Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskaegne vanalinn (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Keskaegne vanalinn
Geithy Tamme, Keity Härm, Sandra Valk, 
Katari na  Udam
 
 
Tal inna linnamüür

Tallinna linnamüür on 
keskajal Tal inna al ­linna ja 
Toompea  kaitsmiseks 
ehitatud rajatiste süsteem. 

Esimene Tal inna linnamüür 
oli madal ja tagasihoidlik, 
käsu sel e ehitamiseks andis 
Taani kuninga ema 
Margarete 13. saj, sel e 
pärast nim seda Margareti 
müüriks.

Järgmistel saj ehitati ja 
lammutati müüri kõvasti.
 
 
Viru värav

Viru värava eesvärav oli 
14. sajandil rajatud 
Tallinna linnamüüri Viru 
värava  kaitseehitis , millest 
on säilinud 2 valvetorni.

Viru värava ehk 
Savivärava (saksa k. 
Lehmporte) esialgne nimi 
tulenes Viru väljaku kohal 
asunud  suurtest 
saviaukudes 
 
 
Suur rannavärav

Suur Rannavärav oli 14. sajandil 
rajatud Tal inna linnamüüri 
kaitserajatis linna põhjaküljel 
Pikal  tänaval, mis lammutati 1779
. aastal. 

Suurt Rannaväravat on esimest 
korda sel e nime al   mainitud  1359
. aastal. Si s  kandis  värav 
saksakeelset nime "Strantporte
vor den groten Strantporten". 

Tänaseni säilinud Suure 
Rannavärava eesväravat koos 
suurtükitorniga Paks Margareeta 
on peetud analoogselt Viru 
värava eesväravaga 
linnaväravateks. 
 
 
Raekoda

Tallinna raekoda oli keskaegse 
Tal inna al ­linna 
omavalitsusorgani Tal inna rae 
ametihoone, linnavalitsus töötas 
seal kuni 1970. aastani.

Tal inna raekoda, mil e ehituslugu 
ulatub 13. sajandisse, on 
Põhja­Euroopa ainus säilinud 
gooti  sti lis raekoda. 

Tal inna  raekoja  torni  tipus   1530
aastast asuv tuulelipp 
Vana Toomas on kujunenud 
üheks Tal inna sümboliks. Torni 
kõrgus  maapinnast  on 64 meetrit. 
 
 
Raekoja  plats

Raekoja plats on Tal inna vana 
keskpunkt, kus li tuvad paljud 
tänavad. 

Plats, mis on ääristatud ilusate 
keskaegsete  ehitistega, on läbi 
aegade olnud seltskonnaelu keskus ­ 
kõige suurema rahvahulgaga koht 
linnas turulettide, majade ja 
häbipostidega. 

Platsil on toimunud hukkamisi, 
festivale, karnevale ja 
pulmatseremooniaid.

 Läbi ajaloo on plats säilitanud oma 
vana funktsiooni: see on  populaarne  
turistide ja kohalike seas 
kohtumispaigaks või 
vaatamisväärsuste alguspunktiks.

Plats on ka asukohaks eesti 
tähtsamaile jõulupuule  
 
 
Häbipost

Vana vaekoja kagunurgal, 
umbes väljaku keskel asus 
häbipost ­  kaak  ­ 
kaheksatahuline kõrge alus 
sel el  asetseva  ümmarguse 
sambaga. Samba tipus oli 
mehefiguur vitskimbuga 

Raekoja seina ääres asus 
uuem häbipost ­ kaelaraud 
ja 4 rõngast, pandi kuni 
kolmeks päevaks ahelatese. 
 
 
Raeapteek

Tallinna Raeapteek 
on Raekoja platsil, 
mis tegutseb alates 
15. sajandi algusest.

See on üks  vanimaid  
püsivalt tegutsenud 
apteeke Euroopas ja 
ühtlasi Tallinna vanim 
ettevõte. 
 
 
Oleviste  kirik

Esmakordselt on 
kirikut mainitud  1267
aastal.

Kirik  on nimetatud 
Norra kuningas 
Olav  II Haraldssoni 
järgi.
 
 
Püha Vaimu kirik

Püha Vaimu kirik on Tal inna 
väikseim keskaegne kirik. 

Väike kahelööviline kirik ilmus 
raedokumentidesse 1316. aastal, 
enne seda oli läbi sajandite 
raekabeliks ja seegikirikuks, kirik 
kuulus kaupmeestele. 

Väike kahelööviline kirik ilmus 
raedokumentidesse 1316. aastal, 
enne seda oli läbi sajandite 
raekabeliks ja seegikirikuks, kirik 
kuulus kaupmeestele. 
 
 
Domini  klaste klooster

Dominikaani  munkade  
poolt 1246. aastal 
asutatud kloostrist on 
tänaseni säilinud 
kloostri aed ja  aeda  
ümbritsevad ristikäigud, 
kloostri ait, 
hingepalvekabel, 
dormitoorium, 
kapiitlisaal  jne 

Dominiiklaste klooster on 
suurim kodakirik Tallinnas. 
 
 
Suurgildi  hoone

Tallinna Suurgildi 
hoone on endine 
Tallinna linna 
suurkaupmehi 
ühendanud Tallinna 
hoone.
 
 
Mustpeade  maja

Mustpeade maja  on üks 
väheseid Tal inna vanalinnas 
säilinud renessanssehitisi.

 Vennaskond ühendas noori 
val alisi kaupmehi enne nende 
Suurgildi vastuvõtmist ning 
välismaiseid kaupmehi, kes kül  
viibisid pikaajaliselt, kuid mitte 
alaliselt  Tal innas. 

Mustpeade vennaskonna nimetus 
on seostatav nende kaitsepühaku 
Püha Mauritiusega, kes legendi 
järgi oli Aafrikast pärit 
mustanahaline .
 
 
Toompea 

Toompea pind paikneb 
muust kesklinnast kuni 
24 m kõrgemal  paesel 
saarlaval, mis ulatub 
kuni 48 m üle 
merepinna .

 Toompea on nime 
saanud  toomkiriku  järgi.
 
 
Pikk Hermann

Pikk Hermann on Toompea 
linnuse edelatorn. 

Torni esimene osa ehitati 
aastatel 1360–1370, 16. 
sajandil torni täiendati ning 
sel e kõrguseks sai 45,6 
meetrit. 

Ri gilipp heisatakse igal 
päikesetõusul, kuid mitte 
varem kui kel  7.00, ning 
langetatakse 
päikeseloojangul, kuid mitte 
hiljem kui 22.00. 
 
 
Toomkirik

Tallinna toomkirik on 
pühitsetud Neitsi 
Maarjale.

Toomkirikut mainiti 
esmakordsel 1219. 
aastal. Praegust 
hoonet hakati ehitama 
tõenäoliselt  1230
aastatel, valmis sai 
see 1240. aastal. 
 
 
Taani kuninga aed

Taani kuninga aed 
on Tallinna 
vanalinnas Toompeal 
asuv  haljasala .
 
 
Tänavate võrk
 
 
Kasutatud materjalid
 Google.ee
  http://et.wikipedia.org
  http://www.meeri.org/Tekstid/Tallinn_tihe.d
oc
 
 
Täname
 
 

Document Outline

  • Keskaegne vanalinn 
  • Tallinna linnamüür
  • Viru värav
  • Suur rannavärav
  • Raekoda
  • Raekoja plats
  • Häbipost
  • Raeapteek 
  • Oleviste kirik
  • Püha Vaimu kirik
  • Dominiiklaste klooster
  • Suurgildi hoone
  • Mustpeade maja
  • Toompea 
  • Pikk Hermann
  • Toomkirik
  • Taani kuninga aed
  • Tänavate võrk
  • Kasutatud materjalid
  • Täname
Vasakule Paremale
Keskaegne vanalinn #1 Keskaegne vanalinn #2 Keskaegne vanalinn #3 Keskaegne vanalinn #4 Keskaegne vanalinn #5 Keskaegne vanalinn #6 Keskaegne vanalinn #7 Keskaegne vanalinn #8 Keskaegne vanalinn #9 Keskaegne vanalinn #10 Keskaegne vanalinn #11 Keskaegne vanalinn #12 Keskaegne vanalinn #13 Keskaegne vanalinn #14 Keskaegne vanalinn #15 Keskaegne vanalinn #16 Keskaegne vanalinn #17 Keskaegne vanalinn #18 Keskaegne vanalinn #19 Keskaegne vanalinn #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keityh98 Õppematerjali autor
lühikokkuvõte Tallinna vanalinnast. Kirjeldatud näiteks linnamüüri, kirikuid, Taani kuninga aeda jne

Sarnased õppematerjalid

Tallinna vanalinn
8
docx

Tallinna vanalinn

Tallinna vanalinn Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa

Ajalugu
Tallinna Vanalinn
23
pptx

Tallinna Vanalinn

ladudega. Keskaega jäävat perioodi 15. sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani võib pidada Tallinna arengus kuldajaks. Tallinn kuulus hansalinnade liitu ning tal oli mõjuvõimas rolli Läänemere ääres. Majanduslik hiilgus tõi kaasa vajaduse linna kindlustamiseks, samas avanes võimalus aktiivseks arhitektuuri- ja kunstiväärtuste loomiseks. Vaatamisväärsused Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, ühiskondlikud hooned, keskaegne Raekoda koos Raekoja platsiga ning Toompea nõlval paiknev ordulinnus. Raekoja plats Raekoja platsi on sajandite jooksul kasutatud turu- ja laadaplatsi ning kogunemiskohana. Raekoja ees asuvat platsi kasutati kauplemiseks juba enne raekoja ehitamist. Platsil viidi läbi pidustusi, aga ka hukkamisi. Raekoja platsil korraldatakse vabaõhukontserte, käsitöö- ning keskaja teemalisi laatasid. Talvel köidab rahva tähelepanu kuuks või poolteiseks toodud jõulupuu ja jõululaat.

Turism
Tallinna ajalugu
32
doc

Tallinna ajalugu

maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Tallinna vanalinn on peaaegu terviklikult säilitanud 11-15. sajanditel väljakujunenud tänavavõrgu, kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Alles ja keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, ühiskondlikud hooned, keskaegne Raekoda koos Raekoja platsiga ning Toompea nõlval paiknev ordulinnus. Üle poole on alles ka keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 16-19. sajanditel rajatud muldkindlustustest

Ajalugu
Gooti stiil
7
docx

Gooti stiil.

sümboleid - teda peetakse linna kaitsjaks ja valvajaks. Suveperioodil lubatakse linnakülalistel mööda Raekoja keerdtreppe ronida üles kaheksatahulisse torni. Raekoja tornist avaneb maaliline vaade kogu vanalinnale ja selle ümbrusele. Kuidas kujunes välja keskaegse Tallinna tänavavõrk? Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas -- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja

teaduslikku uurimistöö alused
Linnamüür
17
docx

Linnamüür

saavutanud taaskord edu. Hilisem aeg Linnamüüri Suure Rannavärava kompleks koos Paksu Margareetaga ja Laboratooriumi tänava äärne linnamüür koos Köismäe, Plate, Eppingi ja Grusbeke-taguse tornidega kuulusid kuni Vene keisririigi lõpuni sõjaväe Inseneride Departemangu valdusesse ja pärast 1918. aastat võttis objektid oma valdusesse Eesti Vabariigi Sõjaministeerium. 13.­16. sajandil väljakujunenud Tallinna all-linna ümbritsenud keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid - 2,35 km pikkusest müürist on alles 1,85 km, 46 värava- ja müüritornist on säilinud 28 keskaegset linnamüüritorni ning kolm torni fragmentidena[4]. Väravad linnamüüris ja väravate kaitsetornid Linnamüüris ainsate läbipääsupunktidena toiminud väravad koosnesid üldiselt sisemistest ja välimistest väravatest. Peamine väravatorn oli ristkülikukujuline ehitis

Ajalugu
Tallinn turistidele
19
docx

Tallinn turistidele

............ 13 6.3Tallinn hansalinnana..................................................................................... 14 6.4Kaitseehitised............................................................................................... 14 6.5Tallinna all-linn.............................................................................................. 15 6.6Vaatamisväärsused...................................................................................... 16 6.7Tallinna vanalinn muinsuskaitsealana..........................................................16 7Kasutatud kirjandus............................................................................................ 17 8Lisad................................................................................................................... 18 8.1Piltide loetelu................................................................................................ 18

Eestimaa tundmine
Linnamüür
14
odt

Linnamüür

...9 · Kitsetorn...........................................................................................................9-10 · Kiek in de Kök ....................................................................................................10 · Neitsitorn (Megede torn) ................................................................................10-11 1 Sissejuhatus Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Teiste Eesti innade keskaegsetest kindlustusi, kuna linnamüüriga olid ümbritsetud ka Tartu , Pärnu, Viljandi, Narva ja Haapsalu linnamüüri on võimalik hinnata ainult arhiivides säilinud vanade linnaplaanide abil. 2 Linnamüür

Ajalugu
Vanalinna arhitektuur
15
docx

Vanalinna arhitektuur

Kiek in de Kök Läänemeremaade võimsaim kaitsetorn Kiek in de Kök rajati oma esialgsel baroksel kujul aastatel 1475-1483. Torni nimi esines esmakordselt 1577. aastal. Sellest ligi 38 meetri kõrgusest ehitisest võis vaadata läbi avarate alt laienevate mantelkorstnate lähedalt asetsenud majade köökidesse. Niisama hästi võis silmata vaenlase tegevust tema ,,köögis", s.t lähtepositsioonidel. Esimene korrus oli ehitatud laoks. Alguses paiknes ka torni sissepääs esimesel korrusel. Torni ülemised korrused olid ehitatud kaitsekorrusteks. 1760. aastal kasutati sõjalise tähtsuse kaotanud torni laona, elamuna, arhiivihoidlana. XX sajandi algul olevat siin treeninud esimesed eesti raskejõustiklased. Uued valdajad muutsid torni ilmet, osa laskeavasid muudeti akendeks, ehitati vaheseinu, seinakappe jne. Nende torni ilmet rikkuvate ümberehituste kõrvaldamiseks tehti 1958. aastal osalisi remontrekonstrueerimistöid. 1968. aastal avati seal Tallinna li

Arhitektuur




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun