Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod. (0)

Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod.

Chlodovech - tema valitsusajal võtsid Frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Ta võttis vastu ristiusu 496. Aastal katoliikluse vormis. Chlodovech pani aluse Frangi kuningriigile 5. Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. Tema valitsusajal pandi kirja Saali õigus- oli saali frankide tavaõiguste kogum.
Karl Martell - tema valitsemisajal toimus Poitiers lahing, kus araablaste pealetung peatati. Tema valitsemisajal tehti ka sõjavarustuses 2 suurt muudatust : võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetamine suurendas terariista löögijõudu mitmekordselt. Nii saigi aluse tema valitsemisajal raskeratsavägi, mis püsis pikalt võitmatuna. Kuid kuna kogu selle krempli üleval hoidmine nõudis palju raha, siis leidis Martell lahenduse maise ja taevase sõjaväe liitmises, adnes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ja kiriku maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala.
Pippin Lühike- kindla käeline ja ettenägelik valitseja. Karl Martelli poeg, 751. aastal kroonis paavst ta Frangi kuningaks, 753. aastal pani aluse Kirikuriigile
Karl Suur- Pippin Lühikese poeg, vallutas suured alad, aastal 800 krooniti Roomas keisriks- Lääne-Euroopas oli taastunud keisrivõim. Surres jättis maha impeeriumi, mida ta järglased ei suutnud koos hoida ja see jagunes kolmeks: Ida-, Lõuna- ja Lääne-Frangi riik.
Feodaalsuhted
Feodalism- Isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhinev feodaalkord.
Kuningas
Hertsog
Suurfeodaal
Väikerüütel
Suurfeodaal andis osa oma maast kasutamiseks väiksemale feodaalile, seda maad hakati kutsuma lääniks. Lääni saaja muutus vasalliks. Vasall pidi sõjaolukorras oma meeste ja relvastusega senjöörile appi minema ja olema talle igatpidi lojaalne.
Läänipüramiid
Minu vasalli vasall ei ole minu vasall- ehk kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes.
Feodaalsuhete kujunemise põhjused:
1)Uut laadi sõjväeorganisatsiooni teke
2)Vajadus luua stabiilne võimusüsteem

Katoliku usundi sakramendid ja erinevus õigeusust. Paavstivõimu tugevnemine ja langus.

Katoliikluse sakramendid on rituaalsed toimingud mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu . Sakramente oli 7: ristimine , leeritamine, armulaud , pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine ja vaimulikuks pühitsemine. Viis esimest olid hädavajalikud et saavutada õndsus, kaks viimast ( abiellumine ja vaimulikuks astumine ) vabatahtlikud.
IDAKIRIK
LÄÄNEKIRIK
Pühavaim lähtub isast ja pojast
Põhavaim lähtub vaid isast
Armulaual said ilmalikud vaid leiba
Armulaual said kõik nii veini kui ka leiba
Hapendamata leib
Hapendatud leib
Ristimärk viie sõrmega
Ristimärk kolme sõrmega
Teenistus ainult ladina keeles
Teenistus lubatud kohalikes keeltes
Vaimulike vallalisus(tsölibaat)
Vallalisus vaid munkadel
Suurima ilmaliku mõju, mis ühelgi paavstil kunagi on olnud, saavutas InnocentiusIII- suur osa Euroopast muutus paavstivõimust otseselt sõltuvaks. Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Osalt tulenes see ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edenemisest, osalt aga kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langusest.
Hiliskeskaegse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt:
1) paavstid Avignonis( 1305 -1378)
2)suur kisma ehk kirikulõhe(1378-1409)
3)kirikukogude aeg(1409-1447)

Islami olulisemad mõisted ja põhimõtted.
Koraan-islami pühakiri
Viis kohustust:
1)Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit
2)Palvetada viis korda päevas
3)Annetada vaestele
4)Paastuda ramadaani ajal
5)Palverännak Mekasse
Meka - moslemite püha linn
Mošee- islamiusu pühakoda
Šariaat -islami seadus, lähtub koraanist
Sunna- pärimus Muhamedi ütlustest
Minarett- mošee torn
Kaaba tempel- püha tempel Mekas
Džihaad- püha sõda
Allah- jumal
Ramadaan- kuu millal toimub paastumine
Imaam- islami kogukonna juht
Medresed- koolitajad
„Tuhat üks ööd“- Araabia kirjanduse ilukirjanduslik tähtteos

Ristisõjad.

PÕHJUSED:
Kirik :

• Oma võimu suurendamine
  
• Agressiivsuse suunamine mujale
  

Ilmalikud valitsejad:

• Uued valdused ja rikkused
  
• Lõpp sisetülidele
  
• Itaalia kaubalinnade soov kontrollida Vahemere kaubandust
  

Ristisõdijad:

• Rikkused
  
• Pääs paradiisi
  

Esimene ristisõda ( 1096 -1099)
AINUKE EDUKAS RISTISÕDA!!!!

• 1096 kevad toimub vaeste ristiretk
  
• 1096 sügis asub ristisõdijate vägi Euroopast teele- umbes 40000 meest
  
• 1099 vallutatakse Jeruusalemm
  
• Ristisõdijate riigid(Jeruusalemma kuningriik )
  

Teine ristisõda
(1147-1149)

• Louis VII ja Konrad III
  
• 1187 Saladin vallutab Jeruusalemma
  

Kolmas ristisõda
( 1189 -1192)

• Friedrich I Barbarossa, Philippe II Auguste , Richard I Lõvisüda
  

Neljas ristisõda
(1202-1204)

• Bütsantsi vallutamine
  

KOKKU TOIMUS KAHEKSA RISTISÕDA!!!

Linnad (valitsemine, käsitöö ja kaubandus)
Linnad tekivad transpordiliselt soodsatesse kohtadesse( teede ristumispaigad, meredeede äärde jne).
Kaks peamist kekspunkti:
• Katedraal
• Turuplats
• (Raekoda)
Linnakodanike õigused:
1) Kohut võis mõista vaid linnakohtutes
2)Ainult nemad võisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega
3)Vabastatud tollimaksust
4)Võisid kasutada linna metsasid, heina-ja karjamaid
Linnavalitsus:
Valitses RAAD-
• Linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine
• Abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks
• Linna huvide kaitsmine suhtes teiste linnade ja maahärradega
• Hoolitsemine kirikute ja koolide eest
• Hoolekanne vaeste, santide ja tõbiste ülalpidamise eest
• Kohtumõistmine
TSUNFTID -käsitööliste ühingud. Korraldasid väljaõpet, kaitsesid turgu ning kontrollisid hinda ja kvaliteeti. Tsunfti kuulumine oli kohustuslik. Tsunftiväliseid käsitöölisi nimetati tsunftijänesteks.
Hierarhia :
1)Õpipoiss
2)Sell
3)Meister
Šedööver-meistritöö
GILD-keskaegne ametiühendus. Kaitses oma liikmete huve, korraldas seltsielu, pakkus vajadusel abi ja toetust, hoolitseti leskede ja orbude eest.
Ühe linna tsunftid koondusid tavaliselt Väikegildideks. Gildid hulgas oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Vallalisi kaupmehi ja selle ühendas Mustpeade vennaskond.
Kaubandus oli koondunud põhiliselt kahte suurde piirkonda- Vahemeri kui Euroopa ja Põhja-Aafrika ühendustee ning Lääne-ja Põhjamere piirkond.
HANSALINNAD- Lääne-ja Põhjamere piirkond. Eestis Tallinn, Pärnu, Tartu ja Viljandi.
Koge -uut tüüpi laev, millega veeti kala, soola, teravilja, vaha, karusnahku, vaske ning rauda senisest märksa suuremates kogustes .
Vahemere piirkonnas tegeleti peamiselt vürtside ning tekstiili kauplemisega.
Tekkisid pangad

Haridus.
Seitse vabakunsti-grammatika, retoorika, dialektika , aritmeetika, geomeetria , astronoomia, muusika
Teaduskonnad: kunstide teaduskond, usuteaduskond, arstiteaduskond, õigusteaduskond.
Skolastika-keskaja ülikoolides viljeledud teadusi nimetati kokku skolastikaks.