50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
47 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Joel Hirs
Õppematerjali autor
MUSTPEADE MAJA pikk tn 26 Tekkelugu Tallinna Mustpeade vennaskond oli vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendus. Vennaskonna tekkeaja üle on arutletud enam kui sada aastat, selge vastus puudub aga tänini. Mustpeade vennaskonna asutamisürik, kui ta kunagi ehk olemas oligi, pole säilinud. Vanim originaaldokument, milles mustpäid mainitakse, on vennaskonna leping Tallinna dominiiklaste kloostriga 28. märtsist 1400. aastast. Selle lepinguga kinnitatakse mustpeade omandiõigust kõigile kirikuriistadele, mis nad dominiiklaste Katariina kirikusse on deponeerinud. Ühtlasi kohustuvad vennad ehtima ja valgustama nende poolt kirikusse tellitud Neitsi Maarja altarit, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. On arvatud, et lepingu sõlmimine kirikuga, kui vennaskonna tegevuse seisukohalt oluline sündmus, pidi toimuma vahetult pärast vennaskonna tekkimist. Sellest
SUURGILDI HOONE Suurgildi hoone Pikk 17 paikneb all-linnas Pikal tänaval, Pühavaimu kiriku vastas ning on ehitatud aastail 1407-10. Algselt paiknes Suurgildi hoone Pika ja Pühavaimu tänavate vahel, praeguse kohviku Maiasmokk kohal, kuid ta ulatus rohkem lõuna poole, hõlmates seal tänapäeval paikneva kolmnurkse platsi. 1407 ostis Suurgild oma praeguse hoone kohal asetsenud 14. sajandil ehitatud elamu ning müüs oma vana maja tingimusel, et uus omanik lammutaks hoone lõunapoolse osa ning püstitaks hoone keskkohta uue viilu. Nii ka sündis ning sellega tagati Suurgildi uue, esindusliku hoone parem nähtavus, kuna selle hoone ette tekkis praeguseni säilinud kolmnurkne plats. Sellelt platsil on tänapäeval jälgitavad nii Suurgildi hoone kui ka keskaegse Tallinna teine silmapaistev ehitis - Pühavaimu kirik. Peale ostutehingut 1407 alustati Suurgildi uue hoone ehitusega
Renessanss jõudis Eestisse hilinemisega. 1520.-30. aastatel hakkasid Eesti arhitektuuris levima gooti teravkaarmotiivid ning keskajale omane vertikaalne domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega. Antiigi eeskujul tekkis horisontaalne liigendatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkasid rustikamotiiv ja ümarkaar. Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad esindajad on Mustpeade maja Tallinnas, Tallinna vaekoda (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (1920. aastatel oluliselt kahjustatud). Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja -altareid. 1630.-50. aastail hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga. 6. Kes olid Mustpead ja mille lasksid ehitada?
Mustpeade maja 1399 aastal loodi Mustpeade vennaskond, mis ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes viibisid seal küll pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt. Keskajal oli vennaskonnal umbes 200 liiget.Vennaskonna tekkeloost kindlaid andmeid pole. Mustpeade nimetus on tulnud Egiptusest pärit mustanahalise märteripühaku Mauritiuse järgi, kes on ka vennaskonna kaitsepühak. Vanim dokument Mustpeade vennaskonna kohta pärineb 1400 aastast, mis on leping vennaskonna ja dominiiklaste kloostri vahel. Lepingu sõlmimine kirikuga oli vennaskonna tegutsemise kohta oluline sündmus, mis toimus vahetult pärast liidu tekkimist. Pärast lepingu sõlmimist oli liidul omandiõigus kõigile kirikuriistadele. Nüüd olid mustpead kohustatud ehitama Neitsi Maarja altari, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. Nagu iga keskaegset vennaskonda, nii
vähe. Siiski on Eestist võrsunud ka üks renessansskunsti suurmeister. Tallinnas sündinud ja surnud Michel Sittow (1469-1525) õppis arvatavasti Madalmaades Hans Memlingi käe all ja oli mitmetes Euroopa kuningakodades hinnatud portreemeister. Michel Sittow - "Maarja kroonimine" Michel Sittow - ,,The Assumption of the Virgin" (Louvre, Pariis) (Ameerika rahvusgalerii) Kes olid Mustpead ja mille lasksid ehitada? Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks
Fifth level Tallinna Raekoja apteek Tallinna Raekoja apteek on Euroopa üks vanemaid tänaseni samas kohas töötavaid apteeke. Raekoja platsi nurgal asuvat apteeki mainitakse esimest korda ajalooürikutes aastal 1422. Tänapäeval apteegis enam keskaegseid ravivahendeid - jahvatatud nahkhiiri ja maonahku - ei pakuta, kuid proovida võib keskajast tuntud ja hinnatud vürtsitatud veini klaretti. Mustpeade maja Mustpeade Maja on Tallinna pea ainsana säilinud renessanssehitis. Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks. Vennaskond oli
Hans Memling(1430-1494), Rogier van der Weyden(1399-1464) ja muidugi Madalmaade maalikoolkonna rajajad vennad Jan van Eyck(1380-1441) ning Hubert van Eyck(1366/70-1426). Mida tehti renessanssi ajal Eestis? Eestis olid rahutud ajad,mis takistasid renessanssi levikut eestisse ja seetõttu on meil väga vähe mida võiks renessanssiks kultuuri. Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus.Teised tuntuimad esindajad on Mustpeade maja Tallinnas, Tallinna vaekoda (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (1920. aastatel oluliselt kahjustatud).Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja altareid. Kes olid Mustpead ja mille lasksid ehitada? Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori
Itaalia kolm suurt meistrit on Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. 4. Nende kuulsaimad tööd on (à 3-4 tööd) Leonardo da Vinci "Püha õhtusöömaaeg", " Mona Lisa" , "Madonna lapsega" Michelangelo- "Viimne kohtupäev", "Aadama loomine", "Püha perekond" Raffael- "Sixtuse madonna", "Dispuut", " Ateena kool 5. Nimeta raidkivikunsti meistreid Tallinnast - Hans von Aken ja Arent Passer 6. Mustpeade Vennaskonna hoone ümberehitus toimus ,1597 aastal, mil tuntud kiviraiduri ja ehituskunstniku Arent Passeri ideekavandi teostas ehitusmeister Hans Luttig. 7. Hoonete omanikku tähistas ... Keskajal oli kombeks, et hoone tänapäeva mõistes "juriidilist staatust" kajastasid maja trepi kõrval seisvad kõrged raidkivist etikukivid. Harilikult raiuti neile majamärgid, vapid või tekstid, mis asendasid maja numbrit ning edastasid omaniku nime. 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid