Saavutati kokkulepe Vatikaniga, ametiruumidesse üle kogu Itaalia ilmusid kohustuslikud krutsifiksid. Huvitaval kombel ei kiusatud Mussolini võimuloleku ajal Itaalias juute taga, isegi kõik sünagoogid jäid terveks. 1927. aastal loodi antifasistide jälitamiseks salapolitsei OVRO, mis allus otse Mussolinile. Abessiinia vallutamine Saksamaa võimule tulnud saksa fasistide liidri Adolf Hitleri toetusega ja Prantsusmaa heasoovliku neutraliteega vallutas Mussoliini poolt juhitav Itaalia 1935. 1936.aastal toimunud sõjakäigu ajalAbessiinia. Teine maailmasõda Benito Mussolini juhtis riiki üle 20 aasta. 1943. aastal ta kukutati ning arreteeriti Itaalia kuninga käsul. Sakslased vabastasid Mussolini, kuid Teise maailmasõja lõpus 26. aprillil 1945 sattus ta koos armukese Clara Petacciga Itaalia kommunistlike partisanide kätte. 1945. aastal 28. aprillil lasti Mussolini maha. Tema ja ta armukese laipa näidati avalikult Milano rahva ees.
neil tekkis niinimetatud alaväärsuskompleks ning seda kasutasid ära esilepürgivad diktaatorid. Lisaks oli tööpuudus tohutu, riikidel kolossaalsed võlad ning tohutud inimkaotused. Itaalias kehtestati näiteks fasistlik diktatuur. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Sõjaväelased ja töötud kuulusid rühmitusse, mis tekkis karmides tingimustest. Neid nimetati fasistideks. Fasistide juht Mussoliini sai nautida aina suuremat soosingut tänu inimeste rahulolematusele peale Esimest Maailmasõda. Suurem osa rahvast arvas, et Mussoliini on just see inimene, kes viib nad paremuse poole, toob Itaalia majanduslangusest välja ning seab ka korra jalule. Parlamendi valimistel saavutas fasistlik partei edu ning Mussoliini alustas fasistliku diktatuuri tänu sellele, et ta kehtestas üheparteisüsteemi. Mussoliinist sai Itaalia rahva juht ehk DUCE.
neil tekkis niinimetatud alaväärsuskompleks ning seda kasutasid ära esilepürgivad diktaatorid. Lisaks oli tööpuudus tohutu, riikidel kolossaalsed võlad ning tohutud inimkaotused. Itaalias kehtestati näiteks fašistlik diktatuur. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Sõjaväelased ja töötud kuulusid rühmitusse, mis tekkis karmides tingimustest. Neid nimetati fašistideks. Fašistide juht Mussoliini sai nautida aina suuremat soosingut tänu inimeste rahulolematusele peale Esimest Maailmasõda. Suurem osa rahvast arvas, et Mussoliini on just see inimene, kes viib nad paremuse poole, toob Itaalia majanduslangusest välja ning seab ka korra jalule. Parlamendi valimistel saavutas fašistlik partei edu ning Mussoliini alustas fašistliku diktatuuri tänu sellele, et ta kehtestas üheparteisüsteemi. Mussoliinist sai Itaalia rahva juht ehk DUCE.
1930-rahvasteliit ei suutnud taltsutada sõjakaid suurriike. mussoliini tahtis et vahemeri muutuks itaalia sisemereks. saksa laienemine 1933-1939. 1930 lõpus-sõjakad suurriigid hakkasid innukalt oma vallutuskavasid teoks tegema. hitleri eesmärgiks oli suur saksamaa loomine. 1938-hitler hakkas oma ideid ellu viima. esmalt okupeeris saksamaa austria.(anlussiks hakati seda nimetama siis).hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ja teda toetas mussoliini. müncheni kokkulepe-1938 (nad on meid maha müünud) 1938 sügis-hitler nõudis tehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. suurbritanni peaminister-neville chamberlain. 1938 29. sept-suurbritannia, prantsusmaa, saksamaa, itaalia sõlmisid müncheni kokkuleppe. 1939 kevad-sakslased vallutasid kogu tehhoslovakkia, sest see riik oli väidetavalt lagunemas. tehhis moodustati saksamaast sõltuv vasallriik. hitler esines rahu kaitsjana.
· Baltimaad okupeeritakse ja annekteeritakse NL poolt 1941 · 14. juuni küüditamine Balti riikidest · 22. juuni Saksamaa ja NL sõda · Atlandi harta · 7. dets Usa astub sõtta · 11. dets Saksamaa kuultab USA- le sõja 1942 · Midway merelahing · Stalingradi lahing · El Alameini lahing 1943 · Saksamaa kuulutab sõja · Kurski lahing, tankilahing · Mussoliini kõrvaldatakse võimult, Itaalia väljub sõjast · Teherani konverents 1944 · Krimmi konverents · ÜRO loomine · 30. aprill Hitler teeb enesetapu · 8. mai Saksamaa kapituleerimine · Potsdami konverents · 6. august ja 9. august Hiroshima ja Nagasaki tuumakatastroofid · 2. sept Teise maailmasõja lõpp
Lenin nägi ette määsuliikumist (kommunismi levitamine) erinevates riikides, Stalin otsustas sõjalisejõu kasuks 11. Kas NSV Liitu võib pidada hirmuühiskonnaks? Põhjenda oma vastust näidete abil. Jah, sest sa ei saanud oma arvamust avaldada ning kui sa ei pooldanud riigi juhi arvamust sind pandi vangi, küüditati või tapeti 12. Millal, mil viisil ja mis põhjustel said fasistid võimule Itaalias? 1922, oktoober, seaduslikult Mussoliini nim. Peaministriks ning seejärel riigipeaks peale ähvardust võtta võim. Kehv majanduslik seis, solvumine 1ms tulemuste pärast. Mussoliini populaarsus. 13. Iseloomusta fasistide ideoloogiat ehk õpetust, majanduspoliitikat, sisepoliitikat ja välispoliitikat. Faism oma rahvuse ülisatmine, rahvas olulisem kui üksik inimene. Majandus oli kehv, eesmärk oli suurendada sõjalist võimsust. Ettevõteid kontrollis riik. Töötajate tööandjad kuulusid korporatsiooni
välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid),sala ja julgeoleku teenused,demokraatlike õiguste piiramine- keelati streigid, teised parteid,puudus sõna vabadus. NSVL: Juhikultus-Isa,Juht=Jossif Stalin,ainupartei-kommunistlik partei, rahva hirmutamine sise-ja välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid,küüditamine),sala ja julgeoleku teenused-NKVD enne GPU Demokraatlike õiguste rikkumine. 2. Nimeta Mussoliini õpetuse põhi seisukohad. Rahvus on kõige tähtsam, kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele,rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. 3. Ümberkorraldused Saksamaa sisepoliitikas pärast natside võimule tulekut. Kõik erakonnad peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei saadeti laiali. Keelati ametiühingud.Demokraatlikult valitud võimuorganid asendati keskvõimu poolt määratud juhtidega.Taheti rassilist puhtust
1) Austria ansluss millal toimus? Mis riigid olid asjasse segatud? Nimeta 3 põhjust, miks sai ansluss võimalikuks. Toimus 1938.aastal , seotud olid Suurbritannia , Saksamaa , Prantsusmaa , Itaalia. 1)Austria ei osutanud vastupanu ,Austria okupeeriti 2Teised riigid ei soovinud sõtta minna sakslastega 3)Austerlaste hulgas oli palju neid , kes pooldasid Austria ühendamist Saksamaaga 4)Sakslasi toetas Mussoliini , kes ennem pooldas Austriat. 2) Müncheni kokkulepe- millal toimus? Millised riigid sõlmisid? Mida tähendas Müncheni kokkulepe Tsehhoslovakkiale? Toimus 29.sept 1938.aastal.Sõlmisid selle Saksamaa ,Suurbritannia , Prantsusmaa, Itaalia sunniti ka osalema Tsehhoslovakkia . See tähendas viimasele okupeerimist. 3) Miks muutsid lääneriigid 1939. aastal oma poliitikat Saksamaa suhtes? Nad said aru , et Hitlerile ei piisa nende järelandmistest. 4) TV ül 2 lk 41
1.Ei meeldinud kommunistid. 2. Majanduslikud raskused. 3. Versailles`s pettumine HITLERI VÕIMULE TULEK 33-45 HITLERI SAKSAMAA KOLMAS RIIK. Sündmused: 1. Pikkade nugadeöö 1934.aastal 30 juuni 6 2. Ühepartei süsteem Saksamaal- 1933a. 5 3.Münheri õllebutch- 1923a. 3 4.Wermachi loomine- 1935a. 7 5. Hitleri Saksa.. 1933. a. Jaanuar. 4 6. Mussoliini fasislik- 1922 2 7. Lenin- 1917 a 1 Totalitaarse tunnusjooned: 1.Võimul ainult üks partei 2.juhikultus 3.piiratakse demokraatlike vabadusi ja inimõigusid. 4. riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest. 5.rahvast hirmutatakse sise-ja välisvaenlastega. 6. valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamiseks. 7
Eirati rahvasteliitu. 7. 3 olulist sõjakollet 1930.aastatel Hiina- Hiinasse tungis Jaapan ja nad vallutasid Mandzuuria ja tegid sellest vabariigi. Hispaania-hispaanias võitsid üldvalimised Rahvusrindlased , see ei meeldinud sõjaväelastele . Aastal 1936 suvel puhkes mäss millest kasvas kodusõda.Vabariiklasi toetas NSVL. Francot aga Saksamaa , Itaalia ja Portugal.Kodusõda lõppes 1939.aasta kevadel .Riigis kehtestati Franco diktuur. Etioopia-Itaaliat valitses Benito Mussoliini, kelle eesmärk oli taastada vanaaja Rooma keisririigi tugevus.Aastal 1935 tungis Itaalia Etioopiasse.Rahvasteliit kuulutas selle vallutussõjaks ning kehtestas majanduslikud rakendusmeetmed.Itaaliat hakkas varustama Saksamaa. Paari kuu pärast oli sõda läbi ja Etioopia kuulutati Itallastele. Mõisted: Agressor sõja algataja ja vallutaja Reparatsioonid kahjude täielik hüvitamine sõja võitjatele Versaille' rahuleping- sõlmiti 28
pöördepunktiks sai kommunistide eemaldamine suurest poliitikast, mille tulemusel ei olnud natsiparteil enam arvestatavaid vastaseid ja neile kuulus valitsuskojas enamus. Sellest hoolimata ei suutnud näiteks Hitler taluda ka parteisisest konkurentsi ning lasi kõrvaldada ka tähtsamad tegelased enda parteist. Konkurentidest tuli iga hinna eest lahti saada. Selleks et korda saata sellist veretööd on vaja ustavaid ja lojaalseid käsilasi, kes on truud ja omavad samu maailmavaateid. Mussoliini poolt olid sõdurid, keda ISP keeldus oma ridadesse võtmast. See oli suur pluss Rooma sisse marssimisel. Hitleril olid nendeks SS-lased, kes kõhklematult täitsid füüreri antud käsklusi. Need andsid valitsejatele võimu ja kindlustunde ajada oma rida tundmata suurt ohtu, et väljastpoolt keegi neid kõrvaldada saaks. Kõige suuremaks ja olulisemaks põhjuseks diktatuuri tekkele võib lugeda demokraatia laialdast levikut. Seda tänu liiksele vabadusele ja õigustele
Sõja põhjused ja osapooled: Vastuolude teravnemine euroopa suurriikide vahel: 1.Saksamaa <- >Suurbritannia: võitles liidri rolli pärast maailmas kuna saksamaa soovis ümber jaotada kolooniad sh. Briti kolooniad. 2.Saksamaa<->Prantsusmaa: Prantsuse soov heastada kaotus Saksamaale 1870-71a. Sõjas ja saada tagasi Elsass-Lotringi alad, samuti vahendada Saksamaa juhtpositsiooni euroopas. 3.Venemaa<->Austria- Ungari: Konkurents mõjupiirkondade pärast balkanil. A-U soovis tugevndada oma positsioone balkanil serbia vastu, keda toetas venemaa. 4.A-U<-> Serbia: A-U Serbia sõda vallandus. Serbia püüd luua A-U koosseisu kuulunud lõuna-slaavi rahvastest suur slaavi riik nn. Suur serbia. 5.Türgi: soov taastada kunagine ülemvõim balkanil. 6. Jaapan<->Saksamaa: Oli huvitatud Saksamaa kolooniate ülevõtmisest aasias. Alahinnati ohtu, sõda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks ...
kuningas pooldas ka fašistlike vaateid. Ta hakkas ellu viima seadusi, mis tegi ta kuningaga võrdsed õigused ja piiramatud võimu. Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks, ettevõtteid kontrollis riik. Poliitiliste vastastega võitluseks loodi salapolitsei ja koonduslaagrid. Ajalehtedes võisid ilmuda, vaid fašismimeelsed kirjutised, valitsuse kontrolli alla võeti haridus. Kõik inimesed pidid teenima riiki. Paljud välisriigid tunnustasid esialgu Mussoliini diktatuuri, sest riik toimis polnud palju inimeste vahistamist ja koonduslaagrisse saatmist. Vahemeri taheti muuta Itaalia sisemereks. Itaaliast sai Hitleri Saksamaa liitlane. Hitleri seisukohad Saksamaa pidi saama jälle suureks, jõukaks riigiks Laiendada sakslaste eluruumi Aaria rass maailma valitsejateks Saksa rassile puhtuse saavutamine (Juutluse, demokraatia kõrvaldamine jne)
OVRA (Opera Voluntaria per la Repressione Antifascista), mille juhiks sai Mussolini 1928. aastal võeti vastu valimisseadus, milles sätestati, et kõik parlamenti kandideerijad valib välja Fasistlik Suurnõukogu tööandjate ja töövõtjate konföderatsioonide esitatud nimekirjade alusel. Aastaks 1929 kaheksa suurema ministeeriumi juht: välis-, sise-, sõja-, mere-, lennundus-, kolooniate, korporatsioonide ja avalike tööde ministeerium Mussoliini elu 19171945 7. aprilli 1926 üritas iiri naine Violet Gibson Mussolinit tulistada 31. oktoobril, üritas sama 15-aastane Anteo Zamboni 11. septembril üritas itaalia anarhist Gino Lucetti visata Mussolini autosse pommi, kuid see ebaõnnestus ,,Kuulid mööduvad, Mussolini jääb." Mussolini II maailmasõjas 1935. aastal kirjutas alla lepingule Prantsusmaaga takistamaks Saksamaa levimist Austriasse 1937. aastal hakkas Itaalia kaotama mõjuvõimu Balkanil ning Mussolini
9. klassi kt küsimused diktatuurid, 2009-11-16 1.Kuidas aitas I MS tulemus kaasa fasismi tekkele Itaalias? Antandi lubadused Itaaliale olid unustatud, mis vedas itaalia raskesse majanduskriisi. Kuna sõjavägi ei suutnud enam midagi teha, siis kaotasid paljud sõjaväelased ja muud sõjaga seostuvate asustuste töötajad enda töö. Töötud ja endised sõjaväelased tekitasid eraldi partei, mille etteotsa sattus Mussoliini. See partei kogus palju võimu ja liikmeid. Tänu sellele suutis see partei jõuda valitsuse etteotsa. 2.Kirjelda Mussolini isikut ja õpetusi. oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943 ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal omandada head haridust. Oli õpetaja, aga õpetaja ametit ei pidanud ta kaua. Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel
06.1940 Compiehne´i vaherahu Prantsus- ja Saksamaavahel, 14.06.1940 NSV Liidu ultimaatum Leedule ning 16.06.1940 Lätile ja Eestile, et Punaarmee saaks sissetuua täiendavaid üksus ja täitva valitsuse moodustamist, 22.06.1941 Saksa kallaletung NSV Liidule (Punaarmee vastuhakk 6.12.1941). 07.12.1941 Jaapani rünnak Pearl Harborile, 21.08.1942 02.02.1943 (19.11.1942 NSV Liidu pealetung) Stalingradi lahing Saksa ja NSV Liidu vahel, 3.09.1943 Itaalia sõjast väljas, Mussoliini kukutamine, 5.06.1943 Kurski kaar, 06.06.1944 - Teine rinne ehk Normandia dessant, 02.04.1945 Berliini kapituleerumine, 08.05.1945 Saksamaa täielik kapituleerumine (lõpp Euroopas), 02.09.1945 Jaapani kapituleerumine (lõpp Aasias). eestlaste valikud teise maailmasõja ajal sõdisid eestlased peamiselt kolme riigi relvajõududes: Soome, Saksa ja Punaarmee rindades, kuna Eesti iseseisvus ja otsustusvabadus
koonduslaagrite võrk ehk GULAG´i arhipelaag. B. 1. a)vale; b)õige; c)õige; d)vale; e)õige; f)vale; g)vale; h)õige 2. Suhtumine Versailles rahulepingusse ei ole pooldav. Sakslastele topitakse vägisi rohtu suhu ja see ei ole pooldav. Inglased teadsid, et see pole õige. C. 1. Tegemist on rassiteooriaga. 2. Vaenulikus seisnes selles, et aaria rass on ülemrass ja teised on alamad. Alamaid võis tappa ja orjastada. D. 1. Fotol on Benito Mussolini. 2. Eesmärk on taodelda juhikultust: Mussoliini kui suur väejuht. Kuid ta ei olnud üldse väejuht. Vana- rooms riigi unistus jäi täide viimata. E. „Suur tumm“ – kino Salvador Dali – sürrealism „Proletkult“ – NSV Liidu kultuuriorganisatsioon Charles Lindbergh – Vahemaandumiseta lend üle Atlandi Kontrolltöö C A. 1. Õige. 2. Vale. Kemal Atatürk hakkas Türgil kaasajastama. 3. Vale. Briandi-Kellogi paktiga lepiti kokku, et enam sõda ei kasutata. 4. Vale
Fasistlik diktatuur Itaalias Teravnesid majanduslikud raskused ja kasvav tööpuudus. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid. Nende vastu astus fasistide liikumine, eesotsas Benito Mussolini. Lubas taastata riigis korra ja muuta riik sama võimsaks kui oli Rooma impeerium. Tema õpetuses tähtsaimal kohal rahvuse kui terviku heaolu. 1922.a. määrati ta peaministriks. Likvideeris demokraatliku riigikorralduse. Kehtestati üheparteisüsteem. Loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid. Mussoliini ei suutnud Itaaliat hädast välja aidata. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa (natsid) Hitler üritas Münchenis võimu haarata, natside mässukatse suruti kiirelt maha ja Hitler sattus vangi. Kirjutas raamatu. Aarjia rass kuulutati teistest rassidest kõrgemaks ja selle puhtuse säilitamine Saksamaa üheks suurimaks eesmärgiks. Hitler jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid, mustlased, homoseksuaalsed inimesed ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata
Maailm 20 saj. Algul Iseloomulikud jooned: 1. Valitses eurotsentrism st. maailma juhtivaks piirkonnaks peeti euroopat. Need riigid omasid otsustavat osa. 2. XIX/XX saj, algul algas üleminek imperialism ajastule (suurriikide püüd saavutada valitsev seisund kogu maailmas, selle aja 56-st riigis oli 8 suurriiki: SB, Prantsusmaa, Saksamaa, USA, Itaalia, Jaapan, Austria-ungari, Venemaa. 3. Kujunesid välja koloniaalimpeeriumid, vabu maid enam ei ole. Suurimad koloniaalimpeeriumid olid: SB, Prantsusmaa ja Venemaa. Koloniaalriik=metropol=emamaa, millel on asumaad (koloonia) Dominioonid asumaa, kus on kohalik omavalitsus. On asumaa kõrval olevad paremas korras maad. Dominiooniks saab see riik, kus on valgenahalisi rohkem, kui pärismaalasi. 4. Algas võitlus suurriikide vahel maailma teritoriaalse umber jagamise pärast. Tekivad es...
43 aasta suvel üritasid sakslased veel viimast meeleheitliku pealetungi. See toimus sellises kohas nagu Kursk. Aga see katse edu saavutada ei läinud korda. 43 aasta jooksu NSVL väed ?ida rindel? jõudsid kaugele. 43 aasta jooksul jõudsid NSVL väed välja 39 aasta piirini. 43 suvi liitlased teevad dessandi sitsiiliasse ja seejärel juba Itaalia apenniini ps-le. Itaalia kuningas pärast seda kui liitlased on toonud oma väed Lõ-Itaaliasse, sõlmib kunn vaherahu liitlastega ja Mussoliini arreteeritakse. Saksamaa ei saanud seda lubada, Saksamaa poolt saadetud väesalk vabastas Mussoliini. Itaalia jaguneb kaheks. Lõunapoolne osa- seal on see liitlasosad. Põhja pool taastatakse Mussoliini võim ja teda abistab Saksamaa. 43 aasta lõpus, nov-dets saavad omavahel kokku kolme liitlasriigi juhid Teheranis. Kohal on USA president Rooswelt, inglise peaminister Chuchil, NSVL Stalin. Otsustati avada teine rinne Prantsusmaal. Seni paiknesid liitlasväed Itaalias
Nüüd kohtusid Põhjast ja Lõunast ümber Berliini Punaarmeelased ja Liitlasväed. Hitler andis käsu Berliini viimse võimaluseni kaitsta. Käisid tänavalahingud, lahingus poisikesed. Hitler mõistis olukorra lootusetust ja lõpetas elu enesetapuga. Berliin kapituleerus 2. mail 1945. aastal. 5. Saksamaa ja Jaapani alistumine Saksamaa: 1944. aasta aprillis varises Saksa vägede kaitse kokku ka teistes rindelõikudes. Punaarmee vallutas Viini, siis andsid sakslased alla Itaalias, Mussoliini langes. 7. mail 1945. aastal teatas Saksa väejuhatus vastupanu lõpetamisest ning 8. mail 1945. aastal kirjutati Berliini lähistel alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. Sellega lõppes II MS Euroopas. Suvel toimus Potsdamis võitjariikide konverents, kus kiideti heaks Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamine NSVL-le ning Saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumitelt. Saksamaa jaotati Briti, Prantsuse, USA ja NSVL-i vahel neljaks okupatsioonitsooniks
aasta ajalehe artiklist, kus räägiti, et muuseumid tuleb hävitada. Futuristid väljendasid end põhiliselt manifestiga. Kõik kunstivalkonnad segunesid. Esines kaks laadi: · üritati liikumist edasi anda (kõndival inimesel oli 100 jalga) · tükkidest teosed, geomeetrilised vormid Futurism kujunes Itaalias. Mineviku asemel on neile väga tähtis tulevik, sellest ka nimi. Filippo Tommaso Marinetti avaldas esimese manifesti (tegelt oli ta poeet). Mussoliini oli tuleviku kunsti õhutaja. Futuristid leidsid palju mõttekaaslasi ka Venemaalt. Seal segunsesid futurism ja kubism ning tekkis kubofuturism. Giacomo Balla (1871-1916) Oli esimene futurismi esindaja. "Noor tüdruk jookseb palkonil" 1912; "Dünaamiline koer jalutusrihma otsas"; "Kihutav auto"; Abstraktne kiirus"; "Merkuur möödub päikesest". Gino severini (1883-1966) Itaalia kunstnik.
Kus seda kõige enamviljeleti? Konstruktivism. Prantsusmaa ja Venemaa 32. Milline funktsioonipõhine arhitektuurivool andis peale I ms tooni? Kus seda kõige enamviljeleti? Funktsionalism. 33. Kes ja millal rajas sõdadevahelisel Saksamaal arhitektuuri- ja disainikooli? Mis oli selle nimi jamis sellest sai? Walter Corpius, Bauhaus 1919, 34. Millistest eeskujudest lähtus Mussolini-aegne arhitektuur? Kuidas seda uut perioodi nimetati? Valmis mussoliini aegne NOVECENTO, uue ajastu algus, mis pidi olema miks vanast antiik roomast, renessanssi aegsest itaaliast aga ka klassitsismist ning see pidi siis kokkusegama ja pidi tekkima igavene ajatu metafüüsiline kunst. futurism 35. Millest lähtus Hitleri-aegne arhitektuur? Kes kavandas Nürnbergi parteiistungite kompleksi? Kreeka antiik, oma klassitsism. Albert Speer 36. Kuidas nimetati Nõukogude Liidus 1932. aastast valitsema hakanud uut kunsti ja arhitektuurimeetodit
Eesmärgiks panna sõdima kaks agressiivset riiki. Saksa-Itaalia ning Jaapan-NSVL. Saksa ja Inglismaa sõlmivad mereväekokkuleppe. Läänepoolne osa läks saksa laevade kätte.2.Austria arreteerimine ehk anslus-1938 märts okupeerimine saksa poolt. Rahvaküsitlus Austrias ja kõik olid poolt. 2. Müncheni sobing- sept 1938, Rahvusvaheline nõupidamine. Sudeedimaa taheti võtta Tsehhoslovakkialt ära. Kutsuti kokku Müncheni nõukogu: Chamberlain-(Suurbritannis peaminister), Mussoliini(Itaalia riigipea), Hitler(Saksa riiggipea), Daladier(Prantsuse peaminister). Saksa saab Sudeedimaa alad endale. Okupeerib kogu Tsehhi. Slovakkia jääb endaette riigiks aga sültub täielikult Saksamaast. Samal ajal sõlmib Saksa hoopis NSVL-ga lepingu: Molotovi-Ribbentropi pakti-23 aug 1939a. See oli mittekallaletungi leping 10-ks aastaks. Salaprotokollides jaotati omavahel Ida-Euroopa. Saksa seljatagune oli kindlustatud ka ta tahtis nüüd rünnata Prantsusmaad. 3. Sõja algus- 1
Mussolinil võimule tõusta, millised olid tema vaated, millised kihid teda toetasid? Mussolini oli sotsiaal demoktaat, ta tegi artikkleid, kus reklaamis sõda ja tänu sellele vistakse parteist välja. Pärast ms , kus ta on haavata saanud ja asub fasistide poolele. Kui toimuvad valimised, siis nad ei võida aga sellegi poolest tahavad 5 kohta valitsusse, muidu marsivad Rooma ja 1922 toimubki marss rooma ja tänu sellele saavad oma kohad. Mussoliini alustab teiste parteide kõrvale ajamist ning ei luba kritiseerida valitsust, tahab ms häbi maha pesta. Tekitas korpuratsioone ja ametiühinguid, milles osalemine oli kaohustuslik. Järgmistel valimistel 1929 aga on kaks sedelit , et kas jah Mussolini või ei Mussolini ning ülejäägi pidi politseile andma nii saadi jälgida, kes mida teeb. Tema vaated olid väga äärmuslikud ja kontrollivad ta kuulus küll vasakpoolsesse parteisse aga .. teda toetavad nõrgemad ja aremad..veel 5
sest britid ja ameeriklased olid maabunud Sitsiilias ja sinna oli vaja abivägesid. Sellega läks initsiatiiv idarindel täiesti venelaste kätte. 11 Itaalia invasioon Kolm ameerika, üks Kanada ja kolm Suurbritannia divisiooni maabus Sitsiilias 10 juulil. Nad surusid viis nädalat 4 Itaalia ja 2 Saksamaa divisiooni vastu ja saavutasid täieliku kontrolli 17 Augustiks. Mussoliini lükati võimult 25 juulil ja Itaalia valitsus pidas nõupidamisi, mille käigus kirjutati 3 septembril alla lepingule. Liitlaste vägede uute plaanide tegemise ajal vallutas Saksamaa Põhja-Itaalia ja saatis Itaalia valitsuse liitlaste poolt okupeeritud lõunasse. 3 septembril jõudsid Montgomery väed Itaalia 'saapa' lõunaossa. Ameeriklased lavastasid samal ajal maabumise Salerno's 9 septembril ja 12 oktoobriks olid Itaalia väed kapituleerunud
Mandžukuo keisririik. 6.Aafrika Iseseisvad riigid: Libeeria, Etioopia, Lõuna-Aafrika, Egiptus. Etioopia oli keisririik. 1930 sai keisriks Haile Sekassie I (sündinud ras Tafari Mekonnen) 7.Ladina-Ameerika Majanduslikult ühekülgselt arenenud. Ms vahel oli arenenuim Ladina-Ameerika riik Argentiina. Ladina-Ameerika nähti väljarännumaana. KORDAMINE: India Nehru Ghandi pisutski chiang khasek ataberk leni riefenstahl rezisöör stalin atatürk mussoliini haile st gestapo maffia genfi rahvasteliit korporatsioonid - kõik pidid kuhugi kuuluma pakt B-K kellogi pakt NEP nsv liidu majanduspoliitika uus kollektiviseerimine westminsteri statuut versalles süsteem hitleri noored/ugend SA- pruunsärklased saksamaa SS nkvd gulag vangilaager 5 aastakud EESTI VABARIIK 1920-1940 ● 11 maakonda, 12 linna Riigikord: ● 1920 hakkas kehtima põhiseadus.
30 27.08.1928 Briand-Kelloggi pakt. "Sõda ei ole riikide vaheliste tülide lahendamiseks." Alguses liitus sellega 15 riiki. Lõppuks oli allakirjutanuid 48. Patsifistlik liit. Saksamaal tekkisid äärmuslikud rühmitused, kes nõudsid revansi. 1919 loodi NSDAP - Natsionaal Sotsialistlik Saksamaa Tööliste Partei. Ka kommunistlik partei oli väga tugev. Kommude heaks töötasid "puna rindade" salgad. 3.2 ITAALIA 28.08.1922 Marss Rooma - Mussoliini marssis oma toetajatega Rooma. Kuningas palus tal uus valitsus moodustada. 1935-1936 vallutas Etioopia. Jõududevahekord sõjas oli Itaalia kasuks, kuid ometi kulus riigi vallutamiseks 2 aastat, millest enamuse toimusid pealinna vallutus lahingud. Võit saabus alles peale keiser Haile Selassie põgenemist, kes palus abi Rahvasteliidult, kuid ei saanud. Autoritaarsed reziimid kahe maailmasõja vahel: 1934 Eesti, Läti 1933 Saksamaa 1922 Itaalia 1924 Venemaa 1926 Leedu, Poola