärel kaotati mõisnike kodukariõigus. Eriti suure tähtsusega oli eestlastele aga 1866. A. vallaseadus, mis kohalike vallavalitsuste õigusi määratlevalt suurendas. Selline asjaajamise üleminek eestlaste kätte nõudis haridustaseme kasvu ning tõi kaasa koolide võru märgatava tihenemise. Just koolmeistritest ja vallasekretäridest kujunes välja rahvuslikku liikumist algatanud jõud. "Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani" Rahvuslik ärkamisaeg ja venestusaeg M. Laar Tallinn "Koolibri" 1992 2. Eesti rahvusliku liikumise eesmärgid
sotsiaaldemokraatide organiseeritud tööliste poliitilisel manifestatsioonil osalejaid; 94 inimest tapeti, üle saja sai haavata. 27.29. novembril toimus Tartus üle-eestiline rahvaesindajate kongress, mis lõhenes kaheks eraldi koosolekuks, millest ühel nõuti põhiseaduslikku korda ja ähvardati valitsust passiivse vastupanuga, teisel kutsuti üles isevalitsust kukutama ja moodustama revolutsioonilisi omavalitsusi. Umbes 50 vallas moodustatigi vallavalitsuste asemele talurahvakomiteed, mida mõnel pool nimetati "vabariikideks". Paljudes valdades seadis rahvas omal algatusel sisse emakeelse õpetuse vallakoolis, sulges kõrtsid, boikoteeris tsaariametnikke, keeldus maksude maksmisest ja nekrutite andmisest. Novembrisdetsembris kuulutas valitsus Balti kubermangudes välja sõjaseisukorra. Detsembris purustasid, põletasid või rüüstasid linnatööliste ja nendega liitunud talupoegade salgad ühe nädala jooksul (12.20
3. Siis saadeti laiali vana Riigikogu ja kuulutati vlja Riigivolikogu valimised. 4. 21. juuli hommikul kuulutas kommunistlik Riigivolikogu vlja Eesti Nudkogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV). 5. Alusati valitsuse ulatuslikke muudatusi: 1) Riigvolikogu nimetati mber lemnukoguks (esimeheks sai Johannes Vares). 2) Senisest Vabariigi Valitsusest kujunadati Rahvakomissaride Nukogu ( esimeheks sai Johannes Lauristin). 3) Linna- ja vallavalitsuste asemele moodustati titevkomiteed (liikmed mrati ametisse krgemalt poolt). 6. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes hiskonna juhtivaks ja suunavaks juks, sellest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon. Esimeseks sekrteriks sai Karl Sre. Partei liikmeskond kasvas aastaga 3700 liikmeni. 7. mberkorraldused majanduses algasid riigistamisega - maareformi kigus kuulutati kogu maa riigi omandiks. Kolhooside loomine. 8. Kuna inimesed ei olnud selle kigega nus siis tuli neid hirmutada ja
3. Siis saadeti laiali vana Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised. 4. 21. juuli hommikul kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõudkogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV). 5. Alusati valitsuse ulatuslikke muudatusi: 1) Riigvolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (esimeheks sai Johannes Vares). 2) Senisest Vabariigi Valitsusest kujunadati Rahvakomissaride Nõukogu ( esimeheks sai Johannes Lauristin). 3) Linna- ja vallavalitsuste asemele moodustati täitevkomiteed (liikmed määrati ametisse kõrgemalt poolt). 6. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, sellest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon. Esimeseks sekräteriks sai Karl Säre. Partei liikmeskond kasvas aastaga 3700 liikmeni. 7. Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamisega - maareformi käigus kuulutati kogu maa riigi omandiks. Kolhooside loomine. 8
1890ndal kujunes Villem Reimanist uus Eesti rahvusliku liikumise juht. Venestamine - otseselt ei kaotatud ära balti erikorda, seda ainult korraldati ümber venestamise vaimuks. Määrati kaks uut kindralkuberneri - Liivimaale Zinovjev ja Eestimaale Sahhovskoi.Mõlemad olid äärmuslikud vene marurahvuslased.Ametlikus asjaajamises mindi üle lõplikult vene keelele. Maakonna tasandil seati sisse talurahvaasjade komissar. Iga kihelkonna peale oli 1 komissar. Ta ülesanne oli kontrollida vallavalitsuste tegevust. Tugevnes tsensuur - trükiste ilmumine käis läbi tugeva tsensori. Soositi õigeusu kiriku tegevust - Tallinnasse ehitati Aleksander Nevski katedraal. Ehitati ka Kuremäe nunnaklooster. Koolis mindi üle täielikult venekeelsele õppele (I klassis saadi eesti keeles ikka õppida). Õpilastel oli vaja ka tunnivälisel ajal vene keeles rääkida. Arenes venekeele oskus, mida kasutati ära praktilistel eesmärkidel. See võimaldas saada töökohtasid riigiasutustes
Paar päeva varem ühendati samuti Läti, Leedu. Ümberkorraldused Esmalt lammutati senine riigiaparaat. Ametist tagandati kõrgemad ametnikud, politsei juhid, kohtunikud, maavanemad jne. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. Augustis 1940 kiitis Riigivolikogu heaks uue põihseaduse. Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (esimeheks Johannes Vares). Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu (esimeheks Johannes Lauristin). Linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, liikmed määrati kõrgemalt poolt. Kõigi astutuste peaülesanne oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega, Eesti politsei aga miilitsaga. Eesti sõjaväest kujundati Punaarmee laskurkorpus. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes ühiskonna juhtivaks jõuks. EKP- st sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon. EKP esimeseks sekretäriks tõusis Karl Säre. Partei liikmeskond kasvas aastaga 3700-ni.
Külla viiv kruusatee vajab uuendamist. Teehooldustöid teostab Saue vald. Prügi ära vedamiseks sõlmitakse leping prügiveo firmaga. Koostööpartnerid Projekt on heaks kiidetud Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi, Harju Maavalitsuse, Saue Valla ja Rahvusvahelise Lionsklubide Organisatsiooni Eesti Piirkonna poolt. Oma toetuse projekti elluviimiseks on andnud ka Eesti Mobiiltelefon, Harjumaa Omavalitsuste Liit ja vabatahtlikud abistajad. Arengueeldused Haraka Kodu koostöö Harjumaa vallavalitsuste ja riigi struktuuridega, investorite kaasamine ning Euroopa Liidu tõukefondid annavad kindluse, et küla areng saab toimuma vastavalt arengukavale. Missioon ja Visioon Igal inimesel on koht siin päikese all. Elamisväärne ja looduslähedast eluviisi soosiv küla intellekti-ja liitpuudega noortele, kus kõigil on võrdne võimalus eluks, õppimiseks ja töötamiseks vastavalt oma võimetele. * optimaalne elukeskkond * peamaja * viis elumaja * välja arendatud töökojad
1865 Tartus luuakse "Vanemuise" laulu- ja mänguselts 1866 Vallaseadus paneb aluse talurahva omavalitsusele 1868 Keelustatakse teoorjus 1869 18.-20. juuni I üldlaulupidu Tartus 1870 valmib Peterburi-Paldiski raudtee; esimene raudtee Eestis 1872 asutatakse Eesti Kirjameeste Selts 1878 Viljandis ilmub "Sakala" esimene number 1882 kevad sureb C. R. Jakobson 1887 venestamine Eestis: koolid viiakse üle vene keelele 1889 talurahvaasutuste reform, millega kärbitakse vallavalitsuste õigusi; asjaajamine läheb üle vene keelele 1884 Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sinimustvalge lipp 1896 J. Tõnisson määratakse Tartusse "Postimehe" peatoimetajaks 1896 ilmus esimene kriitilise realismi teos eesti kirjanduses Ed. Vilde "Külmale maale" 1901 Tallinnas ilmub ajalehe "Teataja" esimene number; peatoimetaja K. Päts 1904 Tallinna volikogu valimistel saavutavad eestlased liidus venelastega enamuse. Tallinna abilinnapeaks saab K. Päts
Kolski, Mähkli ja Rebasemõisa külad. Ka nende külade rahvaarvu suurenemine 25 ei kompenseeri üldist vähenemist. Et anda täpsem ülevaade olen lisanud lisadesse tabeli ja diagrammid, mis näitavad andmeid aastast 2000 ja 2012 aastat võrreldes. Viimane lisa on küsitlusleht, mis aitas saada aimu kohalike arvamusest ja hetkeolukorra tegelikkusest külades. (5)Töös kasutasin andmete saamiseks internetti, küsitlusi ja vallavalitsuste andmeid, abi sain ka Karula Rahvupargist.Kõige suuremaks takistuseks töö tegemisel olid minu jaoks info vähesus ja lahknevused andmebaaside vahel.Töö käigus ilmnes, et 2002 aasta kohta pole uurimistöö korrektseks läbiviimiseks piisavalt andmeid võimalik saada. Korralikud andmebaasid olid statistikaametil olemas 2000-nda aasta kohta. Probleemi kohta on märkus uurimistöö sissejuhatuses. Kõige suuremaks õnnestumiseks võiks pidada töö õigeaegset valmimist ning
President ja peaminister valitsesid dekreetidega ning moodustasid valitsuskabineti, mis koosnes peaaegu täielikult FL-i pooldajatest. Oli tekkinud uus poliitiline liit ESPACE (Demokraatlik Konsultatsioonigrupp), mille survel andis valitsus kolm kohta 9-liikmelises Ajutises Valimisnõukogus (Conseil Électoral Provisoire, CEP) opositsioonirühmitustele ja andis CEP-le mandaadi korraldada valimised 1999. aasta lõpul. Valimised lükkusid mitu korda edasi. Kohalike nõukogude, vallavalitsuste, linnasaadikute, Saadikutekoja ja 2/3 Senati valimiste esimene voor toimus 21. mail 2000. Valimistel osales lai poliitiliste jõudude spekter. Osalusprotsent oli üle 60%. Metoodika, millega CEP määras kindlaks Senati valimiste võitjaid, vältides teist hääletusvooru ja võimaldades FL-ile esimeses voorus peaaegu täieliku võidu, tekitas vaidlusi. Rikkumised häältelugemisel ning CEP-i tahtmatus uurida väidetavaid rikkumisi ja võltsimisi õõnestasid usaldust selle organi vastu
Aleksander III oli esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. Balti kubermangude etteotsa nimetati uued kindralkubernerid. Riiga Zinovjev ja Tallinnasse Sahhovskoi. Sakslaste asemele määrati kõikjale ametisse vene ametnikud, kes ei tundud kohalikku keelt ega kombeid. Asjaajamise keeleks sai saksa keele asemel vene keel. Talurahvakohtud kihelkondades kaotati. Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid, kelle kohustuseks oli kontrollida vallavalitsuste ja kohtute tööd, mis piiras omavalitsuse vabadusi. Kõige valusamalt tabas venestamine Eestis hariduselu. 1887 sai sunduslikuks venekeelne õpe. Vallakoolides jäi emakeelseks vaid usuõpetus. Uued vene-kesksed kooliprogrammid lükkasid kõrvale kodumaa ajaloo, kirjanduse ja maateaduse. Lugemisoskus vähenes. Aleksandrikool avati 1888 venekeelse õppega. Vanim Eestis tegutsenud kool Tallinna toomkool lõpetas üldse tegevuse. Tartu Ülikool, mis
Norras on 36 rahvusparki, neist 7 Svalbardil. Norra põhiosas hõlmavad rahvuspargid 22 000 km², Svalbardi rahvuspargid hõlmavad 14 500 km². Riigikord Norra on demokraatlik parlamentaarse valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia ja unitaarriik. Riik on demokraatlik: võimu allikas on rahvas (võrdõiguslikud kodanikud) ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. Rahva võim väljendub eeskätt parlamendi Stortingi, maavolikogude (fylkesting) ja vallavalitsuste valimistes. Kuningas Kuningal puudub poliitiline võim. Praegune Norra kuningas on alates17. jaanuarist 1991 on Harald V. Norra parlamendis, Stortingis on 169 liiget ja see koosneb kahest kojast – Lagtingist ja Odelstingist. Storting valib oma liikmete hulgast ühe neljandiku saadikuid, et moodustada Odelsting, ja see valimine viiakse läbi pärast parlamendivalimisi uue parlamendi esimesel korralisel istungjärgul. Lagting jääb sellesse koosseisu kogu Stortingi
Aleksei Lopuhhin, kes oli rahutuste alguses põgenenud Tallinnast. Järjekordne üldstreik toimus 8. novembril (vkj 26. oktoobril). 10.–12. detsembril (vkj 27.–29. novembril) 1905 toimus Tartus üle-eestiline rahvaesindajate kongress, mis lõhenes kaheks eraldi koosolekuks, millest ühel nõuti põhiseaduslikku korda ja ähvardati valitsust passiivse vastupanuga, teisel kutsuti üles isevalitsust kukutama ja moodustama revolutsioonilisi omavalitsusi. Umbes 50 vallas moodustatigi vallavalitsuste asemele talurahvakomiteed, mida mõnel pool nimetati “vabariikideks”. Paljudes valdades seadis rahvas omal algatusel sisse emakeelse õpetuse vallakoolis, sulges kõrtsid, boikoteeris tsaariametnikke, keeldus maksude maksmisest ja nekrutite andmisest. Poliitiliste parteide tekkimine Pärast Nikolai II poolt välja antud 17. oktoobri manifesti asutati 1905. aasta oktoobris-novembris Eestis esimesed legaalsed parteid.
Selle saamiseks koostati iga märgi asukohast geodeetiline alusplaan M 1:500, mis kooskõlastati trassivaldajatega (AS Eesti Gaas, OÜ Ihaste Gaas, Elioni Ettevõtted AS, AS Tartu Veevärk, AS Eraküte Tartu Osakond, OÜ Jaotusvõrk Tartu piirkond Kaablijärelvalve, AS Elektriteenused, AS Tartu Keskkatlamaja). Kooskõlastamise tulemusena väljastati kaevamistööde load nr 427 ja 464 (Lisa 4). Märkide asukohad, mis jäid väljapoole linna piiri, kooskõlastati vastavate vallavalitsuste (Ülenurme vald, Tähtvere vald) ja trassivaldajatega (lisaks eespool nimetatutele - OÜ Põhivõrk Lõuna käidu sektor, AS Tartu Agro, Maanteeameti Tartu Teedevalitsus). Polügonomeetria seinamärkide asetamine kooskõlastati hoonete valdajatega. Tartu linna kohaliku geodeetilise põhivõrgu rajamistööde käigus paigaldati sada kuuskümmend üks (161) uut kindlustatud märki ja tähistati sada kolm (103) ajutist märki. Viiskümmend viis (55) ajutist märki, millelt toimus polügonomeetria
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...............................
Täisealisteste meestest hääleõigus 45%: lisaks vaja anda vanne põhiseadusele, esimeses voorus valiti valijamehed, kes omakorda valisid saadikud maakonniti. Esialgne tulemus: ametnikkond on parlamendis üleesindatud, talurahvas alaesindatud. Kohaliku omavalitsuse tasand Norras puudusid kirikliku taustaga kohaliku omavalitsuse traditsioonid, mis olid Rootsis-Soomes. Probleem: talurahval õigused riigi tasemel, aga valdade tasemel mitte. Omavalitsusreform valdades (1837). Vallavalitsuste asutamine (3-4 meest), mis tegutsesid kirikuõpetajate ja ametnike kõrval. Maakonna vallavanemad moodustasid koos organid, mille pädevuses olid maakonna haldusküsimused. Tulemus: talurahva võim kohalikul tasemel kasvas, 1860.aastatel 6+% vallavalitsustest olid talupoegadest esimehed. Järgmine reform: suuremate vallavolikogude rajamine. Keskvõim delegeeris mitmed uued ülesanded valdadele: reformid nt vaestehoolekande ja arstiabi alal ning algkoolireform (1848)
Järvesuu, Kulje (Kalda), Laura (Lõuna), Mikitamäe (Mäe), Obinitsa (Meremäe), Pankjavitsa (Roodva), Petseri, Satserinna (Saatse), Senno ja Vilo. Valdade ühendamised, lahutamised, ümbernimetamised ja piirimuutused toimusid läbi kogu omariiklusaja. Üldtendentsiks oli valdade arvu aeglane vähenemine - Kui 1921. aastal oli Eestis 387 valda siis 1938. aastal oli 365. Põhjuseks oli valdade väiksus, mis tegi vallavalitsuste ees seisvate probleemide lahendamise ebaefektiivseks. Alla 1000 elanikuga vallad olid elujõuetud (1922. aastal oli 66). 1939. aastal viidi valitsuse korralduste alusel ja administratiivseid vahendeid kasutades ellu kogu hõlmav vallareform. Selle tulemusel likvideeriti kõik senised 365 valda ning asutati nende asemel 248 uut, mis üldreeglina olid senistest suuremad ja elujõulisemad. Uute valdade keskmine elanike arvuks kujunes 3004. Valla rahvaarvu alampiiriks määrati 1500 inimest.
Langetatud otsused olid selgelt ülepaisutatud, üliradikaalsed nõudmised: revolutsioon peab jätkuma, võitluse eesmärgiks peab olema monarhia asendamine vabariikliku korraga. Korraldus: riigivõimude käskude boikoteerimine, maksude maksmata jätmine, kõik hoiused pangaasutustest välja võtta. Veel nõuti, et sügisel vene sõjaväkke kutsutavad noored keelduksid. Nõuti ka politsei ja sõjaväe täielikku laialisaatmist, selle asemel rahvamiilitsa loomine. Lisaks nõuti ka vallavalitsuste ülevõtmist ja asendamist revolutsiooni tulemusena moodustatud uute vallavalitsustega. Agraarnõudmised: rahvale tuleb tastuta maad anda. Ainus rahvuslik nõudmine oli emakeelne kooliharidus. Otsuste projekti lõppu lisati, et tegemist on soovitusega. Otsused jõudsid laiali üle kogu maa. Mitmel pool üle Eesti üritati aulakoosoleku punkte ellu viia. Kõikides ametiasutustes võeti maha keisri pildid, kisti asutuste siltide pealt maha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
