Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon- 19 liiget Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon- 10 liiget 3) Moodustatud komisjonid: Alatised komisjonid: 1) keskkonnakomisjon; 2) kultuurikomisjon; 3) maaelukomisjon; 4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon; 10) õiguskomisjon; 11) Euroopa Liidu asjade komisjon Erikomisjonid: 1) Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon 2) Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon 3) Riigieelarve kontrolli erikomisjon 3 4) Pärnumaalt valitud saadikud: Kalle Laanet-õiguskomisjon Väino Linde -põhiseaduskomisjon Kadri Simson- rahanduskomisjon Mark Soosaar -keskkonnakomisjon Trivimi Velliste -riigikaitsekomisjon Mart Jüssi -keskkonnakomisjon Mati Raidma-riigikaitsekomisjon 4
Iga komisjon tegeleb erineva eluvaldkonnaga. 1) Alatised komisjonid (keskkonnakomisjon; kultuurikomisjon; maaelukomisjon; majanduskomisjon; põhiseaduskomisjon; rahanduskomisjon; riigikaitsekomisjon; sotsiaalkomisjon; väliskomisjon; õiguskomisjon;Euroopa Liidu asjade komisjon) 2) Erikomisjonid: (Erikomisjonid ehk spetsiifiliste ülesannetega `nimeta' komisjonid; Poliitiliste programmiliste seisukohtade väljatöötamine teatud kitsas valdkonnas) (Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon; Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigieelarve kontrolli erikomisjon) 1. Uurimiskomisjonid 2. Probleemkomisjonid 3) Muud ühendused: parlamendirühmad, delegatsioonid ja ühendused Riigikogu liige kuulub ainult ühte komisjoni, kuid võib kuuluda ka samal ajal EL komisjoni. Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja
jutustabki. Endist rindelõiku ja vastset riigipiiri Narva taga hoidis aasta varem Pärnumaa kaitsepataljonist moodustatud Rahvaväe 9. polk. Neile andiski 1. diviisi ülem kindral Aleksander Tõnisson ülesandeks tuua 6,2 tonnine kullasaadetis Jamburgist esimesse külla, kuhu Eesti raudtee ulatus- Komarovkasse. Kulla toomiseks saadeti Tallinnast Komarovka külla kauba- ja reisivagunitest ning kullaveoks valitud trellitatud akendega vangivagunist koosnev erirong. Sellega sõitis kohale Eesti erikomisjon ehk ,,Kulla saatkond" rahaministri abi Tõnis Varese juhtimisel ja fotograafina üka vendadest Parikastest. Erikomisjoni kuulusid veel Krediitpanga direktor Artur Uibopuu, Tallinna Linnapanga direktor Harald Normak, riigikassa, tolliameti ja riigikontrolli esindajad. Kui saadetis kaheksa miljoni kuldrublaga jõudis kell 19.55 Tallinna, laaditi see kolmele veoautole. Balti jaamast Eesti Panga juurde suundunud kullavoori ees sõitis sõiduauto erikomisjoni liikmetega
· Aseesimees/naine Ene Ergma · I aseesimees/naine Laine Randjärv · II aseesimees Jüri Ratas Ülejäänud liikmed komisjonides · ALALISED · ERAKORRALISED 1) Euroopa Liidu asjade 1) Julgeolekuasutuste järelevalve komisjon; komisjon 2) keskkonnakomisjon; 2) Korruptsioonivastase seaduse 3) kultuurikomisjon; kohaldamise komisjon 4) maaelukomisjon; 3) Riigieelarve kontrolli 5) majanduskomisjon; erikomisjon 4) Välismaalasetele tähtajaliste 6) põhiseaduskomisjon; elamislubade andmisega 7) rahanduskomisjon; seotud asjaolude 8) riigikaitsekomisjon; väljaselgitamise 9) sotsiaalkomisjon; uurimiskomisjon 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. Fraktsioon · (Enamasti) ühe partei esindajatest koosnev saadikuterühm · Fraktsioon esindab üht huvigruppi · Lepib kokku vaated ja põhiseisukohad
• Riigikontrolli tegevuse eesmärk on majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult (RKS § 3) • Finants-, õiguspärasuse- kui tulemusauditid • Kontrolliaruanne • Riigikontrollil ei ole õigust rakendada sanktsioone ja tema tegevuse tulemus piirdub eelkõige Riigikogu ja avalikkuse informeerimisega • Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon • Euroopa Kontrollikoda Riigikontrolli ülesanded (RKS § 7) • Riigikontrolli põhiülesanne on majanduskontroll (audit). • Auditi käigus võib Riigikontroll hinnata kontrollitavate: 1) sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust ja finantsaruandeid; 2) majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute õiguspärasust; 3) juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust; 4) infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust
4) kutsub kokku Riigikogu erakorralised istungjärgud; Riigikogu komisjonid on alatised, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonid Alatised - Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Nt: 1) keskkonnakomisjon; 2) kultuurikomisjon; 3) maaelukomisjon; Erikomisjon Erikomisjonid ehk spetsiifiliste ülesannetega `nimeta' komisjonid; - Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. - Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord.
inimeste toetusi, töötute sotsiaalse kaitset, sotsiaalhoolekannet ja lastekaitset, töö- ja puhkeaega ning ravikindlustust • Väliskomisjon: välissuhtlusega seotud küsimused ja eelnõud • Õiguskomisjon: tsiviil- ja karistusõiguse valdkonda kuuluvad küsimused ja eelnõud Erikomisjonid • Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks (RKKTS § 19 lg 1) • Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord (RKKTS §19 lg 2) • Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon - Kontrollib Kaitsepolitseiameti ja Teabeameti tegevuse vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele ja kriminaalmenetluse seadustikule, samuti Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite
Mikser, SDE) Finantsküsimused eelkõige alamkoja vastutada · Õigus (K-M. Vaher, IRL) · Euroopa Liidu asjade (M. Mihkelson, IRL) Poliitiline distsipliin Erikomisjonid Ministrite varasem töökogemus parlamendis · Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon (J. Rahumägi, Reform) · Korruptsioonivastase seaduse Seadusloome Riigikogus Seaduse algatamine kohaldamise erikomisjon (J. Marrandi, Riigikogu juhatus Rahvaliit) Riigikogu komisjon · Riigieelarve kontrolli erikomisjon (T. Varek, Esimene lugemine
19. aprilliks oli ülestõus maha surutud ja selles osalenud üldiselt vangi langenud. Kennedy pidi astuma Kuuba valitsusega läbirääkimistesse ja kahe kuu pärast vabastas Kuuba vangid 53 miljoni USA dollari väärtuses toiduainete ja arstiabivahendite vastu. John Kennedy mõrvati 1963. aastal Dallases. Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks Lee Harvey Oswald. Seda on korduvalt kahtluse alla pandud. USA Kongressi Esindajatekoja poliitmõrvade erikomisjon otsustas 1979. aastal, et Kennedy mõrva puhul oli ilmselt tegu vandenõuga, mitte ainumõrvariga. Väga suur hulk Kennedy mõrva asjaoludest teadlikke inimesi hukkus kahtlastel asjaoludel. Kuna Kennedyte perekonnas on toimunud rohkem kui üks mõrv nimetatakse Kennedyte perekonda tabanud õnnetusi ka Kennedyte needuseks.
kevadega? 5. Millise demograafilise ülemineku etapi juures on Iraak? Üldandmed · Lähis-Ida · Pealinn: Bagdad · Pindala: 438 000 km2 · Keeled: araabia, kurdi · ÜRO, OPEC Loodusolud · Kõrb · Madalikud · Haji Ibrahim (3600 m) · Viljakas ala: Tigris ja Eufrat · Vahemereline ja troopiline kliima Loodusressursid · Põllumajanduslik maa 12% · Metsamaa 2% · Nafta · Maagaas · Fosfaadid · Väävel · ÜRO erikomisjon Majandus · Plaanimajandus · SKT: 127,2 mld $ · Nafta - 95% riigi ekspordist · Väike, mitmekesine tööstussektor · Ebapiisav põllumajanduslik tootmine · Import: toit, ravimid · Turismi elustamine · Panus: nafta, maagaas Transport · Hõre teedevõrk · 1 auto 30 elaniku kohta · Tigris ja Eufrat · Rahvusvahelised lennufirmad · Torujuhtmed Rahvastik · Rahvaarv: 31,1 mln · Demograafiline plahvatus pooleli · Iive: 2.345% · 3
4. Meie ajutine tollipiir on sisseseatud meie rahvusvahelisel piiril ja kohati vaidluse all oleval maaribal ja sellele liinile jäävad meie sõjaväed kuni piir Eesti ja Läti Vabariigi vahel saab lõplikult kindlaks määratud Tegelikult ei olnud Läti valitsus ja sõjavägede ülemjuhatus nii sõjakalt meelestatud kui välja lasti paista. Lõpuks lepiti pärast läbirääkimisi kokku, et piirijoone määrab kindlaks erikomisjon, mille eesotsas seisab erapooletu Briti alam. Et piiriküsimuse otsustamine läks inglaste kätte, siis käisid nii Eesti kui Läti diplomaatilised esindajad 1920. a. kevadel Londonis valitsuse seisukohti põhjendamas. Piirikomisjoni esimeheks sai kolonelleitnant Tallents, kelle lähema abilisena tegutses kolonelleitnant Robinson. Kuna Tallents oli Briti sõjaväelise esindajana kaua Riias elanud, siis Tallinnas oletati, et ta võib Lätit soosida Eesti arvel
Tema kõnes ütles ta, et üheks tähtsamaks ülesandeks on haridusetöö linna kehvemate elanikkude seas-tuleb asustada rohkem koole kehvemate elanikkude laste jaoks, linna tervishoidliku seisukorra tõstmine- kehvemate elanikkude jaoks on haigemajad kättesaamatud ning seda tuleb parandada tuleb ka asutada söögimaju, öömaju, kaubandust tuleb parandada ja toetada ning luua eriline komisjon. Esimeseks ülesandeks oli luua erikomisjon, kuid olud kujunesid teisiti ning volikogu algatus jäi tagajärgedeta. Üheks põhjuseks oli revolutsioon, millega seoses osa juhtivast jõust pidi lahkuma kodumaalt. 1906 valiti uus linnapea Lender, kes lubas jätkaata eelmise linnapea tööd ning pöörata eriti tähelepanu linna alevite huvidele ja hädadele. Ajajärgus 1906-1913 asuti tähtsate küsimuste juurde, millest suhteliselt palju viidi lõpule ning kutsuti ellu kogukonnaelus tähtsat osa etendavaid uuendusi
seaduseelnõule juhtivkomisjon KOMISJON Parlamendi tööorgan, kindla ala valdkonnas (11 komisjoni) Ül: a) Seaduseelnõude ettevalmistamine täiskogus arutamiseks b) Oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu üle kontrolli teostamine ALALISED KOMISJONID keskenduvad ühele valitsemisalale, on kogu aeg olemas ERIKOMISJONID erakorraliste ja oluliste probleemide uurimiseks loodud ajutine komisjon. Selle näiteid EV RK’s : -Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon -Korruptsioonivastane erikomisjon -Riigieelarve kontrolli erikomisjon 8. PARL AMENDI ERAKONDLIK JAOTUS – FRAKTSIOONID, KOALITSIOON JA OPOSITSIOON (RIIGIKOGU NÄIDE) Fraktsioonid- erakonna või valimisliidu saadikute rühmitus parlamendis. On õigus seaduseelnõusi algatada. Koalitsioon- parlamendi rühmitus, kus on erakonnad, mis kuuluvad valitsusse. Opositsioon- parlamendi rühmitus, kus on erakonnad, mis ei kuulu valitsusse. 9. PARL AMENDI ÜLESANDED (RIIGIKOGU NÄIDE) § 65
STRUKTUURIÜKSUSED: 1)Riigikogu- juhatus: Riigikogu esimees e spiiker (Ergma) + 2 aseesimeest (Ratas ja Ojuland) 1 opos-st teine koalt-st. Juhatavad igapäeva tööd riigikogus. 2) fraktsioonid: õhe erakonna saadikute rühm riigikogus, vabatahtlik, igal erak-l oma fraktsioon, kindlad veendumused. 3) komisjonid: 11- Keskkonna, kultuuri, maaelu, õigus, rahandus... neis vastavate kogemuste ja pädevusega in-d. 4) erikomisj: 3- Julgeoleku Asutuste Järelvalve erikomisjon, Riigieelarve erikomis. 5) parlamendirühm: (40-50)- Eesti- Austraalia parlam.r jne. suhtlevad eri riikidega, pädevad. 6) delegatsioonid: Nato Parlamentaarse assamble delg. seotud mõne rahvusvah org-ga, kus Estit esind. 7) ühendused: muinduskaitseüh, Kagu-eesti saadikurühm jne. SEADUSEELNÕU: võivad esitada: frakts-d, komis, üksik saadik, Vabariigi valitsus. VAsTUVÕTT: 3 hääletust, vastuvõetud seadus jõustub kui presid allkirjaga kinnitab, põhiseadusega vastuolus - tagasi
ettevalmistamisega. · Kohad komisjonis jaotab riigikogu juhatus. · Iga riigikogu liige kuulub ühte alatisse komisjoni. · Komisjonid jagunevad. 1)alatised komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusd, keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon 2)erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks, riigieelarve kontrolli erikomisjon, korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon, julgeolekuasutuste järelvalve erikomisjon. Jagunevad veel riigikogu liikmed parlamendirühmadeks. Parlamendi rühmi luuakse et tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Delegatsioonid on parlamendi liikmete lähetatud esindused erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks. NATO parlamentaarne assamblee. Ühendused Koalitsioon- on liik või ühendus mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus. Irl + reform
Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, kujundavad koostöös teiste alatiste komisjonidega Riigikogu seisukoha Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes ning annavad arvamuse muude Euroopa Liidu asjade kohta, samuti kontrollivad Vabariigi Valitsuse tegevust Euroopa Liidu poliitika teostamisel. N: kultuurikomisjon Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord. N: korruptsioonivastane erikomisjon Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Fraktsiooni registreerib Riigikogu juhatus. Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja
toimuvad iga 4 aasta tagant. Parlamendi struktuur jaguneb kaheks: 1)Formaaliguslik struktuur: 1.1 Riigikogu esimees (Ene Ergmaa) - Aseesimees (Keit Pentus) - Aseesimees (Jri Ratas) /riigikogu juhatus 1.2 Alatised komisjonid - valmistavad ette seaduse eelnusid, riigikogu tiskogus arutamiseks. /niteks vliskomisjon, euroopaliidu asjade komisjon/ 1.2.1 Erikomisjonid - 3 tkki on neid. Moodustatakse avaliku huvi pakkuva sndmuse asjaolude uurimiseks. /niteks riigieelarve kontrolli erikomisjon/ 1.3 Parlamendi rhmad - Luuakse, et thustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. 1.4 Telekatsioonid - on parlamedni liikmete lhetatud esindused erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide tosalemiseks. /niteks NATO parlamentaarne assamblee/ 2)Poliitiline strukutuur - parlamendi liikmed kuuluvad fraktsioonidesse (erakonde saadikurhmad parlamendis) 2.1 ##TIDESAATEV VIMUORGAN - VALITSUS## Valitsus koosneb peaministristest ja ministritest. Peaminister on valitsuse juht
Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: keskkonnakomisjon; kultuurikomisjon; maaelukomisjon; majanduskomisjon; põhiseaduskomisjon; rahanduskomisjon; riigikaitsekomisjon; sotsiaalkomisjon; väliskomisjon; õiguskomisjon ja Euroopa Liidu asjade komisjon. Iga Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord. Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. Otsusega määratakse koosseis, samuti asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja volituste kestus. Uurimiskomisjon esitab Riigikogule vähemalt kord aastas vahearuande oma tegevusest ning tegevuse lõpetamisel lõpparuande
Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus. Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni esimesel istungil, komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord. Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. Otsusega määratakse koosseis, samuti asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja volituste kestus. Uurimiskomisjon esitab Riigikogule vähemalt kord aastas vahearuande oma tegevusest ning tegevuse lõpetamisel lõpparuande.
Juhatus moodustab komisjonid fraktsioonide ettepanekute alusel. Riigikogu struktuur: 1). Riigikogu juhatus (Riigikogu juhatus on kollegiaalne juhtimisorgan, kes korraldab Riigikogu tööd ning tagab Riigikogu haldamise. Riigikogu juhatus on 3-liikmeline: Riigikogu esimees, Riigikogu I aseesimees ning Riigikogu II aseesimees).; 2). Riigikogu komisjonid: a). Alatised komisjonid nt kultuurikomisjon; b). Erikomisjonid nt - Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon; - Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; - Riigieelarve kontrolli erikomisjon; c). Uurimiskomisjonid praegu ei ole ühtegi; d). Probleemkomisjonid esitab tegevuse lõppemisel Riigikogule aruande oma tegevusest; 3). Riigikogu fraktsioonid võivad moodustada ja sellesse peavad kuuluma vähemalt viis sama erakonna kandidaatide nimekirjast valitud Riigikogu liiget. 16.4 Riigikogu liikme õiguslik seisund:
töö-ja puhkeaega ning ravikindlustust •Väliskomisjon: välissuhtlusegaseotud küsimused ja eelnõud •Õiguskomisjon: tsiviil-ja karistusõiguse valdkonda kuuluvad küsimused ja eelnõud 3.11 Erikomisjonid •Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või Välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks (RKKTS §19 lg 1) •Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord (RKKTS §19 lg 2) •Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon-Kontrollib Kaitsepolitseiameti ja Teabeameti tegevuse vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele ja kriminaalmenetluse seadustikule, samuti Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude
4) maaelukomisjon; 5) majanduskomisjon; 6) põhiseaduskomisjon; 7) rahanduskomisjon; 8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon; 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. 2. Mittealatised komisjonid 1) Erikomisjon, RKKS §19 (N: Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigikogu erikomisjon riigieelarve kontrollimiseks; Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon) 2) Uurimiskomisjon, RKKS §20 (N: Estonia huku uurimiskomisjon; Viljareservi kadumise uurimiskomisjon) 3) Probleemkomisjon, RKKS §21 (N: HIV, AIDSi ja narkomaania
4) maaelukomisjon; 5) majanduskomisjon; 6) põhiseaduskomisjon; 7) rahanduskomisjon; 8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon; 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. 2. Mittealatised komisjonid 1) Erikomisjon, RKKS §19 (N: Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigikogu erikomisjon riigieelarve kontrollimiseks; Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon) 2) Uurimiskomisjon, RKKS §20 (N: Estonia huku uurimiskomisjon; Viljareservi kadumise uurimiskomisjon) 3) Probleemkomisjon, RKKS §21 (N: HIV, AIDSi ja narkomaania
täitevvõimu ametiisikuid); ii. komisjone, mille põhifunktsioon on kontrollida täitevvõimu teostamist ja teha täitevvõimu organitega koostööd Euroopa Liidu poliitika (Euroopa Liidu asjade komisjon) või välispoliitika (väliskomisjon) ajamisel. b. Erikomisjonid, mis täidavad spetsiifilisi, seadusest tulenevaid, valdavalt kontrolliga seotud ülesandeid. i. julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon kontrollib kaitsepolitsei tegevuse ja jälitustegevuse seaduslikkust; ii. korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon täidab korruptsioonivastasest seadusest, erakonnaseadusest ja valimisseadustest tulenevaid ülesandeid, näiteks kogub, hoiab ja avalikustab riigi kõrgemate ametiisikute – Vabariigi President, Riigikogu liikmed, Vabariigi Valitsuse liikmed jt – majanduslike
42 6) põhiseaduskomisjon; 7) rahanduskomisjon; 8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon; 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. 2. Mittealatised komisjonid 1) Erikomisjon, RKKS §19 (N: Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigikogu erikomisjon riigieelarve kontrollimiseks; Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon) 2) Uurimiskomisjon, RKKS §20 (N: Estonia huku uurimiskomisjon; Viljareservi kadumise uurimiskomisjon) 3) Probleemkomisjon, RKKS §21 (N: HIV, AIDSi ja narkomaania
43 valitsusele juhised. See erineb üldistest printsiipidest (ka võimude lahusus). Seega on antud komisjon üks mõjukamaid komisjone) 2) keskkonnakomisjon; 3) kultuurikomisjon; 4) maaelukomisjon; 5) majanduskomisjon; 6) põhiseaduskomisjon; 7) rahanduskomisjon; 8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon; 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. 2. Mittealatised komisjonid 1. Erikomisjon, RKKS §19 (N: Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigikogu erikomisjon riigieelarve kontrollimiseks; Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon) 2. Uurimiskomisjon, RKKS §20 (N: Estonia huku uurimiskomisjon; Viljareservi kadumise uurimiskomisjon) 3. Probleemkomisjon, RKKS §21 (N: HIV, AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamise probleemkomisjon) 3
avalikustamise tava ja nõue, riik peab ise kohtlema erakondi võrdselt. 3. Erakondade rahastamise kontroll Eestis (aruanded, organid) V: Raha jaotamine erakondadele valimistulemuste alusel. Nelja liiki aruanded: majandusaasta aruanne, annetuste registri pidamine ja avalikustamine, valimiskulude aruanne, aruanne, mis esitattakse Maksu- ja Tolliametile. Organid. Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon. 4. Erakondade riigieelarvelise rahastamise plussid ja miinused V: Plussid: Kontroll erakondade rahastamise üle. Kui erakonnad ei saaks riigieelarvest raha ja peaks toetuma annetuste peale, siis oleks poliitiline korruptsioon väga suur. Miinused: otsused, mis erakond kui palju raha saab, teeb võimul olev erakond, seetõttu on oht raha ebavõrdseks jaotamiseks. 5. Erakonna sidusorganisatsioonid
Keskkomitee sekretär Andrei Ždanov ütles talle 1947. aasta veebruaris, et kolhooside loomine ei ole “käesoleval ajal Eesti jaoks aktuaalne ning sotsialismi tulevik ei sõltu mmgil viisil sellest, et Eestis pole veel kolhoose,” Põllumajanduse kollektiviseerimist ei peetud niisiis sovetiseerimise vajalikuks eelduseks. Siiski käsitles Moskva juhtkond 1947. aastal kolhooside moodustamise küsimust Eestis, Lätis ja Leedus. Zdanovi juhitud erikomisjon sai ülesandeks koostada kolme päeva jooksul vastav keskkomitee direktiiv, “Direktiiv peab lähtuma sellest," öeldi partei juhekonna otsuses, “et kolhooside organiseerimisel neis vabariikides ei rohi lubada mingit kiirustamist ning et praktiline ülesanne seisneb eelõige kehviktalupoegadcst väikese hulga kolhooside loomises, mis oleksid hästi varustatud kaasaegse tehnikaga ning oleksid igas suhtes näitlikud ja eeskujulikud kolhoosid."
valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni esimesel istungil. Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Uurimiskomisjon mood. Riigikogu otsusega avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. Probleemkomisjoni võib mood. olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. 1) Riigieelarve kontrolli erikomisjon. 2) Julgeolekuasutuste järelvalve erikomisjon. 3) Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon. FRAKTSIOONID Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt 5 Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad RK liikmed võivad mood. ainult ühe fraktsiooni. Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst.
esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni esimesel istungil, komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. Probleemkomisjoni võib moodustada olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. 1) Riigieelarve kontrolli erikomisjon, 2) julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, 3) korruptsioonivastane erikomisjon. Fraktsioonid Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku
Viimastel aastatel on Eestis taas tekkinud intensiivne debatt prokuratuuri sõltumatuse ja vastutuse teemadel. Ajuti on need vaidlused läinud küllaltki tuliseks ja lisaks rikkalikele meediakajastustele on pro- kuratuur viimasel ajal mitu korda tõusnud nüüd juba otseselt poliitiliste debattide, ja julgeks ka öelda, et rünnakute objektiks, mis on päädinud näiteks nõudega taastada prokuratuuri üle tsiviilkontroll ja moodus- tada parlamendis vastav erikomisjon.*3 Seetõttu kerkib paratamatult küsimus, kas Eesti prokuratuurisüsteemi ülesehitusel on tehtud mingeid vigu. Kuigi meil toimuv arutelu võibki esmapilgul tunduda üksnes Eesti põhjustest tingitud, siis probleemi rahvusvahelisest aspektist vaadates see nii ei ole. Täna toimub paljudes Euroopa riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides nii teaduslik kui ka aktiivne poliitiline diskussioon prokuratuurisüsteemi ülesehituse üle ja see ei näi vaibuvat
· Riigikontrolli tegevuse eesmärk on majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult (RKS § 3) · Finants-, õiguspärasuse- kui tulemusauditid · Kontrolliaruanne · Riigikontrollil ei ole õigust rakendada sanktsioone ja tema tegevuse tulemus piirdub eelkõige Riigikogu ja avalikkuse informeerimisega · Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon · Euroopa Kontrollikoda Riigikontrolli ülesanded (RKS § 7) · Riigikontrolli põhiülesanne on majanduskontroll (audit). · Auditi käigus võib Riigikontroll hinnata kontrollitavate: 1) sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust ja finantsaruandeid; 2) majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute õiguspärasust; 3) juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust; 4) infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust · Tulemuslikkuse hindamisel lähtub Riigikontroll järgmistest
otsusega talle pandud ülesandeid. Alatiste komisjonide ammendav loetelu on antud Riigikogu kodukorra seaduses. Need komisjonid tuleb moodustada. uusi alatisi komisjone saab moodustada, täiendades vastavalt kodukorra seadust. Seoses Euroopa Liitu astumisega nähti alatise komisjonina ette Euroopa Liidu asjade komisjon. Erikomisjoni moodustab Riigikogu seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord. Riigikogu X koosseisus on erikomisjonidena moodustatud Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon, Riigikogu erikomisjon riigieelarve kontrollimiseks, Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon. Uurimiskomisjoni võib Riigikogu moodustada avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks
süsteemist võeti üle mõõtühikute omavahlised suhted kordades. Kaalusüsteemi aluseks kaubanduslik nael - 453,592 g ja pikkusmõõt jard - 91,44 cm. 1 meremiil = 1,85 km 1 jard = 3 jalga 1 jalg = 12 tolli, 1 toll = 2,54 cm pint - 0,57 l kvart - 1,14 l gallon - 4 kvarti - 4, 55 l Meetermõõdustik füüsikaliste suuruste mõõtühikute süsteem, mille põhiühikud on meeter ja kilogramm. Kehtib ühikute kümnekordsus. Meetermõõdustiku lõi 1790-1799 Prantsuse TA erikomisjon (J. C. de Borda, A. N. de Condorcet, P. S. d Laplace, G. Monge) - vajadus teha üheselt mõistetav süsteem, kuna eri provintsides kehtis nii palju erinevaid süsteeme. 1797 - valmistati plaatinast etalonmeeter - nn arhiivimeeter ja kg, hoiule Prantsuse Vab. arhiivi. Meeter, sekund, kilogramm ja liiter põhiühikud. Meetermõõdustiku alusel ühtlustati ka rahasüsteem. Hakati rakendama Prantsusmaal, kehtestati üldiselt 1840. levikut soodustasid maailmanäitused
Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus. Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni esimesel istungil, komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord. Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. Otsusega määratakse koosseis, samuti asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja volituste kestus. Uurimiskomisjon esitab Riigikogule vähemalt kord aastas vahearuande oma tegevusest ning tegevuse lõpetamisel lõpparuande.
Sotsiaaldemokraadid ja demokraadid (S&D, end. PES/PSE) (200) 190 Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit (ALDE) (88) 85 Rohelised / Euroopa Vabaliit (Greens/EFA, end. Verts/ALE) (42) 59 Euroopa Konservatiivid ja Reformistid (ECR) () 53 Vaba ja Demokraatlik Euroopa (EFD) () 36 Eur. Ühend. Vasakpoolsed / Põhjamaade Rohelised Vasakpoolsed (GUE/NGL) (41) 34 Mitteühinenud (fraktsioonilise kuuluvuseta) saadikud (NI) (29) 27 Euroopa Parlament komisjonid Alalised komisjonid + erikomisjon · Väliskomisjon · Kalandus · Siseturg ja tarbijakaitse Inimõiguste allkomisjon · Kultuur ja haridus · Õiguskomisjon Julgeoleku ja kaitse · Eelarve · Kodanikuvabadused, justiits- ja allkomisjon siseasjad
korraldusest väga erineva kaaluga alates Saksamaa liidumaade ministritest ja lõpetades Soome või Eesti vallavanematega. Euroopa Komisjon peab igal juhul Regioonide Komiteega konsulteerima, kui kõne all on piirkondlikud huvid ja seda eriti hariduse, kultuuri, tervise, side ja energeetika ning majanduse ühtlustamise alal. Regioonide Komitee peab aastas 5 plenaaristungit. Muul ajal töötavad Komitee liikmed kaheksas komisjonis ja neljas alamkomisjonis. Komiteel on ka erikomisjon, mis valmistab ette arvamusi EL-i institutsionaalsest reformist. Et Regioonide Komitee teeb tihedat koostööd Majandus- ja Sotsiaalkomiteega, siis on neil ühine administratiiv-tehniline sekretariaat, kus töötab ligi 750 inimest. Regioonide Komitee liikmed nimetab EL-i Nõukogu ametisse 4 aastaks. Majandus- ja Sotsiaalkomitee ---------------------------------------- Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee) on üks
Riigikogu juhatus registreeris 2. aprillil 2007 järgmised fraktsioonid: Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, Eestimaa Roheliste fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Erikomisjoni moodustamise põhimõtted Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord. Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. Otsusega määratakse koosseis, samuti asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja volituste kestus. Uurimiskomisjon esitab Riigikogule vähemalt kord aastas vahearuande oma tegevusest ning tegevuse lõpetamisel lõpparuande.
komisjonide liikmetest) - Keskkonnakomisjon; - Kultuurikomisjon; - Maaelukomisjon; - Majanduskomisjon; - Põhiseaduskomisjon; - Rahanduskomisjon; - Riigikaitsekomisjon; - Sotsiaalkomisjon; - Väliskomisjon; - Õiguskomisjon. Mittealatised komisjonide liigid: - Erikomisjon - Uurimiskomisjoni moodustamise õigus on ainult opositsioonil (siiski ei oma õigust midagi teadmistega ette võtta, saab ainult tähelepanu juhtida) - Probleemkomisjon (ankeetkomisjon; pr.k. enquêter uurimist läbi viima) - Riigikogu liige vaba mandaadi põhimõte (§62), pädevus algatada seaduseelnõu §103, esitada arupärimisi (§74),
VI osa: Käsitles sõjavange ja sõdurite haudasid. VII osa: Sõjakurjategijad tuleb anda kohtu alla (mh Vilhelm II). Esimest korda ilmub ajalooareenile selline mõiste nagu sõjakurjategija. VIII osa: Sõjahüvitiste ehk reparatsioonide maksmine. Põhjenduseks oli kurikuulus ,,Artikkel Nr. 231": Maailmasõja süttimine oli Saksamaa (ja selle liitlaste) süü, mille sakslased peavad omaks võtma ja tekitatud kahjud kompenseerima. Sakslased ei taha sellega nõustuda. Hiljem erikomisjon (1920) määrab kindlaks sõjahüvitise summa, mida muudetakse (vähendatakse) mitu korda, kuna Saksamaa ei suuda tähtajaliselt tasuda hüvitisi. 1921a summa 132 miljardit kuldmarka (millest Saksamaa tasub 21,8 miljardit kuldmarka 1920'tel). Suurim saaja on Prantsusmaa. Prantslaste moto: ,,Küll sakslased veel maksavad". Kui raha majanduskaose ja hüperinflatsiooni tõttu ei laeku määratu tempos. Prantsusmaa okupeerib 1923a jaanuaris (ajutiselt) Ruhri tööstuspiirkonna.
Eestis kuni 400 inimest. Maha lasti relvahaaranuid tsiviilisikuid. Tartus arreteeriti 50 tuntud avaliku/kultuuri tegelast, sest Tartus ageteeriti saksavägede vastu. Hoiti neid mitu kuud vanglas kui pantvange. Arreteeriti Eesti I polguülem, E. Põder. Jüri Vims asus kolme kaaslasega märtsi lõpus Põhja rannikul teele üle külmunud Soome lahe, et liituda Eesti välisdelegatsiooniga ning jäi teadmata kadunuks. 1920. aastal moodustati erikomisjon, et mis juhtus Jüri Vimsiga? Jõuti järelduseni, et Jüri Vimsi grupp sattus Saksa ekspeditsiooni vägede kätte, toimetati sealt Helsingisse, pandi sõjaväe kohtualla ning mõisteti surma. Rahvusväeosade likvideerimine: Sakslased saatsid omakaitse laiali, võeti relvad ära ning ei lubatud neil koguda. Saksa vägede arvukus langes Eestimaal, sest neid saadeti Läänerindele, toodi asemele teised sakslased, kes olid vähese võitlusvõimega.
( paremate hobuste varjamine Ve armee eest), Pastoriteprotsessid (ei ole piisavalt palvetanud Ve relvade võidu eest). Repressioonide alla langesid ka need baltisaksa pastorid, kes humanistlikest kaalutlustest organiseerisid abi sõjavangide abistamiseks. Balti kubermangudes saadeti välja umbes 700 baltisakslast. Kampaania omandas üsna äärmuslikud vormid. Sakslastevastane hoiak ulatus ka kaugemale. Riigiduuma IV koosseis organiseeris komisjoni "Saksa mõju vastu võitlemise erikomisjon....". võeti vastu seadusi, mis piiraks baltisakslaste mõjuvõimu. Kaotati ära nende privileegid. Otsustati likvideerida ka mõisapolitsei. Võeti kõik baltisakslaste rahaühistud riigi poolt üle, allutati Ve rahaministeeriumile. Tegemist peamiselt sõnalise kampaaniaga, mis küll piiras baltisakslaste võimalusi ja õigusi, kuid ei jätnud neid ilma juhtivast rollist baltikumis. See pani baltisakslasi endale liitlasi otsima.
annaabi.ee 
