Kunsti mõisted - renessanss (0)

Renessanss  
Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast rinascita ja 
prantsusekeelsest sõnast  renaissance , mis tähendaavad taassündi. 
Kolm kuulsat kunstnikku Itaalias: Leonardo da Vinci,  Michelangelo  ja Raffael. 
Leonardo di ser  Piero  da Vinci ( 1452 -1519) - huvideringi kuulusid peaaegu kõik 
tolleaegsed  teadused , samuti  muusika  ja kirjandus. Ta oli oma ajast väga palju ees, näiteks 
püüdis ta  konstrueerida  isegi lennuaparaati, temalt pärinevad ka esimesed jalgratta joonised 
samuti oli ta üks esimesi, kes söandas inimese keha tundmaõppimiseks ette võtta lahkamise.  
Töid:  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 Leonardo da Vinci –  "Püha 
Leonardo da Vinci - 
Leonardo da Vinci - 
 Anna ja Madonna lapsega" 
"Madonna kaljukoopas" 
" Mona  Lisa" ( Louvre , Pariis) 
(Louvre, Pariis) 
(Louvre, Pariis) 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Leonardo da Vinci - "Püha õhtusöömaaeg" ( Santa  Maria delle Grazie kiriku 
söögisaali sein) 
Michelangelo di Lodovico Buonarroti  Simoni  -  (1475-1564). Oma võimsa mõttelennu  ajel  
kavandas ta enamiku oma töödest nii tohutult suurena, et ei jõudnud neid hiljem enam valmis 
teha. Ainuke lõpetatud suurtöö on tal Roomas Vatikani lossis asuv Sixtuse kabeli  laemaal . 
Michelangelo veetis selle 40m pika lae all tervelt neli aastat,  ebamugavas poolseljakil 
asendis. 
Töid:  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Michelangelo - Sixtuse kabeli  lagi  
 
 
 
 
 
 
 
 
Michelangelo – „Pieta“ (Peetri  kirik .  Vatikan ) 
 
 
 Michelangelo - " Mooses " paavst 
 Michelangelo -"Taavet" ( Firenze  
Julius II  hauamonument  
Kunstiakadeemia. Itaalia) 
Raffael  - pärisnimega Raffaello Sanzio ehk Raffaello Santi (1483-1520),  kujutas 
harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus helges ümbruses, taustaks suurejooneline 
arhitektuur või  kaunid  maastikud. Ei olnud nii mitmekülgne kui Leonardo ega nii võimas kui 
Michelangelo, kuid tema viis kõige täielikumalt ellu kõrgrenessansi ideaalid. 
Töid: 
 
 
 
Raffael - "Püha Jüri võitlus  lohega " (Pariis, 
 Raffael- "Sixtuse Madonna" (Dresden, 
Louvre) 
Saksamaa) 
 Raffael - "Parnass" (Vatikan) 
Saksa renessansi meister ja tema töid. 
Albrecht Dürer ( 1471 —1528) - Joonistajana ja graafikuna on ta ületamatu. Graafika 
tekkimise  eelduseks  oli olnud paberi kasutuselevõtt Euroopas. Sel ajal harrastati puu- ja 
vasegravüüri, kus pilt trükitakse sissegraveeritud joonistusega puu- või vaskplaadilt. Kumbki 
neist tehnikatest polnud tekkinud Saksamaal, kuid oma täiuslikkuse saavutasid nad alles 
Düreri suurepärastes töödes - need on tõsised, targad ja inimlikud, ning seda ka usuteemade 
puhul. Toredad on Düreri äärmiselt täpsed akvarellid loomadest ja  taimedest . Maalis 
õnnestusid tal kõige enam portreed, eriti just ta selged ja lihtsad autoportreed. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Albrecht Dürer – Autoportree (Prado  muuseum , 
 Albrecht Dürer - " Melanhoolia  I" (Vasegravüür. 
Hispaania ) 
Anhalti kunstigalerii - Dessau, Saksamaa) 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Albrecht Dürer - "A Young Hare" (Guašš ja 
akvarell. Albertina muuseum -  Viin , Austria) 
Hollandi renessansi omapära ja meistrid. 
 
Erinevalt Itaaliast ei määranud madalmaades kultuuri palet mitte ülikkond, vaid rikkad 
kaupmehed  ja käsitöölised. Vastavalt neile, kunsti põhilistele tellijatele, on Madalmaade 
kunsti nägu hoopis teiselaadiline kui Itaalias - tavalise inimese elule lähedasem, hubasem, 
kodusem, kuid sellegipoolest mitte vähem särav ja peenekoeline.  
Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid 
Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha. Väliseltki pole maalid nii 
suurejoonelised ja monumentaalsed nagu Itaalias, kus tehti palju suuremõõtmelisi freskosid.                                                         
Madalmaadel seevastu telliti rohkem tahvelmaale. Seal harrastati tollal nn. peenmaali, kus 
ühtki pisiasja kahe silma vahele ei jäeta.                                                                                      
 Madalmaade maalikoolkonna rajasid vennad Jan van  Eyck  (u. 1380-1441) ning Hubert van 
Eyck (u. 1366/70-1426).  
Suurepärased meistrid olid ka Rogier van der 
Weyden  (1399-1464), tundeküllaste altaripiltide 
ning kaunites toonides rahulike ja väärikate 
portreede autor  ning Hans Memling (1430-
1494). Rogieril oli palju jäljendajaid välismaal, 
eriti just saksa kunstnike seas. Memlingil on aga 
eriline tähendus meie jaoks, sest tema juures 
õppis tallinlane Michel  Sittow  (u. 1469- 1525 ), 
kellest sai tunnustatud portretist Lääne-Euroopa 
kuningakodades. Väga hingestatud ja lüürilise 
maalimislaadiga oli Hugo van der  Goes           
(u. 1440- 1482 ), kelle üks Itaaliasse sattunud töö, 
nn. " Portinari   altar " - itaalia kunstnikud õlivärvide 
"Genti altar" vennad Hubert ja Jan van Eyck. 
kasutamise juurde juhtis.
 
Hugo van der Goes -"Portinari altar" (hetkel asub Saksamaal Uffizi galeriis) 
15. sajandi lõpul töötas Madalmaadel väga meeldejääv ja omapärane  maalija   Hieronymus  
Bosch  (u. 1450- 1516 ). Tema piltidel näeme fantastilisi stseene ja igasuguseid kohutavaid 
nägemusi. Neis moodustuvad looduses tõepoolest esinevate loomade, lindude ja  roomajate  
kehaosadest uued, seninägematud värdjad ja peletised. Arvatakse, et siin on leidnud 
väljendust tol Madalmaade jaoks segasel ja vägivaldsel ajal levinud põrgukujutelmad.  
 
 
 
Hieronymus Bosch - "Kristus põrguväravas" 
Hieronymus Bosch - " Maiste  rõõmude aed" 
Mida tehti renessansi ajal Eestis? 
 
Pikaajalised sõjad, mis laastasid Eestit terve 16. sajandi jooksul, takistasid renessansi levimist 
meie kodumaale. Seetõttu on teoseid, mida otseselt renessansskunstiks võiks nimetada, väga 
vähe. 
Siiski on Eestist võrsunud ka üks renessansskunsti suurmeister. Tallinnas sündinud ja surnud 
Michel Sittow (1469-1525) õppis arvatavasti Madalmaades Hans Memlingi käe all ja oli 
mitmetes Euroopa kuningakodades hinnatud portreemeister. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  Michel Sittow - "Maarja  kroonimine " 
 Michel Sittow - „The Assumption of the  Virgin “ 
(Louvre, Pariis) 
(Ameerika  rahvusgalerii ) 
Kes olid Mustpead ja mille lasksid ehitada? 
 
Mustpeade  vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond 
ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende  Suurgildi  
vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid 
pikaajaliselt, kuid mitte  alaliselt  Tallinnas. Mustpeade 
vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha 
Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka 
vennaskonna vapimärgiks. Vennaskond oli tegev ainult Eesti ja Läti aladel, mujal Euroopas 
on ta tundmatu.  Ainuke silmapaistvam näide meie renessanssarhitektuurist ongi Tallinnas - 
Mustpeade vennaskonna hoone (Tallinn, Pikk tn. 26) oma huvitava raidportaali ja 
reljeefidega, mille on loonud Hollandist pärit meister Arent  Passer  (  1560 -1637)   
 
Mustpeade maja kaunistuste kirjeldus 
 
Hoonele  1575 . a. lisatud etikust on fassaadi müüritisena säilinud kaks etikukivi annetajale 
Ewert Schroederi ja Hans Koseri initsiaalidega ning Bergeni, Brügge, Londoni ja Novgorodi 
hansakontorite raidkivist vapitahvlid I ja II korruse vahel.  
Praeguse ilme sai  fassaad  1597. a., mil tuntud kiviraiduri ja ehituskunstniku Arent Passeri 
ideekavandi teostas ehitusmeister Hans Luttigk. Kahekorruselise maja viil ääristati 
dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisati rohkesti uut raiddekoori - suured reljeeftahvlid 
(Kristus ja allegoorilised naisfiguurid - Õiglus ja Rahu), lõvi-,  soku - jm. maskid ja 
maskaroonid korruse vahet markeerival vööndil, bareljeefid ratsanikega akendevahelisel 
seinapinnal, Poola-Rootsi kuninga Sigismundi ja tema abikaasa Anna skulptuurportreed 
allkorruse  akende  kohal.  Lõvimaskide ja teemantkvaadriga ümarportaali fassaadi keskel 
ääristavad raidrustikas pilastrid. Tekstiriba selle kohal kannab maja uuestisünni daatumit. 
Portaali kroonib vennaskonna  vappepitaaf  templikujulisel  foonil , ääristatud madala 
paelornamendiga. Algsest uksest on säilinud vaid Berend Geitsmanni nikerdatud lünetiplaat 
1604. a.; dekoratiivsete rosettnaeltega uks pärineb aastast 1640. 
 
Kuidas kujutati Õiglust ja Rahu? 
Kaaludega Õiglus ja palmioksaga Rahu – naisfiguurid. 
 
 
Keila  kiriku  altari  ja kantsli valmistas? 
 
Keila kiriku altari  tellis  maanõunik Bernhard von Scharenberg ning selle valmistas Tallinna 
tolle aja parim puunikerdaja  Tobias   Heintze  u.1632.a. 
Kantsli valmistas Tobias Heintze ja abilisena Hans Wentzel u.1632.a.    
      
(Kõlaräästa  servas   gooti  kirjas: Hääl ütleb: „Kuuluta! Kõik liha on kui  rohi  kui  lilleke  wälja peal, aga 
Jumala sõna püsib igawesti. Seinatahvlil gooti kirjas:  Jeesus  ütleb: „Õndsad on need, kes Jumala sõna 
kuulewad ja seda tallele panewad.“) 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tobias Heintze - Keila kiriku altar 
Tobias Heintze - Keila kiriku  kantsel  
 
Kenotaaf ? Näide. 
Kenotaaf on sümboolne 
hauamälestis ehk tühi haud. 
Oleviste  kiriku kõrval asuva 
Maarja kabeli idapoolse 
välisseina kahe tugipiida 
vahel Hans Pawelsi 
kenotaaf.