Ajaloo töö (1939- 1945)

Saks, Birgit

Ajaloo töö (1939- 1945) (0)

5 VÄGA HEA

Ajaloo töö (1939- 1945)

Molotovi Ribbentropi pakt- (23. August 1939). Iseloomustus: Nõukogude Liit ja Saksamaa mittekallaletungi leping, mis sõlmiti Molotovi ja Ribbentropi vahel. See pakt on tuntud ka nime all Hitleri- Stalini pakt. Pakti kohaselt kuulusid Nõukogude Liidule Soome, Eesti, Läti, Bessabaaria ja Ida-Poola. Saksamaale jäid ülejäänud Poola alad ja Leedu. Tagajärjed Eestile: Eesti jäi Nõukogude liidu valdustesse.

Baaside leping ehk vastastikuse abistamise leping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel.- (sept 1939) iseloomustus: see pakt andis loa Nõukogude Liidul tuua Eestisse sõjalaevastiku baasid. See pakt võeti vastu kuna Valitsus ja Riigikogu komisjon leidis, et Eestis puuduvad sõjapidamiseks vajalikud materiaalsed ressursid ja välistoestus. Selle lepingu sõlmimisega ei tohtinud kumbki osapool sõlmida lepinguid, mis võiksid teist osapoolt kahjustada. Tagajärg Eestile: Võõrväe sõjavägi tuli Eesti territooriumile.

Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt ehk Narva diktatuur – (juuni 1940) iseloomustus: Nõukogude Liit andis Eestile ultimaatumi nagu andis ta ka Lätile ja Leedule, et Punaarmee väed koondada tähtsamatesse keskustesse. Eesti pidi alistuma ilma maailma ees protesteerimata kuna nende sõjaline vastupanu oli kujunenud lootusetuks. Tagajärjed Eestile: Tallinn läks baasi vägede kontrolli alla. Keelati meeleavaldused ja rahvakogunemised.

Eesti Vabariigi muutmine ENSV -ks – ( juuli 1940) iseloomustus: Valitud Riigivolikogu palus võtta Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Arvatavasti oli selle otsuse teinud riik, kuid tegelikult oli otsus võetud kommunistide poolt. Tagajärjed Eestile: Vabastati mitmeid poliitilisi vange, sinimustvalge lipp asendati punalipuga. Ametisse nimetati uus kommunistlik ja Nõukogude Liidu poolt valitud valitsus.

Nõukogude Liidu ümberkorraldused Eestis – (suvi 1940- suvi 1941) iseloomustus: Lammutati riigiapraad, see tähendab, et kõik kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud , maavanemad ja linnapead tagandati ametitest. Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks.Vabariigi Valitsusest sai Rahvakomissaride Nõukogu. Linna- ja vallavalitsuste asemele tuli täitevkomiteed. Juhtivaks ja suunavaks jõuks sai Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Kroon asendati rublaga. Tagajärjed Eestile: Eestlaste majanduslik seis halvenes kiiresti. Suurte talude omanikud jäid ilma maast, sest kõige suurem maalapp võis olla 30 hektarit.

Esimene suur küüditamine – (14 juuni 1941). Iseloomustus: Eesmärk oli puhastada Eestit, et ära hävitada kõik Eesti meelsed inimesed. Kõik täisealised mehed saadeti vangilaagreisse ning naised, lapsed ja vanurid saadeti Siberisse kolhoosiküladesse. Enamik küüditatutest tapeti või hukkusid Venemaal. Tagajärjed Eestile: Eesti kaotas endised juhid, sest nood hävitati ka, et poleks Eesti meelseid inimesi. Eesti kaotas veel umbes 10 000 inimest. Terve Eesti taheti venestada.

Suvesõda – (suvi 1941) iseloomustus: Saksamaa alustas pealetungi Nõukogude Liidule. Selle tagajärjel venelased taganesid. Sel ajal tegutsesid eestlased ka aktiivselt kuna lootsid , et sakslased aitavad neil oma iseseisvust taastada. Punaarmee ei lahkunud Eestist vabatahtlikult ning kuna nad olid sunnitud taganema, siis korraldasid nad hävituspataljoni. See tähenda, et nad hävitasid kõike ja tapsid kõiki, keda ei suudetud maalt välja vedada. Tagajärjed Eestile: Saksamaa sai Eesti endale ja paljud inimsed kaotasid oma kodud ja varad tänu venelaste poolt korraldatud hävituspataljonidele.

Saksa okupatsioon – (1941- 1944) iseloomustus: Eestlased arvasid, et sakslased tulid aitama neid saada tagasi nende iseseisvust, kuid tegelikult olid Saksamaal Eestiga hoopis teised plaanid. Saksamaa tahtis teha Eestist ühe osa Suurest- Saksamaast. Seal taheti ellu viia Berliini poliitika. Toimusid suured repressioonid . Need olid suunatud juutide, mustlaste, eestlaste, sõjavangide ja kommunistide vastu. Neid süüdistati riigi vastasuses, rahvuslikus kuuluvuses, kommunismis ning mobilisatsioonist kõrvale hoidmisest. Tagajärjed Eestile: Eesti ei saanud iseseisvaks, vaid langes Nõukogude Liidu alt Saksamaa alla. Paljud inimsed langesid repressioonide alla.

Eeslased erinevates sõjavägedes ( Teine maailmasõda, 1941-1944). Iseloomustus: Eestlased võitlesid nii Saksa kui Nõukogude Liidu kui ka Soome poolel. Saksa poolele sattusid eestlased tänu sundmobilisatsioonile, eestlased tahtsid saavutada iseseisvust võideldes Nõukogude Liidule vastu ning inimesed, kes soovisid oma õpinguid jätkata. Nõukogude Liidu poolele sattusid inimsed tänu mobilisatsioonile, kuna Eesti sõjavägi oli juba aastast 1940 kuulunud Punaarmeesse. Soome poolele sattusid kuna eestlased üritasid hoiduda saksa mobilisatsiooni eest. Tagajärjed Eestile: Hakkas üksteise vastu võitlemine kuna eestlased olid laiali igal pool erinevatel pooltel.

Sõjategevus Eestis – (1944) iseloomustus: Talvel hakkasid Idasuunast tulema Nõukogude Liit Eestile peale ja sõjategevus toimus Ida-Virumaa Sinimägedes, kus ka eestlased andsid endast parima. Talvel Hakkas Lõunasuunast tulema Nõukogude Liit Eestile peale, seda tegid nad üle kinnikülmunud Lämmi järve. Suvel toimus Tartu vallutamine. Tallinnasse tehti lasuspommitamine, mille tagajärjel sai Estonia teatrimaja kahjustada. Toimus ka vennataplussõda kuna samal poolel olnud inimesed olid sattunud probleemide tõttu eri pooltele. Toimus ka saarte vallutamine, mis oli ohtlik ja paljud said surma seeläbi. Üritati ka põgeneda ära Gotlandi saarele . Paljud sinna ei jõudnud kuna tapeti enne jõudmist. Punaseristi lipuga ei tohtinud tappa, kuid Nõukogude Liit tegi seda ikkagi. Tagajärjed Eestile: Eesti kaotas sõdades palju inimesi, paljud tapeti põgenemise käigus ning Eesti linnad said kõvasti kannatada.

Eesti Vabariigi taastamise katse – (sept 1944) iseloomustus: 18-21 sept 1944 NSVL tegi Saksamaale jälle vastu pealetungi. Sel ajal kui NSVL Saksamaale peale läks, siis Eesti Vabariigi Rahvuskomitee tegeles kohe Eesti iseseisvusega. Nad said lipu vardasse ja kõik korda, et oleksid pidanud olema iseseisvad, kuid kuna NSVL armee oli tugev ja tal oli mõjukad vaenlased, siis ei läinud Eesti iseseisvuseks tegemine läbi. Tagajärjed Eestile: Eestit ei suudetud iseseisvaks riigiks teha ning ta langes taas Nõukogude Liidu alla.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Birgit Saks Õppematerjali autor

eesti ajalugu

nõukogude liit mobilisatsiooni nsvl

Sarnased õppematerjalid

odt

2. maailmasõja tagajärjed Eestile ja maailmale

1.Kuidas oli Eesti iseseisvuse kaotusega seotud MRP ja baasideleping? Pärast MRP pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Kaasnesid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28. septembril baasilepingule alla. 2.Mis on baasideleping, kes ja millal selle sõlmisid? Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" sõlmiti 28. septembril 1939 aasta keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eesti Vabariik NSV Liidu osaks sai. 3. Millised sündmused ja millal viisid otseselt EV kadumiseni? Eestile esitati septembris 1939 nõudmine luua vastastikuse abistamise leping ja luua eestisse punaarmee baasid, nõudmisi saatsid ähvardused. 28.sept kirjutati Baasidelepingule alla. 1940 juunis nõudis nsvl Eesti valits

Ajalugu

odt

Nõukogude okupatsioon

NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et okupeerida Eesti, Läti ja Leedu. Alustati suhete teravdamisest: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Paralleelselt tehti ka sõjalisi ettevalmistusi. 14. juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. 17.juunil tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised ning eraisikutel kästi loovutada relvad. 21.juuni juunipöördega nõuti Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Demonstrantidel ?

Ajalugu

doc

Teine maailmasõda

piiramisrõngasse juba 1941a septembris. Halvasti korraldatud evakueerimise tõttu jäi suurem osa elanikke linna ja neid sai varustada ainult Leningradi st kirdest asuva Ladoga järve kaudu. Blokaadi kestel suri nälga üle640000 inimese.Kurski lahing- NSVL vallutas 2/3 Saksamaa poolt okupeeritud NSVL alasid tagasi. TEHERAN 1943 Usa ja Suurbritannia avavad Prantsusmaal II rinde ning alustavad pealetungi sakslaste vastu . NL pidi omalt poolt toetama liitlasi üldpealetungiga idast. JALTA 1945 Määrati kindlaks ÜRO(24 okt 1945)asustamiskonverentsi aeg ja koht.Kuidas saksamaa lõplikult hävitada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus POTSDAM 1945 Tähtis oli kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. 12Jaapani purustamine. Pärast Saksamaa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid kapitalutsiooniettepanekud lükati tagasi USA poolt. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme.Neid heideti kahele

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu

 Riigi volikogu muudeti eesti nsv ülemnõukoguks  Valitsus nimetati ümber rahvakomissaride nõukoguks  Politsei asendati miilitsaga, pangad tööstused ettevõtted riigistati, kroonid vahetati rubladeks, põletati keelatud raamatuid, toimusid pidevad arreteerimised  14. Juuni 1940 toimus kõigis balti riikides massi küüditamine, viidi ära üle 10 tunhande inimese Iseseisev töö 1. Millal algas baltisakslaste õmberasumine Saksamaale- miks ?  Baltisakslaste ümberasumine algas 18. Oktoobril 1939. Kuna Molotovi-Ribbentropi pakt jättis Eesti ja Läti Nõukogude Liidu huvisfääri, siis kutsus saksamaa juhtkond kõik baltisakslased ajaloolisele kodumaale. 2. Mitu baltisakslast lahkus Eestist aastatel 1939-1940?

Ajalugu

doc

Eesti Teises maailmasõjas - iseseisvuse kaotamine

reparatsioonide maksmiseks. · Mõista kohut peamiste sõjakurjategijate üle (Nürnbergi kohtuprotsess) · esitasid Jaapanile ultimaatumi kapituleerumise nõudega. · NSVL oli nõus sõdima Jaapaniga tingimusel, kui talle antakse Kuriilid ja kogu Sahhalin 18. Aatompommi kasutamine teises maailmasõjas (hukkunute arv, kuupäev, kes kelle vastu katsetas) Kuna Jaapan ei alistunud viskas USA tuumapommi 6. august 1945 Hiroshimale ja 9. augustil Nagasakile. Hukkus 300 000 inimest. Jaapan kapituleerus 2. september 1945. 19. II ms lõpp ja tagajärjed · hukkus ligi 60 mln inimest · Kesk- ja Ida-Euroopa langes NSVL mõjusfääri (see omakorda tõi kaasa kommunistliku bloki tekke) · maailm lõhenes kaheks vaenulikuks süsteemiks · Külma sõja algus · kasvas kommunismi mõju · muudeti riikide piire, arvestamata sealsete rahvaste tahet

Ajalugu

doc

Eesti II maailmasõjas ja kordamisküsimused

Taganemisel jäid maha enamik Eesti väeosadest, kes peale taasokupeerimist alustasid vastupanuvõitlust N.Vene võimuga metsades. (metsavennad) Eesti taas-okupeeriti Kommunistliku Venemaa poolt sept. 1944, kuid Sõrve sääre rasketes lahingutes pidasid Saksa väed vastu novembri lõpuni 1944.a. Eesti väeosad sõja-lõpulahingutes © Siimo Lopsik 2014 6 Eesti väeosad, kes jõudsid põgeneda (ca.15000) punaarmee eest, võitlesid 1945.a. Sileesias Sõja lõpus jäid paljud Eesti sõjamehed nn. Tšehhi põrgusse (u. 500 hukkus) osadel õnnestus siiski jõuda lääneliitlasteni (USA, Suurbritannia vägedeni). Punaarmees võitlevad eestlased sõja lõpul “Kura koti” lahingutes. (seal kasutati neid “kahurilihana” – eesmärgiks võimalikult suur hukkunute hulk) II maailmasõja tagajärjed Eestile: Eesti jäi II maailmasõjas üheks suuremaks kaotusi kandnud riigiks, kaotades veerandi oma rahvastikust (ca

Ajalugu

doc

Teine maailmasõda

Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt.

Ajalugu

doc

Teine maailmasõda - 1. september 1939 – 2. september 1945

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid