Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Protsent (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu kilogrammi kartuleid mdi?
  • Mitme protsendi vrra kaal suurenes?
  • Kui mitu protsenti kaal vhenes?
  • Kui suur summa tuli Emmanuelil tasuda?
  • Mitu kilogrammi oli laos igat aedvilja?
  • Kui palju on linnas B elanikke kellel on krgharidus?
  • Mitu puud istutasid Jri ja Karl he pevaga?
% on �ks sajandik tervest, siis ilmselt k% on k sajandikku tervest. N�ide 1. Leiame 67% 420-st. Eelneva p�hjal tuleb leida korrutis N�ide 2. Lattu veeti s�gisel 420 tonni kartuleid ja neist oli kevadeks m�danenud 33%. �lej��nud kartulid � nnetus omanikul maha m��a. Mitu kilogrammi kartuleid m��di? Kui kartulitest m�danes 33%, siis m��giks k�lbulikke oli j�relikult 100% - 33% = 67%. Seega leiame 67% 420-st. See on aga juba eelmises �lesandes v�lja arvutatud. Seega oli m��gik�lbulikke kartuleid 281,4 tonni. Terve leidmisel osa j�rgi pannakse andmed tihtipeale kirja v�rde kujul (saab ka teisiti). N�ide 3. Leiame arvu, millest 34% on 77. Kui 34% on 77, siis 100% on x, seega N�ide 4. On teada, et 34% mingist arvust x on 68. Leia 71% sellest arvust. Selle � lesande lahendamisel polegi tarvis teada, kui suur x on, sest �lesande saame lahendada j�llegi v�rde abil. 34% 68 71% y, millest .Protsent�lesanded Vaatleme j�rgmisi protsent� lesandeid : a) osa leidmine tervikust; b) terve leidmine osa j�rgi; c) mitu protsenti moodustab �ks arv teisest; d) suuruse kasvamine ja kahanemine protsentides. Et 1% on �ks sajandik tervest, siis ilmselt k% on k sajandikku tervest. 1. N�ide 1. Leiame 67% 420-st. Eelneva p�hjal tuleb leida korrutis 420 281,4. 100 67 # = 2. N�ide 2. Lattu veeti s�gisel 420 tonni kartuleid ja neist oli kevadeks m�danenud 33%. �lej��nud kartulid � nnetus omanikul maha m��a. Mitu kilogrammi kartuleid m��di? Kui kartulitest m�danes 33%, siis m��giks k�lbulikke oli j�relikult 100% - 33% = 67%. Seega leiame 67% 420-st. See on aga juba eelmises �lesandes v�lja arvutatud. Seega oli m��gik�lbulikke kartuleid 281,4 tonni. Terve leidmisel osa j�rgi pannakse andmed tihtipeale kirja v�rde kujul 3. N�ide 3. Leiame arvu, millest 34% on 77. Kui 34% on 77, siis i. 100% on x, seega 4. N�ide 4. On teada, et 34% mingist arvust x on 68. Leia 71% sellest arvust. Selle �lesande lahendamisel polegi tarvis teada, kui suur x on, sest �lesande saame lahendada j�llegi v�rde abil. 34% 68 71% y, millest . �lesande v�ib lahendada ka nii, et k�igepealt leiate arvu x ja siis sellest 71%. Kui on tarvis teada, mitu % moodustab �ks arv teisest, siis leitakse nende jagatis ja tulemus korrutatakse 100%-ga. 5. N�ide 5. �hes k�las elas 200 elanikku. Neist 7 olid neegrid, 34 inimest oli abielus ja lapsi oli 8. Leia vallaliste osakaal selles k�las. Et abielus olevaid inimesi oli 34, siis vallalisi on j�relikult 200 - 34 = 166. Leiame n��d vajaliku suhte (166 : 200) 100% = 83%. Suuruse kasvamise ja kahanemise kohta vaatame j�rgmisi n�iteid. 6. N�ide 6. Mart kaalus enne koolivaheaega 66 kg ja oli suvepuhkuselt tulles 77 kg raskune. Kui mitme protsendi v�rra kaal suurenes? Kaalu suurenemine on 77 - 66 = 11 (kg). N��d leiame, mitu kg on 11 66-st (esialgsest kaalust ). 7. N�ide 7. Marta kaalus esmasp�eval 102 kg ning kasutas ohtrasti Kodusanttilast ostetud kaaluv�hendajat. Selle tulemusena v�henes tema kaal j�rgmiseks esmasp�evaks 92 kilogrammini. Kui mitu protsenti kaal v�henes? Kaalu v� henemine on 102 - 92 = 10 (kg). See moodustab esialgsest kaalust Vaatleme n��d veel mitmesuguseid �lesandeid protsentarvutuse kohta. 8. N�ide 8. Emmanuel Saba laenab oma vennalt Peeter Sabalt 20000 krooni intressim��raga 22% aastas. Kuna aga Emmanueli majandustegevus oli edukas, siis suutis ta laenu juba 9 kuu p�rast tagasi maksta. Kui suur summa tuli Emmanuelil tasuda? Tagasi tuleb maksta laen ja intressid. Laenusumma on 20000 krooni. Kuna aga laen ei olnud aasta pikkune, vaid ainult 9 kuud sellest, siis ei lisandu intresse mitte 22%, vaid ainult 3/4 sellest (9 kuud on 3/4 aastat). Seega tuleb intresse maksta krooni. Tagasi tuleb maksta �htekokku 23300 krooni. 9. Laos oli 1230 kg aedvilju. Nendest 10% olid tomatid , 15% kurgid , 28% peedid , 36% kapsad ja �lej��nud olid redised. Mitu kilogrammi oli laos igat aedvilja ? Lahendus: Laos olevatest aedviljadest 10% olid tomatid ehk 10% x 100% 1230 kg - - 15% olid kurgid ehk 15% x 100% 1230 kg - - 28% olid peedid ehk 28% y 100% 1230 kg - - 36% olid kapsad ehk 36% z 100% 1230 kg - - Rediseid oli laos 1230 � 123 � 184,5 � 344,4 � 442,8 = 135,3 kg. Vastus: Laos oli 123 kg tomateid, 184,5 kg kurke, 344,4 kg peeti, 442,8 kg kapsast ja 135,3 kg redist. 10. Laos oli 19 tonni kartuleid. N�dala jooksul veeti kauplustesse 28% laos olevatest kartulitest. Mitu tonni kartuleid j�i veel lattu? Lahendus: Laos oli 19 tonni kartuleid. N�dala jooksul veeti kauplustesse 28% laos olevatest kartulitest ehk 28% x 100% 19 t - - Kartuleid j�i veel lattu 19 t � 5,32 t = 12,68 tonni. Vastus: Kartuleid j�i veel lattu 12,68 tonni. 11. Leia arv, millest a) 85% on 127,5 cm Lahendus: 85% 127,5 cm 100% x - - Leiame ristkorrutise. Saame b) 88 % on 22 Lahendus: 88% 22 100% x - - Leiame ristkorrutise. Saame c) 20% on 2 Lahendus: 20% 2 100% x - - Leiame ristkorrutise. Saame 12. Arvuta. a) 20% 100-st Lahendus: 20% x 100% 100 - - Leiame ristkorrutise. Saame b) 40% 90-st Lahendus: 40% x 100% 90 - - Leiame ristkorrutise. Saame c) 25% 4-st Lahendus: 25% x 100% 4 - - Leiame ristkorrutise. Saame d) 150% 300-st Lahendus: 150% x 100% 300 - - Leiame ristkorrutise. Saame 13. Vanaema kogus 1,8 kg ravimtaimi. 35% nendest olid kummeli�isikud, 25% nurmenukud ning �lej��nud saialille�isikud. Mitu grammi �isikuid, nurmenukke ja saialille�isikuid vanaema kogus? Lahendus: Vanaema kogus 1,8 kg ravimtaimi. 35% nendest olid kummeli�isikud ehk 35% x 100% 1,8 kg - - 25% olid nurmenukud ehk 25% y 100% 1,8 - - ning �lej��nud saialille�isikud. Neid oli 1,8 kg � 0,63 kg � 0,45 kg = 0,72 kg. Vastus: �isikuid oli 0,63 kg, nurmenukke 0,45 kg ja saialille�isikud oli 0,72 kg. 14. Enne hinnaalandust maksis kohviserviis 655 krooni. Kui palju maksab sama serviis p�rast 5%-list hinnaalandust? Lahendus: Kohviserviisi hinda alandati 5% ehk 5% x 100% 655 kr - - Uus hind on 655 kr � 32 kr 75 senti = 622 kr 25 senti. Vastus: Kohviserviis maksab peale hinnaalandust 622 kr 25 senti. 15. Leia arv, millest a) 40% on 12 Lahendus:. 40% 12 100% x - - Leiame ristkorrutise. Saame b) 70% on 18,2 Lahendus: 70% 18,2 100% y - - Leiame ristkorrutise. Saame c) 32% on 6 Lahendus: 32% 6 100% z - - Leiame ristkorrutise. Saame 16. Arvuta. a) 30% 40-st Lahendus: 30% x 100% 40 - - Leiame ristkorrutise. Saame b) 5% 300-st Lahendus: 5% y 100% 300 - - Leiame ristkorrutise. Saame c) 120% 5-st Lahendus: 120% z 100% 5 - - Leiame ristkorrutise. Saame d) 80% 20-st Lahendus: 80% x 100% 20 - - Leiame ristkorrutise. Saame Protsent�lesanded lahendustega 17. 30% t� isnurkse komnurga pindalast on v�rvitud siniseks. Kolmnurga kaatetite pikkused on 3 dm ja 4 dm. Mitu dm2 on v�rvitud siniseks? Lahendus: Joonestame t�isnurkse kolmnurga ja kanname m��dud peale. 1) Leiame n��d t�isnurkse kolmnurga pindala. Valem on 2 a b S # = . ( 2 ) 6 dm 2 3 4 S = # = . 2) Leida on vaja 30% kolmnurga pindalast, s.o. 30% x 100% 6 dm2 - - Vastus: T�isnurkse kolmnurga pindalast on v�rvitud siniseks 1,8 dm2. 18. Linnas A on 100 000 elanikku. Linna B elanike arv moodustab linna A elanike arvust 54%. Linna B elanikest 10% on k�rgharidusega. Kui palju on linnas B elanikke, kellel on k�rgharidus? Lahendus: 1) Linna B elanike arv moodustab linna A elanike arvust 54% ehk linnas B on elanikke 54% x 100% 100000 - - 2) Linna B elanikest 10% on k�rgharidusega ehk 10% y 100% 54000 - - Vastus: Linnas B on k�rgharidusega inimesi 5 400. 19. Kolm koolilast istutasid parki puid. Mart j�udis �he p� evaga istutada 10 puud, J�ri 80% sellest ja Karl 150% J�ri poolt istutatud puudest . Mitu puud istutasid J�ri ja Karl �he p�evaga? Lahendus: 1) J�ri istutas 80% Mardi poolt istutatud 10 puust ehk 80% x 100% 10 - - 2) Karl istutas 150% J�ri poolt istutatud 8 puust ehk 150% y 100% 8 - - Vastus: J�ri istutas 8 puud, Karl aga 12 puud. 20. Kodukaupade poes m��gil olnud raadio maksis 320 krooni. Veekeetja hind moodustas raadio hinnast 75%. M�lema kauba hinda alandati 20% v�rra. Kui palju maksis kumbki kaup p�rast hinnaalandust? Lahendus: 1) Poes oli m��gil veekeetja, mille hind moodustas raadio hinnast 75%. Raadio ise maksis samas poes 320 krooni. Veekeetja maksab seega 75% x 100% 320 kr - - 2) Tehti allahindlus ja m�lema kauba hinda alandati 20%. Leiame k�igepealt raadio hinna peale hinnaalandust. 20% y 100% 320 kr - - Uus hind on 320 � 64 = 256 krooni. 3) Leiame n��d veekeetja hinna peale hinnaalandust. 20% z 100% 240 kr - - Uus hind on 240 � 48 = 192 krooni. Vastus: Peale hinnaalandust maksab raadio 256 krooni ja veekeetja 192 krooni. 21. 1,4 ha suurusest kartulip�llust kasvas 35%-l kartul "Ants", �lej��nud p�llul kasvas kartul "Adretta". Kui suurel maa-alal kasvas "Adretta"? Lahendus: 1) 1,4 ha suurusest kartulip�llust kasvas 35%-l kartul "Ants� ehk 35% x 100% 1,4 ha - - 2) Kartul �Andretta� kasvas 1,4 � 0,49 = 0,91 hektari suurusel maa-alal. Vastus: Kartul �Ants� kasvas 0,49 ha ja �Andretta� 0,91 ha suurusel maa-alal. 22. Teatmeteos maksis kolm aastat tagasi poes 100 krooni. Palju maksab teatmeteos n��d, kui igal aastal (kokku kolm korda) on selle hinda alandatud 20%? Lahendus: Kolm aastat tagasi maksis teatmeteos poes 100 krooni. Igal aastal alandati tema hinda 20%. 1) Arvutame raamatu hinna esimesel aastal. 20% x 100% 100 kr - - Uus hind on 100 � 20 = 80 krooni. 2) Teisel aastal alandati raamatu hinda veel 20%. 20% y 100% 80 kr - - Uus hind on 80 � 16 = 64 krooni. 3) Ka kolmandal aastal alandati raamatu hinda 20%. 20% z 100% 64 kr - - Uus hind on 64 � 12,8 = 51 krooni 20 senti. Vastus: Teatmeteos maksab n��d 51 krooni 20 senti. Protsent�lesanded lahendustega 23. Manangiin on sulam, mis sisaldab 85% vaske. Mitu kilogrammi vaske on a) 50 kg; b) 12 kg; c) 180 kg manangiinis? Lahendus: a) 50 kg-s manangiinis on vaske 85% ehk 85% x 100% 50 kg - - b) 12 kg-s manangiinis on vaske 85% ehk 85% y 100% 12 kg - - c) 180 kg-s manangiinis on vaske 85% ehk 85% z 100% 180 kg - - 24. Inimese peaaju mass moodustab umbes 2% inimese keha massist. Kui raske v�ib olla inimese peaaju, kui inimene kaalub a) 40 kg; b) 65 kg; c) 80 kg; d) 140 kg? Lahendus: a) Inimese peaaju mass moodustab umbes 2% inimese keha massist. Kui inimene kaalub 40 kg, siis tema aju kaalub 2% x 100% 40 kg - - b) Kui inimene kaalub 65 kg, siis tema aju kaalub 2% y 100% 65 kg - - c) Kui inimene kaalub 80 kg, siis tema aju kaalub 2% z 100% 80 kg - - d) Kui inimene kaalub 140 kg, siis tema aju kaalub 2% q 100% 140 kg - - 25. Peedla soo pindala on 55 km2, sellest on raba 18%. Mitme km2 ulatuses on raba? Lahendus: Peedla soo pindala on 55 km2, sellest on raba 18% ehk 18% x 100% 55 km2 - - Vastus: Raba on 9,9 km2 ulatuses. 26. V�ikelinna elanikest on Internetti kasutanud 3625 inimest, mis moodustab 29% kogu linna elanikkonnast. Palju on selles v�ikelinnas elanikke? Lahendus: Peame leidma elanike arvu v�ikelinnas. Teame, et 29% ehk 3625 inimest on kasutanud Internetti. Saame 29% 3625 100% x - - Vastus: V�ikelinnas on 12 500 elanikku. 27. Tervisejooksja l�bis 7,15 km, mis oli 30% rohkem, kui ta oli plaaninud. Kui pika maa oli jooksja plaaninud l�bida? Lahendus: Tervisejooksja l�bis 7,15 km, mis oli 30% rohkem, kui ta oli plaaninud. 30% x 100% 7,15 km - - Plaanitud oli joosta 7,15 � 2,145 = 5,005 km = 5 km 5 m Vastus: Tervisejooksja oli plaaninud joosta 5 km ja 5 meetrit. 28. Leia arv, millest arvude 2,5 ja 4,7 korrutis moodustab 47%. Lahendus: 1) Leiame arvude 2,5 ja 4,7 korrutise. 2,5 # 4,7 = 11,75 2) 47% moodustab 11,75. Leiame 100% ehk otsitava arvu. 47% 11,75 100% x - - Vastus: Otsitav arv on 25. 29. Mitu kilo �unu oli algul kastis, kui on teada, et sealt v�eti v�lja 24% ehk 5,04 kg? Lahendus: Kastist v�eti v�lja 24% ehk 5,04 kg �unu. Tegelikult oli kastis kokku 24% 5,04 100% x - - 21 (kg �unu) 24 100 5,04 x = # = Vastus: Kastis oli algul 21 kg �unu.
Vasakule Paremale
Protsent #1 Protsent #2 Protsent #3 Protsent #4 Protsent #5 Protsent #6 Protsent #7 Protsent #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 75 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mcrolts Õppematerjali autor
Näited

Sarnased õppematerjalid

Protsendid
15
pdf

Protsendid

Protsendid © T. Lepikult 2010 Protsendi mõiste (1) Protsent (tähis %) on üks sajandik vaadeldavast tervikust (arvust, rahasummast, toodanguhulgast jne.): 1 1% = = 0,01. 100 Näide 1 Leiame, kui palju on 1% 150-st kilost. Lahendus Kuna 1% on üks sajandik, siis tuleb selleks, et leida 1% arvust, jagada see arv sajaga ehk korrutada ühe sajandikuga: 150 1% = 150 0,01 = 1,5. Vastus:

Matemaatika
PROTSENT ÜLESANDED
33
doc

PROTSENT ÜLESANDED

Protsent A Protsent B 1. Esita antud protsendid kümnendmurdudes 1. Esita antud kümnendmurrud protsentides a) 56 % c) 80 % a) 0,57 c) 0,8 b) 3,4 % d) 0,6 % b) 0,034 d) 1,24 2. Esita antud protsendid 2. Esita antud harilikud murrud protsentides

Matemaatika
Majandusmatemaatika
78
pdf

Majandusmatemaatika

MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .

Raamatupidamise alused
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE
100
pdf

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE

…….. 3 2.3 Tehetevahelised seosed ……………………………………….…….. 3 2.4 Tehted harilike murdudega ………………………………….……… 4 2.5 Tehete põhiomadused ……………………………………….……… 5 2.6 Näited tehete kohta positiivsete ja negatiivsete arvudega …….…….. 5 2.7 Näited tehete kohta ratsionaalarvudega ……………………….……. 6 2.8 Protsent ja promill …………………………………………….……. 8 2.9 Näited protsentarvutusest …………………………………………... 9 2.10 Arvu absoluutväärtus ………………………………………………. 10 2.11 Ülesanded ……………………………………………………….….. 11 3. ALGEBRA …………………………………………………….……. 12 3

Matemaatika
Konspekt
85
pdf

Konspekt

Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................

Matemaatika ja statistika
Põhikooli matemaatika kordamine
63
doc

Põhikooli matemaatika kordamine

Ruutfunktsioon Sissejuhatav kordamine 1. Teosta tehted. Vastustes vabane negatiivsetest astendajatest. 3 1 2 3 1 a) 2 a b c 3 Lahendus: ; 1 4 2 s 3 t b) 4 5 3 4 s t Lahendus: . 2. Lihtsusta avaldis. a) xy(x + 3y) + (x + y)(x2 ­ 2xy ­ y2) Lahendus: xy(x + 3y) + (x + y)(x2 ­ 2xy ­ y2) = = x2y + 3xy2 + x3 ­ 2x2y ­ xy2 + x2y ­ 2xy2 ­ y3 = = x 3 ­ y3 = = (x ­ y)(x2 + xy + y2) b) (3a ­ 2)2 + (2 + 3a)(2 ­ 3a) Lahendus: (3a ­ 2)2 + (2 + 3a)(2 ­ 3a) = 9a2 ­ 12a + 4 + 4 ­ 9a2 = = 8 ­ 12a 3. Lahenda võrrand. a) 24x2 + 5x ­ 1 ­ (24x2 ­ 6x ­ 12x + 3) = 111 Lahendus: 24x2 + 5x ­ 1 ­ (24x2 ­ 6x ­ 12x + 3) = 111; 24x2 + 5x ­ 1 ­ 24x2 + 6x

Matemaatika
Füüsika lahendused 45-86
38
pdf

Füüsika lahendused 45-86

LIIKUMISHULK JA JÕUIMPULSS 45. Pall massiga 0.40 kg visatakse vastu kiviseina, nii et ta liigub horisontaalselt edasi- tagasi. Tema kiirus enne põrget on 30 m/s ja pärast põrget 20 m/s. Leida liikumishulga muut ja keskmine jõud, mida sein avaldab pallile, kui põrge kestab 0.010 s. Lahendus: Joonis. Palli mass m = 0,4 kg Palli kiirus enne põrget v1= -30 m/s Palli kiirus pärast põrget v2= 20 m/s Põrke kestvus t = 0,010 s Liikumishulk e. impulss (vektor) ⃗ ⃗ ⃗ 0,4 30 / = 2 / ⃗ 0,4 20 8 / Liikumishulga muut avaldub ⃗⃗⃗⃗⃗⃗ ⃗ ⃗ 8 2 / Keskmise jõu leiame järgmiselt ⃗⃗⃗⃗⃗⃗ / ⃗⃗ = 2000 / = 2000 N

Füüsika
Nupukas - Nuputamisülesanded
62
pdf

Nupukas - Nuputamisülesanded

Matemaatika nuputamisülesandeid 4. ja 5. kl õpilastele Panin siia kirja 325 ülesannet, mida võiks anda nuputamiseks 4. ja 5. kl matemaatikahuvilistele õpilastele. Olen nuputamisülesanded väga erinevatest allikatest juba mitu aastat kogunud ja olümpiaadiks ettevalmistamisel praktikas kasutanud. Praegune valik on selline. Võib-olla on need ülesanded natukene abiks ka mõnele kolleegile. On lisatud ka vastused ja üks võimalikest lahenduskäikudest. 1. Ühe staadioniringi läbimiseks kulub Sassil 3 minutit ja Reinul 4 minutit. Poisid alustasid jooksu samal ajal samalt stardijoonelt. Leia vähim aeg, mis kulub poistel, et ületada jälle samaaegselt seda stardijoont. VASTUS: 12 minutit, sest see on väikseim arv, mis jagub nii 3-ga kui ka 4- ga. 2. Mitu kolmnurka on joonisel? VASTUS: 20 3. Mari elab koos ema, isa ja vennaga. Neil on kodus üks koer, kaks kassi, kaks papagoid ja akvaariumis neli kuldkala. Mitu jalga on neil kõigil kokk

Matemaatika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun