Tallinna vanalinn Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa
ladudega. Keskaega jäävat perioodi 15. sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani võib pidada Tallinna arengus kuldajaks. Tallinn kuulus hansalinnade liitu ning tal oli mõjuvõimas rolli Läänemere ääres. Majanduslik hiilgus tõi kaasa vajaduse linna kindlustamiseks, samas avanes võimalus aktiivseks arhitektuuri- ja kunstiväärtuste loomiseks. Vaatamisväärsused Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, ühiskondlikud hooned, keskaegne Raekoda koos Raekoja platsiga ning Toompea nõlval paiknev ordulinnus. Raekoja plats Raekoja platsi on sajandite jooksul kasutatud turu- ja laadaplatsi ning kogunemiskohana. Raekoja ees asuvat platsi kasutati kauplemiseks juba enne raekoja ehitamist. Platsil viidi läbi pidustusi, aga ka hukkamisi. Raekoja platsil korraldatakse vabaõhukontserte, käsitöö- ning keskaja teemalisi laatasid. Talvel köidab rahva tähelepanu kuuks või poolteiseks toodud jõulupuu ja jõululaat.
maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Tallinna vanalinn on peaaegu terviklikult säilitanud 11-15. sajanditel väljakujunenud tänavavõrgu, kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Alles ja keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, ühiskondlikud hooned, keskaegne Raekoda koos Raekoja platsiga ning Toompea nõlval paiknev ordulinnus. Üle poole on alles ka keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 16-19. sajanditel rajatud muldkindlustustest
sümboleid - teda peetakse linna kaitsjaks ja valvajaks. Suveperioodil lubatakse linnakülalistel mööda Raekoja keerdtreppe ronida üles kaheksatahulisse torni. Raekoja tornist avaneb maaliline vaade kogu vanalinnale ja selle ümbrusele. Kuidas kujunes välja keskaegse Tallinna tänavavõrk? Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas -- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja
saavutanud taaskord edu. Hilisem aeg Linnamüüri Suure Rannavärava kompleks koos Paksu Margareetaga ja Laboratooriumi tänava äärne linnamüür koos Köismäe, Plate, Eppingi ja Grusbeke-taguse tornidega kuulusid kuni Vene keisririigi lõpuni sõjaväe Inseneride Departemangu valdusesse ja pärast 1918. aastat võttis objektid oma valdusesse Eesti Vabariigi Sõjaministeerium. 13.16. sajandil väljakujunenud Tallinna all-linna ümbritsenud keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid - 2,35 km pikkusest müürist on alles 1,85 km, 46 värava- ja müüritornist on säilinud 28 keskaegset linnamüüritorni ning kolm torni fragmentidena[4]. Väravad linnamüüris ja väravate kaitsetornid Linnamüüris ainsate läbipääsupunktidena toiminud väravad koosnesid üldiselt sisemistest ja välimistest väravatest. Peamine väravatorn oli ristkülikukujuline ehitis
............ 13 6.3Tallinn hansalinnana..................................................................................... 14 6.4Kaitseehitised............................................................................................... 14 6.5Tallinna all-linn.............................................................................................. 15 6.6Vaatamisväärsused...................................................................................... 16 6.7Tallinna vanalinn muinsuskaitsealana..........................................................16 7Kasutatud kirjandus............................................................................................ 17 8Lisad................................................................................................................... 18 8.1Piltide loetelu................................................................................................ 18
...9 · Kitsetorn...........................................................................................................9-10 · Kiek in de Kök ....................................................................................................10 · Neitsitorn (Megede torn) ................................................................................10-11 1 Sissejuhatus Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Teiste Eesti innade keskaegsetest kindlustusi, kuna linnamüüriga olid ümbritsetud ka Tartu , Pärnu, Viljandi, Narva ja Haapsalu linnamüüri on võimalik hinnata ainult arhiivides säilinud vanade linnaplaanide abil. 2 Linnamüür
Kiek in de Kök Läänemeremaade võimsaim kaitsetorn Kiek in de Kök rajati oma esialgsel baroksel kujul aastatel 1475-1483. Torni nimi esines esmakordselt 1577. aastal. Sellest ligi 38 meetri kõrgusest ehitisest võis vaadata läbi avarate alt laienevate mantelkorstnate lähedalt asetsenud majade köökidesse. Niisama hästi võis silmata vaenlase tegevust tema ,,köögis", s.t lähtepositsioonidel. Esimene korrus oli ehitatud laoks. Alguses paiknes ka torni sissepääs esimesel korrusel. Torni ülemised korrused olid ehitatud kaitsekorrusteks. 1760. aastal kasutati sõjalise tähtsuse kaotanud torni laona, elamuna, arhiivihoidlana. XX sajandi algul olevat siin treeninud esimesed eesti raskejõustiklased. Uued valdajad muutsid torni ilmet, osa laskeavasid muudeti akendeks, ehitati vaheseinu, seinakappe jne. Nende torni ilmet rikkuvate ümberehituste kõrvaldamiseks tehti 1958. aastal osalisi remontrekonstrueerimistöid. 1968. aastal avati seal Tallinna li
Kõik kommentaarid