Molotov-Ribbentropi pakt 1939 23.aug(NSVL-Saksamaa) 1939 1.sept algas, mil Saksa tungis Poolale kallale(kummaline sõda) 22.juuni 1940 Compiegnei rahu. Pr saatus: 1. Põhja Pr, Lääne Pr, Pariis- okupeeriti Saksa poolt 2. Lõuna Pr jäi Pariisi valitsus. Saksastamise plaan: Ost. Tähtsad lahingud 1-Stalingrad(1942.a.murrang, esimesi suuremaid kaotusi->sõja pöördepunkt NSVL-i ja Antandi kasuks)2.Kursk(1943.a.saksa ebaõnnestumine) 24.apr 1945 punaarmee ja liitlasväed kohtusid Elbe jõel. Konverentsid: 1 Teheran(1943-Baltimaad Nõukogudeliidule) 2 Jalta(1945-Saksamaa purustamine lõplikult) 3 Potsdami(1945-lõplik alus sõjajärgse maailma jaotusele)1.jaan 1942 deklaratsioon ÜRD. Pearl Harbour (7.dets 1941). Jaapani juhtimisel: Aasia, aasialastele! 2.sept 1945 sõja lõpp. 22.juuni 1941 Saksa Nõukogudele kallale. 1941-Moskva lahing. 1943- El-Alameini lahing. 6.aug Hiroshima ja 9
8 mai 1945- kapituleerus SM 6-9 aug tuumapommi kasutamine 2 sept 1945 sõja lõpp, kapituleerus Jaapan. IIMS perioodid I sept 1939-nov 1942 a)sept 1939- 22 juuni 1941 sõja algus, sõja kuulutamine, Poola ründamine,SM edu läänes, Balti okupeerimine b)22 juuni 1941-7-8 dets 1941 SM-NSVL sõda. c) dets 1941- nov 1942 Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine(usa sõttaastumine, SM edu NSVL vastu) II nov 1942- juuli 1943 SM lüüasaamise algus- Stalingradi lahing,El Alamein, Kursk III aug 1943-aug 1945 Sakslaste ebaedu, Hitleri vastane koalitsioon, II rinde avamine euroopas, Sm kapitulleerumine, Hiroshima ja nagasaki aatompomm, 2.sept Jaapan kapitulleerus. Lääneriikide nõrkus-ei olnud veel sõjaks valmis. Kui NSVL oleks astunud liitu lääneriikidega poleks SM julgenud sõda alsutada. Eesti proovis teha kõik konflikti vältimiseks, NSVL aga sellele tähelepanu ei pööranud. Arvan et valitsus tegi õige otsuse, et Eesti käest ära andis ilma sõjata,
Norras maabus Inglise-Prantsuse dessant, mistõttu siin jätkusid ägedad lahingud 1940. aasta suveni, mis järele jäänud dessantlased evakueeriti ja Norra lõplikult alistati. Sõjategevus läänerindel, põhja-aafrikas ja vaiksel ookeanil ( olulised, pöördelised lahingud 1) moskva lahing, 1941, Saksamaa-NsvL (saksamaa pealetung pandi seisma) 2) stalingradi lahing 1943, saksamaa- nsvl (saksamaa kaotas vägesid ja lahingu, algab saksamaa taandumise periood) 3) Kursk 1943(juuli-aug), saksamaa- nsvl ( initsiatiiv läheb venelaste kätte, algab venelaste pealetung 4) El Alamein 1942, saksamaa ja läänneliitlased ( suur B + usa) (saksamaa uus pealetung ebaõnnestub, saksmaa sunnitakse taandumisele) 5) Midway 3,4 juun 1942 jaapan-usa (jaapan alustab taandumist, taganemis periood 6) Normandia 7) D-day 1943. aasta novembris ja detsembris toimunud Teherani konverentsil otsustati teise
* Taani * Belgia * Norra * Holland 5. NSL poolt okupeeritud alad 1939-1940 (alates 1. sept) * Eesti * Ida-Poola * Läti * Besaraabia * Leedu * alad Soomelt, nt Karjala maakitsus 6. Nimetage suuri lahinguoperatsioone II MS-st * Moskva * Pearl Harbor * Stalingrad * Overlord * Kursk * Barbarossa 7. Miks Saksamaa ja tema liitlased kaotasid sõja? * Saksamaa liitlased olid suhteliselt nõrgad * Ressursside puudus * Välksõja nurjumine * Üle-Euroopaline vastupanuliikumine nõrgestas Saksamaad * Korraga tuli sõdida mitmel rindel 8. Teise MS tulemused ja tagajärjed * Saksamaa ja tema liitlased kaotasid sõja * Balti riigid kaotasid iseseisvuse * Saksamaa jagunes 2 okupeeritud riigiks
Jaapan ründab USA-d Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. Nende plaanide vastu oli USA ning 7. detsembril 1941 ründas Jaapan Hawaiil asuvat Pearl Harbori mereväebaasi. ameeriklastele kuulutati sõja ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust USA-le. Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid ,kuid 1942. aasta juunis toimunud Midway lahing oli jaapanlastele hävituslik. Kursk ja Aafrika + itaalia väljalangemine sõjast 1942. aasta sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses ning koos ameeriklastega sunniti Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafrikas alistuma Briti väed lõid tagasi Saksa ja Itaalia väed ning sundisid neid 1943.a. Põhja-Aafrikast lahkuma. See võimaldas liitlastel viia lahingutegevuse üle Euroopasse / Itaaliasse ja viis lõppkokkuvõttes Mussolini kukutamiseni ning Itaalia sõjast väljaastumiseni
22.juuni 1941 sest talle tundus et nsv jääb talle vallutustes ette. millistes suundades saksamaa nsv liidule kallale tungis? kuidas nimetati sõjaplaani? miks "välksõda"? leningrad, moskva, stalingrad. barbossa plaan. see tundus kõige kiirem ja lihtsam viis vallutada. nimeta ja oska kaardil leida 3 murrangulise tähtsusega lahingut/sündmust (koos kuupäevade ja aastaarvudega), mis muutsid II maailmasõja käiku saksamaa ja tema liitlaste kahjuks. Kursk, Normandia dessant, Stalkingrad, El Alamein. kolm II maailmasõja aegset rahvusvahelist konverentsi-millal? mida arutati?kes osa võtsid- riika ja selle esindaja. teheran 1943(NSV-stalin, USA-roosevelt, UK-churchill) arutamisel oli teise rinde avamine euroopas. jalta 1945 veebruar(NSV-stalin, USA-roosevelt, UK-churchill) koostati saksamaa lõplik purustamine. Potsdam-1945 juuli-august (NSV-stalin, USA-
pataljon, Kalevlaste Maleva ja Scouts-pataljon, mis tegid Vabadussõjas soomusrongidega aktiivselt koostööd. Soomusrongide Divisjoni koosseisu kuulunud tagavarapataljoni näol oli tegemist tavalise jalaväeüksusega. Pataljon formeeriti 1919. aasta märtsis Soomusrongide Divisjoni ülema kt kapten Anton Irve korraldusel. Väeosa ülesandeks oli valmistada ette täiendust soomusrongide meeskondadele. Pataljoni formeerijaks ja ülemaks oli staabikapten Emil Kursk. 23. aprillil 1919. aastal sõitis pataljon Lõunarindele ja sai tuleristsed Mõniste juures. SOOMUSRONGID EESTI VABADUSSÕJAS Eesti Vabadussõjas 19181920 kasutatud Eesti soomusrongid olid ehitatud kättesaadavatest materjalidest nagu tavalistest vagunitest ja veduritest. Neil puudus terassoomus, kaitseks olid kas liivakotid või vagunite kahekordsed seinad, mis olid täidetud liivaga. Relvastuseks olid tavalised
Saksa liitlased, rumeenia , itaalia soome , slovakkia ungari. 1941 pannakse sakslaste pealetung seisma, moskva lahing. Sest halvad ilmaolud ja riietus ning venelased olid toibunud esimesest tagasilöögist. 1942 Stalingradi lahing- sakslased said löögi milest nad enam ei toibunud. Sakslased piirati stalingradis ümber ja ei lastud neid piiramisrõngast välja, ei aidanud ka õhuväed. Lõppes saksamaa kapituleerumisega ja 300 mehe surmaga. Murrangulahingud: Kursk sakslased olid toibunudja otsustasid kurski all venlasi rünnata. Vene väed osutusid tugevamaks ja sai selgeks et vene väead on tugevamad. El-alamein 1942 - sakslased ei saanud varustust ja neid sunniti brittide ja usa poolt taganema tuneesiasse. 1943 andsid sakslased alla, lahingud põhja aafrikas lõppesid. Midway - saarestikus võitsdi usa jaapanit ja sellest vallutati tagasi maad. Mis on holokaust? Juutide massiline kinnivütmine ja tapmine gaasikambrites ja koonduslaagrites.
tulnud ameeriklastega sunniti Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafrikas alistuma. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942 lõpul ja 1943 algul. Umbes 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste lüüasaamisega; 90 000 meest langes vangi. Pärast Stalingradi lahingut õnnestus Saksa kindral Erich von Mansteinil rinne taas stabiliseerida. Kursk. Juuli 1943. 1943. aasta suvel tegid sakslased katse samuti suurt Punaarmee koondist ümber piirata. Kurski lahingus tuli esimesel nädalal edukas pealetung siiski katkestada, kuna USA ja Briti väed olid maabunud Sitsiilias. Itaalia kuningas tagandas Mussolini ning uus valitsus sõlmis vaherahu. 1943 sügisel jõudsid liitlasväed ka Itaalia lõunapiirkondadesse. Saksa jõud hõivasid vastukaaluks Põhja- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsas fasistliku vabariigi;
NSVLi väed polnud sõjaks valmis. 1941. aasta lõpus toimunud Moskva lahingu aga Saksamaa kaotas (pealinn Moskvat ei suutnud ära vallutada). Midway - Teise maailmasõja ajal Jaapani ja Ühendriikide vahel peetud meresõja pöördelahing 1942. Aastal. USA-le oli see otsustav võit. Stalingrad - Stalingradi lahing oli lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943 Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee vahel. Kursk sakslaste viimaseks jäänud suurpealetung - Kurski lahing (ka operatsioon Zitadell) (4. juuli 1943 23. august 1943) oli lahing Idarindel Teise maailmasõja ajal. Lahing algas 4. juulil sakslaste pealetungiga, mille eesmärgiks oli vallutada Kurski linn ning võtta linnast lääne pool asuvad Punaarmee väeüksused piiramisrõngasse. Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele. El-Alamein - 1942.a. Põhja-Afrikas Egiptus)
Olav Ehala pinginaabriks oli hea sõber ja ka naaber Peeter Podelski, kellega koos prooviti muusikalist haridust omandada ja mängiti ka koos bändis. Bändi moodustas neist nende joonistusõpetaja A. Meristo, kes pani Olavi klaverile, Peetri trummidele ja veel ühe poisi Jaani kontrabassile. Väga hooliti Olavi klassis nende klassijuhatajast Haide Kurskist, kes oli muidu tütarlaste käsitööõpetaja. Kui neile õpetaja Kursk määrati klassijuhatajaks, oldi väga nördinud kuna teda teati kui väga karmi ja kurja õpetajat aga tuli välja, et tegelikult oli õpetaja klassijuhatajana väga tore ja seisis tihti nende eest. Koolibändiga saadi ühe esinemise eest preemia, milleks oli ekskursioon Leningradi, kus ööbiti ühes sealses koolis. Seal koolis magades kukkus aga öösel seina pealt maha Lenini pilt, mille raam läks natuke katki, sellel pildil olnud Leninile oli veel joonistatud ette vuntsid
· Põhja-Aafrika sõda oli lõppenud! Stalingrad · Nov. 1942 enamik Stalingradist Saksa valduses. · NSVL oli ettevalmistuste lõpul väed suunanud madalama võitlusvõimega Rumeenia ja Ungari üksuste pihta. · Saksa luure informeeris Hitlerit sellest, aga viimane ei uskunud. · 19. nov. Alustasid NL väed Stalingradist põhja ja lõuna suunas piirasid Saksa 6. armee. · Lahingud kestsid 2 kuud, lõppesid 2. veebr. 1943. · Sakslased said hoobi, millest nad ei toibunudki. Kursk · Suveks 1943 oli Saksa sõjamasin küll kurnatud, aga Hitler arvas, et tal õnnestub ka sel suvel uuesti instiatiiv haarata. · 5. juuli Kurski saarel pealetung. · Esialgu jõudsid Sakslased edasi liikuda. · Punaarmee väsitas neid ja alles siis läks pealtungile. · Ka Dnepri jõele rajatud nn idavallil ei suutnud Saksa NL vägesid peatada. · Vene ülekaal sai järjest selgemaks. 1943. a. Itaalias · Kurski lahinguga samaaegselt korraldasid Briti ja USA väed dessandi Sitsiiliasse.
Sensor 9. Huvitavat! Vanga ennustus miks kardetakse peegli purunemist? See lugu jõudis ajaleheveergudele alles pärast "Kurski" hukku. Saatuse eest ei pääse. 1980. a. nõustus kuulus bulgaarlannast selgeltnägija Vanga esinema TV-ekraanil, ja ütles siis muuhulgas niisuguse lause: "1999. või 2000. a. jääb Kursk vee alla." Kui see sai teatavaks Kesk-Venemaal asuva Kurski linna elanikele, visati agaralt nalja. Sest peeti seda ilmselgeks möödalaskmiseks: kust pidi meredest ja ookeanidest kaugesse paika tulema nii palju vett, mis suudaks uputada suure oblastilinna! Siis ei osanud keegi aimata, et tegemist saab olema "Kurskiga", veel loomata võimsa aatomiallveelaevaga, mis lasti vette alles 90- tel. Mis selle on seost aurga?
läbi , aga see korda ei läinud. Veebruari alguses olid alles jäänud Sm väed sunnitud alla jääma. Neist sakslastest said NSVL sõjavangid. Stalingradi lahingu tähtsus on selles, et sellega pandi piir saksa vägede edasitungile idarindel. Stalingrad oli kaugeim punkt, kuhu Saksa väed välja jõudsid. Stalingradi all said Saksa väe tõsise hoobi. 43 aasta suvel üritasid sakslased veel viimast meeleheitliku pealetungi. See toimus sellises kohas nagu Kursk. Aga see katse edu saavutada ei läinud korda. 43 aasta jooksu NSVL väed ?ida rindel? jõudsid kaugele. 43 aasta jooksul jõudsid NSVL väed välja 39 aasta piirini. 43 suvi liitlased teevad dessandi sitsiiliasse ja seejärel juba Itaalia apenniini ps-le. Itaalia kuningas pärast seda kui liitlased on toonud oma väed Lõ-Itaaliasse, sõlmib kunn vaherahu liitlastega ja Mussoliini arreteeritakse. Saksamaa ei saanud seda lubada, Saksamaa poolt saadetud väesalk vabastas Mussoliini. Itaalia
Urals. How many? 10-15% SU J. "Js abandoned war effort, while we are fighting on their behalf." Stalin knows country is not enamored of him. National pride, yes; became more robust country, education, minorities rising. Purges had been horrific. Ukrainians still furious after famines 31-33. Old pat and natl imagery, calling to flag, not just hammer and sickle, Great Russian patriotism, Ortho Christian imagery. Old explanations for bad times. Following Battle of Kursk, Ger Army rolled back, 43. SU acquiring old SU territories and more, some rife w antisem, fanned esp by Polish and Romanian interwar regimes. Now have under belts 20 yrs fascism, hyper-natlism, Nazi propaganda. Borders porous. Rebirth of anti-Semitism, almost entirely w/o help from above. Js 10% civilian casualties, 2 mill. SU citizens not in DP camps, mostly killed. Survivors in Auschwitz from all over, but not from SU. SU citizens also spread out over. Some
aasta alguses. Oma kolmanda ajaloolise romaani ,,Prohvet Maltsvelt" jaoks hakkas Vilde materjale koguma 13 ,,Teatajas" töötades. 1904. aastal käib ta Järvamaal Maltsveltliikumise, ümberasumise ja Albu veresauna kohta andmeid kogumas. Ta saab teada, et K. Maltsi vennapoeg on eestlaste rändamisloo Krimmis juba üles kirjutanud ning ta sõidab sellel Krimmi järele. Tema seekordne rännakmarsuut on : Tartu-Riia-Smolensk-Moskva-Kursk-Harkov-Simferoopol. Tartusse tagasi tuleb ta siiski koos käsikirjaga. Vilde ajaloolise triloogiaga algab eesti kirjanduses uus suund ajalooliste sündmuste kunstilises käsitluses. Vilde õpib ajaloolisi sündmusi usaldusväärse allikamaterjali põhjal enne tundma ja kujutab ühiskondlik-poliitilisi olukordi ja protsesse ajaloofaktide marksistliku mõistmise alusel. Nii loob ta kolm ajaloolise süzeega kunstiteost, milles tal õnnestub realistlikult taaselustada Eesti talurahvarahutusi ja
--- 41 Riigid Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Maroko, Türgi, Venemaa, Kasahstan, Armeenia, Aserbaidzaan, Georgia, Iirimaa, Island, Portugal, Itaalia, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome, Sveits, Holland, Moldova, Belgia, Albaania, Sloveenia, Valgevene, Ukraina, Austria, Tsehhi, Bulgaaria, Norra, Serbia, Ungari, Kreeka, Rumeenia, Slovakkia. Linnad Tallinn, Narva, Põltsamaa, Kuressaare, Pärnu, Tartu, London, Pariis, Helsingi, Stockholm, Kursk, Krõvõi Rog, Kiruna. --- 42 xxx 2 Euroopa ja Eesti kliima 2.l. Euroopa kliima Euroopa kliimavöötmed koos veebruari- ja juulikuu keskmiste õhutemperatuuridega Linn Veebruari keskmine õhutemperatuur Juuli keskmine õhutemperatuur Valentia 7 kraadi 15 kraadi London 4 kraadi 18 kraadi Lissabon 11 kraadi 23 kraadi
Kiausch, Willi (bž, k) Kubli, Nikolai (tr) Kiilaspea, Ants – (s) Kuhlmann, Boris (v) Kiin, Paul (k, ak) Kukk, Karl (s) Kilberg (Kielberg), August (v) Kulgevee (cel) Kilvar (tr) Kulm, Herbert (cl, s) King, Jüri (tr) Kulmann, E., vt Kulmar, E Kirikal, Aleksander “Aali” (s) Kulmar, Ermo (kl) Kirikal, Boris (tr, dr) Kureniit, Ilmar (s) Kirillov, Peeter (kb) Kursk, Kaido (ak, bž) Kirkmann, Endel (s) Kursk, Raivo (kl) Kitsemets, Erich (tr) Kurt, Eduard (v, s) Kivi (k) Kuulmann, Jaan (v) Kivi Rudolf (trb, ak) Kuulme, Leho (sph) Klas-Glas, A. (v) Kuuse, Aksel (dr) Klas-Glas, E. (cel) Kuusik, G. (dr) Klein, vt Kilvar Kuusik, M. (v) Kodrau, Erika (kl) Kuusmaa, Tõnis (cel) Koik, Albert (kb) Kõlar, Erich (dr) Kolbak, L
Esimeseks otsuseks, mille Asutav Kogu tegi, oli juhatuse valimine, mis oli tegelikult juba enne kokku lepitud - valimise võitjad saavad omale juhatuse esimehe ja sekretäri koha, kahekas abiesimeheks said teised erakonnad ja samuti abisekretärideks. Paika oli pandud ka Asutava Kogu isik, aga millegi pärast peeti vajalikuks etendada demokraatiat avalikkuse jaoks, sest avaistungil esitati 4 kandidaati: August Rei, Otto Strandmann, Jaan Tõnisson ja Minni Kursk- Olesk. Kandidaadiks jäi ainult August Rei, sai 100 häält poolt ja 14 häält vastu. Järgnevate kuude jooksul kuni 1924. aastani välja oli August Rei EV kõige tähtsamaks isikuks - kirjutas alla kõikide tähtsamate ametnikke ametisse määramistele. Formaal- juriidiliselt oli Eesti vabariigi riigipea kollektiivne amet, aga sisuliselt võib täita, et Eesti Vabariigi Asutava Kogu juhiks oli August Rei. Asutava Kogu esimeseks tähtsaks dokumendiks 19
saanud. Sakslased haarasid initsiatiivi, vallutasid uuesti Harkivi, saksa propagandaaparaat kujutas Harkivi all saavutatud võitu Stalingradi eest. Mastaabid olid ikkagi palju väiksemad- näitas, et saksa sõjamasin pole kaugeltki omadega õhtul. Harkivi all saavutatud võit õhutas valmistuma otsustavaks lahinguks 1943 suvel- tuntud Kurski lahingu nime all. Kurski linn paikneb Moskvast edelas, selles prk-s on nö 3 linna ühel kujuteldaval joonel- Kursk keskel, Orjol põhjas ja Belgorod lõunas. 1943 suveks oli rindejoon kujunenud nii, et Kurski all tekkis suur, sügav eend, kus Punaarmee oli jõudnud kõige kaugemale. Sakslased otsustasid kasutada oma lemmiknippi, tiibadelt Punaarmee ära lõigata, läbi murda, sisse piirata ja hävitada. Eesmärgiks anda kaks üheaegset lööki Orjoli ja Belgorodi pealt Kurski peale. Operatsioon sai koodnimeks „Tsitadell“ ja pidi hakkama 1943 juuli esimestel päevadel
keda Sina oled reetnud, keda Sina oled lasknud piinata, tappa, gaasitada, põletada, mida nemad teevad? Nad palvetavad Sinu ees! Nad kiidavad Sinu nime! Elie Wiesel, Night Küsimus Arutlege, kuidas muutis läbielatu inimeste suhtumist jumalasse? Ülesanne 9: Kirjad rindelt Kursk 15.10.1942 Kallis naine, armsad lapsed, …võin teile oma elu kohta praegu öelda, et asjalood edenevad enamvähem sujuvalt. Meil on kena väike maja, mis sarnaneb Aia tänava omale, ainult et see pole niisama kena… Kui teie oleksite praegu koos minuga, oleks kõik suurepärane… Kell 7.00 joome me kohvi, sööme nii palju leiba kui soovime, võitilgakese – umbes 60g – mõnikord püreed või tehismett. Ma söön alati neli viilu leiba
annaabi.ee 
