RENESSANSS (0)

RENESSANSS
Kus ja millal algas?
Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos . Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale .
Nimeta 3 kuulsamat kunstnikku Itaalias ja igalt kunstnikult 3-4 tööd.
Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane , matemaatik , insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik , skulptor , arhitekt , botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim genius.Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, " Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on kõige kuulsamad , reprodutseeritumad ning parodeeritumad portree ning religioosne maal läbi aegade.
Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (6. märts 1475 Toskaana Caprese – 18. veebruar 1564 Rooma ) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt . Firenzes asuvas " Kentauride lahingu" reljeefis on tuntav vanarooma sarkofaagikunsti mõju. Vatikanis asuva Sixtuse kabeli laemaalil ja ümarmaalil "Püha perekond", mis asub Firenzes, on Michelangelo paljudes variatsioonides kujutanud üht oma lemmikteemat: jõulist noorukit.
Raffael (pärisnimega Raffaello Sanzio ehk Raffaello Santi(6. aprill 1483 Urbino – 6. aprill 1520 Rooma ) oli Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnik ja arhitekt.
Saksa renessanssi meister ja tema töid.
Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg – 6. aprill 1528) oli saksa maalikunstnik ja graafik , renessansskunsti suurmeister . Albrecht Dürer on loonud õlimaale, joonistusi ja akvarelle. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika . Ta viljeles puu- ja vaselõiget (näiteks vaselõige " Melanhoolia "). Tuntud on tema portreed (sealhulgas autoportreed).
Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peenus. Ta kujutas jõuliselt ja väljendusrikkalt kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigis tema töödes võib märgata kahe pooluse – hea ja kurja, valguse ja pimeduse , mõistuse ja tumedate jõudude võitlust. Kuulsad on tema puulõikeseeriad Kristuse kannatusloost („Suur passioon “ ja „Väike passioon“) ning Johannese ilmutuse raamatust inspireeritud vaselõiked „Rüütel, surm ja kurat“, „Püha Hieronymus “ ja „Melanhoolia“.
Hollandi renessansi omapära ja meistrid.
Erinevalt Itaaliast ei määranud madalmaades kultuuri palet mitte ühiskond, vaid rikkad kaupmehed ja käsitöölised. Vastavalt neile, kunsti põhilistele tellijatele, on Madalmaadekunsti nägu hoopis teiselaadiline kui Itaalias - tavalise inimese elule lähedasem, hubasem,kodusem, kuid sellegipoolest mitte vähem särav ja peenekoeline.Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha.Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust.Hollandi meistritest võiks välja tuua hingestatud ja lüürilise maalimislaadiga Hugo van der Goes (1440- 1482 ), Hans Memling (1430- 1494 ), Rogier van der Weyden (1399-1464) ja muidugi Madalmaade maalikoolkonna rajajad vennad Jan van Eyck (1380-1441) ning Hubert van Eyck(1366/70-1426).
Mida tehti renessanssi ajal Eestis?
Eestis olid rahutud ajad,mis takistasid renessanssi levikut eestisse ja seetõttu on meil väga vähe mida võiks renessanssiks kultuuri.
Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus.Teised tuntuimad esindajad on Mustpeade maja Tallinnas, Tallinna vaekoda (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (1920. aastatel oluliselt kahjustatud).Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja –altareid.
Kes olid Mustpead ja mille lasksid ehitada?
Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks.
Tallinna Mustpeade maja (varasema nimega Mustapeade maja) on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi.Asub ta aadressil Pikk tänav 26.Mustpeade maja asub Pika tänava ja Pühavaimu tänava vahelisel kõrgendikul ning loodusliku asendi tõttu on mitmetasandiline, Pika tänava pool asuvad hoone ruumid moodustavad hoone alates 3. korrusest, samas aga Pühavaimu tänava poolsed 1 ja 2. korruse.
Mustpeade maja looja on Hollandi ehitusmeister ja kiviraidur Arent Passer( 1560 -1637).
Kirjelda hoone kaunistusi.
Hoovi tugev kalle Pühavaimu tänava suunas tingis saali lõunaosa huvitava ehitustehnilise lahenduse: rippkorrusena toetus see kahele faasitud servaga kandekaarele ja kaheksatahulisele kivisambale nende vahel. Gooti traditsiooni järgi ehitatud kahelöövilise saali sammastel olid moraliseerivad raidkirjad liigsöömise,- joomise ja lobisemise vastu (hävisid interjööri ümberehitusel 1908). Hoonele 1575 . a. lisatud etikust on fassaadi müüritisena säilinud kaks etikukivi annetajale Ewert Schroederi ja Hans Koseri initsiaalidega ning Bergeni, Brügge, Londoni ja Novgorodi hansakontorite raidkivist vapitahvlid I ja II korruse vahel.
Praeguse ilme sai fassaad 1597. a., mil tuntud kiviraiduri ja ehituskunstniku Arent Passeri ideekavandi teostas ehitusmeister Hans Luttigk. Kahekorruselise maja viil ääristati dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisati rohkesti uut raiddekoori - suured reljeeftahvlid (Kristus ja allegoorilised naisfiguurid - Õiglus ja Rahu), lõvi-, soku - jm. maskid ja maskaroonid korruse vahet markeerival vööndil, bareljeefid ratsanikega akendevahelisel seinapinnal, Poola-Rootsi kuninga Sigismundi ja tema abikaasa Anna skulptuurportreed allkorruse akende kohal jm. Lõvimaskide ja teemantkvaadriga ümarportaali fassaadi keskel ääristavad raidrustikas pilastrid. Tekstiriba selle kohal kannab maja uuestisünni daatumit. Portaali kroonib vennaskonna vappepitaaf templikujulisel foonil , ääristatud madala paelornamendiga. Algsest uksest on säilinud vaid Berend Geitsmanni nikerdatud lünetiplaat 1604(dekoratiivsete rosettnaeltega uks pärineb aastast 1640).
Renessanssfassaad kajastab Madalmaade, eeskätt tema looja A. Passeri kodumaa Hollandi eeskujusid .Nüüdse kolme piduliku aknaavaga liigendatud allkorruse ja Pikk t. 24 hoonega ühtse krohvrustika sai hoone alles 1834. a. Maja põhiplaanis jäi püsima varasem kaheruumiline jaotus.
Kuidas kujutati Õiglust ja Rahu?
Nad mõlemad olid naisfiguurid ning Rahu kujutati palmioksaga ja Õiglust kaaludega.
Kes valmistas Keila kiriku altari ja kantsli?
Keila kiriku altari valmistas Tallinna selle aja parim puunikerdajaTobias Heintzeu ja kantsli valmistas samuti Tobias Heintze ja ta abilisena Hans Wentzel.Mõlemad valmisid umbes 1632 aastal.
Mis on kenotaaf ?
Kenotaaf on hauamärk inimesele,kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Neid esineb näiteks pühakodades ja kalmistutel.
Sõna pärineb vana-kreeka keelest: κενοτάφιον kenotáfion (tühi haud): κενός kenós (tühi), τάφος táfos (haud).Näiteks Oleviste kiriku kõrval asuva Maarja kabeli idapoolse välisseina kahe tugipiida vahel asuv Hans Pawelsi kenotaaf.
Eestist pärit kuulsaim maalija sellest ajast on?
Michel Sittow -(1469- 1525 ) Michel Sittowile omistatakse umbes 30 teost, kuid üksnes kolm neist on saanud dokumentaalse kinnituse. Tema maalidest moodustavad enamiku portreed või portreelise lahendusega madonnapildid, on ka figuurkompositsioone. Nende väikesemõõtmeliste teoste juures on Sittow järginud 15. sajandi Madalmaade maalikunsti tavasid, märgatav on Hans Memlingi mõju. Portreedele on iseloomulikud modelli jahe reserveeritud hoiak ning täpne tabav karakteriseering, peen tehniline teostus ja varjundirikas koloriit .Ta oli mitmetes Euroopa kuningakodades hinnatud portreemeister.Eestis on Michel Sittowile omistatud Püha Jüri värviline puuskupltuur ja Antoniuse altari väliskülje ülemaaling,Püha Adrian ja Püha Antonius (arvatavasti portreelised) ning Maarja ja Püha Jaakobus vanem (umbes 1517–1518).Tema kavandi järgi on raiutud renessanslik dr. J. Ballivi hauaplaat (umbes aastal 1520), mis asub Niguliste kirikus.
Kunstiteosed.

• Leonardo da Vinci - "Mona Lisa" ( Louvre ,Pariis).
  
• Leonardo da Vinci -"Püha õhtusöömaaeg" ( Santa Maria delle Grazie kirik ).
  
• Leonardo da Vinci- "Maarja kuulutus "
  
• Leonardo da Vinci- Autoportree
  
• Michelangelo-Sixtuse kabeli lagi
  
• Michelangelo-"Taavet"
  
• Michelangelo- "Viimne kohtupäev"
  
• Michelangelo- Autoportree
  

• Raffael-"Püha Jüri võitlus lohega" (õli, 1505 , Pariis, Louvre).
  

• Raffael-Sixtuse madonna (1513–14)
  
• Raffael-La Fornarina (1518-19)
  
• Raffael-Autoportree
  
• Albrecht Dürer- „Rüütel, surm ja kurat“
  
• Albrecht Dürer-Autoportree(1498)
  
• Arent Passer- Tallinna Mustpeade maja fassaad.
  
• Michel Sittow- Maarja kroonimine
  
• Michel Sittow-Aragoni Katriina kroonimine
  

Koostaja : Lanne Varjula
Keila Kool
11 B