Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riigikogu, president, valla-ja omavalitsus (2)

1 Hindamata
Punktid
Mõisted:
RIIGIKOGU- EV parlament ,rahva esinduskogu,seadusandliku võimu kandja,koosneb 101 liikmest ja valitakse neljaks aastaks.
LIHTHÄÄLTE ENAMUS- kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vastu.
KOOSSEISU HÄÄLTEENAMUS-kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust,saadakse väh.501 häält
KVOORUM-istungil või koosolekul osalejate arv,millest piisab,et koosolek või istung oleks otsutusvõimeline.
EELNÕU- seaduse projekt,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud.
PRESIDENT - üldmõistena,mis tahes esimees või eesistuja,riigiga seoses riigipea,kelle volitused ja võim on riigiti väga erinevad.
VETO - riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse väljakuulutamata jätta või selle jõustumin edasi lükata.
VALIMISKOGU - Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest Vabariigi Presidendi valimisek smood.kogu.
VALITSUS- ministritest kosnev kõrgeim täidesaatva riigivõimu organ
PEAMINISTER- valitsuse juht
MINISTER- valitsuse liige,ministeeriumi juht
KANTSLER- valitsusametnik ,kes koordineerib ministeerium valitsusalas olevate riigiasutuste tööd.
MAAKOND- iidse algupäraga terriotaalne üksus Eestis;tänapäeval riiklik haldusüksus,millel oma otsustusõigus puudub.
MAAVANEM- kõrgeim riigiametnik maakonas,kelle määrab viieks aastaks ametisse valitsus
OMAVALITSUS -valdades ja linnades mood.organ,kellel on kohaliku elu küsimuste otsustamise ja korraldamise õigus
VALLA-VÕI LINNAVOLIKOGU - esinduskogu,valitakse kohalikel valimistel neljaks aastaks.
  • Riigikogu on rahva esindus .Tema tähtsaim töö on seaduste vastuvõtmine.
  • PÕHILISED ülesanded: võtab vastu riigi eelare,kinnitab selle täitmise,valib presidendi,otsustab rahvahääletuse korraldamise,kinnitab ja tühistab välislepinguid jne.

  • RIIGIKOGU JUHATUS: valmistab ette riigikogu täiskogu töönädala päevakorra,määrab alatiste komisjonide liikmed,korraldab riigikogu esindamist,ja tööd

  • RIIGIKOGU KANTSELEI-riigiasutus,mille põhiülesadeks on riigikogule tööülesannete täitmiseks vajalike tingimuste loomine.(korralab välissuhtlus,suhtlemist riigiaasutuste ja avalikkusega,nõustab ülesannete täitmisel,õigusloome alal jne)

  • Seaduseelnõu algatamine :vabariigi valitsusel,riikogu liikmel,fraktsioonil,komisjonil on õigus algatada.

Riigikogu juhatus määrab eelnõu arutamist juhtiva komisjoni,samuti arutab eelnõu läbi fraktsioon.Edasi saadetakse see Riigikogu liikmetele,toimub arutelu,tehakse parandusettepanekuid,pannakse hääletusele ning siis toimub lõpphääletus.Kui võetakse vastu, saadetakse see presidendile väljakuulutamiseks,tal on aega 14 päeva ja tal on võimalus see ka mitte välja kuulutada,näit.vastuolus põhiseadusega.Ta saadab selle põhjendatult.tagasi ning kui Riigikogu on ikkagi nõus,tuleb presidendil see väljakuulutada või saata riigikohtusse.
Kui mõni kanditaat saab riigikogus väh.68 poolthäält,on president valitud,kui ükski kanditaat häälteenamust ei saa,mood.Riigikogu liikmetest ja kõikide omavalitsuste esindajatest valimiskogu,kes hääletab 2 enim hääli saanud kandidaadi vahel
PRESIDENT-peab olema sünnijärgne Eesti kodanik, peab olema väh.40 aastane,tema kanditatuuri peab üles seadma väh.21 Riigikogu liiget.
PÕHILISED ÜLESANDED- esindab EV rahvusvahelises suhtlemises,riigikatise kõrgeim juht,kes teeb riigikogule ettepaneku kuulutada Eesti vastu suunatu dagressooni korral välja sõjaseisukord,lõpetada see,või mobilisatsioon ,demomobili.
VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI-presidendi abistamine põhiseaduses ja seadustes sätestatud ülesannete täitmisel,avalikkusega suhtlemisel jne.
RIIGIVAPI TEENETEMÄRK: asutatud 1936.a iseseisvuse väljakuulutamise päeva mälestamiseks.Riigivapi kõrgeim aumärk riigile osutatud teenete eest.Sellel on kuus klassi.
VALGETÄHE TEENETEMÄRK:on asutatud 1936.a Eesti rahva Vabadusvõitluse mälestamiseks,antakse riigiteenistuses või omavalitsuses osutatud teete tunustamiseks ja välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest.Sellel on 7 klassi.
KOTKARISTI TEENTEMÄRK :asutati 1928.a kaitseliit iseseisvuse 10 aastapäeva puhul antakse sõjaliste või riigikaitseliste teenete eest.Sellel 8 klassi.
Riiki juhitakse ministeeriumide kaudu.Selle töö järjepidevuse tagab kantsler.Lisaks peaministrile ja ministritele võtaab valitsemisest odsa riigikantselei juht riigisekretär.Seaduse järgi on riigiaparaadi osaks ka maavalitsused eesotsas maavanematega.Nnede ül.on esindad valitsust maakonnakeskustes,tuues sellega riik inimestele lähmale.
Ministeeriumide allasutused on ametid.
Kohaliku omavalitsuse peamised ülesanded.
*korraldab vallas või linnas sotsiaalabi ja teenuseid,vanurite hoolekannet,noorsootööd jne.territoriaalplaneerimist,ühistransporti valla või linnasisest teede linnatänavate korrashoidu jne.
*korraldab vallas või linnas koolieeelsete lastesutuste,põhikoolide,gümnaasiumide,raamtukogude,rahvamajade jne ülalpidamist. Omavalitsused õigus kehtestada kuni 9 kohalikku maksu,müügimaks, paadimaks ,reklaamimaks,teede ja tänavate sulgemise maks,mootorisõidukimaks, loomapidamismaks ja lõbustusmaks.
VALLA VÕI LINNAVOLIKOGU ülesanded.(selle valivad kõik kodanikud või üle 5 aasta seal elanud mittekodanikud)
*valla või linna eelarve vastuvõtmine
*kohalike maksude ja maksusooduste kehtestamine
*arengukava kinnitamine
*vallavanema õvi linnapea valliminejne.
VALLA VÕI LINNAVALITSUSE mood.volikogu valitud linnapea või vallavanem .
*lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi,
*valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi
*esindab valda või linnakohtus
*täidab muid ettenähtud ülesandeid.
Halduskogud-linnaosades olevad nõuandva häälega kogud,kelle seisukohta linnavolikogu arvestab.
Eestis on 202 valda,39 linna ja 15 maakonda .
Riigikogu-president-valla-ja omavalitsus #1 Riigikogu-president-valla-ja omavalitsus #2 Riigikogu-president-valla-ja omavalitsus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor B.A.Y Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti Vabariik
12
odt

Eesti Vabariik

väljatöötamise komisjoni, kes koostas eelnõu, mida Asutav Kogu arutas kaheksal istungil. Eesti neli põhiseadust Enne 1992. aastal vastuvõetud põhiseadust on Eestil olnud kolm põhiseadust. 1. Eesti Asutava Kogu kiitis Eesti esimese põhiseaduse heaks 15. juunil 1920 ning see jõustus 21. detsembril 1920. Seda põhiseadust on iseloomustatud kui ülimalt demokraatlikku, kuid seda on ka arvustatud liigse parlamentarismi pärast. Riigikogu oli äärmiselt killustunud, mistõttu ei suudetud moodustada elujõulist valitsust. Probleemiks oli ka see, et toonases valimisseaduses puudus klausel, mis oleks välistanud pisiparteide pääsu parlamenti. Näiteks praegu kehtib nõue, et parlamenti pääsevad vaid need erakonnad, kes koguvad vähemalt 5% kõigi valijate häältest. Stabiilselt toimiva valitsuse puudumine andis korduvalt alust süüdistada selles just põhiseadust

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna konspekt
7
doc

Ühiskonna konspekt

Miinused: *vastastikuse tegevuse pärssimine ja blokeerimine. *valitsuse või parlamendi poliitika vastuolulisus. Parlamentaarne: Plussid: *üksmeel kirjeldab protsessi, side aitab seadusi paremini ellu viia. Miinused: *konflikt võib viia võimukriisini, *valitsused lühiajalised. Sõnasta vähemalt 4 presidentaalse ja parlamentaarse süsteemi erinevust. *Presidentaalses valib rahvas presidendi, kui parlamentaarses parlament. *Presidentaalses valib president valitsuse, kuid parlamentaarses parlament. *Presidentaalses vahetub valitsus peale presidendi-, mitte parlamendivalimisi. *Presidentaalses on president tihedalt seotud täidesaatva, kui parlamentaarses seadusandliku võimuga. Kuidas komplekteeritakse Suurbritannia parlamendi ülemkoda? Suurbritannias kujutab endast ülemkoda seisuslikku esindusorganit. Valimisi sellisel juhul ei korraldata,

Ühiskonnaõpetus
VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS
26
docx

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS

plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel.......................................................................................................... 4 ÜLESANDED PS § 78. Vabariigi President:....................................................................4 TINGIMUSED................................................................................................................ 5 AMETISSEASTUMISEL................................................................................................... 5 5.Presidendi valimise kord Eestis....................................................................................5 6

Avalik haldus
Ühiskonnaõpetus - poliitika
33
doc

Ühiskonnaõpetus - poliitika

..................................... 7 Eesti valimissüsteem.............................................................................................................................. 9 Vabariigi valitsus.................................................................................................................................. 16 Bürokraatia ptk 4.5............................................................................................................................... 17 Kohalik omavalitsus............................................................................................................................. 18 Eesti kohtusüsteem............................................................................................................................... 20 Riigi majandusressursid pt 5.1.............................................................................................................. 22 Majanduse koguprodukt ja majandusareng pt 5.2.................................

Ühiskonnaõpetus
Riigiõigus
32
docx

Riigiõigus

Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra,

Õigusteadus
Eksami vastused - Eesti avalik haldus
24
doc

Eksami vastused - Eesti avalik haldus

1. Riigikogu Rahva esinduskogu, millele kuulub seadusandlik võim. 101 liiget. Valimised kord /4.a. märtsikuu 1. pühapäeval. Riigikogu liige arvestab oma tegevuses rahva huvi, kuid oma otsustustes vaba ja lähtub oma parimast äranägemisest. Ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, koosneb esimehest - Eiki Nestor ja 2 aseesimehest - Laine Randjärv ja Jüri Ratas. Esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti. Riigikogu juhatuse ülesanded: korraldab Riigikogu esindamist; jaotab kohad komisjonides ja kinnitab nende koosseisu; registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget.

Avalik haldus
Eesti valitsemissüsteemid
20
pdf

Eesti valitsemissüsteemid

võimudelahususe iseloomustus. Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. Funktsionaalne- riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk institutsionaalne- riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne- ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 2. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! Võimude tasakaalustatuse printsiip: idee, et võimuharud oleksid üksteisest sõltuvuse.. Tagada see, et ükski võimuharu ei

Eesti valitsemissüsteem
Riigiõigus
47
doc

Riigiõigus

1) Põhiseadus Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused. 2) Põhiseaduslikud seadused Põhiseaduslikud seadused on põhiseaduse § 104 lg 2 loetletud seadused. Nad erinevad teistest seadustes sellepoolest, et neid saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (s.t. minimaalselt 51 häälega) ning neid ei saa president muuta oma seadlustega. Sellisteks seadusteks on näiteks kodakondsuse seadus, rahvahääletuse seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus jm. § 104 lg 2 loetletud seadused. 3) Seadused Demokraatlikes riikides käsitletakse seadustena formaalses mõttes kas parlamendi poolt seaduse nime all vastu võetud õigusakte või rahva poolt rahvahääletusel vastu võetud õigusakte

Riigiõigus




Kommentaarid (2)

glazh profiilipilt
glazh: päris hea
21:25 07-01-2009
glazh profiilipilt
glazh: he
21:26 07-01-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun