AAST LÄÄNERINNE IDARINNE PÕHJA-AAFRIKA VAIKNE ÕHUSÕDA MERESÕDA A OOKEAN 1939 3. sept Inglismaa ja 1. sept Saksamaa ründab Poolat 3. sept Saksa Suurbritannia kuulutavad 17. sept NSV Liit ründab Poolat alveelaev uputas Saksamaale sõjaseati (hõivab Ida-Poola) Briti reisilaeva üles Maginot` ja Siegfriedi 30 nov. NSVL tungib , tuginedes Athenica. Algas kaitseliinid MRP-le Soomele kallale ("Talvesõda) ...
Nõo Reaalgümnaasium Teise maailmasõja tähtsamad lahingud Referaat Koostaja: Rauno Martin Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus...........................................................................3 2. Talvesõda..............................................................................4 2.1. Sõjakäik 2.2. Sõja tagajärjed 3. Britannia lahing..............................................................
Saksa väeosade poolt järgmisel päeval.. Pääses vaid mõni mees. 14. Veebruaril nõudis nõukogude juhtkond Narva vallutamist hiljemalt 17. veebruariks, mis oleks oluliselt raskendanud muuhulgas soomlaste olukorda Karjala maakitsusel. Samal päeval toimus Eesti Rahvuskomitee esimene põrandaalune koosolek Tallinnas. 15. veebruari varahommikul alustasid 2. löögiarmee üksused uusi rünnakuid kogu rinde ulatuses. Viie järgneva päeva jooksul ei vaibunud ohvriterikkad lahingud hetkekski. Otsustavat edu siiski ei saavutatud. 19. veebruari õhtul tuli major A.Rebase staapi teade 18. armee ülemjuhatajalt: Eesti pataljon 685, Esimene Eesti rahvuspataljon, on allutatud armeegrupile Narva. 21. veebruaril jõudsid Rebane ja Sooden oma meestega Pihkvasse ning sealt edasi Eestisse. Ränkrasked olid lahingud Auvere juures. 20. veebruaril 1944 oli 12-kilomeetrilisel rindelõigul positsioonidele paigutatud üle 2000 kahuri ja miinipilduja, millest poole tunni jooksul tulistati
II Maailmasõja Lahingud Teine maailmasõda on kõige ohvriterohkeim sõda maailmas. Selles sõjas toimus mitmmeid veriseid lahinguid nii Eeestis kui ka mujal maailmas. Poola vallutamine (1.09.1939-27.09.1939) Sõja algus Teine maailmasõda algas Saksamaa sissetungiga Poolasse(1.09.1939).Poola sõdurid astusid vapralt Sakslastele vastu kuid nenede relvastus jäi liiga nõrgaks Saksa tankide vastu. Hitleri lootus, et ka Poolase sissetungimisel jäävad lääneriigid kõrvaltvaatajateks. Kuid nii ei juhtunud juba 3.septembril kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja kuid see ei suutnud takisdada Poola vallutanist. 17.septembril ründas Nõugogude liit Poolat millega oli poola vastupanu murtud ning 27.septembril alistus Poola Hitlerile ja Staalinile. Vangi langes tuhandeid Poola sõdureid kes tapeti vangilaagrites. Tuntuim neist oli Katõni massimõrv. Rünnak Pearl Harborile (7.12.1941) Rünnak Pearl Harborile ol...
Sümpoosion-Ühised kodused pidusöögid, mis aitasid sõpruskonda liita. Kraater-Laia suuga veinisegamisnõu, millest kallasid orjad veega lahjendatud veini külaliste joogikarikatesse. Gümnaasion-spordiväljak ja sinna juurde kuuluv pesemis- ning riietusruum. (alastioleku koht, kuna sporditi alasti.) Hetäär-sõbratarid, kellega paljudel aristrokraatidel olid püsivad abieluvälised suhted. Pederastia-homoseksuaalne suhe mehe ja nooruki vahel. Sõjad, lahingud, liidud: Maratoni lahing 490 ekr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku sõjaväega üle Egeuse mere Ateena vastu. Kreeklased olid kahekordses enamuses. Pärslased tulistasid kreeklasi põhiliselt vibudega kaugelt.Kuid kreeklastel õnnestus pärslaste read sassi ajada ja toimus veresaun.Lahing lõppes kreeka võiduga. Termopüülide lahing 480 ekr. Kreeklased olid ligi neljakümnekordses vähemuses võrreldes pärslastega aga nad ei tahtnud alistuda. Pärsia kuningas Xerxes saatis
Okeaanias Birma); jaapanlaste poolt oli üle võetud Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad (Vietnam, Laos, Kambodza); vallutati Hollandile kuuluv Indoneesia; USA-lt Filipiinid; enamus Vaikse ookeani saarestikke ning ohustati juba Briti Indiat ja Austraaliat. · Samas saabus 1942.-1943.a. sõjategevusse pööre, kus Saksamaa ja tema liitlaste sõjaõnn kadus ning edukat vastupealetungi alustasid Hitleri- vastase koalitsiooni väed: · Murrangulised lahingud II maailmasõjas: 2 · El-Alameini lahing Briti väed lõid tagasi Saksa ja Itaalia väed ning sundisid (1942.a. Põhja-Afrikas neid 1943.a. Põhja-Aafrikast lahkuma. See võimaldas Egiptus) liitlastel viia lahingutegevuse üle Euroopasse / Itaaliasse ja viis lõppkokkuvõttes Mussolini kukutamiseni ning
Esimese MS suuremad lahingud Maksim Šušarov Marne'i lahing • Marne'i lahing oli lahing Esimeses maailmasõjas, mis toimus 5.–12. septembril 1914. • Ühel poolel võitles Saksamaa, teisel poolel Prantsusmaa ning Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik. • Lahing nurjas Schlieffeni plaani vallutada Pariis, Prantsusmaa pealinn. Lahingus olid kaotused enam-vähem võrdsed. Ypres lahing • 1915 a. 22 aprillil toimus lahing • Ypres'i lahing (kasutati mürkgaasi), 15 000 mürgitus, 5 000 hukkub. Gallipoli • 90 aastat tagasi alustasid Prantsuse, Briti, Austraalia ja Uus-Meremaa üksused lahingut, mille käigus püüti vallutada Istanbul ja saavutada vaba juurdepääs Dardanellidele. Türklased hakkasid edukalt vastu ning liitlasväed kandsid tohutuid inimkaotusi. Rohkem kui 8 kuud kestnud lahingutes hukkus 9000 austraallast, samapalju prantslasi, rohkem kui 21 ...
Esimese maailmasõja tähtsaimad lahingud (aeg, osapooled, tulemus) Tannenbergi lahing 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne'i lahing 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne'i jõge. See tabas sakslasi ootamatult ning sundis neid pöörduma. Saksa väejuht von Moltke ei soovinud enam lahingut juhtida, kuna kaotused olid tema jaoks liialt rängad - tal polnud piisavalt lahingukogemust. Paari päeva möödudes anti üldine taganemisk...
Napoleoni ajajärk 5) konsulaat Seleta mõisted a) revolutsioon - Rahva ülestõus kehtiva võimu vastu, eesmärgiga muuta riigikorda. b) diktatuur - üksikisiku (diktaatori) või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas. c) restauratsioon - kukutatud riigikorra taaskehtestamine d) generaalstaatid - seisuste esinduskogu, mille kuningas pidi kokku kutsuma. Ent seda polnud tehtud juba 175 aastat. Reasta järgnevad lahingud... a) Rahvastelahing b) Borodino c) trafalgari d) waterloo 1) Trafalgari 2) Borodino 3) Rahvastelahing 4) Waterloo. "Suur Prantsuse revolutsioon" Prantsuse revolutsioon puhkes, esiteks - sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused. Teiseks - Majanduskriis, mis oli tingitud majanduspoliitikast ja sõdadest. Kolmandaks - valgustusest tingitud despootia ja absoluutse monarhia kriitika. Asutav Kogu pidi tegema.. uue põhiseaduse - uus riigikord
I maailmasõda Rahvusvahelised suhted enne I maailmasõda · 1882 - liitus Itaalia -> Kolmikliit e Keskriigid · 1904 Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmisid Entante Cordiate'i (südamilik kokkulepe) o Prantsusmaa saab endale Maroko o Inglismaa saab vabalt Egiptuses tegutseda o Osa Marokost antakse Hispaaniale · 20. Saj alguses kujunes välja nn Balkani püssirohukelder. o 1908 aastal Austria Ungari annekteeris Bosnia-Hertsegoviina o Bosnias ja Serbias tekivad Austria vastased organisatsioonid sh Must Kõri · 1914 aastaks planeeriti Austria ertshertsog Franz Ferdinandi atendaati. · 28. Juuni toimusid Sarajevos sõjaväe manöövrid -> Serbia tudeng Gavrillo Princip tappis Franz Ferdinandi ja tema naise (Sophia). Suurriikide sekkumine ja sõja algus · Ungari venitab sõja alustamisega -> 23.07.1914 esitas Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi -> võeti vastu...
Stalingradi vallutamist. Punaarmee osutas vastupanu, kuid oli sunnitud samm-sammult taanduma. Sakslased tungisid edasi ka Kaukasuses, Elbrusele heisati Saksa sõjalipp. See oli Saksamaa ja tema liitlaste edu haripunkt. Stalingradi lahing 1942 nov-ks enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all. 19.nov 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradist lõunas ja põhjas pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6. armee. Lahingud lõppesid 2.veebruaril 1943 sakslaste kapituleerumisega. Sakslased kaotasid palju mehi ning arvukalt sõjatehnikat. Saksa armee sai suure hoobi. Sakslaste lüüasaamine Aafrikas Rommel oli 1942 aasta sügiseks jõudnud Suessi kanali lähedusse. Sellega oli sakslaste jõud aga ammendatud. Briti vägede varustamine aga samal ajal paranes ning võimaldas koondada Rommeli vastu ülekaalukad jõud. Novembris 1942 läksid Briti väed El-
ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused: · Alahinnati ohtu, kriise. (Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse). · Sõda romantiseeriti (oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: Austria-Ungari ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Sarajevo asus A-U-le kuuluvas Bosnias, kus atendaadi sooritas Serbia terrorist. Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venemaale ja selle liitlasele Pr-le ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsiooni tühistamist. Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1. augustil 1914 algul Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale ka Belgiale. Belgia neutral...
Muistse vabadusvõitluse periood ( 1208-1212 ) Sakslased rajasid alistatud lääneslaavlaste alale 1143. a astal Lübecki linna 1186. aastal pühitseti Meinhard Liivimaa piiskopiks Toreida linnuse vanem oli Kaupo Pärast Meinhardi surma nim uueks piiskopiks Berthold Berthold langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus Järgmiseks piiskopiks pühitseti Albert Albert rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna 1208. aastal tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Otepää linnus süüdati põlema 1210. aastal asusid eestlased piirama Mõõgavendade ordu üht tähtsaimat tugipunkti- Võnnu linnust. Peale kolme päeva linnuse ründamist lahkusid eestlased neljandal päeval ootamatult. Nendeni oli jõudnud teade, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Võnnulased asusid koos liivlaste ja latgalitega eestlasi...
Keskaeg: mõiste, ajalised piirid, periodiseering (vara-, kõrg- ja hiliskeskaeg) ning lühiülevaade. 476, 496, 732, 756, 800, 843, 882, 988, 1030, 1453, 1492, 1517, Õpilane teab kellega on tegemist ning milles seisneb nende tegude tähtsus või millele on nad aluse pannud: Chlodovech, Karl Martell, Pippin Lühike, Ludwig Vaga, Gregorius Suur, Püha Benedictus, Püha Patrick, Oleg, Vladimir Sur, Jaroslav Tark, Kyrillos, Methodois, Merovingid, majordoomused, Kirikuriik, Verduni kokkulepe, naturaalmajandus, feodaalkord, vasall, senjöör, feood, pärusvaldus, sunnismaisus, kirikukümnis, Karolingid, Karolingide renessanss, Vene õigus, kirillitsa, veetse, Kaardid lk. 74, 77, 93 ning 104. Feodaalkorra teke. Linnade allakäigu põhjused varakeskajal (erisused Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel). Talupoegade õiguslik seisund antiikajal ja varakeskajal (võrdlus). Keskaja kolm peamist seisust. Kiriku ülesehitus varakeskajal. Benedictuse kloostrielu reeglid (lk. 8...
Sõjatandrid ja olulisemad lahingud. Vt ka kaarti Adamson, lk 25, Fjodorov lk 57. Enamasti toimus sõjategevus Saksamaa, Austria-Ungari, Prantsusmaa territooriumil. Vähem toimus Suurbritannias, Itaalias. Tannenbergi lahing – 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne’i lahing – 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne’i jõge. See tabas sakslasi ootamatult ning sundis neid pöörduma. Saksa väejuht von Moltke ei soovinud enam lahingut juhtida, k...
II ms lahingud, konverentsid, Eesti saatus 1. Pöördelised lahingud Midway lahing - Toimus 4 juuni - 7 juuni 1942. Toimus Jaapani ja USA vägede vahel Midway saartel. Võitis USA. Põhjuseks oli Jaapani ahnus võimu järgi vaiksel ookeanil, mis USA-le ei meeldinud. Jaapan kaotas. El Alameini lahing - Toimus kaks lahingut: 1) 1. juuli 1942 - 27. juuli 1942, 2) 23. oktoober 1942– 4. november 1942. Lahing toimus Egiptuses teljeriikide ja briti vägede vahel. Võideldi võimu üle Põhja Aafrikas. Võitjana väljusid briti väed. Stalingradi lahing- Toimus 23.08
Tugipunktid: Lübeck (1943), Riia (1201). Piiskopid: Meinhard (rahumeelne misjon), tema abiline Theoderich, Berthold (kogus sõjaväe, tüli liivlastega, tagasi Saksam-le), Albert (vallutussõja peamine juht). 1202 Mõõgavendade ordu I 1208-1212 1. 1208 süg Sissetung Ugandisse (ugandlased olevat ammu tunginud kallale Venemaale reisivatele saksa kaupmeestele. Mõõgavendade ordut toetasid latgalid, kuna eestlased olevat ka neile kahju teinud) 2. 1210 Võnnu piiramine, eestlaste vasturetk 3. Ümera lahing eestlase ootamatu kallaletung metsas võit 4. 1211 kevadtalv Vlj piiramine, sakslased kasutasid kiviheitemasinat 6.päeval alustati läbirääkimisi, linnusesse lubati preestreid 5. 1211 suvi Eestlaste pealetungid, Toreida linnus eestlased pidid laevad maha jätma ja põgenema 6. 1212 kevad Toreida vaherahu (katk + eestl-d otsisid liitlasi) II 1215 1227 1215 alg rüüsteret...
Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguse...
Sissejuhatus Louis XIV'l on olnud kõige pikem valitsusaeg Euroopas. Tema valitsusaeg kestis 1643-1715 aastani. Sel ajal tõi ta absoluutse monarhia selle hiilgusperioodi. Absoluutne monarhia on valitsusviis, kus kõrgeim võim on kuninga käes. Kuningad olevat oma võimu saanud aga Jumala käest. Seega peeti seda kõige õigemaks valitsusviisiks. Louis XIV on kutsutud Päikeskuningaks. Selle hüüdnime poolest on ta tuntud ülemaailmselt.. Töö eesmärgiks on koguda detailsemat informatsiooni Louis XIV elust, vallutustest ning valitsemisest. 1. Absolutism Absoluutne monarhia ehk absolutism, tähendas et kõrgeim võim riigis oli kuninga käes, kes väitis valitsevat täiusliku õigusega. Hilisel 16. sajandil poliitilised teadlased arvasid, et kõrgeim võim annab võimaluse teha seadusi, määrata makse, mõistma õiglust, kontrollida riigi õigussüsteemi ja piiritleda ning koostada riigi seadusi. Need õigused tegid valitseja kõige kõrgmaks isikuks riigi...
riigi või tööliste kontrolli tootmise ja turustamise üle kogu riigi huvides) Lenin algatas Venemaa ja Saksamaa vahelise rahu peale oktoobrirevolutsiooni ,,Läänerindel muutusteta" - Erich Maria Remarque'i romaan sõjakoledustest esimese maailmasõja päevil ja sõjast naasnute raskustest tavaellu tagasi Reparatsioonid - sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Kahju hüvitamine toimub enamasti lepingu alusel. TÄHTSAMAD LAHINGUD (aeg, osapooled, tähtsus). Lahing Aeg Osapooled Tähtsus Marne`i 1914 Saksamaa ja Prantsusmaa: välksõjast sai Läänerinne positsioonisõda Ypres`i gaasi. 1915 Saksamaa ja Prantsusmaa esimene lahing, kus võeti kasutusele keemia relv Tannenbergi 1914 Venemaa ja Saksamaa esimene Venemaa
Sõja põhjused ja osapooled: Vastuolude teravnemine euroopa suurriikide vahel: 1.Saksamaa <- >Suurbritannia: võitles liidri rolli pärast maailmas kuna saksamaa soovis ümber jaotada kolooniad sh. Briti kolooniad. 2.Saksamaa<->Prantsusmaa: Prantsuse soov heastada kaotus Saksamaale 1870-71a. Sõjas ja saada tagasi Elsass-Lotringi alad, samuti vahendada Saksamaa juhtpositsiooni euroopas. 3.Venemaa<->Austria- Ungari: Konkurents mõjupiirkondade pärast balkanil. A-U soovis tugevndada oma positsioone balkanil serbia vastu, keda toetas venemaa. 4.A-U<-> Serbia: A-U Serbia sõda vallandus. Serbia püüd luua A-U koosseisu kuulunud lõuna-slaavi rahvastest suur slaavi riik nn. Suur serbia. 5.Türgi: soov taastada kunagine ülemvõim balkanil. 6. Jaapan<->Saksamaa: Oli huvitatud Saksamaa kolooniate ülevõtmisest aasias. Alahinnati ohtu, sõda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks ...
Kronoloogia 15581583 Liivi sõda 1560 Liivi Ordu lakkas eksisteerimast 1561 saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 Tartu Ülikooli avamine 1686 Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 15701577. Stefan Batory Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu. Johan Skytte oli Rootsi ühiskonna ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner, Tartu Ülikoo...
1) Aeg : Vabadussõda toimus 1918 a. 28.novembrist kuni 1920 a. 3.jaanuarini . 2) Põhjus : Eesmärk oli Eesti iseseisvust kaitsta ja kindlustada . 3) Kelle vahel : Eesti , Saksamaa , N õukogude Venemaa . Eestlasi aitas Läti ja Leedu armeed 4) Tähtsamad lahingud : · 31. jaanuaril toimus Paju lahing · 5. juuni Landesveeri sõda · 23. juuni Võnnu lahing · 18.30. november Krivasoo lahing. · 28. November Joala lahing Tähtsamad väejuhid : · Johan Pitka · Karl Partsi · Anton Irv . · Hans Kalmi · Mattias Ekströmi · Andres Larka · Karl Parts · Aleksander Tõnisson
Teine maailmasõda (01.09.1939-02.09.1945) Poliitilised:Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks; RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike; Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust Majanduslikud:Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist;Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud Ideoloogilised:Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik;Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee Rahustamispoliitika ehk lepituspoliitika Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939; Osapooled: NSVL ja Saksamaa;Sisu: Mittekalaletungi lepin 10 aastaks;cSalajane sisu: Ida-Euroopa jagamine Liitlased FRA, ENG, RUS&NSVL(1941) Lääneliitlased GER, ITA, JAP Holokaust (eluta ja elusa looduse täielik hävitamine põletamise teel) Hävitati: juute, slaavlasi, mustlasi Getod; Koonduslaagrid ;Hävituslaagrid (Auschwitz, Treblinka);Meditsi...
kodusõda. Ameerika 16.preident Abraham Lincoln Põhja ja Lõuna-Ameerika erinevused Lõuna eelised Põhja ees olid soodne geograafiline asend, pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Põhjal oli Lõunale vastu panna suur elanikkonna arv ja kõrge tööstulik arengutase. Põhjaosariikide sõjavägi ei suutnud esialgu Lõunale maismaal tõsist vastpanu osutada. Kodusõjas toimunud lahingud Ford Sumter 12.04 1861 (Konföderatsioon) Bull Run 21.07.1861 (Konföderatsioon) Shiloh 1861 (Konföderatsioon) Seitsme päeva lahing 25.06-01.07 1861 (Konföderatsioon) Teine Bull Run 28.-30.08 1862 (Konföderatsioon) Antientam Creek 17.09 1862 (Unioon) Chancellonsville 27.04.1863 (Konföderatsioon) Gettysburg01.-03.07 1863 (Unioon) Chattanooganov 1863 (Unioon) Wildemess1864 (Konföderatsioon) Appomatox 09.04.1865 (Unioon) Ameekika ühendriikide kodusõja lahing
liidetakse A-U ja B-H. I maailmasõja põhjused ja tagajärjed Põhjused- vastuolude teravnemine suurvõimude vahel, ohu alahindamine, sõja romantiseerimine, puudusid institutsioonid, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise, sõjaline mõtlemine on kaalukam kui diplomaatia. Tagajärjed- väikeriikide iseseisvumine, suurte impeeriumite lagunemine, naised iseseisvad, 10 miljonit hukkunut, tekkis kadunudpõlvkond, 360 mijlardit sõjakulutuste peale I maailmasõja rinded ja lahingud Läänerinne- piirilahing- 1914 21-25 august Prantsuse- Inglise väed löödi tagasi. Marne'i lahing- 1914 september Prantsusmaal, sakslased tõmbusid tagasi. Yürpes'i gaasirünnak- 1915 aprill Saksa lootis Inglise kaitset murda, ebaõnnestus. Somme'i lahing- 1916 1. juuli Prantsusmaal, üritasid Saksa positsioonist läbi murda, aga tõrjuti tagasi, kasutati tanke. Niville'i tapatalgud- 1917 aprill Prantsusmaal, Pr kaotas.
Esiajaperioodid Kiviaeg 1.Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum (9000-5000 eKr) Asulakohad: Pulli Pärnumaal, Kunda Virumaal Tegevus-ja elatusalad:kalastamine, jaht, korilus Oskused:tööriistade valmistamine 2. Noorem kiviaeg e. neoliitikum (5000-1800 eKr) jaguneb: a) Kammkeraamika kultuur Levik: Läti,Eesti,Venemaa,Soome Tegevus-ja elatusalad:küttimine,kalastamine,korilus Oskused:Merevaigust ehted,keraamilistele esemetele pandi lisandina samotti (purunenud savinõude tükid), keraamika kunst. Matmiskombed:tähtsamad isikud maeti asula alale, kaasa pandi ehteid jms. Usuti hauatagusesse ellu. b) Nöörkeraamika kultuur. Levik: Läänemere piirkond Saksamaast Venemaani Tegevus-ja elatusalad:karjakasvatuse algus, maaviljeluse algus, küttimine, korilus,kalastamine Oskused: venekirved,keraamika,käsitöö Matmiskombed:surnud seoti kinni-neid hakati kartma, kalmed asusid asulaist väljas, neid nim. Kivikalmeteks 3. Pronksia...
Viiburi linnaga, Sortavala, Petsamost Kalastaja poolsaar, 4 Soome lahe saart ja kogu Laadoga järve läänekallas. Jätkusõda: · Sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Algussündmus: Nõuk. Lennukid alustasid Soome linnade pommitamist. · Nõukogude Liit jätkas survepoliitikaga Soome suhtes (nikli kaevandamise õigus, Ahvenamaa demilitariseerimise õigus, NL vägede transit Soome, sekkumine Soome siseasjadesse) · Lahingud toimusid nii merel, maal kui õhus => Soome võit Punaarmee üle =>NSVL loobus tingimusteta alistumise nõudest. 19. septembril sõlmiti Moskvas Soome ja NSVL vahel vaherahu. Kummaline sõda: · Toimus Sks ja SB + Pr vahel Pr-Sks piiril, kus mõlemad pooled kindlustasid oma kaitseliini (Pr+SB Maginot' ja Sks Siegfriedi liinil) · Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud
Ehkki eestlased olid lootnud, et Saksamaa lubab Eesti Vabariigi taastamist, tuli neil peagi pettuda. Kõrgema võimu Eesti alal sai Saksamaa sõjaväeline valitsus, sellele allus täielikult ka väheste võimupiiridega tsiviilvalitsus. Saksa okupatsioonile tekkis samuti peagi opositsioon, ent see ei tegutsenud selle vastu siiski kuigi aktiivselt, sest veelgi enam kardeti nõukogude võimu taastumist. 1944. aasta lahingud Eestis ja Otto Tiefi valitsus 1944. aasta veebruaris jõudsid Nõukogude väed uuesti Eesti piiridele. Peamised lahingud algasid Narva ümbruskonnas, kust Punaarmee lootis kiiresti läbi tungida ja Tallinnani jõuda. Sakslastele oli aga eluliselt tähtis rinnet hoida, et Soome tema poolel sõda jätkaks. Ka Eesti rahvuslased otsustasid toetada Punaarmee eemalehoidmist Eestist, lootes sõja lõppedes Eesti iseseisvuse taastamise peale. Seetõttu õnnestus Eestis ka sakslaste korraldatud
Vabadussõda Ettevalmistused: 1918. aasta novembri lõpus Punaarmee jõud Eesti piiridele 2 suunda: Narva alt Tallinna peale ja Pihkva juurest Võrru ja Valka. Sõjale siin püüti anda kodusõja iseloomu( Punaarmees oli eestlasi(kommunistid-enamlased), kes olid pagenud Venemaale, kui sakslased okupeerisid Eesti peale iseseisvumist; suurem osa armeest olid siiski venkud ja lätlased). Peterburis loodi Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas end ainsaks seaduslikuks võimuorganiks Eestis kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis Lood kehvad: Eesti Rahvaväkke tuli vähe mehi, juurde neid ei tahtnud tulla ja oli varustusest puudus. Paluti abi Soomest, UK'st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1918...
palvel ida-preisimaa, kuigi endale oleks kasulikum olnud A-U. e)Austria-Ungari sõjaplaan tuleb võidelda mitmel rindel, lõunas Serbia ja idas venemaa vastu, sõjavägi tuli jagada kaheks, suurem osa venemaal, arvestades Saksamaa toetusega. 8) uued relvaliigid Positsioonisõda okastraattõkked, kaevikud Ypres mürkgaas 1915.04 Gallipoli ps dessant 1915 Somme'i lahing tankid Merel allveelaev 1915, uputati ka Lusitania(inglise reisilaev) Verduni- suurtükivägi 9)1914 tuntumad lahingud Tannenbergi lahing Marne'i lahing - Liège'i lahing, Lvivi lahing, 10) 1915-1916 tuntumad lahingud Somme`i lahing 1916 kumbki pool ei saavutanud edu, prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel Verduni lahing 1916 saksamaa ja prantsusmaa. Verdun jäi hõivamata(saksamaa poolt) Gorlice lahing 1915 saksamaa edukas pealetung venemaale Ypres'i lahing 1915 atandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, ebaõnnestus, sakslased piirdusid läänerindel kaitsega, kasut mürkgaasi
Ajaloo KT I maailmasõda 1. Rahvusvaheline olukord I maailmasõja eel. (Lepingud, liidud) 1879. aastal sõlmisid Saksamaa ja Austria-Ungari liidulepingu. 1882. a sõlmiti leping Saksamaa, A-U ja Itaalia vahel, mis oli leping sõjalise liidu moodustamiseks Kolmikliit. Vastukaaluks moodustasid Venemaa ja Prantsusmaa 1893. a liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. 1904. a koostasid lepingu Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1907. aastal lõid need riigid liidu, mille nimeks sai Antant. Antanti lepingus jagati mõjusfäärid Aafrikas ja Aasias. 2. Sõja põhjused: Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil Kolooniate ümberjagamine Natsionalism - rahvuliku ärkamise periood Militarism ja võidurelvastumine Riikide, inimeste isiklikud ambitsioonid Pidevad suurriikide vahelised pinged ja ebastabii...
1. Maailmasõja põhjused, ajendid, osavõtvad riigid 2.Sõjalised blokid, rinded 3.Sõja käik. Tähtsamad lahingud. 4. Sõja lõpp ja tulemused. 5.Versaille s rahuleping 1. Üldisem põhjus: vastuolude teravnemine Euroopa suurriikide vahel. Sõja puhkemisele aitasid kaasa: Alahinnati ohtu (suurriigid ei uskunud maailmasõja teket, arvati ainult, et tekivad piirkondlikud sõjalised konfliktid, mis kestavad lühikest aega) Sõda romantiseeriti (arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, sooviti seda, oodati põnevusega)
KALEVIPOJA 20. LUGU ! Kalevipoeg sai teada, et saabuvad raudmehed. Peale seda hakkas ta koostama sõjaplaani. Kalevipoeg saatsid saadikud sõjamehi kokku ajama ja neid ette valmistama. Enne kui ta teele asus, siis Kalevipoeg, Alevipoeg ja Sulevipoeg matsid maha kallid varandused, et neid keegi ära ei varastaks. Saabus hommik ja Kalevipoeg võttis oma mõõga ja kilbi ja läks rahvast hoiatama saabuvate raudmeeste eest. Kalevipoeg puhus sarve ja seda oli kosta Viru randa, Järva-ja Harjumaale, Läänemaale ja Pärnusse. Kõi väed tulid Emajõe kaldale, püha hiie juurde. Sinna tulid kokku 500 virumaalt, 600 Kuressaarest ja 700 Soomest.Kalevipoeg laskis ühel päeval neil puhata, teisel päeval valmistasid ennast ette ja kolmandal päeval asusid teele. Peale teele asumist juba teisel päeval hakkas sõda peale. Kalevipoeg sõdis pool päeva ja harvendas vaenlaste ridu. Sulevipoeg sai haavata ( surma ) , kui keegi talle puusa lõi, niiet haav oli kuni luuni. H...
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat ESIMENE MAAILMASÕDA Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus _______________________________________________ lk 3 Esimene maailmasõda _______________________________________ lk 4 Tähtsamad lahingud _________________________________________ lk 5 Eesti Esimeses maailmasõjas __________________________________ lk 6 Sõdivate osapoolte sõjaplaanid _________________________________ lk 7 Tagajärjed _________________________________________________ lk 8 Kasutatud kirjandus __________________________________________lk 8 2 SISSEJUHATUS Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija
10.02.1947 kirjutati alla Pariisis rahulepingutele Versailles' süsteemi kokkuvarisemine. Konfliktikolded enne II maailmasõda. MRP tähtsus maailma ajaloos. Baaside leping (läbirääkimised, sisu, tähtsus ajaloos). Talvesõda (aeg, Punaarmee ebaedu põhjused). Barbarossa plaani sisu. Piirata koheselt sisse NSVL väed ja mitte lasta neil taanduda. Saksa vägede ebaedu põhjused idarindel 1941. aasta hilissügisel-talvel. Murrangulised lahingud (kulg, pooled, aeg, tähtsus, kaart): Moskva, - 1941 September ründas Saksa armee Moskvat. 6. Detsembril 1941 alustas Punaarmee vastutungi ja rikkusid Hitleri plaani. Stalingradi, -19. november 1942 ründasid NSVL väed pealetungi saksa vägedele. Lõppes 2. veebruaril 1943 saksa kaotusega. El-Alameini, - november 1942 Briti väed paiskasid saksa-itaalia väed Tuneesiasse, kus hiljem USA väed need hävitasid. Kurski, - 5
1) Kannan kaartskeemile 8 suuremat maakonda (Sakala, Ugandi, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Virumaa, Saaremaa), naabrid (semgalid, soomlased, liivlased, isurid, vadjalased, hämelased, seelid, kurelased), lahingud (ümera, madisepäeva, ugandi,tartu,saaremaa, tallinna all), linnad (Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus- Pärnu, Paide, Haapsalu, Vana-Pärnu) 2) Kiviaeg > 11 000a. Tagasi 2000 a eKr. Asulad Pulliasula 9000a tagasi, Lammasmäe 7000a tagasi. Tegevusalad: küttimine, korilus, kalapüük. Matriarhaat. Tööriistad: kivikirves, ahing, harpuun, õng, oda) Metalliaeg > 4000a tagasi. Patriarhaat. Tegevused: +karjakasvatamine, põlluharimine. Asulad: avaasulad, kindlustatud asulad.
Raudne eesriie NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast(piiride sulgemine jne) Külm sõda lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Trumani doktriin USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks NSV liidu mõjusfääri.(1947) Marshalli plaan USA algatatud abiprogramm sõjas laostatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks (1947) Berliini blokaad üks esimesi suuremaid rahvusavahelisi kriise külma sõja ajal, mis toimus Berliini linnas Saksamaal(24.06.1948 11.05.1949)Lääneriigid peavad seda külma sõja alguseks. massihävitusrelvad - suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid(tuumapommid,keemia-ja bioloogilised relvad) Berliini müür 1961.aastal ehitatud müür, mis eraldas Lääne-Beriliini Ida-Beriliinist idasaks...
Sisukord 3. Jüriöö ülestõusu algus 4. Läbirääkimise Paides ja eestlaste saadikute tapmine Kanavere ja Sõjamäe lahingud 5. Ülestõusu algus Saaremaal Ordu sõjakäik Saaremaale, Vesse hukkamine 6. Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 7. Kasutatud kirjandus 1343. aasta 23. aprillil alanud Jüriöö ülestõus oli üks silmapaistvamaid eestlaste vastuhakke keskajal. See haaras nii Harju-, Lääne- kui ka Saaremaa ning kestis ligi kaks aastat
sõjas, need rõhutasid, et ei sõlmi separaatrahu Saksamaaga.( üks riik liitlastest üksinda sõlmib rahu) . see organistasioon sai aluseks ÜRO tekkele. Detsembris 7. 1941 ründas Jaapan USA-d. Pearl Harbor-is. See Jaapani rünnak tõi kaasa selle, et USA sekkus sõtta. See usa sekkumine II maailma sõtta, tõi kaasa selle, et Hitleri vasane koalitsioon laienes, enne ainult majanduslikult oli. "Aasia aasialastele"- Jaapani loosung. (uuri mis tähendas) !942 ja 43 toimusid murrangulised lahingud, mis tõis sõtta pöörde. Vaikse ookerani piirkonnas purranguliseks lahinguks oli 42 juunis toimunud Midway lahing. Selle lahinguga usa panid piiri Jaapani edasitungile Vaikse ookeani piirkonnas. Pärast seda algas Jaapani aeglane taandumine. Teine murrrangu moment sõjas oli Põhja-Aafrikas. Oktoobris 1942 El-Alameini lahing. Selle sama lahinguga pandi piir Saksa ja Itaalia vägede edasitungile (sm tahtis jõuda suessi kanalini) Inglismaa pani piiri. Algas Itaalia ja Saksa vägede taandumine
1. I MS põhjused · teravnenud vastuolud suurriikide vahel (Saksamaa / Prantsusmaa, Suurbritannia ja Austria Ungari / Venemaa) · Alahinnati ohtu, ei usutud et sõda võiks alata · Sõda romantiseeriti sõda on hiilgav, võimas, riik saaks näidata oma võimu ja osavust · Puudus organisatsioon, mis reguleeriks rahvusvahelisi kriise · Sõjaline võimeksu osutus tähtsamaks kui diplomaatia Ajendiks/ettekäändeks oli 28.juuni 1914 AustriaUngari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine 2. Sõdivate poolte plaanid: Saksamaa Schlieffeni plaan (vägede ülemjuhataja oma) e. välksõja plaan (ootamatu ja kiire pealetung). Läbi Balkani Prantsusmaalt Suurbritanniasse. AU, Venemaa huvide põrkumine Balkanil. Prantsusmaa rajasid kindlustuste süsteemi PrantsuseSaksa piirile. Belgia piirile seda ei tehtud. Plaan 17. Elsassi ja Lotringi hõivamine ja Saksamaale pealetung. Inglismaa plaan puudus, toetasid Prantsuse armeed. Venemaa armee...
Eesti NSV valitsemine ja poliitilised olud 1944-1985 Nõukogude võimu taastamine Eestis algas Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Peamised lahingud algasid Narva ümbruskonnas, kust Punaarmee lootis kiiresti läbi tungida ja Tallinnani jõuda. Linn linna järel okupeeris Punaarmee Eestit, kuna nad said Saksa rindest läbi ja sakslased alustasid oma vägede Eestist väljatõmbamist. Oktoobri alguseks oli Punaarmee käes kogu Eesti mandriala, kuid saartel lahingud veel jätkusid. Viimased Saksa väeosad taandusid Sõrve säärelt alles 24. novembril. Eesti NSV võimustruktuur oli analoogiline NSV Liidu omaga, kus juhtiv koht oli Eestimaa Kommunistlikul Parteil. Aastal 1945 kuulus EKP rahvuslikku koosseisu 2409 liiget, kellest 40% olid eestlased ja 60% venelased. Aastal 1955 oli EKP-s liikmeid 21 511, kellest 44% olid eestlased. Kuldsed 60-ndad tõid kaasa EKP eestistuse ehk aastal 1965 oli liikmeid 54 836, kellest eestlased olid 52%
Ajalugu 1. Viini kongress (millal? Osavõtjad, otsustajad, mida arutati?, tulemus). 1814-1815a suveni. Osavõtjad- 216 esindajat enamikust Euroopa riigist, peamisteks otsustajateks olid Inglismaa, Austria, Venemaa, Preisimaa, suurematest riikidest ei osalenud Türgi. Läbirääkimistel ilmnesid suuriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi ,,korrastamisel" ähvardasid puhkeda uued sõjalised konfliktid. Napoleoni Sada päeva lükkas aga vastuolud tagaplaanile, liitlased asusid taas Prantsusmaa vastu sõtta. Päras Napoleoni purustamist pandi paika ka sõjajärgse Euroopa uus poliitiline korraldus. 2. Napoleoni sada päeva (millal? Mida tähendas? Tagajärjed) Napoleon lahkus saladuskatte all koos oma lähikondlaste ja umbes 1100 mehega Elba saaralt ja maabus 1815 a . märtsis Prantsuse rannikul .Pariisi saabudes oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pealinnast pagenud . Napoleon tegi uu...
Raske on oletada, kuidas lahinguväljal väeosad paiknesid. Tõenäoline on, et ratsavägi või tõenäolisemalt jalamehed pidid kaugrelvastuses mehi kaitsma ning asusid nende ees või külgedel. Vägede asetsemine reas üksteise vastas oli kõige sagedasem paiknemine, arvestades tolleaegseid relvi. Ilmselt oli mitu rida üksteise taga, nt. vibukütid, jalamehed ja lõpuks ratsanikud .Teise väega kokku põrgates need read hajusid ja moodustasid võideldes sõõri, sest keskaegsed lahingud olid mees-mehe vastu võitlused, iga mees otsis vastast. Tõenäoliselt polnud reas üksteise selja taga rohkem mehi kui neli või viis, kuna muidu oleks tagumistel olnud raske lahinguga liituda ja nii oleks paljud mehed vaenutegevusest lihtsalt mõnda aega eemal olnud. Lahingus olid erinevad väosad eraldi ja moodustasid divisione või pataljone. Vibuküttide salgad seisid enamasti kolmnurkselt, nurgaga vaenlase poole. Ilmselt seisid nad
Lotringi ja Elsassi hoogne hõivamine ja sissetung Saksamaale. Inglismaa *puudus sõjaplaan *koostöö Prantsuse vägedega. Venemaa *2 rünnakusuunda: Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari. Austria-Ungari *tuleb võidelda mitmel rindel: Serbia (väiksem osa) ja Venemaa (suurem osa) .Rinded: *Idarinne (Venemaa) *Läänerinne (Saksamaa. Prantsusmaa, Inglismaa) *Balkani rinne. Lahingud: Läänerindel *Piirilahing 21-25 aug 1914 - Saksmaa Prantuse-Inglise paisati tagasi. Rinne liikus üsna Pariisi lähedale. Prantslased kaotaasid osa oma tööstusest ja majanduslikust potentsiaalist. *Marne'i lahing sept 1914 Prantuse-Inglise Saksmaa edasiliikumine seisatati. Sakslased tõmbusid tagasi, Schlieffeni plaani läbikukkumine. Algas positsioonisõda kaevikuteliinil. *Verduni lahing 1916 (veb-10 kuud) Saksa Prantsuse Verduni kindlus, mis
Kas Balti ristisõda ja Muistne vabadusvõitlus olid pöördeks Eesti ajaloos? Muinasaja lõpul oli eestlane lihtne maainimene, kes ei teinud oma naabritega koostööd, vaid selle asemel käidi hoopis üksteise aladel rüüsteretki korraldamas. Eesti ala oli jagatud kildudeks, asustus üsna hõre ning ühtse riigi tekkimist ei peetud oluliseks . Tekkimas olid ka feodaalkorra alged. Samal ajal oli aga võõrvallutajatel soodne võimalus eestlaste erimeelsusi ära kasutada, vallutades igat maakonda eraldi. Alles siis, kui algas massiline rüüstamine ja sunniviisiline ristimine, hakkasid eestlased aru saama, et nad on üks rahvas ja peaksid koos selle nimel tegutsema, et oma maa vabaks võidelda. Balti ristisõda toimus aastatel 1180-1290 ning selle aja jooksul peetud Muistne vabadusvõitlus, mis oli üks sõja osadest, vahemikus 1208-1227. Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud ...
Ajalugu Üldülevaade 20. sajandi algusest Õp: Kes ütles, et tund jääb ära? Ma tahan teada, kes on kuulujuttude allikas. Gertrud: Ma ei tea, ma vist nägin seda unes Maailmas oli 1,6 miljardit elanikku. Tänapäeval on 7 miljardit. 60% elas kas koloniaal- või poolkoloniaalmaades. Poolkoloniaalmaad on riigid, mis on küll eraldi riik, aga mis sõltuvad mõnest teisest riigist, näiteks Hiina. Sõltumatuid riike 1900. aasta seisuga 56, neist suurriike 8 (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa, austria-Ungari, USA, Jaapan). Tänapäeval on üle 200 sõltumatu riigi. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia neil oli ülemerekolooniad. Venemaa ja Austria-Ungari olid paljurahvuselised riigid. Venemaal põhiline venelased. Austria- Ungaris oli austrialased ja ungarlased, aga oli ka palju slaavi rahvad, kes olid allasurutud. Jaapanil ja USAl ei olnud kolooniaid. Kõrgkapitalism ahk imperiali...
Liivi sõjast Põhjasõjani I Liivi sõda 1. Põhjused ja eeldused. Vihik Liivi sõja põhjuseks sai võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Rootsi, Taani, Poola, Leedu ja Venemaa ahel Sõja eeldusteks said: · Liivimaa killustatus · Läänemerel ülemvõimu taotlevate riikide muutumine tugeva keskvõimuga riikideks · Liivimaa soodne asend, mis tegi ta tänu kaubandusele rikkaks piirkonnaks 2. Lahingud. Õpik lk. 84-86, vihik 1558. aasta jaanuaris toimus vene vägede luure ja rüüsteretk Liivimaale, mille käigus laastati Ugandi , Järva ja Viru maakonnad. Ordumeistri sõjavägi võitlusesse ei sekku, kuna kõik aadlikud olid Tallinnas pulmas. Liivimaa riikide saatus sõja alguses .. · Tartu piiskopkond vallutati venelaste poolt 1558. aastal ja ta lakkas eksisteerimast. · Liivi orduriik andis end 1559. aastal Poola kaitse alla, valiti uues ordumeister G. Kettler.
I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud 1914. Aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite koh...
veebruarini 1943. Omavahel sõidisid Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee. Saksa väejuhiks oli Adolf Hitler ning Nõukogude liider Jossif Stalin. Saksamaale olid abiks Rumeenia, Itaalia, Ungari ning Horvaatia. 17. juunil algas Teise maailmasõja üks pöördelisemaid heitlusi Stalingradi lahing, mille käigus pidas Nõukogude armee kahe ja poole kuu jooksul veriseid ning ägedaid lahinguid. Verised lahingud lõppesid Saksa vägede lüüasaamisega. Stalingradi lahing algas Saksa vägede jõudmisega Stalingradist lähistele 23.augustil. 13. Septembril tungisid nad linna ning vallutasid osa sellest. Lahingud tänavatel kestsid peaaegu 5 kuud. Saksamaal oli Heeresgruppe B, 6. Armee, 4. Soomusarmee, Kolmas Rumeenia Armee, Neljas Rumeenia Armee, Kaheksas Itaalia Armee ning Teine Ungari Armee. Stalingradi lahingus võtles Saksa eest umbes 850 000 meest. Nõukogude Liidu alluvuses olid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
