ö, et Spengler ,,näppas" selle mõiste Bourdieu'lt? Kindlasti mitte. Internet leiutati USA-s: tänapäeval on see levinud kõikjale üle maailma. Milliste muutuste teooriat need sündmused kinnitavad? Diffusionism. Mida väidab Max Weber teoses ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim"? Protestantlik religioon soodustab kapitalismi teket. Milline võiks olla pluralistlik kriitika eliiditeooria suhtes? Eliiditeooria alandab eliidisiseseid konflikte. Millises ühiskonnas peaks olema rohkem vallalisi mehi kui vallalisi naisi (eeldusel, et mehi ja naisi sünnib võrdselt)?. Polügüünsus mitme naisega samaaegselt abielus olema. Kumb väide peaks vastama tõele funktsionalistliku hariduse teooria järgi? Inimese tööalane edu sõltub sellest, kui palju on ta tegelikult koolis õppinud, mitte sellest kas tal on diplom kooli lõpetamise kohta või ei ole. Milline neist printsiipidest ei ole osa Max Weberi bürokraatia mudelist? Bürokraate edutatakse nii kaua, kui nad
Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Kõrgkihi moodustasid taanlased ja sakslased. Ühiskond oli korporatiivne. Tekkisid gildid, tähtsaim oli linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild, vallalisi ja kaupmeheselle ühendas Mustpeade Vennaskond, käsitöölised olid Väikegildis. Keskaja lõpupoole kujunes välja talupoegade sunnimaisus ja hiljem lausa pärisorjus. Linna käsitöölised koondusid tsunftidesse, igal
Suurgildiga, s.o. juba 14. sajandi keskel. Mustpeade vennaskonnad tänapäeva Eesti ja Läti aladel on ainulaadne nähtus kogu Euroopas. Saksamaal neid keskajal polnud. Alles 17. sajandil asutati Mustpeade vennaskond Wismaris. Eesti ja Läti aladel oli vennaskonna maju kokku enam kui 20 linnas, neist Eestis peale Tallinna veel Tartus ja Pärnus. Mustpeade Maja on Tallinna pea ainsana säilinud renessanssehitis. Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks. Vennaskond oli tegev ainult Eesti ja Läti aladel, mujal Euroopas on ta tundmatu. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940.ndatel.
ülejäänud pool sai samal ajal oma isiklike äriasjadega tegeleda. Linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. Gild oli kaupmeeste ühing- nad kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest. Liivima linnades oli kõige tähtsam gild Suurgild. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas teine kaupmeeste ühing ehk Mustpeade Vennaskond. Nad pidasid aastas nelja traditsioonilist pidustust: jõulujoodud, vastlajoodud, papagoilaskmine ja maikrahvipidu. Linnade käsitöölised olid alade kaupa koondunud tsunftidesse. Tsunfti põhikiri ehk skraa reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui korraldas ka sotsiaalabi- kontrollis toodangu kvaliteeti ning üheskoos kaitsti end tsunftivälise toodangu eest.
Kuna elati maal, siis olid ka pered suured, sest nii oli lihtsam majapidamistöid omavahel ära jagada. Mida rohkem töökäsi, seda paremini kulgeb töö. Inimesed sõltusid palju teineteistest. Kui suhted olid head, siis ka abistati ja aidati teineteist. Puudus igasugune anonüümsus. Kuna tollal peeti kirikuskäimist väga oluliseks ja kui keegi oli mingil põhjusel minemata jätnud, siis sahistas terve külarahvas sellest pikalt. Nii oli ka lastesaamisega. Ei kiidetud vallalisi naisi heaks, kes olid lapseootel. Tehti luulet, laulu ja tantsu ning koguneti suvisel pööripäeval lõkke umber, aeti aidas puskarit. Seejärel toimusid mitmed muutused. Areneti teaduses, tehnikas ning oli aeg muutusteks, saabus industriaalühiskond. Inimesed suundusid linnadesse elama, linnastuti, sest taheti vabrikutesse töölisteks, liinitöölisteks, et raha teenida. Suunduti nö parema elu otsinguile. See mõjus suuresti peresuurusele. Linnas olid väikesed korterid ja seega ei
oli linnades erinev, muutudes ka vastavalt linna kasvule. Kõige suurem ja mõjukam oli Tallinna raad. Raeliikme seisus oli eluaegne. Rae ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Lisaks raele oli keskaegse linna elus oluline roll ka kaupmeeste gildidel ja käsitööliste tsunftidel. Gildidest olulisim oli Suurgild, mis koondas suurkaupmehi. Peale selle oli linnades enamasti ka Mustpeade Gild ehk vennaskond, mis koondas noori ja vallalisi kaupmehi. Iseloomulik oli, et enamik inimeste eluks vajaminevaid saadusi toodeti kohapeal.
5. Gildid ja vennaskonnad · Linnaelanikud said hüvesid erinevatesse ametkondadesse kuulumise teel ( tsunftid ja gildid ) · Gild keskaegne ametiühendus · kaitses oma liikmete huve · korraldas seltsielu · pakkus vajadusel abi ja toetust · hoolitseti leskede ja orbude eest · Gildide hulgas oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild · Vallalisi kaupmehi ja selle ühendas Mustpeade Vennaskond · Käsitöölaste tsunftid ( ühe ala käsitööliste seisuslik ühing keskajal ) koondusid tavaliselt Väike-Gildiks · Gildid olid staatuslikud organisatsioonid 6. Käsitöö · Käsitöö tähtsus oli teisejärguline · Ometi oli nt Tallinnas 60 erinevat ala · Toodeti peamiselt kohalikule elanikkonnale tarbeesemeid jms · Hansalinnades olid tavapärased transpordiga seotud alad
900 euro kuus. (Delfi: Sooline palgalõhe Eestis on masendav: 2013) Suurem osa meeste ja naiste vahelise palgalõhe põhjustest on teadmata, uuringu järgi võib see tuleneda isikuomadustest, diskrimineerimisest, aga ka liialt vähedetailsest statistikast. (Triin Roosalu: See raskesti seletatav palgalõhe: 2013) Suurim palgalõhe (31-33%) on meestel ja naistel vanusevahemikus 25-44 aastat, mil laste kasvatamine on kõige tõenäolisem. Samas selgub, et vallalisi mehi ja naisi võrreldes on palgalõhe väga väike ning ka lastega ja lasteta naiste palkade erinevus üldisest palgalõhest oluliselt väiksem (1,2%). Uuring leidis, et see viitab soolisele diskrimineerimisele, mis ei ole otseselt seotud olemasolevate lastega, vaid pigem töötaja sooga, mõjutades kõiki naisi kui ka tulevasi emasid. (Urmas Jaagant: Palgalõhe põhjused: 2011) Eestis on naistel selgelt nõrgem majanduslik positsioon. Meie riigis on last üksi kasvatajateks üldiselt naised
Mustpeade maja 1399 aastal loodi Mustpeade vennaskond, mis ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes viibisid seal küll pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt. Keskajal oli vennaskonnal umbes 200 liiget.Vennaskonna tekkeloost kindlaid andmeid pole. Mustpeade nimetus on tulnud Egiptusest pärit mustanahalise märteripühaku Mauritiuse järgi, kes on ka vennaskonna kaitsepühak. Vanim dokument Mustpeade vennaskonna kohta pärineb 1400 aastast, mis on leping vennaskonna ja dominiiklaste kloostri vahel
Hiliskeskajal kuulus harilikult iga linna ülem- või keskklassi täiskasvanud mees mõnda ametialasesse ühendusse. Gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pak kusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest. Liivimaa linnades oli gildide hulgast tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Raehärrasid valiti tavaliselt üksnes selle gildi liikmete seast. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas teine kaupmeeste ühing Mustpeade Vennaskond. Lisaks vöeti mustpeade hulka ajutiselt Liivimaal viibivaid võõramaa kaupmehi ja laevnikke. Kui mustpea abiellus, sai tast enamasti Suurgildi liige. Teiste sotsiaalsete gruppide suhtes hoidsid kaupmehed ranget distantsi. Käsitöö Liivimaa linnade elusoon oli transiitkaubandus. Käsitöö osatähtsus oli siin väiksem kui paljudes Lääne-Euroopa linnades. Kuigi käsitööharusid oli küllalt palju (14
kapiitlisaal jne Dominiiklaste klooster on suurim kodakirik Tallinnas. Suurgildi hoone Tallinna Suurgildi hoone on endine Tallinna linna suurkaupmehi ühendanud Tallinna hoone. Mustpeade maja Mustpeade maja on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline . Toompea
Kiindus ka oma kasuemasse, kes küll 3 aastat peale tema isaga kooselu suri. Suhe oma naise Emmiga oli tal ka väga armastusväärne ja ta hoolis temast väga, kuigi oli hetki mil ta mõtles Emmist lahkuda. Oma kasutütart Liinat ja Emmi õe-poega Valeeriust armastas ka väga ja pidas neid oma lasteks. Valeerius elas koos Emmi ja Juuliusega ja arvas, et on nende laps. Emmi ja Juulius võtsid ta endale, et mitte jätta Emmi õde Annat rahva põlastava pilgu alla kuna selajal ei vaadatud vallalisi naisi lapsega heal pilgul. Maarahvaga ei olnud Juuliusel head suhted kuna ta elas linnas ja linnarahvast põlastati. Ka see, et Juulius ei tarbinud alkoholi ja oli sellele igati vastu pani maarahva solvuma. 4.Üldiselt oli peategelane õnnelik kuna ta jõudis oma elus kaugele ja sai selle mis ta tahtis. Oma pere, ameti mida ta oli alati tahtnud ja lõpuks sai ta ka austuse õpilastelt kui ka õpetajatelt oma koolis. Kuigi tema elu oli täis raskusi ja
korraldada seltsielu ning pakkuda vennale raskel hetkel abi. Gildi või vennaskonna kaudu said inimesed osa linnakogukonda kuulumise hüvedest. Naiste jaoks tulid kõne alla usuühendused. Tähtsaimal kohal gildide seas oli linnakodanikest kaupmehi ühendav Suurgild, mis koosnes enamasti kaugkaubandusega tegelevatest suurkaupmeestest ja keskkaupmeestest. Kraamipoodnikke ja käsitöölisi sinna ei võetud. Teine kaupmeeste ühing-Mustpeade Vennaskond- ühendas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle. Lisaks võeti sinna ka laevnikke ja võõramaiseid kaupmehi. Esimesed teated mustpeade kohta pärinevad 15.saj.algusest, seega pool saj. hiljem Suurgildidest. Huvitav oli ka teada saada, kust pärineb nimetus mustpead. (siinkohal ei hakka seda kirjeldama, vaid soovitan raamatut lugeda). Käsitööliste gilde nimetati Riias ja Tartus Väikegildiks, Tallinnas oli neid 2: Püha Kanuti ja Püha Olavi gild
Neli Eesti linna- Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu kuulusid ka Hansa liitu, omades seeläbi ka laialdasi kaubanduslikke privileege. Mõisted: Hansa liit: peamiselt Põhja-Saksamaa kaubalinnu ühendav organisatioon, mis kontrollis keskajal kaubandust Lääne- ja Põhjamerel. Gild: linnade kaupmehi ühendav organisatsioon; näiteks Suurgild ühendas jõukaid sakslastest kaupmehi ja Mustpeade vennaskond vallalisi kaupmehi. Kaupmehi ühendavate gildide liikmeks eestlaseid ei võetud Kaupade liikumisest läbi Eesti Euroopast läbi Eesti Venemaale: kalevit käsitöösaadusi alkoholi (kanget õlut ja magusaid veine) idamaiseid vürtse rasvaseid soolaheeringaid soola Venemaalt läbi Eesti Euroopasse: karusnahku ja muid loomanahku. vaha ja mett, lina ja kanepit ja loomanahku.
Tartu, Viljandi. Linnaõigus on linnas kehtivate seaduste kogum e. linna põhiseadus. Eestis kehtisid Lüübeki linnaõigus Tallinnas, Narvas ja Rakveres, Riia linnaõigus Tartus, Viljandis, Paides, Uus-Pärnus ja Piiskopiõigus Vana-Pärnu, Haapsalu. Gildid ja tsunftid- Gild on kaupmeeste kutseühing, tähtsaim oli Suurgild (koondas jõukaid kaugkaupmehi, kelle hulgast valiti ja rae liikmed) , Mustpeade Vennaskond (ühendas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle) , tähis sest kaitses liikmete huvisid, abistas ja toetas häda korral, korrandas seltsielu ja pidusid ; Tsunft käsitöömeistrite kutseühing, tsunfti põhikiri oli skraa, tsunftides korraldati väljaõppet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Hansa Liit- kaubanduslik ja poliitiline liit, mille juhtlinnaks oli Lübeck, kontrollis Põhja- ja Läänemerd, eesti linnadest kuulus sinna Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi, läbi Eesti
ja kvaliteeti. Tsunfti kuulumine oli kohustuslik. Tsunftiväliseid käsitöölisi nimetati tsunftijänesteks. Hierarhia: 1)Õpipoiss 2)Sell 3)Meister Sedööver-meistritöö GILD-keskaegne ametiühendus. Kaitses oma liikmete huve, korraldas seltsielu, pakkus vajadusel abi ja toetust, hoolitseti leskede ja orbude eest. Ühe linna tsunftid koondusid tavaliselt Väikegildideks. Gildid hulgas oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Vallalisi kaupmehi ja selle ühendas Mustpeade vennaskond. Kaubandus oli koondunud põhiliselt kahte suurde piirkonda- Vahemeri kui Euroopa ja Põhja- Aafrika ühendustee ning Lääne-ja Põhjamere piirkond. HANSALINNAD- Lääne-ja Põhjamere piirkond. Eestis Tallinn, Pärnu, Tartu ja Viljandi. Koge-uut tüüpi laev, millega veeti kala, soola, teravilja, vaha, karusnahku, vaske ning rauda senisest märksa suuremates kogustes. Vahemere piirkonnas tegeleti peamiselt vürtside ning tekstiili kauplemisega.
*Tsunft piiras majanduse ja käsitöö arengut. Tsunftijänes- tsunftiväline käsitööline Skraa- tsunfti põhikiri Tsunfti hirearhia: 1.Õpipoiss (7.a) 2.Sell 3.Meister Sedööver- meistritöö *Ühe linna käsitöölaste tsunftid koondusid tavaliselt Väikegildiks. Gild- keskaegne ametiühendus -kaistes oma liikmete huve -korraldas seltsielu -pakkus vajadusel abi ja toetust -hoolitseti leskede ja orbude eest *Gildidest oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ünedav Suurgild. *Vallalisi kaupmehi ja selle ühendas Mustpeade Vennaskond. *Hansa Liit ühendas Läänemere ja Põhjamere kaubalinnu. *Hansa Liidu suur mõjuvõim piirkonnas avaldus selles, et see organisatsioon oli rikas, selle piirkonna kaubanduslik areng oli jõulisem. *Eesti kaubalinnad: Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi *Vahemere kaubanduses domineerised Põhja-Itaalia linnad (Firenze, Genova, Veneetsia) *Vahemere kaubanduse seos pankade kujunemisega- tekkisid pangad, et iniemsed saaks laenu võtta. Intress
vanalinnas säilinud renessanssehitisi. Selle aadress on Pikk tänav 26. Mustpeade maja asub Pika tänava ja Pühavaimu tänavavahelisel kõrgendikul ja on loodusliku asendi tõttu mitmetasandiline, Pika tänava pool asuvad hoone ruumid moodustavad hoone alates 3. korrusest, samas aga Pühavaimu tänava poolsed 1. ja 2. korruse. Mustpeade vennaskonda Tallinnas on esmakordselt mainitud 1400. aastal ja selle tekke ajaks loetakse 1399. aasta. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ja välismaiseid kaupmehi, kes viibisid küll pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oliAafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärk. Vennaskond oli tegev ainult Eesti ja Läti aladel (Tallinnas, Riias ja Tartus), mujal Euroopas on ta tundmatu. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940. aastatel. 1990
Tallinnas sündinud ja surnud Michel Sittow (1469-1525) õppis arvatavasti Madalmaades Hans Memlingi käe all ja oli mitmetes Euroopa kuningakodades hinnatud portreemeister. Michel Sittow - "Maarja kroonimine" Michel Sittow - ,,The Assumption of the Virgin" (Louvre, Pariis) (Ameerika rahvusgalerii) Kes olid Mustpead ja mille lasksid ehitada? Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks. Vennaskond oli tegev ainult Eesti ja Läti aladel, mujal Euroopas on ta tundmatu. Ainuke silmapaistvam näide meie renessanssarhitektuurist ongi Tallinnas -
50. linnafoogt - linna ümbritsevate maahärrade esindaja rae juures 51. tsunft ametialane ühendus. Käsitööliste ühendus keskaegses linnas. Korraldasid käsitööliste väljaõpet, kaitsesid turgu, kontrollisid toodete hindu ja kvaliteeti. 52. gild ametialane ühendus. Koondas kaupmehi (Suurgild, Mustpeade vennaskond), käsitöölisi (Väikegild). Ühtekuuluvustunne. Gildi kuuludes näidati ühiskondlikku staatust. 53. Mustpeade vennaskond vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendav kaupmeeste ühing. Sinna kuulusid ka ajutiselt Liivimaal viibivaid võõramaa kaupmehi ja laevnikke. 54. skraa tsunfti põhikiri. Määras ära meistri ja tsunftiliikmeks saamise tingimused ja töötamise reeglid. 55. tsunftisundus kohustus kuuluda tsunfti. Erialase tegevuse esmane eeldus. Ilma kohata tsunftis ei tohtinud kaubandusega linnas tegeleda. 56. piiskop kristliku maailmapildi kandjad
sai samal ajal isiklikke äriasju korraldada. Tänase arusaamaga võrreldes sekkus linna raad üsna tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Linnade ametlikuks asjaajamisekeeleks sai alamsaksa keel. Arvuliselt oli linnades selge ülekaal kohalikul rahval. Mida väiksem oli linn, seda rohkem elas seal tõenäoliselt eestlasi. 6. Kaubandus ja käsitöö gild ametiorganisatsioon Kaupmehed moodustasid suurgildi (kristlik). Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas Mustpeade Vennaskond (suured, vanad kaupmehed. Huvitusid turniiridest, heategevusest) tsunftid käsitööliste ametiorganisatsioon ülesanded: 1. tegevusala kaitsmine 2. probleemide lahendamine (hind, turg) 3. tsunftijäneste vastu võitlemine Hansa Liit Saksa kaubalinnade liit. See oli mõeldud kauplemiseks Venemaaga. Ühtsed maksud. Eesti linnadest olid Hansa Liidus Tallinn, Pärnu, Viljandi ja Narva. 7. Katoliiklus / 8
Teised tuntuimad esindajad on Mustpeade maja Tallinnas, Tallinna vaekoda (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (1920. aastatel oluliselt kahjustatud).Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja altareid. Kes olid Mustpead ja mille lasksid ehitada? Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks. Tallinna Mustpeade maja (varasema nimega Mustapeade maja) on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi.Asub ta aadressil Pikk tänav 26
ühe jalaga Eesti- teisega Liivimaal kanti mind ilmale põlvkondade kaupa kiikusin keskmaa kesal kahe kase vahel ja kihutasin pruuskavas pulmarongis kirikusse ja koju pargipingil beibed lappasid annabellat seda õhukest ja libedat ajakirja mis käsib keelab ja müüb müüb lõhnaõli ilma milleta polevat kevadel lõhna müüb põsepuna ilma milleta peaks olema häbi kanda oma nooruse odavat ohakaõit mina loen meie alla kolmekümneste valgeid ja vallalisi käejooni oled tähtkujult ikkagi karu ja mina laanepüü mis peaks meid siin kinni hoidma? Luuletus räägib sellest, et tänapäeval inimesed ei mõtle enam naturaalsusele. Üha enam tahetakse saavutada kaanetüdruku figuuri, asju ostetakse märgi järgi ja tahetakse näidata oma rahalist seisu sellega. Inimesed ei taha eriti üksteisest erineda, sest kardetakse, et neid hakatakse siis imelikeks pidama. Selle vältimiseks, tehakse kõik nii nagu teised. Tegelikud
4) linnade (Riia, Tallinn, Tartu) esindajad. Esimene Maapäev kutsuti kokku 15.sajandi I poolel (1421) ja neid peeti kas Valgas või Volmaris (nüüd Valmiera) raad e magistraad - linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu (saksa k. Rat - nõukogu). bürgermeister - rae juhatuse liikme nimetus. sündik - linnajurist linnafoogt - maahärra esindaja linna rae juures. gild - kaupmeeste või tsunftide ühendus. Kaupmeeste ühendustest on tuntud on Tallinnas tegutsenud Suurgild ja vallalisi kaupmehi ühendanud Mustpeade Vennaskond. Käsitööliste gildidest on tuntumad Tallinnas tegutsenud Kanuti gild (sakslased), Oleviste gild (eestlased) ja Toomgild (Toompea käsitöölised). oldermann - tsunfti või gildi vanem Hansa Liit- Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, Eesti linnadest kuulusid siia Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Lõplikult saadet Hansa Liit laiali 17.sajandil. tsunft - ühe käsitööala meistrite ühendus.
lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (1920. aastatel oluliselt kahjustatud). Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja -altareid. 1630.-50. aastail hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga. 6. Kes olid Mustpead ja mille lasksid ehitada? Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. 1531. aastal aga ostsid mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning rajasid järgnenud ümberehituses aastatel 15311532 selle asemele tollal ülimoodsas renessanss-stiilis hoone, mis on jäänud Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Hoones pikendati ja
7. Keskaegsed linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest ametialaste ühenduste ehk gildide või tsunftide kaudu. Gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka oma liikme matuste korraldamisel ja hoolitses orbude ja leskede eest. Liivimaa linnades oli tähtsaim kaupmehi ühendav Suurgild, mille liikmetest valiti enamasti ka raehärra. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas Mustpeade Vennaskond, mustpeade hulka võeti ka ajutiselt Liivimaal viibivaid võõramaa kaupmehi ja laevnikke. Kui mustpea abiellus, sai temast enamasti Suurgildi liige. Käsitööliste gildi nimetati Väikegildiks. Gildidel olid oma traditsioonid, millega tugevdati liikmete ühtekuuluvustunnet ja näidati teistele linnaelanikele oma ühiskondlikku staatust. 8
sisuliselt iseseisev. Linna juhtis magistraat ehk raad ehk linnavalitsus linnaõiguse. Linnakodanikeks said tsunftide ja gildide liikmed, vaesed linnaelanikud ei kuulunud reeglina kodanike hulka. Tsunft oli linnakäsitööliste kutseühing ja gild kaupmeeste kutseühing kesk-ja varauusajal. Tähtsaimateks gildideks olid Suurgild, mis ühendas linnakaupmehi ning nende hulgast valiti ka raeliikmeid, ja Mustpeade vennaskond, mis ühendas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle, vaid Liivimaal eksisteerinud ühing sai nimetuse kaubanduse kaitsepühaku Mauritiusest, kes oli neeger. 15. Rüütli ja käsitöömeistri kasvatus. Rüütel Käsitöömeister Millist eesmärki kasvatus Ettevalmistus sõdadeks Saada meistriks, omandada teenis? (relvakäsitlus, ratsutamine), vastava käsitöömeistri
töötavaid apteeke. Raekoja platsi nurgal asuvat apteeki mainitakse esimest korda ajalooürikutes aastal 1422. Tänapäeval apteegis enam keskaegseid ravivahendeid - jahvatatud nahkhiiri ja maonahku - ei pakuta, kuid proovida võib keskajast tuntud ja hinnatud vürtsitatud veini klaretti. Mustpeade maja Mustpeade Maja on Tallinna pea ainsana säilinud renessanssehitis. Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks. Vennaskond oli tegev ainult Eesti ja Läti aladel, mujal Euroopas on ta tundmatu. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940.ndatel. 1597
Haigetega koos elasid kerjused, vigased, pimedad, kodutud ja vanadusnõdrad. Tallinna seeke külastas innaarst. Gildid Gildid olid kutseorganisatsioonid, mis kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid seltsielu ja pakkusid toetust.Gildidel olid oma traditsioonid, millega tugevdati ühtekuuluvustunnet ja näidati teistele linnaelanikele oma staatust. Liivimaa linnades oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Raehärrasid valiti üksnes selle gildi liikmete seast. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas Mustpeade Vennaskond. Nende hulka võeti ajutiselt ka võõramaa kaupmehi ja laevnikke. Käsitööliste gildid olid Liivimaal nö katusorganisatsioonid, mis koondasid eri käsitööharude tsunfte. Tavaliselt nimetati käsitööliste gildi Väike gildiks. Tallinnas oli Püha Kanuti Gild rohkem väljaõpet nõudvate käsitööalade esindajatele ja Püha Olavi Gild lihtsamatele aladele. Tsunftid-käsitööliste vennaskond
saame lahendada jllegi vrde abil. 34% 68 71% y, millest . lesande vib lahendada ka nii, et kigepealt leiate arvu x ja siis sellest 71%. Kui on tarvis teada, mitu % moodustab ks arv teisest, siis leitakse nende jagatis ja tulemus korrutatakse 100%-ga. 5. Nide 5. hes klas elas 200 elanikku. Neist 7 olid neegrid, 34 inimest oli abielus ja lapsi oli 8. Leia vallaliste osakaal selles klas. Et abielus olevaid inimesi oli 34, siis vallalisi on jrelikult 200 - 34 = 166. Leiame nd vajaliku suhte (166 : 200) 100% = 83%. Suuruse kasvamise ja kahanemise kohta vaatame jrgmisi niteid. 6. Nide 6. Mart kaalus enne koolivaheaega 66 kg ja oli suvepuhkuselt tulles 77 kg raskune. Kui mitme protsendi vrra kaal suurenes? Kaalu suurenemine on 77 - 66 = 11 (kg). Nd leiame, mitu kg on 11 66-st (esialgsest kaalust). 7. Nide 7. Marta kaalus esmaspeval 102 kg ning kasutas ohtrasti Kodusanttilast ostetud kaaluvhendajat
png Eesti kõige olulisemateks väljaveoartikliteks olid teravili, härja- ja lehmanahk, tahke rasv ning hülgerasv ja sisseveoartikliteks Vene lina, karusnahka, vaha, soola, vürtse, metalli jms. Selle valdkonna tähtsamad ühendused olid Hansakaubandus ja Vahemerekaubandus. Suurgild - Tallinna Suurgild asutati 1325. aasta paiku. Suurgild ühendas linna suurkaupmehi, kelle hulgast valiti ka raehärrad. Mustpeade vennaskond - Mustpeade vennaskond oli Riias, Tallinnas ja Tartus tegutsenud vallalisi kaupmehi ja laevaomanikke ühendav organisatsioon.Alustas tegevust 14. sajandi keskpaigast. Anna ülevaade Hansa Liidust. Millal see alustas ja mis talle surmava hoobi andis? Hansa Liit oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Surmava hoobi andis Liivi sõda. Tallinna linn olla ehitatud soolale. Mida see tähendab?
oli purustanud lapsepõlves ta ninaluu. Tal olid ennem käinud isegi 8 kosjad, aga abiellumise otsustas vanemate tahe, nagu see oli setudel traditsiooniline. Annele oli meheleminek endast vanemale mehele üsna vastu tahtmist. Oma pulmades itkes Anne mitte kombe pärast vaid südamest. Aga hilisem elu hakkas laabuma. Mees Jako (Jakov) oli töökas ja heasüdamlik. Ka pere kasvas: Jako- naane ehk Jako Anne (setu traditsioonis hüüti vallalisi tütarlapsi isa nime järgi, seega kodukülas tunti meie laulikut tõenäoliselt Tihoni Anne'na; abielunaisi aga juba mehe nime järgi) sünnitas 9 last - 5 tütart ja 4 poega. Setudele perekonnanimede andmise aktsioonis 1921.a. sai Anne perekonnanimeks Vabarn. Hiljem on üldtuntuks saanud (ja ametlikuks muudetud) nime genitiivne vorm Vabarna. Anne Vabarna kui silmapaistva lauliku avastajaks sai soome folklorist Armas Otto Väisänen 1923. aasta suvel
vägivald on ajendatud kontrolli- ja võimuvajadusest. 4. Perevägivalla mõju naistele Kõikidest naistest on aasta jooksul vägivalda kogenud 20 %. Eelkõige langevad vägivalla ohvriks kuni 30 aastased naised. Füüsiline vägivald ohustab enam alaealisi ja nooremaid abielus või vabaabielus elavaid naisi. Riskielukutseteks füüsilise vägivalla puhul on eelkõige lihttöölised, teenindajad, aga ka õppurid, prostituudid, koduperenaised. Seksuaalne vägivald ohustab enam noori vallalisi naisi ja alaealisi tüdrukuid. Riskielukutseteks seksuaalse vägivalla puhul on eelkõige prostituudid, õppurid, sekretärid, samuti teenindajad ja koduperenaised. Naise vanuse kasvades nii füüsilise kui seksuaalse vägivalla oht järk-järgult väheneb. Vägivalla ohvrites satuvad naised võivad omada ka ise mingil määral süüd, kui rääkida seksuaalsest vägivallast võib see olla tingitud ka sellest kui naised joovad alkohoolseid jooke või lähevad
Kuna paljudele noortele sellidele oli kogu see protsess kulukas, otsustati naiseks võtta meistri lesk või tütar. 13. Kaubandus Gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ning pakkusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka liikmete matuste korraldamise juures, aitas orbe ning leske. Liivimaa gildidest oli tähtsaim kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Raehärrad valiti just selle gildi seast. Mustpeade Vennaskond ühendas aga vallalisi kaupmehi ning kaupmeheselle.Sinna võeti ka ajutiselt Liivimaal viibivaid kaupmehi ning laevnikke. Käsitööliste gildid koondasid eri käsitööharude tsunfte. Tavaliselt nimetati neid Väikegildideks. Gildidel olid ka omad traditsioonid. Suurgildil ja Mustpeade Vennaskonnal oli kombeks pidada aastas neli korda suurejoonelisi pidustusi. Tähtsad kaubad, millega Liivimaal kaubeldi, olid: Lääne-Euroopast Liivimaa Liivimaa Venemaalt Liivimaa kaudu
· Sissetulekute kindlustamine (maksud, trahvid) · Heakord (hügieen, tänavad) · Kindlustuse korrashoid · Kirikute ja koolide eest hoolitsemine · Tõbiste ülalpidamine · Kodanike julgeolek (tuleohutus, öörahu, kohtupidamine) · Piirasid linlaste liigset priiskamist (pulmade suurus, rõivamood) 4. Kaubandus ja käsitöö a) Gild kaupmeeste kutseühing · Tähtsaim suurgild koondas jõukaid kaugkaupmehi, kelle hulgast valiti ja rae liikmed · Mustpeade gild koondas vallalisi kaupmehi b) Kauplemine · Läände eksporditi teravilja, impordist tõi suuremat tulu sool · Kasu saadi transiidist Lääne ja Venemaa vahel 13-16 saj Hansa Liit, kuhu kuulusid ja Tln, Trt, Viljandi, Uus-Pärnu · Venemaale viidi soola, heeringat, kaleviriiet (puuvill) vürtse, veini · Venemaalt toodi karusnahka, lina jne c) Käsitöö · Tsunft käsitöömeistrite kutseühing · Skraa tsunfti põhikiri
Inglil. Kuigi ta alati proovis ja üritas kõike paremini teha, tal see ei õnnestunud. Ta lihtsalt ei mõistnud, miks temal hästi ei võiks minna. Kui loo alguses Aliidet sõda absoluutselt ei huvitanud, siis hiljem hakkas ta kõike ümbritsevat hoolikalt kuulama, sest Hans oli palunud tal Inglit valvata. Aliide oli see, kes ei näidanud oma nõrkusi välja, vaid püüdis igal hetkel tugevana näida. Paraku see alati ei õnnestunud. Kuna vallalisi naisi vaadati tol ajal imelikult, siis läks Aliide naiseks mehele, keda ta ei armastanud. Tema valituks ostus Martin Truu, kes oli NSVLi ajal tähtis tegelane. Tänu Martinile sai Aliide jääda kodumaale, vastasel juhul oleks teda koos Ingeli ja Lindaga küüditatud. Kuigi Aliide teadis täpselt, millal tema õde ja õetütar ära viiakse, ei maininud ta seda neile kunagi, sest talle oli oluline see, et tema saab paigale jääda. Ta oli väga isekas inimene
Linna valitses raad. rae liikmeteks said suurkaupmehed, eluaeg oldi rae liige. Palka ei saadud. Eesti linnadest kuulusid neli ka Hansaliitu: 1)Pärnu (Uus-Pärnu) 2)Tartu 3)Tallinn 4)Viljandi Nende linnade kaupmeestel oli võimalik vahetada kaupu kusagilt kuhugi.(läänest itta?????? ei tea) Peamine kaup, mida eestisse sisse toodi oli sool. Kõige olulisem väljaveokaup oli teravili. Tekkisid kaupmeesteühendused: suurgild ühendas suurkaupmehi ja mustpeade gild ühendas vallalisi kaupmehi Käsitöölisi ühendas tsunft. Tsunftis oli tootmine reguleeritud, plaju võis olla õpipoisse ja selle, mis hinnaga müüdi jne. Väikegild - tsunftide ühendus Linn vajas rahva juurdetulekut, sest loomulik iive linnas oli enamasti negatiivne. Kui linna alamkiht oli eestikeelne, siis linna keskkiht oli juba saksakeelne. tuli üleminek saksa keelele ja kultuurile. KATOLIKU KIRIK JA KATOLIIKLUS KESKAEGSES EESTIS
riietuses. Palve rännakule mindi pattude lunastamiseks, kodukohas autoriteedi tõusmiseks, feodaalkoormisdeast vabanemiseks ja tunti huvi Idamaakaupade vastu. Kasu said palverännakutest araablased ja türklasedseldzukid, kelle valduses oli tol ajal Palestiina, lasid kristlasi mõõduka mõõduka tasu eesta Jeruusalemma. Mõisted: Bürgermeisterrae juhatuse liikme nimetus Gildkaupmeeste või tsunftide ühendus. Eestis on kaupmeeste ühendustest tuntuimad Tallinnas tegutsenud Suurgild ja vallalisi kaupmehi ühendanud Mustpeade Vennaskond. Käsitööliste gildidest on tuntumad Tallinnas tegutsenud Kanuti gild (sakslased), Oleviste gild (eestlased) ja Toomgild (Toompea käsitöölised) Hansa liitPõhjaSaksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit Leeprapidalitõbi Linnafoogtmaahärra esindaja linna rae juures Oldermanntsunfti või gildi vanem, kes valiti tavaliselt ametisse kolmeks aastaks. raad ehk magistraatlinnade kõrgeim võimu ja kohtuorgan, linnanõukogu
Söögiks oli loomaliha, leiba, putru, kala (rasvane heeringas), joodi veini, mõdu, õlu ja piima. Gildid Gildid kaitsesid liikmete huve, korraldasid seltsielu ning pakkusid häda korral abi ja toetust, aitasid kaasa liikmete matuste korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest. Suurgild linna kaugkaupmehi ühendav, raehärra valiti liikmete seast. Mustpeade Vennaskond vallalisi kaupmehi ühendav, sinna kuulusid ka ajutiselt Liivimaal viibivad kaupmehed. Juht mustanahaline. Nemad alustasid jõulukuuse Raekoja platsile toomist, uksed ja käepidemed. Väikegild käsitöölisi ühendav, jagunes: Püha Kanuti Gild väljaõpet nõudvate käsitööalade esindajad (sakslaste) Püha Olavi Gild lihtsamate käsitööalade esindajad (eestlaste) Tegutsesid ka väiksemad gildid mõne pühaku austamiseks või heategevuseks.
mille aluseks oli varanduslik tsensus, hiljem ka seisus või rahvus. Erinevalt maapiirkondadest sulandusid linnades erinevad traditsioonid ja seal võeti kõik uus ning tavapäratum kergemini vastu. Ka kirjaoskuse tase oli linnades kõrgem. Linnades, kus abielluti märksa vähem ja hiljem kui maal, oli rohkem abielusid ka vastastikuse sümpaatia alusel, mitte ainult vanemate ettekirjutuse kaudu. Kuna vallalisi mehi elas linnades palju, lokkas seal laialdaselt prostitutsioon. Elu linnas ilmestasid ka paljud pidustused, mis tihti olid seotud kiriklike pühade ja paastuaja lõppemisega. Keskaegne ühiskond KESKAEG
mille aluseks oli varanduslik tsensus, hiljem ka seisus või rahvus. Erinevalt maapiirkondadest sulandusid linnades erinevad traditsioonid ja seal võeti kõik uus ning tavapäratum kergemini vastu. Ka kirjaoskuse tase oli linnades kõrgem. Linnades, kus abielluti märksa vähem ja hiljem kui maal, oli rohkem abielusid ka vastastikuse sümpaatia alusel, mitte ainult vanemate ettekirjutuse kaudu. Kuna vallalisi mehi elas linnades palju, lokkas seal laialdaselt prostitutsioon. Elu linnas ilmestasid ka paljud pidustused, mis tihti olid seotud kiriklike pühade ja paastuaja lõppemisega. Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer
- seksuaalkäitumise regulatsioon - emotsionaalne toetus ühiskonaliikmetele peresüsteemi teooria - perekond teriklik süsteem - tervislike ja psüühiliste probleemida taga tihti probleemid peresüsteemis - individuaalsete probleemide lahendamiseks tuleb tegeleda kogu perekonnaga 2. ratsionaalse valiku teooria - abielu oodatav tulusus - eelistused partneri osas - abieluturu demograafilised tingimused nt üsas palju vallalisi mustanahalisi mehi, hiinas naiste puudus - lubatud abieluvormid - homogaamia abiellub sarnasega -
a) Jah mõjutada b) ei (Davies: revolutsiooni põhjustab enamasti b) Eliiditeooria alahindab eliidi siseseid konflikte ootuste ja tegelikkuse erinevus.) c) Nii a kui b 8. Millised on demograafia ülemineku ajal 13. Millises ühiskonnas peaks olema rohkem toimuvad peamised muudatused? vallalisi mehi rohkem kui vallalisi naisi a) Suremuse langus, sündimuse langus (eeldusel, et mehi ja naisi sünnib võrselt)? b) Suremuse langus, sündimuse tõus a) Polügüünses- mitmenaisepidamine c) Suremuse tõus, sündimuse langus b) Polüandrilises- mitmemehepidamine 9. Oswald Spengler kasutas "habituse" mõistet c) Monogaamses nagu Pierre Bourdieu. Kas võib olla, et 14. Kumb väide peaks vastama tõele
saadava kasu. Teatavate hüvede tootmine on efektiivsem abielus kui üksinda. Üksikemade leibkondade (female headed families) arvu kasv tähendab ilmselt seda, et abielu oodatav tulusus naiste jaoks on langenud. 2. Inimeste eelistused partneri osas 3. Abieluturu (marriage market) tingimused - sugude arvuline suhe abieluturul, kas on piisavalt sobivas vanuses vastassoost vallalisi inimesi. USA-s on mustade populatsioonis meeste vähesus, Hiinas on kujunemas naiste vähesus. Marriage squeeze teatavast soost ja vanusest inimeste defitsiit. 4. Lubatud abieluvormid monogaamia või polügaamia, hetero- või homoseksuaalsed kooselud; 5. Abieluturul konkureerijate kvaliteet. Assortative mating e. homogaamia e. positiivne paarivalik sarnane abiellub sarnasega. 6
olla üle 10 raehärra, väiksemates võis neid olla aga vaid 12. Vastavalt kõikus ka bürgermeistrite arv. Raehärra koht oli üldiselt eluaegne, uued raeliikmed valis raad ise. Need pärinesid enamasti suurkaupmeeste seast. Lisaks raele oli keskaegse linna elus oluline roll ka kaupmeeste gildidel ja käsitööliste tsunftidel. Gildidest olulisim oli Suurgild, mis koondas suurkaupmehi. Peale selle oli linnades enamasti ka Mustpeade Gild ehk vennaskond, mis koondas noori ja vallalisi kaupmehi. Lisaks sellele võis olla ka regionaalse või etnilise eripäraga gilde, nagu Kanuti Gild Tallinnas, mis algselt koondas skandinaavia ja eesti päritolu kaupmehi. Käsitöölised jagunesid tsunftidesse vastavalt tegevusalale. Linna juhtimises neil niivõrd suuri rolli polnud kui kaupmeestel. Linnade puhul oli väga oluline roll kodanikuseisusel. Tavaliselt ei piisanud täieõiguslikuks kodanikuks saamiseks sellest, et tegemist oli
- Linna sissetuleku eest hoolitsemine - Sekkumine kodanike isiklikku ellu - Rõivakorraldsed tikteeris moodi Rahvastik: juhtiv positsioon sakslaste käes. Kõnekeel: alamsaksa keel; pärinesid peamiselt Põhja-Saksamaalt; kohalik rahvas e. ,,mittesakslane"; muud rahvad hollandlased, soomalsed, taanlased, rootslased. Gildid: suurgild Liivimaa linnades abielus olevaid kaupmehi ühendav organisatsioon. Mustpeade Vennaskond ühendas vallalisi kaupmehi; liikmeteks võeti ka ajutiselt Liivimaal olevaid kaupmehi ja laevnike. Teiste sotsiaalsete gruppidega hoidsid kaupmehed ranget distantsi. Käsitööliste gildid e. väikegildid koondasid eri käsitööharude tsunfe. Tallinnas Püha Kanuti Gild keerukamad käsitööharud ja Püha Olevi Gild lihtsamad käsitööharud. Gildidel olid omad traditsioonid, millega tugevtati liikmete ühtekuuluvustunnet.
Arvuliselt oli aga linnades selge ülekaal kohalikul rahval. Mida väiksem oli linn, seda rohkem elas seal eestlasi. Tegutsesid gildid ja vennaskonnad, mis haldasid kauplemist ja käsitööd. Gildid olid kaupmeestele üsna heaks toeks, sest gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu, andsid häda korral abi ja toetust ning isegi aitasid kaasa lähedaste matuste korraldamisel.Neist tähtsamad olid Suurgild( ühendas liivimaa kaugkaupmehi) Mustpeade vennaskond (vallalisi kaupmehi ning kaupmeheselle ühendas see ühing). Käsitööliste gildid olid Liivimaal üsna vaikseks jäänud ning need tegutsesid rohkem omaette. Käsitööliste gildid koondasid eri käsitööharud tsunftide alla. Tavaliselt nimetati käsitööliste gildi Väikegildiks. Liivimaal tegeldi tihedalt ka kaubandusega, sest Liivimaa tihedat kaubanduselu soosis hea geograafiline asukoht. Paljud eesti linnad ning suuremad Liivimaa linnad kuulusid Hansa Liitu, see
Renesanss Mustpeade maja Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja asub Tallinna vanalinnas, aadressil Pikk 26. Kuni 1944. aastani oli hoone Mustpeade vennaskonna omanduses, tänapäeval kasutatakse seda kultuurikeskusena. 2015. aastal oli hoone seisukord Muinsuskaitseameti hinnangul „rahuldav“. Tallinna Mustpeade Maja on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi.7 Tallinna Mustpeade vennaskonna tekke ajaks loetakse 1399. aastat. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist, samuti välismaiseid Tallinnas viibivaid kaupmehi. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega. Vennaskond oli tegev ainult Tallinnas, Riias ja Tartus. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940. aastatel.8 Mustpeade vennaskonna hoone kohal paiknes elamu arvatavasti juba 14. sajandil. Olavi gildilt tellitud kahelöövine tähtvõlvidega gildisaal ehitati 1419-24 ning seda peetakse
2.7 Linnade teke & kultuur Keskaja lina elanikud harisid oma põldu ja pidasid linnamüüride vahel koduloomi ja linde.Elati muldpõrandaga puumajades. Linnade kujunemisloos olid olulised käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Keskaegsel linnal oli 2 keskpunkti: turuplats ja selle lähedal asuv raekoda ning kirik. Paljud tänavad olid sisuliselt koridorid, sest neid katsid varikatused. Keskaegse linna tunnusteks olid linnaõigus ja müürid. Linnas oli palju poissmehi ja vallalisi naisi, mis tekitas tõsiseid kõlbus probleeme. Kloostritest kandusid linnadesse üle haridus, arhitektuur, kirjakultuur. 2.8 Linnade majandus Käsitöölised koondusid erialade kaupa tsunftidesse. Selleks, et saada käsitöö meistriks, pidi olema varameistri sugulane. Kõigepealt tuli olla meistri juures õpipoisiks ja seejärel selliks. 2-3 aastat oli kohustus ringi rännata. Meistriks saamiseks tuli esitada meistritöö (eksam). 2.9 Keskaja ülikoolid ja teadus
Tähtsamaks rikkuseks on tööstusega seotud omand, väärtpaberid ja ka raha. Põllumaa-, metsamaa- ja kariloomad on samuti endiselt rikkus, kuid nendel on väiksem likviidsus (likviidsus tähendab kergesti (sula)rahaks tegemise võimalust) ning nende osatähtsus on vähenenud. Töö- ja elukoht on eraldatud ja inimene peab töökohta minema. Koos elab väike perekond, tavaliselt vanemad alaealiste lastega. Linnastumise alguses on ka palju noori vallalisi inimesi linna tulnud. Tööaeg on seotud ettevõtte tööajagraafiku ja vahetustega, seega inimene töötab kellast kellani. Tööstusühiskonna algaegadel (Euroopas XIX sajandi esimesel poolel) on tööpäevad pikad ja esineb ülelinnastumine. Tööviljakus kasvas ja spetsialiseeritus suurenes. Tööstus ei vajanud suurema tootlikkuse juures enam nii palju tööjõudu ja palju inimesi läks teenindavasse
annaabi.ee 
